NV33 0,35 66,30 NV56 0,32 58,90 Lateksvärvid 4 Pulbervärvid 5 Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L Mark Kulu kg/mHind 2 Kr/kg LA02 0,48 52,80 PV02 0,27 142,50 LA05 0,55 62,85 PV05 0,33 122,00 LA07 0,52 43,20 PV07 0,28 143,00 LA09 0,42 48,90 PV08 0,30 133,00 LA13 0,52 47,80 PV09 0,35 135,70 LA16 0,48 49,65 PV11 0,30 155,00 LA28 0,39 62,00 PV13 0,21 125,60 LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Lisad Matemaatikafunktsioonid...
VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml....
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
Anija küla üldiseloomustus Anija küla asub Harju maakonnas Anija vallas. Asub Tallinnast 35 km kaugusel (Mõõda Regio kaardilt http://www.regio.ee/?op=body&id=24). Anija küla geograafilised koordinaadid on 59°23' N 25°18' E ( http://atlas.ibs.ee/) ja ristkoordinaadid on X= E 575912; Y=6583704. Anija küla piiri pikkus 9484 m ja pindala 4 088 059 m2 (Mõõda kaardilt, kasuta http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf ). Elanikke Anija külas on 133 (1.01.2006). Joonis 1. Anija küla asukoht Anijat on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Hanaegus). Ajavahemikul 13551482 asutati endise küla asemele Anija mõis. Praegune Anija küla sai alguse 1919. aasta maareformi järel, mil mõisa maad jagati väikesteks asundustaludeks (varasem Anija asundus). Aastal 1858 nõudsid Anija mõisa talupojad mõisalt teokoormiste vähendamist ning läksid seda mõisniku keeldumise tõttu Tallinnasse nõudma...
mõõtmed [mm] Purustav kgf/cm² N/mm² Proovikeha Survepind Manomeetri jõud nr. c b [cm²] näit [kgf] Üksik Keskmine Keskmine 118, 1 101 0 119,18 168 28000 234,938748 2 100 119 119 133 22166,67 186,27451 186,246425 18,6 118, 3 76 0 89,68 74 12333,33 137,526018 118, 4 97 0 114,46 206 34333,33 299,959229 5 95 119 113,05 149 24833,33 219,666814 235,590979 23,6 118,...
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 0 173,4 173,4 173,4 0,97585 0,857493 0,118357 0,138027 1 172,9 172,9 172,9 0,973036 0,855884 0,117152 0,136878 2 171,8 171,8 171,8 0,966845 0,850976 0,11587 0,136161 3 170,1 170,1 170,1 0,957278 0,842521 0,114757 0,136207 4 167,3 167,2 167,25 0,941239 0,830102 0,111137 0,133883 5 163,8 163,8 163,8 0,921823 0,813126 0,108698 0,133679 6 159,4 159,1 159,25 0,896217 0,790835 0,105382 0,133255 7 153,4 153,4 153,4 0,863295 0,762355 0,10094 0,132406 8 145,5 145,5 145,5 0,818836 0,726809 0,092027 0,126617 9 138,1 137,9 138 0,776628 0,683543 0,093085 0,13618 10 127,7 126,5 127,1 0,715285 0,632456 0,08283 0,130966 11 115,9 1...
ma mäletan! Luulekava Kuressaare 2009 Nüüd olen elatand, ring on täis (2:53) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja kaugele noorusera'ale veel tagasi mõtleb mu meel (4:102). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev, 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114), näe naermas vikerkaar ja vari (2:118). Ma kuulen imelikku viit, mis pole pärit maa päält siit (1:13). Mu süda nagu lendu tungiks ning laiu kaari löövad käed (3:136). Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus min...
Euroopa Liidu direktiivi 94/62 järgi liigitatakse pakendid analoogiliselt. Pakendimaterjali valik on oluline. Valik sõltub suuresti transpordiliigist ja jaotusahela pikkusest ning laos oleku ajast. Varem kasutati rohkem puit- ja metallpakendeid. Teaduse ja tehnika areng on muutnud pakendi järjest kergemaks. Kasutusele on võetud plast- ja papp- pakendeid. See võimaldab toodet paremini kaitsta ja kerge materjal vähendab kauba kaalu, seega ka logistilisi kulusid. 133 Pakendi materjal peab sobima tootega. Materjali sobivus tootega kerkib tavaliselt üles toiduainete pakendamisel, kus põhilised riskid seonduvad riknemise ja hügieeniga. Kuna peaaegu kõigis Euroopa riikides kehtib toiduainete pakenditele nn toiduainekõlblikkuse nõue, peab eksportija olema valmis vastava dokumendi esitamiseks koos saatedokumentidega. Toiduainekõlblikkuse sertifikaadi andmise kohustus on pakendi valmistajal, kes peab selles...
1·1 Chapter 1 Routine maintenance and servicing 1 Contents Air cleaner element renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Fuel filter renewal - fuel injection engines . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Alternator drivebelt check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Hinge and lock check and lubrication . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 Automatic transmission fluid level check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27...
Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius)...
Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad...
kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
2. Sooline koosseis Isas-ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel. Normaalne on suhe 1:1, aga sellest esineb kõrvalekaldeid, mis mõjutavad generatiivse paljunemise efektiivsust. Nt kui rabamurakas ei saa põllul viljuda, sest kokku on sattunud ainult isastaimed. 3. Vanuseline koosseis Metsapuud jaotatakse vanuseklassideks. + tabel lk. 133. Taimeisendite arvu on kõige raskem selgeks teha seemnejärgus. Vanuseline koosseis on oluline seetõttu, et see valgustab populatsiooni kujunemiskäiku ning võimaldab ennustada selle edasist osatähtsust koosluses. Rabotnovi populatsioonitüübid: Normaalne populatsioon. Väga palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke, see kindlustab liigi säilimise koosluses. Invasiooniline populatsioon...
II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luule...
Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada 24 kaupa Sitsiiliasse ja Sardiiniasse. Suuremad ja tähtsamad sadamad on Genovas, Triestes, Augustas, Livornos, Ravennas, Venezias ja Napolis. Õhutransport: Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Itaalias on 133 lennujaama, neist 98 kõvakatteliste radadega. Suurimad ja rahvusvahelised lennujaamad on Roomas ja Milanos. 10.Turismi iseloomustus 25 Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Rännakut võiks alustada Genova linnast,...
Suuremad ja tähtsamad sadamad on Genovas, Triestes, Augustas, Livornos, Ravennas, Venezias ja Napolis. https://www.cia.gov/library/publications/the-world factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf Õhutransport: Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Itaalias on 133 lennujaama, neist 98 kõvakatteliste radadega. Suurimad ja rahvusvahelised lennujaamad on Roomas ja Milanos. http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf 24 Turismi iseloomustus: Itaalia tuntus turismimaana:...
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog,...
Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ning 4437 küla. Keel Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte- eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. Riigikaitse Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest ning vabatahtlikul sõjaväelisel...
202 ekr siad kart p-af aristokr aga keisrir ajal it ja lüüa ja palus rahu, kaotas valdused provintsiaristkr. Nende seast määr peale p.af ja sõj täht. III sõda room leegionite ülemad ja asevalit. hävit kart 146 ekr. Samal a liit kr ja Ratsaniku- kuul rikkad a mõjukad mkd . 133 ekr pär pergamoni kunn riigi rooml. Algul loeti nendeks kes jõudis v-aasia rooml. Kodusõd per ja ost hobu ja teen ratsanik sõjaväes aga vabar lang 133-130ekr- põh nim nendeks ratsanikke kes valdasid suurt maad. Teg 2-1saj kuj ümber rom armee. Kod kaubandusega ja finatsiga, seega said...
Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...