24 75 K 125 } 175 ￊ 225 ￡ 25 76 L 126 ~ 176 ￊ 226 ￢ 26 77 M 127 177 ￊ 227 ￣ 27 78 N 128 ﾀ 178 ￊ 228 ￤ 28 79 O 129 ﾁ 179 ￊ 229 ￥ 29 80 P 130 ﾂ 180 ￊ 230 ￦ 30 81 Q 131 ﾃ 181 ￊ 231 ￊ 31 82 R 132 ﾄ 182 ￊ 232 ￊ 32 83 S 133 ﾅ 183 ￊ 233 ￊ 33 ! 84 T 134 ﾆ 184 ￊ 234 ￊ 34 " 85 U 135 ﾇ 185 ￊ 235 ￊ 35 # 86 V 136 ﾈ 186 ￊ 236 ￊ 36 $ 87 W 137 ﾉ 187 ￊ 237 ￊ 37 % 88 X 138 ﾊ 188 ￊ 238 ￊ 38 & 89 Y 139 ﾋ 189 ￊ 239 ￊ 39 ' 90 Z 140 ﾌ 190 ￊ 240 40 ( 91 [ 141 ﾍ 191 ￊ 241 41 ) 92 142 ﾎ 192 ￊ 242 42 * 93 ] 143 ﾏ 193 ￊ 243
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
29 Rahavood äritegevusest (%) võlgnevusest Rahavood äritegevusest x 100 AS STV AS Starman Kohustused 2009 44 835 x 100/24 792=180,84% 131 220 x 100/1 055 988=12,43% 2010 46 096 x 100/25 111=183,57% 134 496 x 100/1 005 161=13,38% Kohustuste ja omakapitali osatähtsus (%) Kohustused x 100 AS STV AS Starman Bilansimaht 2009 24 792 x 100/95 165=26,05% 1 055 988 x 100/1 385 920=76,19% 2010 25 111 x 100/102 177=24,58% 1 005 161 x 100/1 354 780=74,19% Omakapital x 100 AS STV AS Starman
Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15- 64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi,
6+00 123,9 1011,2 2,1 1092,1 2,2 7+00 140,6 1719,3 0,0 1805,3 0,0 8+00 138,1 1234,5 33,2 1326,1 36,5 9+00 139,5 581,0 104,7 627,4 113,1 10+00 127,7 1197,5 0,7 1260,8 0,7 11+00 134,2 1325,3 0,0 1431,4 0,0 12+00 130,4 844,2 8,1 911,7 8,7 13+00 123,9 784,6 7,6 847,4 8,2 14+00 116,5 832,2 0,0 898,8 0,0 15+00 122,7 1045,1 0,0 1128,7 0,0
Söötmisreziim: Söötma hakatakse tiikides mõne nädala vanuselt - alates kalade kaalust 2-3 g. Optimaalne kasvutemperatuur on 21 - 250, alla 150 pole mõtet sööta. Söödetakse 2 korda päevas - kuni 5 % kehakaalust. Tiikides kasvatamisel ei sorteerita. 133 KARPKALA LOODUSLIK TOIT (toituma hakkab 7-8 mm pikkuse vastsena) Edasi söödetakse teraviljaga, harvem jõusöödaga 134 135 Tühjendatud karpkalatiik - lohud põhjas on karpkala toitumise jäljed 136 137 Karpkalatiikide väetamine Kudemis ja kasvutiikide väetamine- vetikate, bakterite ja planktoni saamine. Väetise mõju toitumsahela eri osadele – pinnas, vesi, väetis, bakterid, fütoplankton, zooplankton, bentos ---- KALAD ! 1kg juurdekasvuks tarvitab kala 6-7 kg zooplanktonit ja bentosorganisme, need omakorda
haridus pohi Count 17 13 30 (7-9 % within klassi) Respondendi 56,7% 43,3% 100,0% haridus kesk Count 111 18 5 134 % within Respondendi 82,8% 13,4% 3,7% 100,0% haridus kesk-eri Count 105 25 9 139 % within Respondendi 75,5% 18,0% 6,5% 100,0% haridus
reguleeritavad. Reguleeritava hõõritsa kere on valmistatud seest koonilise auguga, mida tööosa pikkuses läbivad hammaste vahele lõigatud pilud. Kruvi keeramisel surub selle kooniline ots hõõritsa hambad laiali, mis võimaldab teatud piires muuta hõõritsa läbimõõtu. Hõõrits koosneb kolmest osast: tööosast, kaelast ja sabast (joon. 134) Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid joon. 134 Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsess...
karudel. II 59 2237 76 703 24 2940 239 Eesti lindude nimestikku on 18. augusti 2010 seisuga kantud 374 III 134 3118 69 1374 31 4492 1 Merikotkas liiki, neist vähemalt 225 on siin pesitsenud. Meilt rändab läbi ja Kokku 212 6654 76 2122 24 8776 958 siin talvitub sageli oluline osa kogu maailma arktiliste linnuliikide
2.8747194515602 2.87419508943576 106.293813520022 126.30259834782 137.72632921256 140.592483558063 2.86918787046681 126.234081446951 126.211198636526 2.8679265017229 146.239940785403 123.225475694364 154.738229897718 2.86544322546404 146.120080078125 111.730874814246 140.324600092205 2.86366839311242 154.608415138039 2.86236161036208 125.893668271278 145.892853844144 145.874511632484 140.137148733495 125.829193698306 137.232439530254 111.459363050066 111.399726365047 137.104977872431 134.24287858603 128.51741969713 154.218163884827 137.061007194847 2.85520717773437 145.606767291452 139.856976449995 125.571146368411 2.8530927600191 139.77986685723 145.477537848355 136.9111668333 111.23637801963 145.457416601866 96.9538757230147 2.85136150239429 128.304965309437 128.286860103951 125.409889349098 96.8999551870085 2.84919625857223 153.855553022983 136.741809755827 139.55976287628 153.798900292969 136.704431800387 2.84780053066108 130.990086009117 102.503849204244 130
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
Püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. 131. Juhi ja liidri erinevuse selgitus 132. Juht tuleneb ametlikust org-st koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org-i tegevuse ja eesmärkide ees. 133. Liider võib olla ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. 134. JUHT – juhataja (manager) – teeb asju õigest. JUHT – liider (leader) – teeb õigeid asju. 135. JUHID 136. Mõjutavad tüüpiliselt staatuse ja 137. LIIDRID Mõjutavad järgnejaid valikuvõimalustega võimuga Seavad eesmärke, mis inspireerivad
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
2007 10 9 SV 30 AHV 185 84,6 0 2007 10 9 SV 30 AHV 186 79,8 0 2007 10 9 SV 30 AHV 187 75,2 0 2007 10 9 SV 25 AHV 193 84,8 0 2007 10 9 SV 22 AHV 194 105,8 0 2007 10 9 SV 25 AHV 197 98,2 1 2007 10 9 SV 30 AHV 199 94,4 1 2007 10 9 SV 25 AHV 203 107,4 1 2007 10 9 SV 30 AHV 203 103,4 1 2007 10 9 SV 30 AHV 203 134,7 1 2007 10 9 SV 30 AHV 205 115 0 2007 10 9 SV 30 AHV 205 124,8 0 2007 10 9 SV 30 AHV 206 112,3 1 2007 10 9 SV 30 AHV 207 100,5 0 2007 10 9 SV 30 AHV 207 118 1 2007 10 9 SV 25 AHV 208 133,8 1 2007 10 9 SV 30 AHV 222 147 0 2007 10 9 SV 25 AHV 213 140,2 1 2007 10 9 SV 40 AHV 230 157,3 0 2007 10 9 SV 30 AHV 232 171,2 0
2 2 Teooria annab häid tulemusi (vastavalt teimidele) tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine (teras). Priit Põdra, 2004 134 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.3.2.4. Energeetiline ehk neljas tugevusteooria HÜPOTEES: Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui deformatsiooni-energia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: Ekv IV = ( 2
5 20 5 12 6 16 6 10 7 12 7 8 Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 krooni. 9. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: a) 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y; SUM = 46 kr. TU = 104 + 134 = 238 b) 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y; SUM = 60 kr. Eelarve on ületatud! c) 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y; SUM = 52 kr. TU = 160 + 116 = 276 d) 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y; SUM = 68 kr. Eelarve on ületatud! e) 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y. SUM = 48 kr. TU = 104 + 126 = 230 10. Suurim tingimustele vastav kogukasulikkus on: a) 156; b) 276; c) 124; d) 36. 11. Kui tarbija rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse
võib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu. 53 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid § 47 Riigikontroll I Sätestus PS XI ptk Riigikontrolli seadus On monokraatne organ, kus otsuseid langetab üks inimene. Riigikontrolör, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolöri ametissenimetamine § 134, § 65 p.7 III Funktsioon § 135 IV Pädevused § 133 V Korraldus § 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5
võib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu. 55 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid § 47 Riigikontroll I Sätestus PS XI ptk Riigikontrolli seadus On monokraatne organ, kus otsuseid langetab üks inimene. Riigikontrolör, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolöri ametissenimetamine § 134, § 65 p.7 III Funktsioon § 135 IV Pädevused § 133 V Korraldus § 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5
Enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajalise töölepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele pärast 2009. aasta 1. juulit kohaldatakse töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu ülesütlemise kohta sätestatut. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] § 133. Tööraamatu üleandmine Käesoleva seaduse jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraamat antakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu ja teenistussuhte lõppemisel. § 134. Tööraamatu andmete kandmine sotsiaalkaitse infosüsteemi [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017] (1) Töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib tööraamatu esitada tööraamatu andmete registreerimiseks Sotsiaalkindlustusametisse. [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017] (2) Tööandja võib tööraamatu, mida töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ..................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. ...
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. ...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Hüvitatava kahju liigid (4) Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kas töövõtja peab tellijale hüvitama hoone hävimisel tekkinud kahju? Enamikel juhtudel hüvitab selle kindlustus, kuid see oleneb kahju tekitajast. ETÜ: 3. jagu. Kindlustus 134. Töövõtja on kohustatud kindlustama omal kulul Lepingu objektiks oleva töö ehituse koguriskikindlustusega (CAR) Lepingu maksumusele vastavalt. V-19 Alles ehitise vastuvõtmisel selgus, et töövõtja oli hoone valesti maha märkinud ja see ulatus 40 cm üle naaberkrundi omaniku piiri. Naaberkrundi omanik nõudis tellijalt, oma naabrilt, kas kahju hüvitamist või hoone teisaldamist. Tellija aga väitis, et mitte tema ei ole süüdi, vaid ehitusettevõtja
süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud. Tabeli kujundus peab olema kogu töös ühtne. 23 Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37 Tüdrukud 49 91 140 91 49 Kokku 94 188 274 180 86 Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
E ia Ud Ua PL1 D2 Ue Joonis 4.34. Muudetava polaarsusega kahekvadrandilise pingemuunduriga alalisvooluajam 134 Neljakvadrandiline pulsilaiusmuunduriga ajamis saab muuta nii voolusuunda kui ka reguleerida kahepolaarset väljundpinget. Sisuliselt kujutab neljakvadrandiline muundur endast kahe kahekvadrandilise alalispingemuunduri ühislülitust. Neljakvadrandilist muundurit (joonis 4.35) nimetatakse ka reversiivseks (pööratavaks) alalispingemuunduriks. Seda kasutatakse muudetava pöörlemissuunaga ehk reversiivsetes elektriajamites. Mootoritalitluses
-21 93 92 91 91 90 89 88 87 86 85 -20 103 102 101 100 99 98 97 96 95 94 -19 113 112 111 110 109 108 107 106 105 104 -18 124 123 122 121 120 119 117 116 115 114 -17 137 135 134 133 132 130 129 128 127 126 -16 150 149 147 146 145 143 142 141 139 138 -15 165 163 162 160 159 157 156 154 153 152 -14 181 179 177 176 174 173 171 169 168 166 -13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
veebr.2007 sulepea 119 1,36 kr 161,84 kr Eve Kask Esimene 24.dets.2007 sulepea 102 6,44 kr 656,88 kr Margus Karu Teine 02.juuni.2007 sulepea 45 5,26 kr 236,70 kr Jaan Tamm Esimene 03.juuni.2007 sulepea 86 4,91 kr 422,26 kr Urve Hunt Teine 04.juuni.2007 sulepea 46 2,55 kr 117,30 kr Reet Räim Kolmas 01.mai.2007 sulepea 123 2,45 kr 301,35 kr Jaan Tamm Esimene 20.juuli.2007 sulepea 134 7,68 kr 1 029,12 kr Jaan Tamm Esimene 11.märts.2007 sulepea 48 2,83 kr 135,84 kr Urve Hunt Teine 07.sept.2007 sulepea 84 4,70 kr 394,80 kr Katrin Haab Esimene 13.okt.2007 sulepea 76 1,49 kr 113,24 kr Margus Karu Teine 14.veebr.2007 sulepea 67 9,38 kr 628,46 kr Ants Kass Teine 02.mai.2007 sulepea 73 6,49 kr 473,77 kr Margus Karu Teine 09.juuni.2007 sulepea 36 7,00 kr 252,00 kr
1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuve...
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
(Nt kui esinevad erandlikud asjaolud, siis saab lähedase surma eest kahjutasu nõuda. ) Üldjuhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele järgmistel juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel, millega kaasneb füüsiline valu isikul, kellele vastav vigastus tekitati (VÕS § 130 lg 2); 2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3); 3) vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2); 4) muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt pakettreisilepingu rikkumise korral võib reisija vastavalt VÕS § 877 lg-le 2 nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest). VÕS toob välja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse järgmistel juhtudel: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 ...
4. (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? INTERVALLSKAALA - arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel (e.g IQ skaalat vaadeldakse mõnikord järjestusskaalana (konservatiivne seisukoht), mõnikord intervallskaalana (liberaalsem seisukoht) - viimasel juhul eeldatakse, et skoorid 90 ja 94 erinevad omavahel samapalju, kui 130 ja 134.(Järjestusskaala lubaks öelda ainult, et 134 on rohkem kui 130 ja 94 on rohkem kui 90 punkti). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? SUHTESKAALA - omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine
võib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu. 56 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid § 47 Riigikontroll I Sätestus PS XI ptk Riigikontrolli seadus On monokraatne organ, kus otsuseid langetab üks inimene. Riigikontrolör, kelle juures on teenindava asutusena riigikontroll. II Riigikontrolöri ametissenimetamine § 134, § 65 p.7 III Funktsioon § 135 IV Pädevused § 133 V Korraldus § 136 lg 2 samad õigused nagu ministrile § 48 Õiguskantsler I Sätestus PS XII ptk Õiguskantsleri seadus II Ametisse nimetamine § 140, § 65 p.7 III Funktsioonid 1. üldine petitsiooniorgan (pöördumine) riigis 2. põhiseaduse advokaat normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja probleemidele tähelepanu juhtija 5
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ...........................
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
71 15.04.2007 762 711.86 8 826.78 3 813.56 0.00 0.00 12 640.34 15.05.2007 753 885.09 8 870.91 3 769.43 0.00 0.00 12 640.34 15.06.2007 745 014.17 8 915.27 3 725.07 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2007 736 098.91 8 959.84 3 680.49 0.00 0.00 12 640.34 15.08.2007 727 139.06 9 004.64 3 635.70 0.00 0.00 12 640.34 15.09.2007 718 134.42 9 049.67 3 590.67 0.00 0.00 12 640.34 15.10.2007 709 084.75 9 094.91 3 545.42 0.00 0.00 12 640.34 15.11.2007 699 989.84 9 140.39 3 499.95 0.00 0.00 12 640.34 15.12.2007 690 849.45 9 186.09 3 454.25 0.00 0.00 12 640.34 15.01.2008 681 663.36 9 232.02 3 408.32 0.00 0.00 12 640.34 15.02.2008 672 431.34 9 278.18 3 362.16 0
Õigusvõime? Kuidas tekib? Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab elusalt sündimisega, eostamisega, registrisse kandmisega. Lõppeb surmaga ja registrist kustutamisega. 29. november 2012 § 132. Teise isiku eest vastutamine § 134. Tähtaja mõiste Tähtaeg kindlaks määratud kindel ajavahemik. Tähtpäev tähtaja viimane päev. § 135. Ebaloogiline, et tähtaeg lõppeb tähtpäeva saabumisega. § 136. Tähtaeg algab JÄRGMISEST päevast! Kui tähtaeg on 7 päeva, algab pühapäeval, siis tähtpäev on esmaspäev. Täna kahe aasta pärast lõppeb tähtaeg. Lugema hakatakse järgmisest päevast (ehk 30.nov), tähtpäev saabub 29. november 2014. (tähtpäev võib olla ka 2. jaanuar, ei saanud aru kuidas)
Efektiivne on ennetav e nn eelreziimis dokumentide tähtajalise lahendamise kontroll. See tähendab, et täitjale tuletatakse asjaajamiskorras määratud perioodilisusega meelde lähenevaid tähtaegu. Kuna Riigikantseleis kasutatakse arvutivõrgus olevat kirjade registrit, siis on ennetav kontroll (meeldetuletuste tegemine) pandud struktuuriüksuste sekretäridele, tähtajaks lahendamata dokumentide kohta koostab aga aruanded kontrolli teostav struktuuriüksus (üldosakond). Aluste p 134 kohaselt kantakse andmed asja lahendamise kohta dokumendiregistrisse vastavalt asutuse asjaajamiskorrale. See tähendab, et tuleks loetleda, millistel tingimustel loetakse dokument lahendatuks. Näiteks kui avaldus edastatakse kuuluvuse järgi vastamiseks, siis loetakse ta edastamise kuupäeval lahendatuks. Kui aga näit minister on delegeerinud avalduse lahendamiseks alluvale ametile ja soovib vastuse ärakirja, siis saab avaldust lahendatuks lugeda vaid siis, kui ärakiri on saabunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
