Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
kuninga Johanni sekretär, seejärel tegev Prantsuse õukonnas. Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti, 32 virelaid, 18 laid, 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa).Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse. Eluaastad 1300-1377. Elu seotud peamiselt Reimsi linnaga, kus ta alates 1340 a töötas linna katedraali kanoonikuna. Alates 1323 asus Böömi kuninga Jean de Luxembourgi teenistusse, kus oli kuni tolle surmani. Peale teda teenis veel tulevast Prantsusmaa kuningat Charles V. Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid, milledest 23 on säilinud
Viimati üritas Leedu retke Liivimaale 1322. Näitamaks, et Riia pole sõlminud liitu Leedu suurvürsti kui paganast valitsejaga, arendati orduvastastes ringkondades intriige-paavstile ja ka mujale saadeti Gediminase nimel kirju, milles avaldas soovi lasta end ristida roomakatoliku usku. Kui paavsti poolt hakkasid selleks ettevalmistused, tuli see lavastus välja. Liivim ordu tühistas vahpeal Gediminasega tehtud rahu ja sõlmis 1323 lõpul tema vastu Novgorodi ja Pihkvaga liidu. Aasta hiljem leedulaste suur rüüsteretk Liivimaale. 1328 suvel riialaste retk Dünamünde alla, põletati orduvendadele kuuluv alevik. Järgnes kummalegi poolele vaheldumisi edukas kodusõda. 1329 sügis ilmusid leedulased, kes tungisid kaugel põhja poole ,Ordu neile vastu ei suutnud panna-eriti said kannatada Karksi, Helme, Paistu, Tarvastu jt. Siis asus Ordumeister
Kui muinasaja teed olid isetekkelised, siis inimeste kommunikatsioonide tulemusena. Teedevõrk siiski eeldab süsteemsust ja teatud piirkondi ühendamist. Taani hindamisraamatu andmetel loetleti 13 saj mööda muinasteid liigeldes (2000km) 478 küla. Eksisteeris 3 suunda, Tallinn Tartu Pihkva, Tallinn Pärnu Riia, ja Tallinn Viljandi Riia. Kliimast tingituna olid meil ka jääteed. Teadaolevalt olevat olnud Saaremaa ja Lübecki vahel jäätee 1323 aastal 500km. Mõisate ja linnuste rajamise hoogustumisega 13 saj. Arenes ka teedevõrk ja erines tunduvalt muinasaja teedevõrgust. Teede korrashoid toimus talupoegade teopäevade raames ja neid töid tehti suuremate asulate juures. Eesti teed ei saa võrrelda Rooma hiigelajal rajatud konstruktsioonidega, meil kasutati endiselt sookohtadel kive, roigasteid ja purdeid. Kuni 16 saj oli linnades peamiseks kattematerjaliks puit, pärast mida hakati rohkem kasutama kivi. Veel 16 saj oli
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
järeltulijad talukoha aga pidid kindlat maksu maksma. Kui 19. sajandil servi enam orja ei tähendanud, vaja uut terminit, Saksa aladel sklave ehk slaavlane. Eriti lõuna ja lääne slaavlased. Juba 10. sajandil orja sünonüüm sklave Saksa ja vähem ka Itaalia aladel. Ka skisma soosis slaavlaste orjastamist. Servi ise kadus 13. sajandil allikatest st ka mittevabasid talupoegi ei kutsutud enam servideks. Oli vastuolus Rooma õigusega. Liivimaalt ongi esimest korda 1323 lepingust Liivi Ordu ja leedukatega kasutatud servus proprius mittevabade kohta. Servus propriused põgenesid Leedusse või Leedu servised Liivimaale, pidid mõlemad pooled pagejad välja andma. Rustici, coloni mittevabade tähenduses. 19.Kuidas suhtus orjusesse kirik (keskajal)? Kristlik kirik pidas läbi keskaja orjust aktsepteeritavaks. Jumala tahe, eriti kui orjastatavad polnud kristlased. Ka Piiblis apostlid tunnistanud orjust, nt Pauluse kirjad
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kallio...
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Järva Majak 84 23 202 271 573 3868 1914 Järva Oktoober 84 25 219 265 1132 4001 3647 Järva Tammsaare 84 24 213 277 771 4343 2949 Järva Türi NST 84 21 152 263 1242 3810 3575 Järva Udeva 84 18 134 242 982 3381 2114 Järva 9.Mai 85 26 234 291 1575 2133 5915 Järva Alliku 85 19 132 272 1323 4325 5133 Järva Aravete 85 29 207 263 2239 4534 5877 Järva Estonia 85 22 174 323 1814 5776 4337 Järva Imavere 85 17 160 195 931 4059 3846 Järva Jäneda ST 85 19 91 248 469 4323 1286 Järva Järva-Jaani 85 20 140 211 1527 4209 2778 Järva Kaardiväelan 85 26 124 266 1066 4490 2488 Järva Kalevipoeg 85 17 146 197 1103 4063 3332
usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas ei näinud usu ja mõistuse vahel vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Oli mõni keskne arusaam, nn ilmutuslik tõde, mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid avanes vaid ilmutuse teel. Nt. Kolmainsuses olemus. Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse eest kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Aquino Thomase üks pärimus kõneleb, et kui Thomas juhtus looduses kõndima, jätsid põllul töötavad inimesed oma toimetused sinnapaika ja tõttasid imetlema tema suurepärast kuju ning kauned näojooni. Ilu peeti keskajal pühaduse tunnuseks nagu tarkust ja vagadustki. Tegelikult oli Aquino Thomas tüse ja kehva tervisega mees. KETSERLUS Ketserid- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega.
Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga. Keskaegsete plaanide kohaselt oli Jaani kirik kolmelööviline viie traveega basiilika, kus pikihoonele liitus läänes torn ja ühelöövilise polügonaalse lõpmikuga
Island ja Gröönimaa allusid Norrale Magnus Seaduseparandaja Koostati Norra seaduste kogu Norra- Rootis personaalunion 1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson; 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast; Aadlikud pidid ise põldu harima; Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks; 1323 sõlmiti Rootsi ja Vene vahel Pähklinäsaari rahu, millega määrati kindlaks oma huvide piir; 4.11.16 Põhjamaade unioonid Folkungite lõpp Rootsis Magnus VII/VI Erikson oli Rootsi ja Norra kuningas (1319-1364); Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem; Vastuolud aadlikega, kes suruvad läbi maaseaduse, mille järgi oleks kuningas valitav; Kuningas pani oma poja Hakoni 1354 Norra kunungaks;
Järva Majak 84 23 202 271 573 3868 1914 Järva Oktoober 84 25 219 265 1132 4001 3647 Järva Tammsaare 84 24 213 277 771 4343 2949 Järva Türi NST 84 21 152 263 1242 3810 3575 Järva Udeva 84 18 134 242 982 3381 2114 Järva 9.Mai 85 26 234 291 1575 2133 5915 Järva Alliku 85 19 132 272 1323 4325 5133 Järva Aravete 85 29 207 263 2239 4534 5877 Järva Estonia 85 22 174 323 1814 5776 4337 Järva Imavere 85 17 160 195 931 4059 3846 Järva Jäneda ST 85 19 91 248 469 4323 1286 Järva Järva-Jaani 85 20 140 211 1527 4209 2778 Järva Kaardiväelan 85 26 124 266 1066 4490 2488 Järva Kalevipoeg 85 17 146 197 1103 4063 3332
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...
paganlus. Gediminas (1316-1341) - Sündis 1275. aastal Vilniuses. Kuulub gedimiinide sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem sugulus Mindaugasega. Gedimiinid pärisid riigi, millel olid omad piirid ja ainuvalitsuslik võimuvorm. Pidas tihedaid sidemeid Pihkva, Novgorodi ja Tveriga, et vastu seista Moskva kasvavale jõule. Laiendas Leedu poliitilisi ja kaubanduslikke sidemeid Lääne-Euroopaga, soosis linnu ja kaubandust, korrastas riigivalitsemist ning armeed - 1323. aastal levis Euroopas kuuldus, et Gediminas on nõus vastuvõtma ristiusu, kuid hoopis eesmärk oli meelitada kaupmehi ja käsitöölisi Leedu. Paisutas LSV suureks. Enamiku vene aladest oli ta ühendanud Leeduga rahulikul teel - tänu tatarlaste hirmule, sest Leedu võim oli parem kui tatarlaste võim. Ta ühendas Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriigi ja Ukraina alad. Suutis säilitada paganliku usku. Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega.
2002 637 4 88 22 2002 641 13 520 40 2002 646 15 345 23 2002 648 93 1726 18,5591398 2002 649 131,2 4592 35 2002 650 40,5 1026 25,3333333 2002 651 200,7 9031,5 45 2002 655 1 23 23 2002 656 17,2 516 30 2002 658 2,6 15 5,76923077 2002 659 20 500 25 2002 660 61,4 1323 21,5472313 2002 661 102 2553,9 25,0382353 2002 700 33,7 606,6 18 2002 707 12 120 10 2002 709 26 558 21,4615385 2002 713 43,2 1757 40,6712963 2002 715 50 2250 45 2002 717 13 92 7,07692308 2002 725 16 361 22,5625 2002 728 8,8 334 37,9545455 2002 730 0,4 15 37,5 2002 731 46,2 1052,91 22,7902597
tugevamaks riigiks. Probleemid: sõda orduga põhjas ja läänes, Vene vürstiriigiga idas ja Poolaga lõunas. - Pukuverase poeg suurvürst VYTENIS oli mures eelkõige orduga sõdimise pärast. 1316. Tuli võimule tema noorem vend GEDIMINAS, kelle järgi sai nime ka dünastia. Gediminas oli Leedu kõige nimekam valitseja, kellele omistatakse riigi konsolideerimise ja laiendamise au. 1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte. - Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS - Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G
13. sajandil algas Aristotelese õpetuse ümbertöötamine kristlik-katoliiklikus vaimus, mis tõrjus välja Augustinuse-Platoni suuna. Skolastilise suuna tähtsaimad esindajad olid: • Albertus Magnus (1206-1280) • Thomas Aquinas (Aquinost) e Aquino Thomas (1225-1274) • Henry of Friemar (1245-1340) • Jean Buridan (1295-1358) • Gerald Odonis (1290-1349) Keskaja üks tähtsamaid kristlikke skolastikuid ja kirikutegelasi oli Aquino Thomas, kes 1323. aastal kuulutati pühakuks. Aquino Thomas lähtus seisukohast, et maapealne riik on jumalariigi maapealne eelaste. Seetõttu peab riik alluma kirikule. Aquino Thomase majanduskäsitluste aluseks oli Aristotelese vaated. Töö jagunes tema arvates kaheks: lihtne, must (füüsiline töö) töö ja suursugune (vaimne töö ülejäänud inimeste päästmise nimel). Aquino Thomas ei öelnud otse välja, kas rikkus on halb või hea, üldiselt ei olnud rikkuses tema hinnangul
rahvale Esimesena aktsepteeris tema nägemusi Vitashpa ning ta aitas tema ideid levitada Zarat. tapeti 77. Aastaselt Hoolimata Zaratustra pingutustest säilis kultuuris haoma manustamine Zoroatrismi pühad tekstid ja Zaratustra nägemused on koondatud Avesta ('lugemine') raamatusse, mis on olulisim infoallikas. Esimesed osad on pärist 5. sajandist ning kogu pärimusest on säilinud vaid 15%. Varaseim säilinud käsikiri on pärit aastast 1323. Avesta vanim osa eksisteerib kahes keeles, mida nimetatakse avesta keelteks: kaatade keel ja nooremavesta keel. Jaguneb osadeks: Gathad/hümnid kuulub Yasna korpusesse - paljastavad Zaratustra raske elu Noorem Avesta Yast kiiduhümnid, ülistatakse jumalikke olendeid, eepilised jutustused, jutud viimasest lahingust Vendidad/Videvdat preestrite loodud seadused kurjade vaimude vastu, maailma korrastamiseks;
11.2009 215 244 Tamm Bruno Tallinn 03:12:24 M21 1945 2866 Tamm Kristjan Tallinn 04:48:56 M21 1959 1944 Tamm Raimond Tartu 04:50:36 M21 1119 2732 Tamm Rauno Viljandi 04:01:55 M21 1588 2369 Tamm Tamar Valga 04:25:12 M21 1601 2271 Tamm Tõnu Pärnu 04:25:43 M21 2355 2501 Tamme Kristjan Tallinn 05:43:34 M21 1001 1255 Tammemäe Tarmo Tallinn 03:55:50 M21 1576 1323 Tammemäe Tõnu Viljandi 04:24:30 M21 1429 1279 Tammik Kalver Pärnu 04:16:39 M21 1178 2208 Tammine Kalvar Tartu 04:04:32 M21 2094 2206 Tammiste Allan Tallinn 05:00:05 M21 202 247 Tammistu Andrus Läänemaa 03:11:40 M21 1919 2812 Tamm-Raudver Ragnar Tartu 04:46:59 M21 1963 1687 Tamsalu Rainer Tartu 04:50:46 M21 1890 1755 Tarend Rene Võru 04:44:37 M21
Piibel (1642). Kirik kontrollis lugemisoskust (17-19 sajand). Luteri kiriku suur mõju: mh kirikuõpetajate ja talurahva ,,liit". Turu Akadeemia asutamine 1640 (alates 1828 Helsingi ülikool) Rootsi keel haritud ühiskonnakihtide keelena: Uusajal kõrgemate seisuste süvenev keeleline rootsistumine (aadel, kodanlus) ja umbes 10%. Soome geograafia: ametliku idapiiri varieerumine 13 Peahõimud: (päris)soomlased, hämelased, karjalased. 1323 Rootsi - Novgorodi piir lõhestas karjalaste hõimu kaheks (Rootsi Lääne-Karjala /Vene Ida-Karjala). Soome idapiir ei olnud enne aastat 1944 kunagi etnilis-keeleline piir , aga on olnud ida ja lääne tsivilisatsioonikiriku piiriks (va uusaja Ingerimaal). Iseloomulik soome asustuse jätkuv levimine asustamata sisemaaaladele. 17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale. 14
See on ka tinglik peetakse silmas absolutismi. V suurvürstide võim piisavalt despootlik, ei saa neid tingimata täha absoluutsete valitsejatena. Eriti seoses sellega, et läbi V ajal kuni tsaaaririigi lõpuni, keskuse ja perifeeria suhe keeruline Vm-l olnud. Tsentraalse kontrollini perifeerias kuni 1920ndateni ei jõutudki. Saadeti asemikke perifeeriatesse valitsema. Kuni ei paku rivaliteeti suurvürstile, seni autonoomne seee asemik. Suur vastasmängija Ivan III-le Novgorod. 1323.a Schlüssenburgis, Rootsi-Novgordi rahuleping (R-N piiri määramine, kuni Oulu jooneni). Ei tohi teha järeldust, et Põhja-Soome 16 Novgorodi (Novg.) maa osa (ilmselt erinev maksustusteema). Hiljemalt 16.saj selles regioonis palju piiritülisid (alles Täyssina rahuga määratakse lineaarne piir). Tihti vastandutakse Novg. ja Moskvat histiogroofilises N kui lääs, uuenduslik; M kui ida ja
Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade kaupmeeste tulekut Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Birger Jarl hoidis ka häid suhteid paavstiga. 1319 loodi Rootsi aadlike esinduskogu Riksråd BirerBrosa-FolkeFolkunid-provintsiseadustik-kohtukord-Folkunidtroon-BirgerJa rl-hertsogkonnad-Stockholm-paavstigahästi-kaubandus Magnus VII Eriksson (valitses 1319-1364)Oli troonile asudes 3 aastane. 1319 päris oma vanaisalt Norra trooni. 1323 lõppes sõda Novgorodiga.1332 hakkas ta iseseisvalt valitsema.Ostis Taanilt Skåne jt alasid. 1343 andis Norra trooni oma pojale. 1350 andis välja tervet riiki hõlmava maaseaduste kogu, mille järgi kuningas on aadlike poolt valitav ,tõsteti Riksråd' i osakaalu.1359-1360 kaotas Taanile Skåne ja Gotlandi. Ta poeg, Norra kuningas Håkon VI, himustas ka Rootsi trooni. Aadel ja kirik (Magnus oli suutnud mõlemaga tülli minna)ning Hansa liit aga toetasid Mecklenburgi hertsogi poega Albrechti
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
Juust, keskmise rasvas. 331,7 1388 42 28 24 16,14 6,78 Juust, rasvane, keskmiselt 392,5 1642,1 38 26,2 31 20,85 8,76 Juust, kõrge rasvas. 443,1 1853,9 46 3,1 47,4 31,88 13,39 Sul. juust, madala rasvas. 150,8 631 65 17 9 6,05 2,54 Sul. juust, keskmise rasvas. 281,1 1176 51 20 22 14,79 6,22 Sul. juust, kõrge rasvas. 316,2 1323 53 13 29 19,5 8,19 Juust, keskmiselt 334,2 1398,2 41 28 24 16,14 6,78 Liha ja lihatooted. Sealiha, kondita, klass E 130,7 547 73 21 5 1,73 1,12 Sealiha, kondita, klass O 190,2 796 66 20 12 4,32 2,66 Sealiha, kondita, keskmiselt 261,3 1093,3 55 16,7 21,3 7,41 4,57 Sealiha, filee 143,9 602 71 22 6 2,04 1,32 Sealiha, ribi, kondiga (0
humana) väljenduvad riiklikus korras. kirjeldavatest mõistetest. · See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima · Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või üldist heaolu. üksnes meie mõtetes? · Thomas Aquino mõju · Kui nad tõeliselt eksisteerivad on nad kehalised või · 1323 a. kanoniseeriti Thomas pühakuna. kehatud? · 1917/1918 Codex Iuris Canonici ütleb: Filosoofiat · Kas nad on meelelistest asjadest lahutatud või ja teoloogiat tuleb katoliiklikes õppeasutustes asuvad neis? · Universaalide küsimus 10
0,3 2,43 3,4 312,12 6,4 1105,92 9,4 2385,72 0,4 4,32 3,5 330,75 6,5 1140,75 9,5 2436,75 0,5 6,75 3,6 349,92 6,6 1176,12 9,6 2488,32 0,6 9,72 3,7 369,63 6,7 1212,03 9,7 2540,43 0,7 13,23 3,8 389,88 6,8 1248,48 9,8 2593,08 0,8 17,28 3,9 410,67 6,9 1285,47 9,9 2646,27 0,9 21,87 4 432 7 1323 10 2700 47 1 27 4,1 453,87 7,1 1361,07 10,1 2754,27 1,1 32,67 4,2 476,28 7,2 1399,68 10,2 2809,08 1,2 38,88 4,3 499,23 7,3 1438,83 10,3 2864,43 1,3 45,63 4,4 522,72 7,4 1478,52 10,4 2920,32
Lepingu järgi oli novgorodlastel õigus makse koguda Tromsø läänis kuni Kilpisjärveni ning Norra kuningal omakorda kuni Koola poolsaare idarannikuni ning Kantalaheni kõigilt neilt, kellel oli saami ema. Mõlema riigi õigus koguda makse ühiselt maa-alalt jäi kehtima kolmesajaks aastaks, kajastades olukorda, kus kumbki pool polnud saavutanud ülemvõimu ning saamid olid säilitanud suhtelise iseseisvuse. Novgorodi ja Rootsi vaheliste piiride kindlaksmääramist mõjutas ka 1323. aastal sõlmitud Pähkinäsaari rahu. Tugevnev kuningavõim püüdis haarata maksustamist enda kätte nii Rootsis kui Venemaal. Alates 1471. aastast pidid Koola poolsaare saamid maksma andamit otse Moskvasse ja selle ka ise kohale viima. 17. ja 18. sajandil tõi suurriikide ekspansiivne põhja-alade vallutamise poliitika vältimatult kaasa omavahelised sõjad. Aastatel 1611-1613 toimunud Rootsi ja Taani vahelise Kalmari sõja tulemusena loobus Rootsi nõudmistest
Sellel tulemusel peapiiskop jäi oma valdustest eraldatuks. Kuigi Saksa ordut ekskommunitseeriti (1312, 1317, 1325) siis see ei peatanud sõjategevust Liivimaal. Gediminase kirjad- 1322. aastal Leedu suurvürst Gediminas soovis sõlmida rahulepingu ja võtta vastu ristiusu, mis tähendaks Riia linna võimu suurenemist Saksa ordu vastu. Gediminase kiri paavstile oli ordu vastane. Saksa ordu väitis, et tegemist on riialaste poolt tehtud võltsinguga. Rahuleping sõlmiti 1323. aastal Leedu ja Liivimaa vahel 4 aastaks. 1324. aastal selgus, et Gediminas ei soovinud saada kristlaseks. Kui Riia peapiiskop oli lahkunud siis Saksa ordu hõivas Riia peapiiskopkonna linnuseid. 1330. aastal Riia linn alistus ja tunnistas ordu ülemvõimu. Peapiiskop Friedrich Pernstein- Riia peapiiskop aastatel 1304-1341. Peapiiskopiks valiti ajal, mil käis Riia linna ja Liivi ordu vaheline kodusõda. 1304. aastal Saare-
JOOD, µg 45 45 120 0 SELEEN, µg 20,3 20,3 20 1 ALUMIINIUM, mg 0,15 0,2 0,2 0,6 Sulatatud juust, Sulatatud juust, Sulatatud juust, Juust, madala rasvasusega keskmise rasvasusega kõrge rasvasusega keskmiselt 150,8 281,1 316,2 334,2 631 1176 1323 1398,2 65 51 53 41 17 20 13 28 9 22 29 24 6,05 14,79 19,5 16,14 2,54 6,22 8,19 6,78
Stand vom 15. Januar 1992, 100. II osa 50. Hinnaseadus. - ENSV Teataja 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400. 51. Ametiühingute seadus. - ENSV Teataja 1989, 40, 623. 52. Kriminaalkoodeks. - RT 1992, 20, 288; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 621; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26-28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62, 1056. 53. Jäätmeseadus. - RT 1992, 21, 296; RT I 1994, 74, 1323. 54. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. - RT 1992, 28, 370. 55. Haldusõiguserikkumiste seadustik. - RT 1992, 29, 396; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 115 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006; 62, 1056. 56
Stand vom 15. Januar 1992, 100. II osa 50. Hinnaseadus. - ENSV Teataja 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400. 51. Ametiühingute seadus. - ENSV Teataja 1989, 40, 623. 52. Kriminaalkoodeks. - RT 1992, 20, 288; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 621; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26-28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62, 1056. 53. Jäätmeseadus. - RT 1992, 21, 296; RT I 1994, 74, 1323. 54. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. - RT 1992, 28, 370. 55. Haldusõiguserikkumiste seadustik. - RT 1992, 29, 396; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 115 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006; 62, 1056. 56
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
747216 1281 Kesklinn 1282 12002-2 Vabaduse v59.43298924.746442 1282 Kesklinn 1283 12003-1 Vabaduse v59.43249924.742678 1283 Kesklinn 1284 12003-2 Vabaduse v59.43232324.742096 1284 Kesklinn 1286 12004-1 Vabaduse v59.43386824.746585 1286 Kesklinn 1287 12005-1 Vabaduse v59.43201424.745804 1287 Kesklinn 1288 12006-1 Vabaduse v59.43272424.745802 1288 Kesklinn 1289 12007-1 Vabaduse v59.43322124.745910 1289 Kesklinn 1323 12402-1 Vabaduse v59.43323724.743893 1323 Kesklinn 1324 12403-1 Vabaduse v59.43395024.746358 1324 Kesklinn 1285 12003-3 Vabaduse v59.43214724.741378 1285 Kesklinn 1322 12401-1 Vabaduse v59.43320424.744257 1322 Kesklinn 26332 8401026-1Vabriku 58.11365225.585749 26332 Karksi vald 26333 8401027-1Vabriku 58.11370125.586091 26333 Karksi vald 92447 6500733-1Vabriku 58.10703027.384508 92447 Räpina vald 20664 4400815-1Vadi 58
N3 MERCEDES-BENZ ANTOS 2542L 6X2 N3 MERCEDES-BENZ AROCS 3253L 8X4 N3 MERCEDES-BENZ AROCS 3253LK 8X4 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1228L N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1228L N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1317 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1318 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1318 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1318A 4X4 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1318LKO N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1322 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1322L N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1323 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1323 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1323L N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1323L N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1328 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1328 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1328 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1328L N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1517LKO N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1518 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1518 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1518 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1518L N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1522 N3 MERCEDES-BENZ ATEGO 1522L
73 5.98 171.14 0.02 Regular Air -1172.75 4.48 756.15 0.06 Delivery Truck -280.28 145.45 18.15 0.04 Regular Air -7.26 12.28 204.15 0.07 Regular Air -155.53 4.24 33.11 0.08 Regular Air -35.96 2.23 3.41 0.06 Regular Air -1.78 2.88 139.54 0.01 Regular Air -54.08 4.98 199.52 0.08 Regular Air 13.44 7.59 85.66 0.04 Regular Air 6.67 2.18 1323.67 0.04 Express Air 630.28 107.53 283.5 0.1 Regular Air -51.47 15.98 242.13 0.09 Express Air -94.74 6.48 1921.1275 0.08 Regular Air 248.58 65.99 57.28 0.02 Regular Air 7.31 3.8 227.87 0.02 Regular Air -130.61 6.48 110.36 0.05 Regular Air 8.60 2.84 242.284 0.03 Regular Air 51.75 20.99 1795.49 0.05 Delivery Truck -626.04 114.98 926.58 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
