Kristlus tekkis Ees-Aasias I sajandil, Rooma riigi laostumise ajajärgul. Ta hakkas levima peale Kristuse surma. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna. Kristlus oli võrreldes vanade uskudega teistsugune ta nõudis usu ja igapäevaelu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatuserohket elu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Kristluse läbi usuti üleüldisesse õiglusesse ja armastusesse, protest oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumal...
1x ükskord , Ns - lühend sõnast niisama. ä-2, ü-y, ö-8, v-w, i ja u-y asendused on tulnud mobiilisõnumitest, sest varem ei olnud mobiilidel täpitähti. sõnalõppue näide: ks-x. Privame - privaatvestlus, vestlus, mida näevad ainult selles osalejad(kasutatakse jututubades); Bänn jutukakeeld, mille pikkus sõltub rikkumise astmest ja ka moderaatorist; Mode moderaator, kasutatakse enamasti jututubades ja rate.ee moderaatorite puhul. ,, Jututubades kasutatakse ka 1337 speak´i, mis on küll rohkem levinud arvutimängudes ja pole praegu enam nii populaarne kui oli mõned aastad tagasi. 1337 speak´is asendatakse tähed numbritega (e-3, o-0 jne). 1337 tähendab leet, mis on lühenenud sõnast elite, mis tähendab eliiti. Varem peeti 1337 speak´i lahedaks ja arvutieliidi keeleks, sest seda oli küllaltki raske omandada. Jututubades kasutatakse 1337 speaki rohkem selle kasutajanime naeruvääristamiseks kui vestlemiseks. Näiteks kui muidu korrektse teksti
Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446. aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus
Crecy lahing 26. august 1346 Liisa Tamm 100 aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aatsal Tegelik sõjategevus algas 1346. aastal Crecy lahinguga Põhjus, ajend Põhjused: -Inglismaa püüe taasvallutada Prantsusmaalt alasid Ajend: -Inglise kuninga Edward III trooninõudlus Crecy lahing 26. august 1346 Prantsusmaal Saja aastase sõja tähtsaim lahing Murrang sõjapidamises (tulirelvade kasutuselevõtt) Inglastest vibukütid Prantsusmaal raskerelvastusega rüütlid Prantsusmaa sai lüüa Lahingu käik
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
a:) Brasiilias b:) Tsiilis c:) Panamas d:) Equadoris Blondiin helistab sõbrale. 3. Mis kuul tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva ? a:)Jaanuaris b:)Septembris c:)Oktoobris d:)Novembris Blondiin palub publiku abi 4. Millise looma nimest on saanud nime Kanaari saared ? Blondiin võtab võidetud summa ja väljub mängust. Ja nüüd,sina, kes sa pead ennast ilusaks, targaks ja tubliks. Võid lugeda õigeid vastuseid. 1. 100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 1453 2.Panama kaabu leiutati Equadoris 3.Oktoobrirevolutsiooni tähistati 7. Novembril. 4. Ladina keeles on Insukaria Canaria - Hüljeste saar. Mine vaata peegils oma juuste värvi ! vot selline nali oli...
Ei saa enam hakkama? Ei mõista, mis nad räägivad? Kiire õppeminut sulle siit! Inglise keelsetes arvutimängudes tihti kasutatavad sõnad ja tähendused põhjendustega: Noob kasutatakse tihti sõimamiseks, alandamiseks, tähendab otseselt Algaja Lol kasutatakse naermise väljendamiseks (laugh out loud) Kõvasti naerdud Lame kasutatakse siis kui miskit ei meeldi, (nt keegi on kaotamas ja ütleb : lame)Nõme Pwned,ownedkedagi omamas(nt i owned youma omasin(tegin sulle ära) sind)-Omama omg oh my god Oh mu jumal omfg oh my * * * god Mu kuramuse jumal leet (1337) leet tuleb Inglis keelsest sõnast elite, mis tähendab parimast parim Parim rofl rolling on floor laugh ehk siis naerdes pikali põrandal, kasutatakse millegi naljaka väljendamiseks Naerdes pikaldi põrandal fail ebaõnnestuma, tuleb Inglise keelsest sõnast failure (nt sa ei saanud kellegile pihta, ta kostab : fail!) - Ebaõnnestuma ...
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18....
100-AASTANE SÕDA 10.klass Millal toimus saja-aastane sõda · Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. Vaherahu ja sõja lõpp · 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d'Arc, kelle juhtimisel p...
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. N...
century) the White Tower. Charter. Courts. Son William Rufus Westminster Palace and Westminster Hall. The 14th century a turbulent 1337 Hundred Years War against period France 1348 the Black Death, a quarter of the British people died The Tudor era (1485 1603) Henry Tudor end to the Wars of the Roses (1455- 1488)
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel, Mets nii haljas, org nii vaik: Läikiv laine, vete pinnal, Vesililled valgemad, Kaasik kaunis jõe kalda...
Wars involving the UK 10.klass Roman Invasion · 43 AD 410 AD · Aulus Platius · Archeological and epigraphic evidence The Lunt Fort near Coventry, · New developments a reconstructed Roman fort Aulus Platius Hadrian's Wall Norman conquest of England · 1066 AD · William the Conqueror · Battle of Hastings · Last succesful conquest of the UK Hundred Years' War · 1337 1453 · England France · Edward III · Joan of Arc · French victory English and Welsh longbow; the most Painting of Jeanne d'Arc at famous and efficient weapon during the war the Siege of Orléans The Wars of the Roses · 1455 1485 · Henry VI · Edward IV · Henry Tudor Red Rose of Lancaster The Tudor Rose of England White Rose of York
TÖÖLEHT NIMI Maarja Kumm KLASS Kümnes klass GOOTI KUNST 1. Kus kohas sündis gooti kunst? Prantsusmaal. 2. Millal ja kuidas sai gooti kunst endale nime? Renessanssiajastul.Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole ...
pooluse lähedal elavad jääkarud? Vastused: 1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8. Ott Lepland -Jäädagi nii 9.Ilm ja mida saab teha ühe aastaaja kohta. 10. Mitte ühtegi ,sest kõik teised lendavadpaugu peale ära . Vastused. 11.100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 -1453 12.Kanaari saared on oma nime saanud hülgelt. Canaria tähendab ladina keeles hüljeste saart (merekoer). 13.Oktoobri revolutsiooni tähistatakse novembris. 14.Shanon-Varbad liivas Vastused. 15.Vaarikas 16.Nahkhiir 17.7, punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne) 18.Niilus 19.32 hammast 20.Senda 21.Põhjapooluse
Gooti kunst Margareth ja Marie Ajalugu Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12.saj. kuni 16.sajandini . Gootikale eelneb romaani stiil ja renessanss . Nimi on tulnud gootide hõimu järgi . Gootika põhialuseks on võetud teravkaarmotiiv . Gooti arhitektuur 1100. aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti ...
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid seal...
elavad jääkarud? Vastused: 1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8. Ott Lepland -Jäädagi nii 9.Ilm ja mida saab teha ühe aastaaja kohta. 10. Mitte ühtegi ,sest kõik teised lendavadpaugu peale ära . Vastused. 11.100 aastane sõda kestis 116 aastat 1337 -1453 12.Kanaari saared on oma nime saanud hülgelt. Canaria tähendab ladina keeles hüljeste saart (merekoer). 13.Oktoobri revolutsiooni tähistatakse novembris. 14.Shanon-Varbad liivas Vastused. 15.Vaarikas 16.Nahkhiir 17.7, punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne) 18.Niilus 19.32 hammast 20.Senda 21.Põhjapooluse
Ajaloo presentatsioon Kaupo Kangro Martin Niilus 10A SAJA-AASTANE SÕDA 1337-1453 SÕJA EELLUGU Capetingide dünastia oli lähisuguluses Inglismaa kuningatega Pärast Philipp IV poegade surma tuli, aga Prantsusmaal troonile Valois` de dünastia Pildil Philipp IV INGLISMAA PROTEST Inglismaa, aga pidas Valois´ dünastiat ebaseaduslikuks troonihõivajaks Inglismaa kuningas Edward III oli Philip IV tütrepoeg ja pidas end seega Prantsusmaa ÕIGEKS troonipärijaks 1337a kuulutas Edward III end avalikult Prantsusmaa õigusejärgseks troonipärijaks ja võttis nõuks oma tahtmise jõuga saavutada Pildil kuningas Edward III CRECY LAHING 1346. aastal randus Inglise kuningas Edward III koos 15000 sõduriga Normandias Saatuslikuks Pransusmaale ...
Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju ...
Raevangla Liis Luidalepp ja Jekaterina Bossenko XI.K 18.02.2016 Tallinna raevangla on spetsiaalselt vanglaks püstitatud hilisgooti hoone, mis on ainus omataoline Eestis. Vangla algne rajamine kaob juba 14.sajandi algupoolele, kuid praegusel kohal asub see alates 14.sajandi lõpust. Teada alates 1337 kui raevangla (Domus Tortoris – rahva suus alevilaut). Praeguse ilme sai hoone 1441-1442 aasta ümberehituse käigus, mida juhtisid kiviraidurid Gerke van Helmede (Helmest), Hans Wiborch (Viiburist) ja Hans Howesten (kiviraidur). Samuti toimus ka igal järgneval sajandil ka väiksemaid parandustöid. 18.sajandil kasutati hoonet linna arstikabinetina, vajas põhjalikku remonti. 1832 aastal müüdi hoone eravaldusesse, muutes hoone elamuks ning eravalduses püsis ta
Vaimu-,võimu-ja mõttemaailm hiliskeskajal Hiliskeskaja esimene pool oli Lääne-Euroopas sõdade aeg-toimus Saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.Oli palju talurahvarahutusi ning Euroopat tabas must surm,mis tõi endaga kaasa suurel hulgal elanikkonna vähenemise ning kaubanduse allakäigu. XIV sajandi lõpul hakkas elanikkonna arvukus taas kasvama,olenemata musta surma esimesele lainele järgnenud tõvepuhanguid.Linnaelu areng jätkus,kusjuures kõige tormilisemalt edenes areng Itaalia linnades,mis olid varemgi rikkaimad Euroopas.Killustatus ei takistanud käsitöö,kaubanduse ja panganduse arengut.Paljudes kohtades tekkisid kapitalistlikud ettevõtted.Panganduses tõusis mõjukaimaks Firenze Medicite pankurisuguvõsa,kes laenas nii kuningatele kui ka paavstidele raha.XV saj võtsid Medicid Firenzes võimu endale ning hakkasid linnriiki monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks. Konfl...
kaev kuhu hüpatakse) siis puhastustuli ja siis paradiis ja siis taevas kus jumal ilmutab end Dantele. Looming- 'Uus elu' armastuse filosoofiline käitlus. 6) Petrarca- 1304-1374, Firenzest, pagendati, 1312 Prantsusmaale paavsti õukonda, 1327 kohtas kirikus Laurat kellesse armus ja kes oli muusa(õnnetu armastus). Petrc õppis juurat. Reisi mööda Euroopat, töötas perekonnavaimulikuna Colonna juures, 1337 kolis Vaucluse juurde, hiljem naases Itaalia, Suri Padovas. Looming- 1341 lad. k. 'Africa'; enne surma 'Laulude raamat'; 'Saladus' 'Laulude raamat'- itaalia keelne, annab edasi tunnet enne ja pärast armastatu surma, 2 osa 'Madona Laura eluajal' 'Pärast madonna Laura surma' 366 luuletust, ohtralt kirjeldusi Laurast, teises osas sügav kurbus Laura surmast. 7) Boccacio- 1313-1375 Firenze, 14 aastasena kolis Napoli, et isa soovil õppida äri,
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks...
Edward II, his son. In 1311-1315 there was the Great Famine. There was a series of cold and wet springs and early winters that reduced harvests throughout western Europe, and by the Spring of 1315, about ten percent of the population had died of starvation, and a number more had perished of illnesses that they could not fight off in their malnourished state. Edward II's reign lasted until 1327 when the leading was taken over from him by his son Edward III. The Hundred Years War began in 1337. It was a struggle between England and France for the dominance of Wester Europe. In Medieval England, the Black Death was to kill 1.5 million people out of an estimated total of 4 million people between 1348 and1350. No medical knowledge existed in Medieval England to cope with the disease. The Black Death is the name given to a disease called the bubonic plague. In 1377. Edward III's reign ended and it marks the end to the Plantagenet Kings.
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 isla...
London fell into ruins. King Egbert united all the small kingdoms and formed one kingdom named Englad. Later king Alfred the Great chose London to be the capital of the country. During the reign of Edward the Confessor Westminster Abbey and the royal palace were built. In 1066 The Normans invaded an William the Conqueror took the British throne as William I. He built a mighty fortess, now known as the white tower. The 14th century was a messy period. In 1337 the Hundred years war against France began. The black death in 1348 took many many lives. Almost half of the city's population. In 1381 the grievances [griivensis] of the lower class exploded into the ,,Peasant's [pesents] revolt". The Hundred Years War was almost immediately followed by the war of roses. It was between two branches of the Royal house York and Lancaster. It was ended by Henry Tudor in 1485. (lancaster)
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täiel...
1)miks essineb eriarvamusi vanimate ülikoolide asutamisaastate kohta.Sest on loodud erinevaid allikaid, kus kõik andmed ei klapi. 2)Milliste tunnuste olemasolu korral loeti haridusasutust ülikooliks.?Paavst pidi kinnitama ülikooli tegevust asutamiskirjaga.õppejõududeks olid magister doktorid Keskaja ülikoolid sarnasused Tänapäeva ülikool Ehitati ühe õppeaine Eesmärgiks inimeste Need on mitme õppeaine õppimiseks, Ladina harimine kõrgemale õppimiseks keeles, oli vähe ülikoole ja tasemele. On mõeldud.Toimub igas riigis palju erinevaid tasulised.Ülikoole juhtis riigi keeles, Ladina keel rahvusi.Alguses maksid siis ja ka praegu rektor võimalik õpilased ise palka valida.Nüüdisaegsetes õpetajatele. ülikool...
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
11.klass 1. tund Gootika e. Gooti stiil Kodus: lugeda Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 57 63 Kodus: lugeda Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 113 127 arhitektuur Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias (kirikud, linnused). Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. ...
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
Nimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu. Saja-aastane sõda algas sellepärast, et Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegelik sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias. Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida. Esimene lahing toimus 1346. aastal Crecy-en-Pontineu asula läheduses. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa.Samasugune prantslaste
Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
Clemens V, ehitas talle residentsi Prantsusmaale Avignoni, kuhu paavst pidi elama jääma. See ei meeldinud aga teistele Euroopa riikidele, seega nad valisid ka teise paavsti ning seega tegutsesid koos kaks paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Prantsusmaa konfiskeeris viimase Inglismaa valduse - Akvidaania - kättemaksusks alustas Inglismaa 1337.aastal sõda Prantsusmaa trooni pärast. - Pariisi ja Orleansi. Millist rolli mängis Jeanne d’Arc sõjas? Mis temast sai? - aitas prantslastel tagasi vallutada Orleansi, andis prantslastele juurde enesekindlust, plaaniti tagasivallutada ka Pariis, kuid see ebaõnnestus. - ta vangistati inglaste poolt, süüdistati ketseruses ning põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse?
Honduras 117 118 114 87 54 68 Jaapan 343 228 289 301 268 306 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 LAV 110 83 88 97 222 218 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550 Peruu 1217 1215 1202 1337 1392 1668 Prantsusmaa 150 108 114 207 248 964 Rootsi 123 141 144 165 116 175 Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko. Aastate jooksul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Ja kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga. Kõige vähem on tootnud Argentina 475 tonni. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikoh...
Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest ...
GOOTI KUNST Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussü...
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis.....................................................
GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikut...
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda...
29. Tsentraliseerimine- kui rahvusriikide eellugu sama või sarnast keelt kasutavat rahvastikku hakati koguma ühe valitseja võimu alla. Euroopa oli endiselt poliitiliselt killustunud - miks? Ei suudetud realiseerida ideid ja puudusid selgepiirilised kuningriigid. 30. Must surm- millal ja kust sai alguse. Mõju Euroopale? Must surm oli 1347- 1348. aastatel. Sai alguse Lõuna- Hiinas. Euroopas tekitas suuri rahva kaotusi. 31. Saja aastane sõda- millal, miks, kelle vahel ja tulemus. Algas 1337 Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kuna Inglise kuningal olid pretensioonid prantsusmaa kroonile. Lõppes Inglimaa väljatõrjumisega Prantsusmaalt. 32. Kes oli Jeanne d Arc? Oli sõjaväe juht. 33. Parlamentarismi algus Inglismaal- mis dokument, millal, sisu ja tähtsus. Algus 1215. aastal. Dokumendiks on suur vabaduste kiri ehk Magna Carta Liberstium. Sisu: piiras kunungavõimu ja rajas teed parlamentarismile. Tähtsus: maksude lubamise ja mittelubamise õigus 34