Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"132" - 501 õppematerjali

132 - Milliste lisaseadmetega on varustatud pneumoratas käiguosal IL kraanad? Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid e püsivust.
thumbnail
45
doc

Teooriaküsimused ja vastused

x x + y y + zz at = x 2 + y 2 + z 2 131. Millal on punkti normaalkiirendus võrdne nulliga? Millal on punkti tangensiaalkiirendus võrdne nulliga? Punkti normaalkiirendus on alati võrdne nulliga sirgjoonelise liikumise korral. Punkti tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui punkti kiirus ajas ei muutu ehk kiirus on konstantne. 132. Millega on võrdsed normaal- ja tangensiaalkiirendused punkti sirgjoonelisel ebaühtlasel liikumisel? dv Punkti normaalkiirendus on võrdne nulliga ja tangensiaalkiirendus at = dt 133. Millega on võrdsed normaal- ja tangensiaalkiirendused punkti kõverjoonelisel kuid ühtlasel liikumisel?...

Insenerimehaanika
358 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eksamiküsimused

Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...

Insenerimehaanika
215 allalaadimist
thumbnail
58
xls

Tabelid excel

LA07 0,52 43,20 PV07 0,28 143,00 LA09 0,42 48,90 PV08 0,30 133,00 LA13 0,52 47,80 PV09 0,35 135,70 LA16 0,48 49,65 PV11 0,30 155,00 LA28 0,39 62,00 PV13 0,21 125,60 LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Nitrovärvid 3 Mark Kulu kg/m2 Hind Kr/kg NV02 0,35 54,80 NV05 0,33 72,20 NV07 0,27 66,00 NV08 0,30 44,00 NV09 0,35 65,00 NV11 0,30 45,80 NV17 0,45 76,20 NV21 0,29 68,30 NV24 0,40 45,80 NV30 0,35 52,30 NV33 0,35 66,30 NV56 0,32 58,90 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik...

Informaatika
373 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti Põhiseadus

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...

Ühiskonnaõpetus
99 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...

Mõõtmestamineja...
235 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Aforismid (eesti keeles)

Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Aforismid (inglise keeles)

A generalist is ignorant from the point of view of a specialist and a specialist is stupid from the point of view of a generalist. 2. All great stupidity is created by geniuses. 3. All stereotypes are true; the fact that you recognize a slur proves that it isn't. 4. Anything you're afraid is true is true. 5. Before most people get to the point of being able to tell their ass from a hole in the ground they're already assholes and it's too late. 6. Concentrating on something important can make you lose track of your soap opera. 7. Debunking the bunk is everyone's responsibility. 8. Don't ask me to pay for anyone else's mistakes. I make enough of my own. 9. Even those who possess real magic must beware of being misled by "magical thinking." 10. Everyone knows what shit tastes like. 11. Exclusive occupancy of a private room is a basic human right. 12. Fair compensation for genius is wealth. 13. God's not perfect, so it's a pretty...

Inglise kirjandus
141 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...

Keskkonafüüsika
101 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)

Loo Keskkool Eesti rahvastiku areng ja liikumine 1930-1989 *********** 11.Klass 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Surem...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
41
xls

Informaatika II kodutöö

LA05 0,55 62,85 PV05 0,33 122,00 LA07 0,52 43,20 PV07 0,28 143,00 LA09 0,42 48,90 PV08 0,30 133,00 LA13 0,52 47,80 PV09 0,35 135,70 LA16 0,48 49,65 PV11 0,30 155,00 LA28 0,39 62,00 PV13 0,21 125,60 LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Ideaalne inimene Keha omadused Antud on isiku järgmised andmed: Algandmed: isikukood, l - pikkus (cm), m - mass (kg), t - vanus (aasta), sugu - naine või mees isikukood, pikkus cm, mass ehk kaal kg Ideaalne mass ehk kaal (kg) - mid Rasvasus( ) - r Leida järgmised isiku omadused: sugu näitab isikukoodi esimene number...

Informaatika
269 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Maadeuurijad

Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Akrobaatika - Lühireferaat

Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti....

Kehaline kasvatus
102 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Raffael

aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abie...

Kunstiajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

PH hüdrolüüsuvate soolade lahustes

K -5 Nõrga aluse ja tugeva happe sool. NH H O = 1,8 10 3 2 Hüdrolüüsivõrrand + NH 4 + H 2 O NH 3 H 2 O + H + C% V ( L) C M M = V (mL) 100 V (mL) C % 1000 1,010 2 CM = = = 0,15M V ( L) M 100 1 132 100 g M ( ( NH 4 ) 2 SO4 ) = 28 + 8 + 32 + 64 = 132 mol Hüdrolüüsikonst . Kv 1,0 10 -14 K ( hüd ) = = -5 = 5,6 10 -10 K alus 1,8 10 Hüdrolüüsimäär Kv 1,0 10 -14 = = = 6,0 10 -5...

Anorgaaniline keemia
120 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti rahvastik

Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspär...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Konspekt

t. tuleb planeerida- planeerimine on ettevõtete valulaps praegu Tuleb planeerida järgmisi valdkondi · tootmisprogramm- mida üldse tegema hakata · tootmisprotsess- paika panna kuidas teha · tootmise varustamine vajalike tootmisteguritega- et tootmine oleks varustatud (lühiajaline aspekt) TOOTMISPROGRAMMI PLANEERIMINE lk 132 · määratakse kindlaks, missugust liiki hüvesid ja kui palju tuleb teatud ajavahemikus toota- pikemaajapeal ei saa olla nii detailne, kui näiteks aastapeale Planeerimise tasakaaluseadus nõuab, et lühiajaliset planeerimist tuleb alustada ettevõtte kitsaskohast, nn. miinimumsektorist, lk 132 Planeerimise tasakaaluseadus kehtib vaid lühiajalise planeerimise korral. Baasina kasutatakse andmeid · turunduse (max turukogused, hinnad) · laomajanduse (laoseisud)...

Sissejuhatus...
206 allalaadimist
thumbnail
6
xls

Teise kt lahendaja

faas h1 217,6597 84,2219 233,3861 21,1536 21,1536 I1 1,979 -81,79 h2 24,53279 -14,2941 28,3933 -30,2274 -30,2274 I2 1,820 43,60 h3 -115,401 73,85661 137,0121 -32,6191 147,3809 I3 3,377 72,14 h4 69,98105 62,9175 94,10611 41,95759 41,95759 1 233,39 21,15 U1 159,8286 -62,9175 171,7667 2 28,39 -30,23 U2 69,98105 62,9175 94,10611 3 137,01 147,38 U3 -127,61 36,89921 132,838 4 94,11 41,96 S1 168,3942 295,2703 Pt 326,06 S2 171,2365 -4,91051 Qt 738,72 S3 -13,5703 448,3566 Pe1 64,93 Qe1 450,12 P Q Pe3 261,13 St 326,0604 738,7164 Qe3 288,60 Se1 64,93466 450,1165 Pw1 -103,46 Se3 261,1258 288,5999 Pw2 -117,86 Pw1 -103,46...

Elektrotehnika
217 allalaadimist
thumbnail
4
doc

D-Päev e. dessandipäev Normandias 6 juunil 1944

Surmapõlglike ellujäänud ohvitseride juhtimisel suutsid ameeriklased järk-järgult pangale tungida ning vaenlast vaigistama asuda. Päeva lõpuks oli Vierville'i küla ameeriklaste käes, nagu ka kõik viis Omaha Beachile viivat maanteed. Kell 18 võis Churchill Briti Alamkojas teatada, et liitlasi on Normandia vallutamisel saatnud edu. Inimkaotused olid olnud märksa väiksemad, kui kardeti. Umbes 132 500 mehega dessanti alustanud liitlased olid ilma jäänud 10 000 sõdurist, kellest langenud oli 3000 ­ peamiselt õhudessantväelased ja Omaha Beachil randunud ameeriklased. Kuid pikad ja verised lahingud Seine'i äärde jõudmiseks ja Pariisi vabastamiseks seisid alles ees. Sakslased osutasid Normandias vihast vastupanu. Näiteks kulus liitlastel ühe olulisema liiklussõlme Caeni linna vallutamiseks planeeritust 33 päeva kauem. Kummalisel kombel ei...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Müürsepatöö ja betooni valmistamine

4.6 Müüri paksus Müüri paksus = Müüri paksust väljendatakse sentimeetrites või am (kaheksandik meetrist). kõigi telliseridade kogupaksus + vuugi ridade kogupaksus 4.6.1 Materjali kalkulatsioon On orienteeruvad väärtused vajaminevate telliste arvu leidmiseks. Tabelis on need toodud 1 m2 müüripinna kohta: (siin toodud ainult valikuliselt!) Müüri paksus Tellise suurus Telliste arv DF 66 11,5 NF 50 2DF 33 17,5 3DF 33 DF 132 NF 99 24 2DF 66 23 3DF 45 DF 198 36,5 NF 149 2DF 99 Näidisülesanne: 2DF tellistest ehitatakse 24 cm paksune müür. Ala on 3,45 m kõrge ja 530 cm lai. Kui palju telliseid on vaja? Joonis Laius (2) = 530 cm; Kõrgus (1) = 3.45 m Antud: Müüri paksus = 24 cm Tellisetüüp = 2DF h = 3,45 m l = 530 cm teisenda!!! seega: l= 5,30 m Leia: n = vajaminevate 2DF telliste arv...

124 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun