suurkiskjate vähesusest ja invasioonist eeskätt Venemaa-aladelt. Massilised kahjustused algasid 1970. tel aastatel ja olid haripunktis 1980. tel. Sel ajal oli Eestis põtrade poolt kahjustatud männinoorendikke ca 20000 ha, 1995. aastal 7235 ha. Suurt kahju tekitavad põdrad II ja III vanuseklassi kuusikutele, koorides puude tüve koort. Tekitatud haavanditest levib puudele juurepess ja puud hukkuvad ning nakatavad ka teisi terveid puid. 1990. ndate alguses oli kahjustatud 13000 ha kuusepuistuid, 1995. a 9121 ha. Sajandivahetuseks põtrade arvukus vähenes ja koos sellega vähenesid ka kahjustused. Praegu jälgitakse rangelt põtrade arvukust ja kütitakse ca 25 % asurkonnast, ehk peaaegu iga-aastane juurdekasvu osa. Põtru on meil ca 10500 isendit ja lähiaastate prognoos on, et metsakahjustuste vähendamiseks suurendatakse põtrade küttimislimiite ca 30 % - ni. Punahirve (Cervus elaphus) arvukus on meil ca 1300 isendit ja esinemine vabariigis väga ebaühtlane
Selle tulemusena täpsustati geeni definitsiooni, mis põhineb seosel "üks geen üks polüpeptiid". Näiteks E. coli trüptofaani süntetaas on heteromultimeerne ensüüm, mis koosneb erinevate geenide trpA ja trpB poolt kodeeritud polüpeptiidahelatest ning eukarüootne RNA polümeraas II koosneb paljudest erinevatest polüpeptiididest. Kui palju on ühel organismil erinevaid geene? Pagaripärmil leiti neid 6000 ringis, äädikakärbsel 13000, ümarussil C. elegans 19000 ning taimel Arabidopsis thaliana 26000. Enne inimese genoomi nukleotiidse järjestuse määramist arvati, et inimesel on vähemalt 70000 kuni 100000 geeni. Selgus aga, et neid on vaid 30000 ringis. 90 Geeni struktuuri kirjeldamine Kuni 1940-ndate aastateni käsitleti geeni kui jagamatut üksust: rekombinatsioon toimub geenide vahel, kuid mitte geenide siseselt
Selle tulemusena täpsustati geeni definitsiooni, mis põhineb seosel "üks geen üks polüpeptiid". Näiteks E. coli trüptofaani süntetaas on heteromultimeerne ensüüm, mis koosneb erinevate geenide trpA ja trpB poolt kodeeritud polüpeptiidahelatest ning eukarüootne RNA polümeraas II koosneb paljudest erinevatest polüpeptiididest. Kui palju on ühel organismil erinevaid geene? Pagaripärmil leiti neid 6000 ringis, äädikakärbsel 13000, ümarussil C. elegans 19000 ning taimel Arabidopsis thaliana 26000. Enne inimese genoomi nukleotiidse järjestuse määramist arvati, et inimesel on vähemalt 70000 kuni 100000 geeni. Selgus aga, et neid on vaid 30000 ringis. Geeni struktuuri kirjeldamine Kuni 1940-ndate aastateni käsitleti geeni kui jagamatut üksust: rekombinatsioon toimub geenide vahel, kuid mitte geenide siseselt. Samuti peeti geeni kõige väiksemaks üksuseks, kus saab tekkida mutatsioon. Hiljem
ents¨ uklopeediline s~on. eris~ onastik (~oppe) ala m¨arkide arv 3587 1945 4775 500 (6802) 13000 6800 9920 (4421) (2345) (5446) JIS Lisa A: S~ monograafiline meetod l¨
kütid ja korilased. Aastast 11 000 eKr kuni aastani 1500 pKr arenes aga inimkond erinevatel kontinentidel ja erinevates regioonides väga erineva kiirusega. Seetõttu oligi juba aastaks 1500 pKr välja kujunenud erinevate regioonide ebavõrdne tehnoloogilise ja poliitilise arengu tase. Aga miks kujunes erinevate mandrite ja regioonide ajalugu nii erinevaks? Viimase jääaja lõpust möödunud umbes 13000 aasta jooksul on maailma mõnes piirkonnas kujunenud kirjaoskajad, metallitööriistu kasutavad tööstusühiskonnad; mõnel pool on suudetud areneda ainult kirjaoskamatute põlluharijate tasemeni ja mõnes üksikus paigas on siiani säilinud koguni kivist tööriistadega küttide-korilaste ühiskond. Miks jaotusid rikkus ja võim erinevate regioonide vahel just nii, aga mitte mõnel teisel viisil? Miks ei saanud indiaanlased, aafriklased või Austraalia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
