Tarvikud päev 6 15 90 Avamisürituse 400 kulud kokku Üldkulud Sidekulud 3 kuud 10 25 250 Transport km 350 1,44 505 Paljunduskulud leht 100 1 100 Üldkulud kokku 855 Kulud kokku 14 130 Tulu liik Summa Mille katteks Otsus Linnavalitsus 13 455 Rendikulud ja Rahastatud üldkulud Postimees 275 Reklaamikulud Rahastatud Selver 400 Avamisüritus Rahastatud Kokku tulud 14 130
Tarbetu ja üleliigne sõna(d) Seda oskasid ka vähesed ette ennustada Relvastumine on Venemaa üks olulisemaid prioriteet Et suudaksime kõik kiviaiad üles taastada Humana müüb ärakasutatud riideid Ema läks juba noore neiuna kooli tööle Väär sõnajärg: -Sellest räägime täna 130-aastaseks saava Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Aarmaga (kes saab 130 aastaseks, kas reaalkool või direktor) Väär keelend moonutab mõtet: Avarii teinud seltskond varastas magades juhilt.....magavalt (on õige) Kalev õppis nädalaga keskmängijat kasutama Prokurör esitas uue süüdistuse kartelliasjad Vaatame tänastele ajalehtedele otsa....Vaatame tänaseid ajalehti HOIDU poolt-TARINDIST Mitte . kass mitte magab, vaid on surnud- EI JAH- kass on surnud, mitte ei maga. Omama-VERB
- xxxxx xxxx - , . T , -. -- 57 130 . . . - . , . , . - , . XIX . . . . - . 1944 1960-63 . - , , 10 . (. Johann Ludwig Knoop). . 32 000 . 12 . - . -
Nõges 52,3 218,7 83 5,9 0,7 0,09 0,07 Petersell 41,8 174,8 85 3,6 1,2 0,15 0,14 Lehtseller 18,5 77,3 95 0,5 0,2 0,05 0,04 Till 63,7 266,7 83 3,7 0,8 - - Mugulsibul 31,1 130 89 1,2 0,2 0 - Roheline sibul 32,3 135 92 2,8 0,6 0,08 0,08 Küüslauk 101,6 425,3 67,8 3,5 0,5 0,09 0,09 Porrulauk 30 125,7 89 2 0,4 0,1 0,09 Rabarber 12,3 51,4 94 0,9 0,1 0 -
Muud võlad 290 431 389 955 Kokku 966 386 1 438 943 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 966 386 1 438 943 PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised võlakohustused 7 Laenud, võlakirjad, kapitalirendi kohustused 1 025 876 1 575 130 Kokku 1 025 876 1 575 130 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 1 025 876 1 575 130 KOHUSTUSED KOKKU 1 992 262 3 014 073 OMAKAPITAL Aktsiakapital / osakapital nimiväärtuses 400 000 400 000
1081 ² 10 498 500 10 380 ./² (84,83 %) (2,44 %) (1,60 %) (1,20%) (0,92%) (0,57%) . e py . 20 , . - - - . . p 1931 130 350 7 .
, XX . . , 14,4% . XX . 44 , 18601917 . 67. , . , , , , , , . 1926 . 31000 . , , , . , , ., , , 1907 . 17 , 92 , 18 39 , . - 30 130 , 29 , 49 , . , . 33 , 196 , 38 75 . , , , -, - . , . , ; . , -, . . , XIX - XX . , . , , , , . , .
B - sünteesi teine etapp A: Lisada 1,6 ml (0,8 mmol) 0,5M Br2-MeOH segu, pista jääveevanni. B: Kinnitada kolb B statiivile ning lisa 1,4 ml (5,6 mmol) 4M NaOMe/MeOH-d, 0,1 ml etüülatsetaati ning 0,08 g (0,56 mmol) CuBr. Be sure to cap this vial with a septum cap and insert a small needle attached to a 10 mL plastic syringe without a plunger. The needle must not touch the contents of the vial. This way the evaporating solvent can be collected in the syringe. Kuumutada segu kolvis B 130 kraadi juures silikoonõlivannis tõmbe all 5-7 minutit. Ilona Juhanson, 123964YASB, 19.03.13 A: Br2-MeOH + 100mg (0,82 mmol) 4-hüdroksübensaldehüüdi, sulgeda kolb ning loksutada jäävannis 30 sekundit. Võtta mõlemal kolvil korgid pealt ning valada A sisu kolbi B, mille sisu on juba kuum. Replace the cap with the stringe barrel on vial B and heat this mixture in the 130 oC silicon oil bath in a fume hood for one hour
Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärnu 170 km Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool, leerimaja, raamatukogu koos oma filiaalidega, keskkool, lasteaedalgkool ja 2 lasteaeda. Samuti tegutsevad siin ii aktiivselt mitmed seltsid ja seltsingud. Maa jaotumine maa liikide järgi Maakasutus Kadrina valla pindala on 354,8 km². Kadrina aleviku pindala on 2,3 km². Hulja aleviku pindala on
97 II 190 ### 145 2.34 < 200 ### 141 1.96 < 200 ### 125 1.67 < 200 ### 115 1.52 < 200 ### 114 1.13 < 200 ### 138 1.78 < 200 ### 150 2.16 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 122 2.62 < 200 ### 149 3.88 ### 142 3.53 ### 120 2.53 ### 118 2.46 ### 112 2.23 ### 138 3.38 ### 143 3.63 ### 146 3.43 ### 165 4.48 ### 144 3.48 ### 132 3.02 ### 160 4.33 ### 146 3.63 ### 130 2.88 ### 124 2.62 ### 126 2.71 ### 130 2.88 ### 155 4.08 ### 172 4.93 ### 159 4.23 ### 139 3.2 ### 128 2.66 ### 114 2.13 ### 110 1.96 ### 134 2.88 ### 122 2.34 ### 108 1.83 ### 94 1.48 ### 84 1.2 ### 76 1.02 ### 68 0.88 ### 64 0.84 ### 53 0.76 ### 56 0.72 ### 52 0.64 ### 48 0.57 ### 46 0.52 ### 61 0.8 ### 74 1.09 ### 121 2.38 ### 188 5.6 ### 170 4.68
10 20 30 70 80 90 Sequen ERDPANLKWDEVGVDVVAEATGL-----------------------------------NF ::::::::::::::::::::::: :: UNIPRO ERDPANLKWDEVGVDVVAEATGLFLTDETARKHITAGAKKVVMTGPSKDNTPMFVKGANF 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 Sequen DKYAGQDIVSNASCTTNCLAPLAKVINDNFGIIEGLMTTVHATTATQKTVDGPSHKDWRG :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::: UNIPRO DKYAGQDIVSNASCTTNCLAPLAKVINDNFGIIEGLMTTVHATTATQKTVDGPSHKDWRG 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 200 210 Sequen GRGASQNIIPSSTGAAKAVGKVLPELNGKLTGMAFRVPTPNVSVVDFRVPTPNVSVVDFR :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
? 10 K K o 695 -- 130 K - 18. 6,24 6,6 200 1836 . - Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
. , - . , , . , , , . . , , . , , , . , . 336 , , , , Snezhnaya, , bullhead, . , , , . , , whitewater, . . , , , Sayats , . 51 29'N 55 46'N 103 41'E 109 57'E . 636 80 . Onguryon - , , . 2.100 . 30 , , , 130 2 . , . , , . , 23 . , 23600 3, , , 20 . , , : , , , . . , , , . , . - , . , , . , , - " ", , . , , , , . . , .
Pärnu Niidupargi Gümnaasium Koostas: KAJA ORAV Töölehed VIII klassile 2002/2003 õppeaasta Antud elektroonilised töölehed on mõeldud VIII klassi matemaatika mõistete, geomeetria ülesannete ning tehete kohta üks-ja hulkliikmetega kursuste iseseisvaks kordamiseks või teadmiste kontrollimiseks. Iga küsimuse lõpus oleva rohelise kastikese täitmine õige vastuse ees oleva tähega annab järgmisele reale liikumise korral tulemuseks ÕIGE. Kui Te ei leidnud esimesel korral õiget vastust, siis võite uuesti proovida. JÕUDU TÖÖLE! Küsimused ja kommentaarid on oodatud aadressil [email protected] Mõisteid, mida ei defineerita nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) tundmatuteks; e) eeldusteks. Lauseid, mida pole keegi tõestanud, aga mille tõesuses pole põhjust kahelda nimetatakse a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) eeldusteks; e) Thaleese teoreemideks. Kolmnurga mediaan on kolmnurga a) nurg...
võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Tervise kasud aeroobikast ja võimlemisest Aeroobsed kestusharjutused tugevdavad süstemaatilisel kasutamisel südant, tõstavad
riivsai 500 50(45-60) 7 majonees 950 95 15 5 makaronid 500 50 10 maitseained jahvatatud 500 50 7 2 sinep 1100 110 16 5 peensool 1250 125 20 6 jämesool 1300 130 25 5 hirvesarvesool 12 4 tomatiketup 1200 120 18 6 aprikoos 600 60 kanamunad 880g=20tk munavalged 900g= 3tk 1tk=2sl 40tk munarebud 1kg=50tk 1tk zelatiin 550 55 8 3
1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120 60 130 6400 3200 6400 130 1 3 4 5 Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1,5 kN/m2 Parapetiga katuse lumekoormuse kujutegurid, katuse kalle 0º 1 = 0,8 w = 2x0,7/1,5 = 0,93 Normatiivne lumekoormus katusele qsk1 = sk · 1 = 1,5 · 0,8 = 1,2 kN/m2
Odrajahu 335 9,2 3 0,13 0 66,5 0 7,6 0 0 0,84 0,33 0,11 7,9 0,33 0 0,5 0 1,4 2,5 360 23 89 300 34 4,5 Grahamjahu 335 11 3,2 0,13 0 64,4 0 9,9 0,7 0 1,44 0,6 0,2 6 0,35 0 0,8 0 1,5 0,8 390 26 130 350 5 5,2 Nisukliid 329 16,6 5,1 0,18 0 52,9 0 37,5 0,9 0 2,66 0,66 0,32 26,5 1,38 0 2,4 0 5,2 2,7 1340 76 480 1100 26 19 Kama 358 13,8 3 0,05 0 67,5 0 9,9 0,7 0 1,49 0,51 0,12 3 0,17 0 1,5 0 2,9 380 425 47 115 340 250 8
KODUTÖÖ NR. 4 LIISTU ARVUTUS Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l valida tabelis õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, 130 250 420 650 1000 1400 1900 2600 3300 4300 (Nm) d, 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 (mm) B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 (mm) TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1
Christine mõistab, et etenduses mängib Piangi asemel Don Juani rolli Fantoom. Fantoomil õnnestub põgeneda ja ta võtab Christine endaga. Raoul järgneb neile. Fantoom võtab ta kinni. Fantoom leebub ja laseb neil minna. Ta kaob ja temast jääb järgi vaid valge mask. Muusika kuulamise näide https://www.youtube.com/watch?v=N5Fg6kcg2mc https://www.youtube.com/watch?v=QP8ZUFmuFgo Huvitavad faktid Arvestuslikult on ,,Ooperifantoomi'' käinud vaatamas rohkem kui 130 miljonit inimest ja ülemaailmne piletitulu on üle 5,6 miljardi dollari. Broadway lavastuse 10 000. etendus toimus 23. oktoobril 2012. ,,Ooperifantoomi'' piletitulu on suurem kui mistahes muul filmil või lavastusel, ületades filme nagu Titanic ja Star Wars. Originaallavastuses on iga etendusega seotud 130 inimest. Igas etenduses on 230 kostüümi, 281 küünalt, kasutatakse 250 kg kuiva jääd ning 10 udumasinat. Ringreisidel kasutatakse dekoratsioonide transportimiseks 27 veokit.
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
või 5 näd. 15 k 10..13 k 10..13 k. 310 p. Poegade sündimise aeg IV,V V V V V, VI üle a. IV...VI IV(V) Poegade arv 2..4 (..8) 4..6 (12) 2...5(..10) 2...7 (..10) 2...4(1..5) 3..9(18) 3...7(12) Vastsündinu kaal (g) 30 7..10 6...11 7...15 130 2,5...4 1 Lakatsiooniperiood 2 k. 5 näd. 4 näd. 4 näd. 2 k. 6...7 näd. 6 näd. Noorloomad iseseisvuvad 2 k. 3 k. Sügisel Sügisel 1...2 a. Talve algul 3...4 k. Suguküpsuse saabumise aeg 1 a. 1 a. 1 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. Eluiga (suurim) 12 (17) 10...12 10..
toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske 140 22 109 8 100 keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H Mõõteskeem 1 Mõõtetulemused Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 48°36' 48°12' 49°12' 48°40' 130°60' 131°56' 131°28' 131°28' 360°14' 0°14' 96°02' 95°50' 96°18' 96°03' 84°02' 84°02' 84°04' 84°03'
Sobiv nurkteras või terased 2. Needi läbimõõt (d) 3. Neetide arv (n) 4. Needirea kaugus nurkterase servast (a) 5. Sõlmlehe paksus () ja laius (b1 ) 2. Nurkterase valik · Ühe nurkterase sisejõud tõmbel, kN F 260 N L = FL = ; N L = = 130kN 2 2 · Tõmbe tugevustingimus N = L [ ] AL · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 130 10 3 AL L ; AL = = 16 10 -4 m 2 16cm 2 [ ] 81 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² Ak = 1,15 AL ; AK = 1,15 16 = 18,4cm 2 2 Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK · Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed T =11 bT = 75 bT = 90 - profiili laius T = 11 - profiili paksus
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Rannamets 10.M klass MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON..................................................................................................................................................6 2.1 Optimaalseisund...............................................................................................................................................6 2.2 Vastandprotsessid................
PÕHJA-KOREA Andreas Org ASUKOHT • 40 N ; 130 E • Erusaaia Maailma jaol MÄESTIKUD JA GEOLOOGIA • kõrgeim tipp Paektusan 2744 m. • orud ja kitsad tasandikud ja mäeahelikud RAHVAARV JA RASS • 22 837 000 miljonit • Kollane rass KLIIMA JA RAHVATIHEDUS • Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved • 189.4 inimest 1 ruut km kohta KLIIMA • Põhja koreas on meriline kliima • Jaapani meri • Vaikne ookean TÄNAN KUULAMAST
100 0,721 3605 21 4,374667 755 6,6267177492 105 0,723 3615 22 4,458 745 6,6133842184 110 0,726 3630 23 4,541333 730 6,5930445341 115 0,728 3640 24 4,624667 720 6,579251212 120 0,73 3650 25 4,708 710 6,56526497 125 0,733 3665 26 4,791333 695 6,5439118456 130 0,735 3675 27 4,874667 685 6,5294188383 135 0,737 3685 28 4,958 675 6,5147126909 140 0,739 3695 29 5,041333 665 6,4997870407 145 0,742 3710 30 5,124667 650 6,4769723629 150 0,744 3720 31 5,208 640 6,4614681764 155 0,746 3730 32 5,291333 630 6,4457198194
v ± U(v) 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 -0,1 -10 40 90 140 190 240 290 340 -0,2 -0,3 -0,4 -0,5 -0,6 Koormamata anduri viga katseandmetest 4 k 0,0000 -20 -0,1000 30 80 130 180 230 280 330 -0,2000 -0,3000 -0,4000 -0,5000 -0,6000 -0,7000 -0,8000 -0,9000 Koormamata anduri viga arvutuslikult k' 0,90000 0,80000 0,70000 0,60000 0,50000 0,40000 0,30000 0,20000 0,10000 0,00000 -20 30 80 130 180 230 280 330 5
0,4 0,01 Wattmeeteri ülekandetegur 1,25 Mõõteaparaatidelt loetud näidud Asend I, R=75 Asend II, R=82 U I P U I P 41,5 22 3 46,5 22,5 3,5 70 37,5 8,5 73 36 8,5 103,5 55,5 18,5 103 51 17 130 70 28,5 130 64 26,5 Tegelikud mõõtmistulemused Asend I, R=75 Asend II, R=82 U I P U I P 16,6 0,22 3,75 18,6 0,225 4,375 28 0,375 10,625 29,2 0,36 10,625 41,4 0,555 23,125 41,2 0,51 21,25
HIIDPANDA E. BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on...
Kuivatatud herned 700 70 Riivjuust 350 35 5 Rosin 650 65 10 Riivsai 500 50 7 Majonees 950 95 15 5 Makaronid 500 50 Maitseained jahvatatud 500 50 7 2 Sinep 1100 110 16 5 Peensool 1250 125 20 6 Jämesool 1300 130 25 5 Tomatiketšup 1200 120 18 6 Aprikoos 600 60 Zelatiin 550 55 8 3 Sidrunihape 12 4 Riivitud leib 300 30 Päevalille seemned 650 65 Mesi 1300 130 18 Äädikas 1000 100 Siirup 1400 140 20 Kaneelipulber 20 8
65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust
Angel Falls Description and history • Waterfall • Canaima National Park • 130, 1933 • Jimmi Angel • Kerepakupai-merú Unique • 300 m • Beautiful nature • More water Why I chose Angel Falls? • Beautiful • Interesting Interesting facts • „Up“ • „Dinosaur“ • Canaima National Park Used information • http://en.wikipedia.org/wiki/Angel_Falls#History • http:// www.canyonsworldwide.com/tepui/angelfalls.html • http://www.worldwaterfalldatabase.com/waterfall/Kere pakupai-Meru-1 / • http://www.salto-angel.com/
2,5% 2,5% 4% 6% H R E H R E H R E H R E Maanteel 40 0,165 450 160 100 300 120 80 100 80 60 120 80 55 50 0,159 700 230 160 400 170 120 200 140 100 150 130 90 60 0,153 900 380 230 600 240 170 300 200 150 200 170 135 70 0,146 1200 450 330 800 330 240 380 300 210 300 250 190 80 0,140 1500 650 450 1000 430 330 510 380 300 400 350 250
48801010101) 2016/-17 õppeaasta õppemaksu tasumise täies mahus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meeri Muld Kalle Must Tegevjuht Finantsdirektor Sille Sepp 611 1111 koostaja [email protected] Vilde tee 130 Telefon +372 611 1010 Arvelduskonto 12614 TALLINN Fax +372 611 1000 EE198672900033384758 E-post: [email protected] Swedbank Registrikood 100088611 Internet www.aripere.eu
a´=7,5cm=x =1,875 Ha=65-1,875=63,125=63,12m. Ha=63,12m Hb=75,0m 2. Joone AB kalle määramine. Kaldenurk: Kalle protsentides: Kalle promillides: 3. Joone AB pikiprofiili koostamine. Lõik CM M A-1 0,65 130 1-2 1,05 210 2-3 0,87 174 3-4 0,95 190 4-B 0,78 156 =4,3 860
a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2007. a. jaanuaris oma 130. aastapäeva. Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow.Kes elas umbes 1536 24. november 1600.Ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama
4. Milline on tootmise üldkulude summa tegevusmahus 75 000 masinatunni korral? 30 000 + 2,4 * 75 000 = 210 000 9. Ettevõtte tegelikud ja normatiivsed kulud ja kogused on alljärgnevad: Kulud Kogused Tegelikud tööjõukulud 13 eur/t Tegeliku tööjõukulu 4250 tundi Tegelik materjal 128 eur/tonn Tegelik materjal 1250 tonni Normatiivne tööjõud 12 eur/tund Normatiivne tööjõud 4300 tundi Normatiivne materjal 130 eur/tonn Normatiivne materjal 1200 tonni 1. Arvutada tööjõu ja materjali koguhälve, hinnahälve, kogusehälve. Normatiivnek= 1200*130= 156000- tegelik 1250*1280=1600000 tegl- norm=1444000koguhälve Norm tööjõuk= 4300*12=51600- tegelik 4250*12= 51000 tegelik-norm=- 600koguhälve Materjal hinnahälve= (normatiivne hind-tegelikhind)* tegelikkogus = (12-1,04)* 1250= 13700 1250/1200=1,04
Sündimused ja suremust mõjutavad tegurid. 130 milj inimest aastas ( 250 in min..s) Sündimust mõjutavad: 1) naiste arv 2)religioon 3)traditsioonid 4) pereplaneerimine 5)väärtushinnangud 6)võrdõiguslikkus 7) majanduslikud võimalused Südndimuse võrdlemiseks kasutatakse: 1) laste arvu naise kohta ( eestis 1,3) 2) sündmuse üldkordaja Sündimust mõjutab ühiskonna arengutase. Kirjelda rahvastiku arengu 1) traditsioonilist etappi 2) kaasaegset etappi pereplaneerimine- traditsioonid-laste arv peres- ettevalmistusperiood laste kasvatamisel. Suremust mõjutavad: 1) elatustase 2)tervishoid 3)eluviis 4) sõjad Tüüpilised surma põhjused arenenud riikides: 1) südamevereringkonna haigused 2)vähk 3)õnnetused 4)vägivald Tüüpilised surma põhjused arengumaades: 1)
Müra võrdlev skaala Helitugevus dBA 160 Kõrva trumminaha rebenemine Ülehelikiirusel lendava 150 reaktiivlennuki lööklaine Reisilennuk mõnekümne meetri 140 kõrgusel Lehtmetalli stantsimine ja 130 neetimine Puidutööpingid; äike 120 Valulävi Elektrikitarr 110 Kuulmiskahjustused Suruõhuhaamer 100 Rong, linnaliiklus tipptunnil, 90 Niagara juga Treipink 80 Keskmine tänavamüra 70 Kodumasinad 60 Pideva mõju puhul mürastress Auto 50
Narva Narvan alue Narva on Viron kolmanneksi suurin kaupunki ja sijaitsee Itä-Virun maakunnassa Viron ja Venäjän rajalla Kaupungin asukkaista yli 90% puhuu venäjä Narvan kaupungissa on yli 59 000 asukasta Narvasta Tallinnaan 200 kilometriä, Jõhviin 50 ja Pietariin 130 Nähtävyydet Narvan kaupungintalo Narvan linnoitus Narvan Aleksandrin Kirkko Kaupungin kuvaus Kunnan keskus on kaupunginralon ympärillä. Narvan läpi virtaa Narvanjoki. Narva linnoitus sijaitsee jokin vieressä. Narva kaupungitalon lähellä ovat Narva lukio. Narva lukion takan on kirkko. Narva Aleksandri Kirkkon vierissä sijaitsee oikeustalo. Fakta Narvassa asuu 15 Kirkko Narvan nimi tulee germaaninen sana
võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. 4. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Selle fakti sedastas juba sajandi esimesel aastal Tartu Ülikooli teraapiaprofessor K.Dehio. Kui seda
Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind Leia kirjed, kus Kaup on a 05. nov Kork banaan 64,00 200 12800 16000 31. okt Kaasik banaan 76,00 150 11400 14250 23. okt Kaasik banaan 60,00 130 7800 9750 01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23
Brock Edward Lesnar Wrestler ● Born: Juli 12, 1977. ● Occupation: Professional wrestler, mixed martial artist, American football player. ● Spouse: Rena Lesnar. ● Children: Mya Lynn Lesnar, Duke Lesnar, Turk Lesnar. ● Height: 1.91m. ● Weight: 130 kg. ● Ring name(s): Brock Lesnar. ● Net worth: 22 million dollars. ● Parents: Stephanie Lesnar, Richard Lesnar. ● Nationality: American. ● Debut: October 11, 2000 ● Companys hi joind: WWE, UFC, NJPW, NFL. ● Biggest rivals:The Undertaker, Goldberg, Big Show, Braun Strowman. The Undertaker Goldberg Big Show Braun Strowman Used sites: https://en.wikipedia.org/wiki/Brock_Lesnar https://search.yahoo.com/search?ei=utf-8&fr=tightropetb&p=brock+edvard+lesn ar&type=20437_100517
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või...
ja 8. ristisõtta. Philippe IV Ilus-Prantsusmaa kuningas aastail 1285-1314; likvideeris Templirüütlite Ordu ja kutsus kokku generaalstaadid, sest tal oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. 5. Isikud: Heinrich IV õp. 129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud
ja rahvastiku ülesehitust ning arengut on väga tugevalt mõjutanud sellised vanad ja võimsad kultuurid nagu Hiina ja Korea. Sellest hoolimata peetakse Jaapani saarestiku põlisrahvaks 12 000 aasta eest end seal sisse seadnud ainusid. Need on veidi europiidsema väljanägemisega ja suuremate silmadega rahvas, kelle hulgas esines ka sinisilmseid inimesi. Praeguseks on pärismaalasi alles väga väike, 50-100 inimeselise kogukond Hokkaido saarel. Kui aga arvestada, et Jaapanis elab ligi 130 miljonit inimest, tekib paratamatult küsimus, kust siis need ülejäänud tulnud on? Vastus on siingi Hiinast ja Koreast. See tendents iseloomustab Jaapanis paljut. Nii on põhjapoolse rahvuskultuuri elemendid hallides ja pruunides toonides. Lõunaosas, Kyotos, mis oli vana Jaapani pealinn, domineerivad kirkamad värvid. Palju esineb punast ning kuldset, mis näitab kultuurilist sidet Hiina mütoloogiaga, olles samas võimu ja heaolu sümbolid.Jaapani
3 2 9 34 65 170 244 448 426 316 35 45 94 114 27 9 4 4 1 1 2 8 13 57 54 172 256 533 464 352 64 88 130 138 16 8 9 2 1 2 0 4 11 45 52 119 219 381 424 306 48 53 91 117 14 12 5 5 13 3 1 4 11 34 54 157 203 442 445 356
Rosin 650 65 10 165 Riivsai 500 50 7 200 Majonees 950 95 15 5 105 Makaronid 500 50 10 3 200 Maitseained jahvatatud 500 50 7 2 Sinep 1100 110 16 5 90 Peensool 1250 125 20 6 80 Jämesool 1300 130 25 5 Tomatiketsup 1200 120 18 6 85 Tomatipasta 23 4 Aprikoos 600 60 Maisitärklis 55 Zelatiin 550 55 8 3 165 Sidrunhape 12 4 125 Riivitud leib 300 30 Päevalille seemned 650 65 Mesi 1300 130 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
