Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"130" - 2139 õppematerjali

130 – joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas – asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner.
thumbnail
3
docx

Kinnise käigu arvutus ja tabel. Geodeesia

____ Koor pare Direk dinaa m___ tsioon Tabel tide Koor __po i inurg Joone juurd dinaa PT olsed nurga ad e. pikku did PT ekas nurga d rumbi sed vud d d mõõd paran arvut paran etud datud atud datud ° ' '' ° ' '' ° '" ° ' m ± x ± y ± x ± y x y 0 0 1 90 05 ...

Geograafia → Geodeesia
326 allalaadimist
thumbnail
4
docx

TAANI

Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend  Põhjamaadest kõige lõunapoolsem  Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub.  Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ)  Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik  u. 130 in/km2  40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades  Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu.  Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid.  10% immigrandid  Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm  Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam)  Töötuid ~5% Majandus

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Ilves

ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised...

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
4 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Veonduse powerpointi esitlus

Veondus ehk transport Raudteetransport Plussid: · Kiire · Odav · Korraga suur kaubakogus Miinused: · Raudteed ei ulatu kõikjale · Ehitamine kallis · Ümberlaadimine jaamades aeglane Fakte · Eestis sai alguse 1870. aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Nimetu

Elektron 17,8 21,2 20,7 19,4 19,6 20,1 20,4 18,9 19,2 19,6 20,1 Kesk. tava 19,81 Kesk. elek. 19,73 P- väärtu s 0,02 Jah või ei Jah, on oluline 17) Ühel katselapil istutati 110 kuusetaime, teisel 130. Esimesele katselapile paigaldati feromoonpüünis. Järgmisel aastal loendati terved ja kahjustatud taimed mõlemal katselapil. Saadi järgmised tulemused mis on kajastatud tabelis 3. Tabelis nr4 on esitatud katse teoreetilised sagedused. Ning kasutades funktsiooni CHITEST saame P-väärtuseks 0,374. Katsest järeldub et feromoonpüünis ei aidanud oluliselt kaasa taimede kasvamaminekule. Tabel 3. Tervete ja kahjustunud taimede sõltuvuvs feromoonpüünisest.

Informaatika → Andmetöötlus alused
63 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Vundamendid projekt

−ω ω=1 −√ 1−2 µ =1 −√ 1−2∙ 0,0465 =0,0476; Ƹ=1 2 =0,976 17 ωf cd bd 1 0,0476∙ 16,7 ∙1000 ∙ 200 As1= f yd = 348 =457 mm2 1000 π ∙ 122 Valin ∅ 12 B400 sammuga s=130, siis As,prov= 130 ∙ 4 =869,5 mm2 869,5 f ctm Armeerimistegur on ρ1= 1000 ∙ 200 =0,00435 ¿ ρ1,min=0,0013 ¿ ρ1,min=0,26 f yk =0,26 2,6 400 =0,00169 4.1.3 Jaotusarmatuur Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri pinnast: As3=0,2∙As,prov=0,2∙869,5=174 mm2/m

Varia → Kategoriseerimata
117 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Loengu konspekt psühholoogias

INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...

Psühholoogia → Psüholoogia
175 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Vereringeelundkond

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort

Bioloogia → Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kodutöö ülesanne nr 1

y1 y2 y3 y 2b 2 160 yC1 = + h (2) + h(3) = + 80 + 90 = 204 mm 3 3 h (2) 80 yC2 = + h (3) = + 90 = 130 mm 2 2 (3) 2h 2 90 yC3 = = = 60 mm 3 3 Osakujundite pindalad

Mehaanika → Tugevusõpetus i
400 allalaadimist
thumbnail
3
doc

KULUDE ARVESTUS

Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia. 200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1.1 kaudkulude eelarvestatud määr: 43,34 kr/kg (3 034 500 kr / 70 000 kg) 3.1.2 kaudkulud tellimuse kohta: 78 012,00 kr (((2700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) *43,34 kr/kg) 3.1.3 tellimuse kogukulud: Otsekulud: Materjal 27 000 kr

Majandus → Kulude arvestus
245 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Betooni koostise määramine - variant 4 ja 9

Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass ­ t 3,15 Tsemendi tihedus ­ 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65 Liiva tihedus ­ 0l (g/cm³) 1,6 Liiva niiskus ­ Wl 5 Lubjakivikillu...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
50 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Pinnamomendid

y1 y2 y3 y 2b 2 160 yC1 = + h (2) + h(3) = + 80 + 90 = 204 mm 3 3 h (2) 80 yC2 = + h (3) = + 90 = 130 mm 2 2 (3) 2h 2 90 yC3 = = = 60 mm 3 3 Osakujundite pindalad

Mehaanika → Tugevusõpetus i
103 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tugevusõpetuse 3. kodutöö, vene keeles

A. F b1 a z0 : 2 . ­ S235. [ ] = 235/2,1= 112 Mpa - [ ] = 0,6*112 = 70 MPa - [ S ] = 2,1 - [ ]c = 1,7*112 = 190 Mpa - F = 260 kN - : 1) () 2) , - 3) 4) 1. F 260 N L FL 130kN 2 2 NL - NL AL AL - ( ) NL 130 10 3 AL ; AL 11,6 10 4 m 2 11,6cm 2 112 10 6 - , , 15%. Ak 1,15 AL 1,15 11,6 13,3cm 2 RUUKKI 757510 : z0=22,1 75 10 T 10 bT 75 bT 75 - T = 10 - AT 14,1cm 2 -

Mehaanika → Tugevusõpetus i
31 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Erütrotsüüt

Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................

Meditsiin → Füsioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kokanduse kursuse lõputöö

.............. 8 2 KALKULATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAKAARDID Hakksnitsel hapukoorekastme ja kartulipüreega Valmistamis tehnoloogia: 1.paned saia likku. 2.pigista leotatud sai veest kuivaks . 3.pese,koori ja pese sibul ja siis tee sibul 4 sektoriks. 4.kuivaks pigistatud sai, kartul ja sibul aja läbi hakklihamassi. 5.Sega hakkmass vahustamisnõus, lisa vesi ja maitseained. 6.tee prooviküpsetus, maitse 7.vormi pooltoores kaaluga 130 grammi (piklik-ovaalse kujuga) 8.paneeri riivsaias 9.prae kuumas rasvas 170 C (keera teine pool ainult üks kord) 10.lõpus prae kaane all või pane ahju (et snitsel oleks täielikult valmis) 11.väljast hapukoorekastme ja soovitud lisandiga 12.serveeri temperatuuril üle 65 C juures 3 Valmistamis tehnoloogia: 1.passeri kuumas rasvas nisujahu 5-10 minutit 2.lisa puljong veidi madalamal temperatuuril kui passeering 3

Toit → Kokandus
80 allalaadimist
thumbnail
70
ppt

VERERINGEELUNDKOND

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füsioloogia KT1

ESK kiirust mõjutavad plasma albumiinid (aeglustab) ja globuliinid (kiirendab). Seda kasutatakse inimestel, hobustel, veistel, kassil, koeral ja seal. 5.Hb funktsioon ja määramine(praktikumi töö põhjal), füsioloogilised normväärtused inimesel ja koduloomadel. Hemoglobiinisisaldust on võialik määrata spektroskoopiliselt ja kolorimeetriliselt (verevärvniku võrdlemine etteantud standardiga). Norm inimesel 158/140 g/l, imetajatel 130- 150 g/l, mehe min 130, naisel 120 -> aneemia, üle normi on polütseemia. Ülesanne: heitgaaside transport, pöörduv hapniku sidumine, ilma raua-aatomi oksüdatsioonita 6.Mis on aneemia ja polütseemia? Mis on reesusantigeen? Milline kliiniline tähtsus on reesusantikehade tekkel? Aneemia ­ Hb langus alla normaalse, tuleneb rauavaegusest. Polütseemia ­ Hb tõus üle normaalse, ilmneb füüsilise pingutuse korral või erütropoetiini manustamisel.

Meditsiin → Füsioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkade ristsõna

I 86. T 87. S 88. A 89. S 90. L 91. Õ 92. K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Iirimaa

Iirimaa Geograafiline asend Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar. Enamus saarest kuulub Iiri Vabariigile. Põhjaosa saarest kuulub Suurbritanniale. Asub 53 kraadi N ja 8 kraadi E. Suurbritanniast eraldab Iirimeri. Üldine info Pindala: 70 280 km²(saar: 84 423) Pealinn: Dublin Riiklikud keeled: Iiri keel ehk gaeli keel ja inglise keel Populatsioon: 4 130 000 (2002. aasta seisuga) President: Mary Patricia McAleese Religioon: Katoliiklus Rahaühik: Euro Reljeef Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu.

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Peterburi powerpointi esitlus

- · I 1703 -. · 200 . , . · " " · 5 . -. · -- . - " ". -- . ­ . , "" "". · . . , . 1754 .. 1762 . 1918 , 1922 . · o . . . · . I, . · http://en.wikipedia.org/wiki/Peterhof · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D1%82-%D0%9F%D0%B5%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B1%D1%83%D1 · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD%D0%B8%D0%B9_%D0%B4%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B5%D1%86 · http://petergof-history.narod.ru/ · http://www.kulichki.com/travel/petergoff.htm · http://www.serzh.ru/petergof/index.html · http://spb-palaces.narod.ru/zimnii.htm · http://www.fotoart.org.ua/albums/userpics/0507_st_peterburg.jpg · http://i023.radikal.ru/0805/8a/92834f35f3ea.jpg · http://www...

Keeled → Vene keel
79 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nimetu

3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450 70 Seejärel mõõtsime valgustuse aknast seinani iga meetri tagant loomulikus valguses: Aken 610 260 130 80 50 Sein Valgustust mõõtsime ka raamatukogus riiulil ja laual, puhkeruumis, sööklas, koridori põrandal ja teadetetahvlitel: Mõõtmise koht Tulemus (lx) 1. söökla Menüü 150, kassa100, laud 90, laud 570 2. raamatukogu Riiul ­ 260, laud - 530 3. koridori põrandal 180, 20 4

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
167 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Isiklike finantsressursside audit ja analüüs

KOKKU 213 2556 Tean, nii täpselt oma kulusid, kuna kasutan ainult pangakaarti. See teeb jälgimise lihtsaks! MINU TULUD TULU LIIK 30.oktoober-30.november 2013 Prognoos aastas (eurodes) (summa x 12) Vajaduspõhine toetus 75 900 Kogutud summa 130 1560 KOKKU 205 2460 ANALÜÜS · Kui palju jääb mul raha puudu (või üle)? Raha jääb puudu 8 euri kuises vaates, aasta progrnoosi lõikes aga 96 euri. · Millele (vt tabelist: kulutuste liik) kulutan enda arvates liiga palju? Meelelahutus/vabaaeg ja isiklikud kulud. · Mida kavatsen ette võtta? Kuidas lahendan selle probleemi?

Psühholoogia → Enesejuhtimine
19 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

United Kingdom - esitlus

• It is composed of four countries: Scotland Northern Ireland England Wales • Queen of The United Kingdom Elizabeth II Symbols • Flag • National animal(s) Lion Bulldog Symbols • National Personification Britannia • Coat of Arms  Symbols • Anthem „God Save the Queen“ "Queen" is replaced with "King" in the lyrics whenever the monarch is male England • Capital is London • Population about 53 million • Territory covers 130 439 km2 England Scotland • Capital is Edinburgh • Population about 5 million • Territory covers about 78 387 km2 Scotland Wales • Capital is Cardiff • Population 3 million • Territory covers 20 779 km2 Wales Northern Ireland • Capital is Belfast • Population 1,8 million • Territory covers 13 824 km2 Northern Ireland Culture • „Cultural superpower“ • Christian religious • Christmas and Easter are national public holidays

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Bataat

•  Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid. • Tärklise rohked magusadmugulad. • Paljudes riikides kasutatakse kartuli asemel. • 100 grammis bataadis on 360 kJ (86 kcal) energiat. Riigid, kus bataati kasutatakse toiduks •  Paapua Uus-Guinea (u. 500 kg inimese kohta aastas) • Saalomoni saared (u. 160 kg inimese kohta aastas) • Burundi ja Ruanda  (u. 130 kg inimese kohta aastas)  • Uganda (u. 100 kg inimese kohta aastas) Bataadi-püreesupp - 1 bataat (250−300 g) - 1,5 klaasi liha- või aedviljapuljongit - 1 klaas piima - 1 sl nisujahu - 1 sl koorevõid - 1 sl pruuni suhkrut - 1 tl värskelt riivitud ingverit - noaotsatäis jahvatatud muskaati -maitseks kaneeli ning veidi soola Koorige bataat, lõigake väiksemateks tükkideks ja keetke vees parajalt pehmeks (20−30 minutit). Valage keeduvesi ära, lisage kuum puljong,

Geograafia → Põllumajandus
3 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Juust

 Kahvatukollase värvusega.  Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata.  Cheddar  Cantal  Gouda  Edam  Fontina  Monterey Jack Kõva juust  Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist.  Laagerdumine kestab 4–12 kuud.  Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke.  Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi  Emmental  Gruyère  Parmesan  Raclette  Beaufort  Romano Sinihallitusjuust  Seda juustu ei kuumutata ega pressita.  Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljapoole.  Gorgonzola juust  Bleu de Bresse

Toit → Toiduaineõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Depressioon ja selle tekkimine

Depressioon Depressioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on depressioon? Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. On olemas ka hooajaline (talvine) depressioon, mille põhjuseks on loodusliku valguse (päikesevalguse) vähenemine. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini. Depressiooni avaldusmisviisid MUUTUSED MÕTETES JA TUNNETES Tunded, et mis ma ka ei teeks, sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Mõtlemine on ähmane Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes KEHALISED MUUTUSED Muutused isus või kaalus Unehäired Täielik energia puudum...

Psühholoogia → Psühholoogia
9 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Keemia Esitlus

Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np)

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskonnakaitse kontrolltöö 2 vene keelne

1. C. 10-18, F. 50 2.: · . : N2 -78,09%, O2 -20,95%, Ar- 0,93% (e- 5,2·10-4, Ne-1,8·10-3, Kr-1·10-4, Xe-8·10-6, Rn-6·10-16) · .: - 0,2 , 2,6 CO2-0,035 · : O3 110-6, -0,001 ­ 0,0001; H2-510-5; H41,610-4; N2O-3,510-5;NO-110-6; NO2210-6 3. : . 4. . ? 2. : , , , ; : , , , . 4. : - , , ; : , , , , , . 5. , , . ­ , . , . , , . : ( 2,0 ­ 4,5° ), , . 6. . ; ; ...; ; ; , ; ; , . ; ; . 7. . . 8. , ? -- , ( ), (, ). , , -- . , , , , , -- . . 9. pH . - . , (SO2) (N). , . pH=5,6 (). 10. , . ? (, ) ( ), -- (IV) -- SO2- , (VI) -- SO 3 -- , -- H2S( , ...

Loodus → Keskkonnakaitse
8 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Keenia rahvastik

elab slummides. Vanuseline ja sooline koostis · Kenya elanikkond on väga noor. · 40-43% terve riigi rahvastikust on alla 15- aastased, 4,3% on yle 65 aastsed. · Riigi keskmine eluiga on 18, 6 aastat · Ülekaalus on mehed. Rahvuseline ja usundiline koostis · 97% rahvastikust on aafriklased. · Ülejäänud 3% on kas euroopast v6i aasiast pärit · Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. · Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast) · Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse ryhma. · Religioon: 60% kristlased, p6lisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Kenyalastel on põhi elatusalad etnilisest kuuluvusest tingituna karjakasvatamine, turismindus, maaharimine, ärindus. · Eurooplased, araablased ja aasialased tegelevad peamiselt kabandusega,

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.6

50 2,04 60 1,42 70 1,04 80 0,80 90 0,63 100 0,51 110 0,42 120 0,36 130 0,30 140 0,26 150 0,23 Järeldus Kirjanduses on antud masuudi küttemasuudi viskoossuseks 50ºC juures 95*10-6m/s2, meie aga saime 20*10-6m/ s2. Järelikult meie kütuseks polnud masuut, nagu ülesande püstituses ette nähtud. Tegu pidi olema hoopis mingi kergkütteõliga.

Energeetika → Kütuse ja põlemisteooria
24 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Itaalia

räägitakse sitsiilia, mis erineb itaalia keelest. · Saar on mägine, kõrgeim tipp 1834 meetrit. Itaalias ehitati 1920­ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed ­ autostradad. · Autostrada on Itaalia kiirtee. Sama nimetust kasutavad ka Poola ning Rumeenia. Itaalia autostradad on tuntud Euroopa kõrgeimate kiiruspiirangute poolest; kiiruspiirangud varieeruvad, kuid 130 km/h on tavaline. Etna ja Vesuuv · Vesuuv on vulkaan Apenniini poolsaarel. Ta asub Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. · Etna on Sitsiialia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Giuseppe Verdi

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Taimede evolutsioon

Taimeriigi evolutsioon Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. (parafüleetiline rühm - organismide rühm, millesse kuulub ka kõigi teiste rühma liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma, nt: protistid ja kalad). 2 Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed (tuumata organismid) vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi ...

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hellenistlik kunst

Hellenistlik kunst Hellenistlik ajastu algab Aleksander Suure vallutustega. 3 suuremat riiki ­ Süüria e Seleukiidide Kuningriik, Egiptus e Ptolemaiose kuningriik, Makedoona kuningriik. Suured ehitustööd ­ ühiskondlikud hooned. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid ­ Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis Olümpienoni tempel. Templitest olid aga olulisemad lossid, turuhooned, teatrid, raamatukogud jne. Egiptusesse rajati Aleksander Suure poolt Aleksandria linn, kus elas ligikaudu miljon inimest. Aleksandria ette, Pharose saarele rajati 3. Saj eKr Aleksandria tuletorn. Hellenistlikuks kunstikeskuseks oli Pergamoni linn, mis oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Prienne linna reeglipärane tänavatevõrk. Kunstis eelistati kas hiiglaslikke või hoopiski väga väikeseid kujutisi. Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal H...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Referaat Argentiinast

juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 ­ 1 877 490 1895 ­ 4 044 911 1914 ­ 7 903 662 1947 ­ 15 893 811 1960 ­ 20 013 793 1970 ­ 23 364 431 1980 ­ 27 947 446 1991 ­ 32 615 528 2001 ­ 36 260 130 2009 ­ 40 134 425 16.sajandil tuli palju inimesi Euroopast Argentiinassse. Sinna on samuti toodud tööjõudu Aafrikast, kuna inimesi jäi väheks ja maavarasi, nagu näiteks: hõbedat ja muid väärismetalle oli palju. Iive on Argentiinas olnud peaaegu iga aasta positiivne 2 SUUREMAD LINNAD, VAATAMISVÄÄRSUSED JA TEGEVUSALAD

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Anna Haava

Ala põhikool kirjandus 9. klass ANNA HAAVA Koostas:Karoliina Purga 2010 Anna Haava Päris nimi Anna Rosalie Haavakivi Sündis 15.oktoober 1864 Pala vallas Suri 13.märts 1957 Tartus Anna Haava õpingud Õppis Patastel saksakeelses eraalgkoolis 1879-1884 Tartu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga Anna Haava elu Elas Tartus 1892-1893 viibis tervislikel põhjustel Saksamaal. Töötas 1894-1899 koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal Sajandi vahetuse paiku elas venna juures Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (19...

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühireferaat - Sinivaal

Sinivaal Sinivaal on maailma kõige suurem imetaja.Emased kasvavad kuni 30 m pikkusteks ja isased kuni 25 m pikkuseks.Nenede kaal jääb 80 000-130 000 kg vahele .Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. P...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Tumblr

Tunnustus Tumblri tegevjuht David Karp , valiti parimaks Young Tech Ettevõtja 2009. Kuulsused kes Tumblrit kasutavad on näteks Lady Gaga, John Mayer ja Obama. Tumblr 7 Kriitika Tumblrit on kritiseerinud paljud blogid. Tumblr langes hiljuti ahelkirjade ohvriks, ohvreid oli üle 130 000. Tumblrit on ka kritiseeritud, et suur osa postitustest on porno. Tumblr 8 Logo Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tumblr 9 David Karp Marco Arment Tumblr 10 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Tumblr

Varia → Kategoriseerimata
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

150 Inglise keele sõna

90 back 91 through 92 long 93 where 94 much 95 should 96 well 97 people 98 down 99 own 100 just 101 because 102 good 103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number 144 part 145 turn 146 real 147 leave 148 might 149 want 150 point

Keeled → Inglise keel
117 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pagulaskirjandus

· Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks ­ eestlasi ühendasid ajalehed ja ­kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) ­ olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Chartres`i katedraal

kõrguvaid vitraazaknaid kasutada. Katedraal püstitati püha kaevu kohale, mida druiidid ja roomlased olid austanud. See oli esimene Neitsi Maarjale pühendatud kirik ja osaliselt ehitati selleks, et luua hoiupaik tuunikale, mida ta olevat enne Kristuse sünnitamist kandnud. Võlvi kohal on vasega kaetud valurauast raamistik, mis vahetas välja algse puitstruktuuri. Kõrgem on edelatorn, mis on 113 meetrit kõrge. Kesklööv on katedraalil 130 meetrit pikk ja 16,5 meetrit lai. Põhiplaan on Prantsuse gooti katedraalidel tüüpiline ning väga sarnane Reimsi ja Amiens´i katedraalide omaga, Inglise katedraali plaanist erineb se oma kõrguse ja valguse kasutuse ning kooriosa ja eraldamata kesklöövi poolest. Vitraazid ujutavad katedraali interjööri üle varvilise valgusega. Keskaeges vitraazid võtavad endaalla kokku 3000 ruutmeetrit. Portiukse kohal asuva fonooni süvendatud kolmnurkses ruumis paiknev skulptuur

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jaanalind

Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3­4 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaa...

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Talverehvide võrdlus

Continentalil ja Masteril seevastu olid ligi kolmandiku võrra kergemad naelad, kui lubatud, mis seletab ka pidamise vahet jääl ja kinnisõidetud lumel. Minule sobiva mõõdu 175/65 R14 hinnaks oli 280 /4 rehvi. Continentali Winterviking, mis jääraja jaoks ostetud sai, kuid ei kõlvanud sinna, hinnaks oli 410/ 4rehvi. Masteri rehvide hinnaks oli 172 /4 rehvi. See talv jään Ässä rehvide juurde, mis pidamise ja vastupidavuse poolest hindaksin paremaks kui Continentali rehvid, samas olles 130 odavam. Masteri rehv jääb pidamise poolest alla, kuid võrreldes hindade erinevusi, ei saa ka Masteri kohta halvasti öelda. Minu valikujärjestus proovitud rehvidest on selline: 1. Ässä II 2. Continental Winterwiking 3. Master Nordic 3. Nokia Hakkapeliitta ega Michelini naastrehvidega tõenäoliselt sammu ei pea, aga igapäeva autoga polegi see eesmärgiks.

Auto → Autode hooldus
29 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Metallide biotoime üldiseloomustus

METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted...

Keemia → Vee keemia ja mikrobioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Polüvinüülkloriid

Polüvinüülkloriid PVC on üks Tihedus: 1,44(g/cm3) paljudest juhuslikest Tõmbeelastsus (kuiv): 3000 (MPa) avastustest mida tuli teha mitu korda. Kuulkõvadus: 130 (N/mm2) Esmakordselt avastati see Töötemperatuur: 0...60 prantsuse keemiateadlase ning Läbilöögipinge: 39 (KV/mm) füüsiku Henri Soojusjuhtivus: 0.14-0.28 Victor Regnault poolt aastal 1835 ning (W/mK) teistkordselt 1872. Soojusmahtuvus: 0.9 (kJ) aastal sakslasest

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
13 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

KÕRV ja KUULMINE

KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik ­ takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk ­ trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga ­ kuulmetõri abil, mis av...

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Inglismaa majandus

London Hõlmab kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosa Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manchei väin Ümbritseb Prantsusmaa, Belgia ja Holland, Norra ja Taani, Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga ja Sotimaaga Riigi pikkus ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maavarad kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Survetöötlemine ja valutehnoloogia. Kodutöö 4

Ülesanne: 1. Leida suruõhuvasara vajalik löökide arv n, kui vasarad on valida massiga mv=0,5...5t. 2. Leida vajalik pressi survejõud sama töö jaoks. Protsessi skeem koos tähistega (F, H1, D1, H2, D2): 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Lähteandmed: D1 = 200 mm = 0,2 m tooriku algläbimõõt, H1 = 400 mm = 0,4 m tooriku algkõrgus, H2 = 130 mm = 0,13m tooriku lõppkõrgus, Materjal - C45E, t= 1000 °C sepistamistemperatuur, f= 0,3 hõõrdetegur, v= 7 m/s vasara langevate osade kiirus, m/M = 1/15 vasara ja alasi masside suhe sepistusvasaral, Tt = 36 MPa materjali voolavuspiir töötlemistemperatuuril. Lahendus: Leian tooriku ruumala V: 0,2

Materjaliteadus → Metallide...
81 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Abu Dhabi

Abu Dhabi Rauno Leppik Why I choos it Good climate Beautiful city arapidly developing country Abu Dhabi Abu Dhabi is a capital of the UAE Second largest city of the UAE Offical name is Abu Dhabi emirate Largest country of the UAE 67,340 km2 (26,000 sq mi) Independence from 2 December 1971 Flag Location History the city began to develop in 1958 The first road was built was 1961 Independence 1971 Government Constitutional monarchy The current ruler of Abu Dhabi, Sheikh Khalifa bin Zayed Al Nahyan Climate Abu Dhabi has a hot aird climate maximum temperatures averaging above 35 °C Low rainfall the sun shines on average 3400 hours per year Architecture In the dense areas, most of the concentration is achieved with medium- and high-rise buildings the tallest building is 382 meter...

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

TEHTED MURDUDEGA

361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,7 2) 0,1 · 34,67 = 3,467 3) 3 : 100 = 0,03 4) 0,78 : 0,001 = 780 4. Jagamine: 1) Kümnendmurru jagamisel kümnendmurruga peame teisendama jagaja naturaalarvuks ja edasi jagame kümnendmurdu naturaalarvuga. 16,9 : 0,13 = 1690 : 13 = 130 koma tuleb nihutada kaks kohta paremale 13 39 39 HARILIKUD MURRUD: 3 1 3+2 5 1 3 +2 =5 =5 =6 4 2 8 4 4 1. Liitmine/lahutamine: 5 1 10 - 7 3 8 -3 = 5 =5 a. Täisosad eraldi 7 2 14 14 b

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
26 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Baarium

Pärnumaa kutsehariduskeskus PK-12 BAARIUM REFERAAT 2013 Sisukord Sissejuhatus...1 Ajalugu...2 Füüsikalised omadused...3 Keemilised omadused...4 Kasutusalad...5 Huvitavaid fakte...6 Kokkuvõte...7 Kasutatud materjalid...8 1.Sissejuhatus Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall. Tal on 7 stabiilset isotoopi, massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. 2.Ajalugu Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab "rasket", kirjeldades ka mõne laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali. Siledad klibu-sarnased kivid mineraalbarüüdist

Keemia → Keemia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun