on vajalikud lepingu sõlmimiseks. oRaamatupidamisaruanded: oEelmise majandusaasta auditeeritud aastaaruanne; oHiliseim bilanss ja kasumiaruanne. oKommertslepingud maksjatega (müügi-, töövõtulepingud jne), mille alusel esitatavaid arveid soovite faktoorida Faktooringulepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid oEttevõtte esindaja pass või ID-kaart oVajaduse korral volitusi tõendav dokument Faktooring Mis maksma läheb? oLepingulimiit minimaalselt 13000 - 50 000 EUR oAvansimäär maksimaalselt 70 - 90% oLepingutasu kuni 1% lepingulimiidist, 160 - 320 eurot oIntressimäär oleneb tehingu valuutast, Teie finantsseisust ja tehingu üldisest riskitasemest oArve käsitlustasu keskmiselt 0,1%–1% arve summast oMaksetähtaeg sõltub ostjatega kokkulepitud tingimustest oKrediidikindlustustasu vastavalt ostja riskitasemele Akreditiiv Millega on tegu? oAkreditiiv on ostja ehk akreditiivi avaja panga kohustus
pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2) Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul
Tallinna Teeninduskool Suhkruasendajad Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Suhkruasendajad Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Mis on suhkruasendajad ja milleks neid kasutatakse......................4 1.1 Kasutus Euroopas....................................................................4 2. Koguste arvestamine.......................................................................5 3. Magusamaitselised lisaained...........................................................6 3.1 Mannitool.................................................................................6 3.2 Sorbitool...................................................................................6 3.3 Ksülitool...
07 6000 1980 12964 6127 8.78 4.15 4000 1981 12825 6037 8.62 4.06 1982 12263 5902 8.18 3.94 2000 1983 12917 6315 8.56 4.19 0 1984 12530 6194 8.25 4.08 1985 12861 6059 8.41 3.96 1986 13000 6039 8.44 3.92 1987 13434 6128 8.65 3.95 1988 12973 5924 8.31 3.79 1989 12644 5916 8.06 3.77 1990 11774 5785 7.50 3.69 1991 10292 5738 6.59 3.68 1992 8878 6651 5.79 4.34 1993 7745 5757 5.18 3.85 1994 7378 5606 5
Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps. Mitmete ekspertide hinnangul on parim kompromiss sujuvuse ja loodavate kaadrite arvu vahel 15 fps. Animatsiooni ajalugu Animatsiooni eelkäija on koomiks, mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale. Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings'i lahingust. Tõeliselt liikusid objektid juba sajandeid tagasi Idamaade varjuteatris. 65 ekr avastab Rooma poeet Lucretius nägemistaju omaduse nähtut meelde jätta. 1824 esitas Peter Roget Briti Kuninglikule Ühingule (British Royal
2.Ostetud patendid, litsensid 120 3.Aruandeaasta kasum (-kahjum) (2010) -573 AKTIVA KOKKU 43650 PASSIVA KOKKU 43650 Bilanss seisuga 01.03.2011 AKTIVA 01.03.2011 PASSIVA 01.03.2011 KÄIBEVARAD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RAHA VÕLAKOHUSTUSED 1. Raha pangas 13000 1.Tagatiseta võlakohustused 300 2. Raha kassas 0 2.Laen SEB 5200 Ostjate tasumata arved 3380 Võlad tarnijatele 9500 Komandeeringu avansid 400 Maksuvõlad 1.Isikutulumaks 150 VARUD 2.Sotsiaalmaks 350 1
neil on tahke pind ning nad pöörlevad aeglaselt. Sellistel planeetidel on vähe satelliite. 2. Gaasilised planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan, and Neptuun: Gaasilised planeedid koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Nad on hõredad, paksu atmosfäärikihiga ja pöörlevad kiiresti. Neil on palju kaaslaseid. Suuruse järgi: 1. Väiksed planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss and Pluuto. Väikeste planeetide läbimõõt ei ületa 13000 km. 2. Suured planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan and Neptuun. Suurte planeetide läbimõõt ületab 48000 km. Merkuur and Pluuto liigitatakse harilikult pisiplaneetide hulka Suuri planeete nimetatakse vahel ka gaasilisteks suurteks planeetideks. Asukoha järgi Päikese suhtes: 1. Siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa and Marss. 2. Välisplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun and Pluuto. Asukoha järgi Maa suhtes: 1
Pilt 6 3.2 Kui palju kasvatatakse Kisutsi on kasvatatud mere keskkonnas enam kui 40 aastat, kuigi kogutoodang jäi alla 1000 tonni aastas ja selline seis kestis 1980-ni, kui Tsiilis võeti kasutusele puurikasvatus. Jaapani ja Tsiili toodang kasvas kiiresti kuni 1994, kui nende mõlema toodang kokku ulatus 57 300 tonnini (~ 98 protsenti kogu maailma toodangust). Järgmistel aastatel Jaapani toodang stabiliseerus 8000 13000 tonnini aastas, samas Tsiili toodang kasvas dramaatiliselt, ulatudes aastal 2001 peaaegu 137 000 tonnini. Kuigi Tsiili toodang on peale seda märkimisväärselt vähenenud, sest hakati kasvatama hoopis vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) ja Atlandi lõhet (Salmo salar) on ta jäänud endiselt peamiseks kisutsi kasvatajaks, ~ 89 % maailmatoodangust, mis 2004. aastal oli 101 000 tonni. Järgnevad Jaapan ja Kanada. Joonisel
6,351 autode kasutusrendi kulu 6,406 intressikulu 6,912 ruumide rendikulu 8,822 müüdud teenuste kulu 9,189 transpordi kulu kauba ja mater müügil 17,159 palgakulu 124,290 94,473 Deebet Kreedit Lõppjääk Tegevus Hind Kogus Summa Kogus Summa Kogus Summa Algjääk 11 8000 88000 Ostan 12 13000 156000 21000 244000 Ostan 13 5000 65000 26000 309000 17000 209000 9000 100000 17000 196000 9000 113000 Lifo Fifo
Taimed ei tohi olla nõrgad Mansett peab lehti ja õievart kindlalt koos hoidma Lõikeõite toodang piisavalt suur ühe kg sibulate kohta Õied peavad hästi säilima Õite toodang 1000kg sibulate kohta: ‘Carlton’ – 18000 ‘Dutch Master’ – 15000 ‘Ice Follies’ – 20000 ‘Unsurpassable’ – 14000 ‘Yellow Sun’ – 19000 ‘Fortissimo’ – 13000 ‘Golden Harvest’ – 16000 ‘Barret Browning’ – 17000 ‘Dick Wilden’ – 18000 ‘Flower Record’ – 25000 ‘Fortune’ – 16000 ‘Proffesor Einstein’ – 19000 Ajatamise tehnoloogia: Sibulate külmatöötlus kestab 15-18 nädalat, kuivprepareerimine 2-8 nädalat. Ajatamine kastides ja kasvuhoone krundis. Juurutusruumi temperatuur 9 - 7º peale külmaperioodi lõppu 2º. Ajatamine kastides:
Tööjõukulud 67032 75012 82992 TULUD 85938 125020 159600 Tööjõukulud tulude suhtes 78% 50% 52% Müügitulu (EUR) 2015-2017 Teenused 2015 2016 2017 Video CV (Teenus A) 10000 15000 200000 Karjäärinõustamine (Teenus B) 9000 13000 15000 CV konsultatsioon (Teenus C) 5000 9000 10000 Tööintervjuuks ettevalmistamine (Teenus D) 10000 15000 17300 Avaliku esinemise õpe (Teenus E) 5000 9000 10000 Pakett Mini (Teenus F) 8000 13000 15000 Pakett Medium (Teenus G) 10000 15000 17300 Pakett Maxi (Teenus H) 13940 31950 40000
indikaatori alusel. Andmed olid valitud nii, et tabelist PO047 võetud aastad on 1 2014 ning PO032 1986 - 2015. See lubab oletada, et abiellude arv määrab järgm aastal sündinute laste arvu. Abiellude Sündide arv (xi) aasta (yi) aasta arv (xi) (yi) 1985 1986 12861 24106 1986 1987 13000 25086 1987 1988 13434 25060 1988 1989 12973 24318 1989 1990 12644 22304 1990 1991 11774 19413 1991 1992 10292 18038 1992 1993 8878 15253 1993 1994 7745 14176 1994 1995 7378 13509
Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades Fuji mägi leidub palju kuumaveeallikaid. Kõige ulatuslikum on 13000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Jaapan asub Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika laamade kokkusaamiskohas. Seetõttu esineb seal tihti tugevaid maavärinaid, mis tekitavad tõenäoliselt ulatuslike purustusi. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka
täisvereliste täkkude enama kasutusega ning kergematüübiliste kaasaegsete hannoveri täkkude Premiumi ja Hermelini saabumisega 1994.a Tori tõu VIII periood (2003...tänaseni). Seoses riigi keskkonnatoetuste rahade lubamisega osadele tori tõugu kasvatajatele peab hobusekasvataja otsustama, kas ta järgib tori tõugu hobustele EHSi tõukomisjoni lubatud aretusprogrammi, või nn. riigihuvidest tulenevat säilitusprogrammi. 1946- 173000 hobust 1956- 113000 hobust 1966- 40000 hobust 1981 13000 hobust Praegu ca 700 hobust 3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad Hobuste eksterjöör (väline ilme, peamised kehaehituse vormid) formeeritakse genotüübi poolt ja keskkonnatingimuste poolt. Interjööri alla mõistetakse sisemisi morfofüüsioloogilisi ja biokeemilisi omadusi olenevalt hobuse töövõimest. Konstitutsioonid tugev, õrn, toores.
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; El...
Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2 5 Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis 6 Sektorid: o Avaliksektor riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad) ; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor tegeleb majandusega riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine 7 Pluralism o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused , seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erin...
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
kokku 67 komisjoni (15 maavalitsuse alaealiste komisjoni sekretär, juures tegutsevat AEK komisjoni, 8 psühhoolog. Tallinna linnaosade AEK komisjoni ja 44 KOV komisjoni). (Alaealiste komisjonide 2008.a. tegevuse analüüs) Noorte Eestis on üle 300 koolitusloaga Tantsuteater Rada MTÜ - huviharidus ja huvikooli, neis õpib ca 49000 noort: ca huvikool huvitegevus 13000 muusika- või kunstikoolis, ca Edulux - erahuvikool 19000 spordikoolides, ca 17000 teistes Lasnamäe Huvikool huvikoolides (www.hm.ee). Lasnamäe Muusikakool MTÜ Integratsiooni Lisaks korraldatakse huvitegevust Loomingukeskus Almari koolides, avatud noortekeskustes, (Moeteater, Maali- ja
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avalda...
aatomipomm. 1945. aastal valmistati kolm aatomipommi, 1946. aastal valmistati kaheksa pommi, 1947. aastal valmistati kakskümmend üks pommi, 1948. aastal ükssada kümme pommi, 1949. aastal kakssada kolmkümmend viis ja 1950. aastal kolmsada kuuskümmend üheksa aatomipommi. Hiroshimale visati ,,Little Boy" , mis kaalus 4.04 tonni, pikkus 3.05 meetrit ja diameeter 0.71 meetrit. Laenguks oli tal uraan-235, mida oli kuuskümmend üks kilo. Pommi lõhkejõuks ehk trotüülekvivalendiks oli 13000 tonni või lühidalt kolmteist kilotonni. Nagasaki pomm oli ,,Fat Man" see kaalus 4.9 tonni, pikkust 3.25 meetrit ja diameeter 1.52 meetrit. Pomm oli plutooniumilaenguga mille kogukaal oli 6.13 kilogrammi, mis oli jagatud kolmekümne kuueks osaks. Pommi lõhkejõud oli kakskümmend kolm kilotonni. Pommi toodeti kahes modifikatsioonis mudelit Mk-III kuni 1949. aastani ja sealt edasi mudelit Mk-IV kuni 1951. aastani. Pommide Mk-III ja IV kogutoodangu arv oli kakssada viiskümmend.
2 3600 7200 3400 3800 1900 1800 3400 1700 3 3400 10200 3000 5700 1900 1900 4500 1500 4 3200 12800 2600 7700 1925 2000 5100 1275 5 3000 15000 2200 9900 1980 2200 5100 1020 6 2800 16800 1800 13000 2166,67 3100 3800 633,33 7 2600 18200 1400 17000 2428,57 4000 1200 171,43 8 2400 19200 1000 21500 2687,50 4500 -2300 -287,5 9 2200 19800 600 27000 3000 5500 -7200 -800 10 2000 20000 200 33000 3300 6000 -13000 -1300
Tallinna vallutamisel võtsid sakslased vangi 12000 punaväelast, palju rohkem oli neid aga põgenenud Eesti metsadesse. Omakaitse korraldas nende püüdmiseks haaranguid – 1941. a sügisel tapeti 2700 ja vangistati ligi 27000 punaarmeelast. Saaremaal ja Hiiumaal jätkusid lahingud Punaarmeega isegi oktoobri lõpuni. SAKSA OKUPATSIOON Esimese Nõukogude okupatsiooni lõppedes oli Eesti olukord lohutu : hukkunute ning Venemaale läinute või viidutena oli kaotatud 61000 inimest, hävinud 13000 elamut ja 324 tööstushoonet. Autod, laevad ja raudteeveerem pea täielikult Venemaale viidud, kariloomade hulk järsult vähenenud. Eestlased tervitasid sakslasi vabastajatena. 55000 meest esimese hooga Omakaitsesse, politseisse või Saksa väejuhatuse poolt loodud ida- ja politseipataljonidesse. Aastail 1941-1943 oli Idarindel pidevalt u. 10000 eestlast. Eestlaste suureks pettumuseks omariiklust ei taastatud. Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet
Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid......................................................
Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka aega kattis Eestit mandrijää ja see sulas alles 13000 a tagasi. Enne jääaega puuduvad andmed eesti kohta. Sest jää ja vesi viisid ära kõik, mis siin võid leiduda. Eesti muinasaeg algab mesoliitikumiga, mis on periood esimeste inimeste ilmumisest muistse vabadusvõitluse alguseni. Jää taandus kagu-loode suunaliselt. Kohe ei saanud peale tormata, sest alguses tekkis taimestik, siis loomad ja küttides ja jälitades looma karju, jõudsid siia ka inimesed. See juhtus umbes 9000 eKr. Mesoliitikum 9000 eKr-5000 eKr
Kasumiprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 Kokku Käive 0 0 0 0 0 48000 65000 113000 Kulud 0 Pangateenus 0 0 0 0 0 500 500 1000 Kaup 0 0 0 0 0 6000 11250 17250 Põhivara amort. 0 0 0 0 0 6500 6500 13000 Telefon 0 0 0 0 0 300 300 600 Kütusekulu autole 0 0 0 0 0 1500 1500 3000 Muud kulud 0 0 0 0 0 800 1500 2300 Raamatupidamise teenus 0 0 0 0 0 3500 3500 7000 Büroomaterjalid 0 0 0 0 0 200 200 400 Reklaam 0 0 0 0 0 5000 5000 10000 Töötasu 0 0 0 0 0 14000 14000 28000 Sots
Panama kanalikiiresti koloniaalvõimu ehitamist alustati laiendada.1904 aastal, 1914. a. läbis kanali esimene laev. 1920.a. avati kanal kõikide riikide laevadele. Panama kanal lühendab teekonda Ameerika ida- ja lääne-ranniku vahel ligi 13000 km võrra. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Merereisid muutusid lühemaks ja kiiremaks Kuidas muutus merereiside pikkus peale kanalite ehitamist? Kuidas muutus merereisi kestvus Suurbritanniast Austraaliasse? Mis tegurid
·masinad ja seadmed ·puidutooted ·paberitooted ·tekstiilitooted ·mööbel Sisenõudlus on kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Kaubagrupid mida imporditakse ja mis tekitavad kaubavahetusbilansi defitsiiti, on: ·masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist) ·transpordivahendid (1/5 defitsiidist) 2008 a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000 elaniku kohta. 12 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti väliskaubandusbilanss 13 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Finants- e. kapitalikonto Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Paljud kapitalikonto kirjed on laenud ja maksed vastavalt jooksva konto kirjetele.
Panama kanalikiiresti koloniaalvõimu ehitamist alustati laiendada.1904 aastal, 1914. a. läbis kanali esimene laev. 1920.a. avati kanal kõikide riikide laevadele. Panama kanal lühendab teekonda Ameerika ida- ja lääne-ranniku vahel ligi 13000 km võrra. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Merereisid muutusid lühemaks ja kiiremaks Kuidas muutus merereiside pikkus peale kanalite ehitamist? Kuidas muutus merereisi kestvus Suurbritanniast Austraaliasse? Mis tegurid
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE............
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
* Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtarvu poolest ületas Eesti enamikke Euroopa riike. Haridus Kuni 1934. aastani oli koolisüsteem kaheastmeline, hiljem kolmeastmeline. Gümnaasiumis oli humanitaar- ja reaalharu. Alg- ja keskkoolis õpetati kahte võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. aastail rohkem rõhku kutseharidusele. Kutseharidus * 1924 / 1925 oli 42 kutsekooli 2200 õpilasega, 1939 / 1940 177 kutsekooli 13000 õpilasega Samal ajal vähenes gümnaasiumilõpetajate arv. Kõrgharidus * 1. detsembril 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Juhan Kõpp. * Esialgu võeti vastu eksamiteta keskhariduse baasil (1928. a 4700). * 1930ndate teisel poolel hakati korraldama sisseastumiskatseid (2800) Tehniline kõrgharidus * Tallinna Tehnikum muutus 1938. aastal Tallinna Tehnikaülikooliks.
päritolu tuli ilmsiks alles 1993. aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid (vanus alla 1,3 miljardi aasta). Edasi on ALH84001 saatus teistega sarnane. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13000 aasta eest lõpuks Maa mõjusfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskustest ja Kanada ning USA ülikoolidest David McKay, Everett Gibson'i ja Kathie ThomasKeprta juhtimisel alustasid ALH84001 põhjalikumat uurimist 1994. aastal. Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet. Mittebioloogilise päritoluga orgaanilise aine molekule on meteoriitidest varemgi leitud (küll mitte Marsi omadest), kuid antud juhul on tegu keerukama juhtumiga
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO...................................................................................................................
6 piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult. Nad ei murra enamasti suuri loomi ja elavad karjale kuuluvate territooriumite äärealadel, et vältida kokkupõrkeid teiste huntidega. Erakhuntide seas on suremus märksa suurem. Territooriumi suurus sõltub loomade arvust, ent enamasti katab ühe hundikarja territoorium mitusadat kuni 13000 ruutkilomeetrit. Ala piirid märgistatakse uriini ja ekskrementide ning hääletunnustega- kogu kari ulub, et teistele loomadele anda teada, et antud territoorium on hõivatud. Selgel õhtul võib hundi ulgumine kosta kuni 190 kilomeetri kaugusele. Tähelepanuväärt on see, et hundid ei ületa oma territooriumi piiri isegi mitte saaki taga ajades, mistõttu too võib sel juhul minema pääseda. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Eelmise
2)Jupiteri-tüüpi ehs gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2) Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur
See oli kõik, mis Olümpia antiiksetest suurehitistest keskajal veel maapinnale ulatus. Ka nimi Olümpia ise vajus unustusse. Orgu, kus oli asunud muistne pühamu, kutsuti siis Antilaloseks (Kajade org), sest mägede vahel kajas hästi. (Kuningas/Voolaid 1997: 27-28) Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. (Olümpiamängud 1980: 8) Kasutatud kirjandus: Kallipateira. - http://et.wikipedia
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked......................................................................................................................7 4.Vulkanismi kasulikkusest..........................................................................................
Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uuri...
tänapäeval kõige viljakamad meteoriitide leiukohad), kuid tema Marsi päritolu tuli ilmsiks alles 1993. aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid (vanus alla 1,3 miljardi aasta). Edasi on ALH84001 saatus teistega sarnane. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13000 aasta eest lõpuks Maa mõjusfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskustest ja Kanada ning USA ülikoolidest David McKay, Everett Gibson'i ja Kathie Thomas-Keprta juhtimisel alustasid ALH84001 põhjalikumat uurimist 1994. aastal. Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet. Mitte-bioloogilise päritoluga orgaanilise aine molekule on meteoriitidest varemgi leitud (küll mitte Marsi omadest), kuid antud juhul on tegu keerukama juhtumiga
AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmek...
Ti - Sn - Co - Pb - Tabel 1.2: Põhiliste värvilismetallide füüsikalised ja mehaanilised omadused Ühik Al Cu Zn Ti Mg Ni Tihedus, kg/m3 2700 8950 7140 4500 1740 8900 Sulamistemper 660 1083 419 1670 6510 1453 atuur,oC Elastsusmoodu 65000 13000 95000 11000045000 21000 0 l, N/mm2 0 Joonpaisumist 24 17 39,5 8,5 25 13 egur, (1/K)106 Elektrierijuhtiv 38 59 17 3 22 14,5 us, m/mm2 Soojusjuhtivus, 220 390 115 20 155 90 W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120..
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI ...
Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega kaetud jääga (see polnud pidev, temas oli ka lühemaid soojemaid perioode, ehk vb oli ka sel ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõpp algas 13000 eKr, kui jää hakkas taanduma kagu-loode suunas, 10500 eKr oli Eesti jääst vaba. Pärast seda tekkis kõigepealt taimestik, siis loomad, siis inimesed. Arheoloogilise kultuuri kokku moodustavad ühesugused ainelised leiud (ajalooallikad). See arheoloogiline kultuur, mis oli Eestis mesoliitikumi ajal on Kunda kultuur. See sai nimetuse ühe leiukoha järgi, kuigi seal leitud asjad pole kõige vanemad, lihtsalt avastati varem.
• Esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast ning toimingu teada saamisest • Rahuldamata vaide korral on maksukohustuslasel õigus pöörduda halduskohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 21. Maksuõigusrikkumise eest kohaldatavate karistuste üldpõhimõtted - Maksude maksmisest kõrvalehoidumine Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 13000 eurot - Maksukelmus Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 32000 eurot - Maksuhalduri tegevuse takistamine Füüsiline isik rahatrahv 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 3200 eurot Trahviühik 4 eurot 22. Käibemaksu maksumäärad Üldine käibemaksumäär on alates 2009. aasta 1. juulist 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest (KMS § 15 lg 1). Standardmäära rakendatakse käibemaksustamisel
Lihtaktsia hääle Hind, Hääli arv Kokku % hind, kr Kokku % kr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A 10 1 40000 40000 66,67 10 400000 31 B 30 1 13000 13000 21,67 30 390000 30,2 C 300 4 1000 4000 6,67 75 300000 23,3 D 600 9 333 2997 4,99 66,6(6) 199800 15,5 128980 Kokku X X 54333 59997 100 X 100 0
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, E...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
