Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1296" - 81 õppematerjali

thumbnail
9
docx

Labor II, ALU- A B; shr A; xor A,B; A or B

L -512 1072 -544 1072 0 0 false 5 0 L -512 1040 -544 1040 0 0 false 5 0 150 -128 1232 -32 1232 0 2 0 5 154 -128 1056 -32 1056 0 2 0 5 150 -128 1152 -32 1152 0 2 0 5 150 -128 1312 -32 1312 0 2 0 5 w -208 1040 -176 1040 0 w -176 1040 -128 1040 0 w -160 1104 -160 1248 0 w -160 1248 -128 1248 0 w -160 1248 -160 1328 0 w -160 1328 -128 1328 0 w -176 1136 -128 1136 0 w -176 1136 -176 1216 0 w -176 1216 -128 1216 0 w -192 1072 -192 1168 0 w -192 1168 -128 1168 0 w -192 1168 -192 1296 0 w -192 1296 -128 1296 0 154 -32 1088 80 1088 0 2 0 5 w -32 1056 -32 1072 0 w -32 1104 -160 1104 0 w -160 1104 -160 992 0 152 0 1232 80 1232 0 3 0 5 w 0 1232 -32 1232 0 w 0 1216 -32 1216 0 w -32 1216 -32 1152 0 w 0 1248 -32 1248 0 w -32 1248 -32 1312 0 w 80 864 80 912 0 w 16 912 80 912 0 M 80 1616 112 1616 0 2.5 w -32 1632 -32 1696 0 w 0 1632 -32 1632 0 w -32 1600 -32 1536 0 w 0 1600 -32 1600 0 w 0 1616 -32 1616 0 152 0 1616 80 1616 0 3 5 5 w -160 1488 -160 1376 0 w -32 1488 -160 1488 0 w -32 1440 -32 1456 0

Informaatika → Arvutid i
42 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arvutid Praktika Labor 2

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 704 1424 608 0 w 1408 704 1424 704 0 w 1408 592 1424 592 0 w 1408 624 1408 592 0 w 1408 560 1424 560 0 w 1408 544 1408 560 0 w 1392 544 1408 544 0 w 1424 528 1424 544 0 w 1408 528 1424 528 0 w 1408 464 1408 528 0 152 1424 576 1520 576 0 4 0 5 150 1296 704 1408 704 0 2 0 5 150 1296 624 1408 624 0 2 0 5 150 1296 464 1408 464 0 2 0 5 150 1312 544 1392 544 0 2 0 5 x 1715 -60 1744 -57 4 24 Y2 w 1424 384 1424 288 0 w 1408 384 1424 384 0 w 1408 272 1424 272 0 w 1408 304 1408 272 0 w 1408 240 1424 240 0 w 1408 224 1408 240 0 w 1392 224 1408 224 0 w 1424 208 1424 224 0 w 1408 208 1424 208 0 w 1408 144 1408 208 0 w 1520 224 1536 224 0 w 1520 256 1520 224 0 152 1424 256 1520 256 0 4 0 5 150 1296 384 1408 384 0 2 0 5 150 1296 304 1408 304 0 2 0 5 150 1296 144 1408 144 0 2 0 5 150 1312 224 1392 224 0 2 0 5

Tehnoloogia → Arvutitund
8 allalaadimist
thumbnail
8
txt

ARVUTID I LABOR 2

L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0 w 1296 224 1296 160 0 w 1296 160 1296 16 0 w 1168 160 1136 160 0 w 1136 256 1136 160 0 w 1136 160 1136 112 0 150 352 992 352 1040 0 2 0 5

Informaatika → Arvuti
40 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Labor II, ALU-A cmp B; shr A; clr A, B; A nor B

5 w 2608 1120 2592 1120 0 w 2608 1056 2608 1120 0 w 2592 1040 2592 1056 0 w 2608 1040 2592 1040 0 w 2608 928 2608 992 0 w 2592 928 2608 928 0 w 2592 1008 2592 992 0 w 2608 1008 2592 1008 0 152 2608 1024 2736 1024 0 4 0 5 w 2480 1104 2272 1104 0 w 2480 1040 2272 1040 0 w 2480 976 2272 976 0 w 2480 912 2272 912 0 w 2448 1136 2480 1136 0 w 2448 1536 2448 1136 0 w 2432 1072 2480 1072 0 w 2432 1456 2432 1072 0 w 2416 1008 2480 1008 0 w 2416 1376 2416 1008 0 w 2400 944 2480 944 0 w 2400 1296 2400 944 0 150 2480 928 2592 928 0 2 0 5 150 2480 992 2592 992 0 2 0 5 150 2480 1056 2592 1056 0 2 0 5 150 2480 1120 2592 1120 0 2 0 5 w 304 624 304 672 0 w 336 560 336 720 0 w 368 496 368 752 0 w -560 -176 -560 880 0 x 2150 1598 2297 1601 4 34 Dekooder w 2384 1536 2448 1536 0 w 2384 1456 2432 1456 0 w 2384 1376 2416 1376 0 w 2384 1296 2400 1296 0 w 2192 1312 2272 1312 0 w 2192 1472 2192 1312 0 w 2192 1472 2272 1472 0 w 2192 1552 2192 1472 0 w 2144 1552 2192 1552 0 w 2256 1392 2272 1392 0

Informaatika → Arvutid i
64 allalaadimist
thumbnail
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0 w 1624 432 1560 432 0 w 1592 424 1624 424 0 w 1624 448 1560 448 0 w 1624 456 1592 456 0 150 1360 536 1384 536 1 2 0 150 1376 568 1400 568 1 2 5 150 1376 632 1400 632 1 2 0 150 1360 600 1384 600 1 2 0 L 1336 696 1336 712 0 1 false 5 0 w 1336 680 1336 696 0 I 1280 672 1280 648 0 0.5 w 1296 680 1280 680 0 w 1280 680 1280 672 0 I 1320 672 1320 648 0 0.5 w 1320 672 1320 680 0 w 1320 680 1336 680 0 w 1296 680 1296 624 0 w 1336 680 1336 640 0 w 1280 648 1280 624 0 w 1280 528 1360 528 0 w 1320 648 1320 640 0 w 1320 544 1360 544 0 w 1376 560 1280 560 0 w 1280 560 1280 528 0 w 1336 576 1376 576 0 w 1296 592 1360 592 0 w 1320 608 1360 608 0 w 1320 608 1320 544 0 w 1280 624 1280 560 0 w 1320 640 1320 608 0 w 1384 536 1392 536 0 w 1392 536 1392 504 0

Informaatika → Arvutid
54 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid (IAF0041) labor 1 (segment E, baas NOR)

w 1088 208 1088 80 0 w 1088 80 1152 80 0 w 1072 448 1072 336 0 w 1072 336 1104 336 0 w 1104 336 1104 112 0 w 1104 112 1152 112 0 w 1072 592 1072 480 0 w 1072 480 1120 480 0 w 1120 480 1120 144 0 w 1120 144 1152 144 0 157 1216 416 1264 416 0 w 1280 240 1376 240 0 w 1376 240 1376 544 0 w 1376 544 1344 544 0 w 1312 544 1312 560 0 w 1312 560 1392 560 0 w 1392 560 1392 208 0 w 1392 208 1280 208 0 w 1280 176 1408 176 0 w 1408 176 1408 576 0 w 1408 576 1280 576 0 w 1280 576 1280 544 0 w 1280 144 1296 144 0 w 1296 144 1296 304 0 w 1296 304 1152 304 0 w 1152 304 1152 512 0 w 1152 512 1216 512 0 w 1216 480 1168 480 0 w 1168 480 1168 320 0 w 1168 320 1312 320 0 w 1312 320 1312 112 0 w 1312 112 1280 112 0 w 1280 80 1328 80 0 w 1328 80 1328 336 0 w 1328 336 1184 336 0 w 1184 336 1184 448 0 w 1184 448 1216 448 0 w 1280 48 1344 48 0 w 1344 48 1344 352 0 w 1344 352 1200 352 0 w 1200 352 1200 416 0 w 1200 416 1216 416 0

Informaatika → Arvutid i
96 allalaadimist
thumbnail
11
txt

Arvutid 2 labor

w 488 216 488 488 0 w 496 208 496 480 0 w 608 696 608 712 0 w 608 712 1032 712 0 w 1032 712 1032 536 0 w 1032 536 1312 536 0 w 1312 536 1312 456 0 w 1312 456 1376 456 0 w 608 656 616 656 0 w 616 656 616 704 0 w 616 704 1024 704 0 w 1024 704 1024 528 0 w 1024 528 1304 528 0 w 1304 528 1304 448 0 w 1304 448 1312 448 0 w 1312 448 1312 320 0 w 1312 320 1376 320 0 w 608 616 624 616 0 w 624 616 624 696 0 w 624 696 1016 696 0 w 1016 696 1016 520 0 w 1016 520 1296 520 0 w 1296 520 1296 440 0 w 1296 440 1304 440 0 w 1304 440 1304 312 0 w 1304 312 1312 312 0 w 1312 312 1312 240 0 w 1312 240 1320 240 0 w 1320 240 1320 224 0 w 1320 224 1312 224 0 w 1312 224 1312 184 0 w 1312 184 1376 184 0 w 608 576 632 576 0 w 632 576 632 688 0 w 632 688 1008 688 0 w 1008 688 1008 512 0 w 1008 512 1288 512 0 w 1288 512 1288 432 0 w 1296 432 1296 304 0 w 1304 296 1304 176 0 w 1312 176 1312 80 0 w 1312 80 1376 80 0

Informaatika → Arvutid ii
23 allalaadimist
thumbnail
10
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

w 1480 608 1480 784 0 w 1040 848 1112 848 0 w 1112 848 1112 808 0 w 1112 808 1152 808 0 I 1152 808 1200 808 0 0.5 w 1112 848 1200 848 0 w 1112 912 1200 912 0 I 1152 872 1200 872 0 0.5 w 1112 872 1152 872 0 w 1112 912 1112 872 0 w 1040 912 1112 912 0 150 1352 808 1392 808 1 2 0 150 1352 840 1392 840 1 2 5 150 1352 872 1392 872 1 2 0 150 1352 904 1392 904 1 2 0 w 1352 912 1320 912 0 w 1320 912 1200 912 0 w 1320 912 1320 848 0 w 1320 848 1352 848 0 w 1352 864 1296 864 0 w 1352 816 1296 816 0 w 1296 816 1296 864 0 w 1296 864 1296 872 0 w 1296 872 1200 872 0 w 1352 832 1256 832 0 w 1352 800 1256 800 0 w 1256 832 1256 808 0 w 1256 808 1200 808 0 w 1256 800 1256 808 0 w 1352 896 1336 896 0 w 1352 880 1336 880 0 w 1336 880 1336 896 0 w 1336 896 1232 896 0 w 1232 896 1232 848 0 w 1232 848 1200 848 0 w 1504 872 1504 864 0 w 1392 840 1488 840 0 w 1488 840 1488 816 0 w 1392 808 1480 808 0 w 1480 808 1480 784 0 w 96 560 128 560 0 w 96 600 128 600 0

Informaatika → Sissejuhatus...
59 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid 2 praktikum ALU

w 64 944 128 944 0 I 64 1024 64 1072 0 0.5 5 w 64 1072 272 1072 0 w 64 1152 272 1152 0 w 128 976 128 1104 0 w 128 1104 272 1104 0 w 128 1104 128 1264 0 w 128 1264 272 1264 0 w 128 912 176 912 0 w 176 912 176 1184 0 w 176 1184 272 1184 0 w 176 1184 176 1232 0 w 176 1232 272 1232 0 152 432 1168 544 1168 0 3 5 5 w 176 912 400 912 0 w 400 928 400 912 0 w 384 1168 432 1168 0 w 384 1088 384 1152 0 w 384 1152 432 1152 0 w 384 1248 384 1184 0 w 384 1184 432 1184 0 w 128 1344 128 1328 0 w 128 1296 128 1328 0 w 544 1296 128 1296 0 w 544 1168 544 1296 0 w 64 1504 64 1584 0 w 64 1376 64 1456 0 154 272 1392 400 1392 0 2 5 5 w 128 1376 272 1376 0 w 128 1408 272 1408 0 154 400 1376 544 1376 0 2 0 5 150 272 1520 384 1520 0 2 0 5 150 272 1600 384 1600 0 2 0 5 150 272 1680 384 1680 0 2 0 5 w 64 1376 128 1376 0 I 64 1456 64 1504 0 0.5 5 w 64 1504 272 1504 0 w 64 1584 272 1584 0 w 128 1408 128 1536 0 w 128 1536 272 1536 0 w 128 1536 128 1696 0 w 128 1696 272 1696 0

Informaatika → Arvuti õpetus
70 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Elementbaas NOR arvutite labor

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 153 144 80 368 80 0 2 0 5 153 160 208 368 208 0 2 0 5 153 160 336 368 336 0 2 0 5 153 160 480 368 480 0 2 5 5 w 160 224 128 224 0 w 128 224 96 224 0 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 160 352 128 352 0 w 128 352 96 352 0 w 160 496 128 496 0 w 128 496 96 496 0 w 160 464 96 464 0 w 96 464 96 496 0 w 160 320 96 320 0 w 96 320 96 352 0 w 160 192 96 192 0 w 96 192 96 224 0 w 144 64 80 64 0 w 80 64 80 96 0 L 80 96 32 96 0 1 false 5 0 L 96 224 32 224 0 1 false 5 0 L 96 352 32 352 0 1 false 5 0 L 96 496 32 496 0 0 false 5 0 x 10 62 35 65 0 24 x1 x 17 190 42 193 0 24 x2 x 14 323 39 326 0 24 x3 x 16 468 41 471 0 24 x4 153 720 80 912 80 0 3 5 5 153 736 208 912 208 0 3 5 5 153 736 336 912 336 0 3 5 5 153 736 464 912 464 0 4 0 5 w 368 80 640 80 0 w 640 80 640 192 0 w 640 192 736 192 0 w 368 80 368 96 0 w 368 96 624 96 0 w 624 96 624 320 0 w 624 320 736 320 0 w 112 96 112 128 0 w 112 128 608 128 0 w 608 128 60...

Informaatika → Arvuti
5 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Метод наименьших квадратов МНК

4 36 80,8 81,21637 0,41637 34,19 80,715 5 40 82,35 82,32437 -0,02563 6 45,1 83,9 83,73707 -0,16293 7 50 85,1 85,09437 -0,00563 8 20,1 77,12 76,81207 -0,30793 9 43,2 82,93 83,21077 0,28077 10 33,3 81,1 80,46847 -0,63153 : R=a×T+b a b a 0,277 b 71,24437 R*T T^2 Column C Column D 1457,33 364,81 1945 625 86 2400,475 906,01 84 2908,8 1296 82 3294 1600 3783,89 2034,01 80 4255 2500 78 1550,112 404,01 76 3582,576 1866,24 2700,63 1108,89 74 72 27877,81 12704,97 70 19,1 25 30,1 36 40 45,1 50 20,1 43,2 () - : () ( ( , ­ 77,6. Column D

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Arvutid 1 Kodutöö nr2

5 M 944 728 944 784 0 2.5 M 1096 728 1096 784 0 2.5 M 1240 720 1240 784 0 2.5 w 1240 696 1240 720 0 w 1096 696 1096 728 0 w 944 696 944 728 0 w 800 696 800 736 0 w 1200 584 1200 280 0 w 1056 584 1056 280 0 w 904 584 904 280 0 w 760 584 760 280 0 w 792 584 792 280 0 w 824 584 824 280 0 w 856 584 856 280 0 w 936 584 936 280 0 w 968 584 968 280 0 w 1000 584 1000 280 0 w 1088 584 1088 280 0 w 1120 584 1120 280 0 w 1152 584 1152 280 0 w 1232 584 1232 280 0 w 1264 584 1264 280 0 w 1296 584 1296 280 0 w 1376 216 1200 216 0 w 1200 280 1200 216 0 w 1056 280 1056 216 0 w 904 280 904 216 0 w 1200 216 1056 216 0 w 1056 216 904 216 0 w 760 280 760 216 0 w 904 216 760 216 0 w 1408 216 1408 232 0 w 1232 280 1232 232 0 w 1408 232 1232 232 0 w 1232 232 1088 232 0 w 1088 232 1088 280 0 w 1088 232 936 232 0 w 936 232 936 280 0 w 936 232 792 232 0 w 792 232 792 280 0 w 1440 216 1440 248 0 w 1440 248 1264 248 0 w 1264 248 1264 280 0 w 1264 248 1120 248 0 w 1120 248 1120 280 0 w 1120 248 968 248 0

Informaatika → Arvuti
26 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Koit Toome

Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. ...

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Uppland

Uppland Uppland (rootsi hääldus: [epːland]) on ajalooline provints Rootsi idarannikul, Stockholmist põhja pool. See piirneb Södermanlandi, Västmanlandi ja Gästriklandiga. See on piiratud ka Mälareni järve ja Läänemerega. Seal asub 2 maakonda, Uppsala maakond ja Stockholmi maakond. Esmane mainimine maakonna kohta on aga pärit 1296. aastast. Uppland on 12,813 km2 suur ja suurem osa sellest on Uppsala maakond ja sel alal elab ligikaudu 1 603 000 inimest. Seal kõneldakse kaht dialekti, Uppländska ja Stockholmi. Uppländskat räägitakse Upplandis. Viimastel aastakümnetel on kasutus vähenenud, kuid taastamiskatseid on juba alustatud. Stockholmi murdel puudub täpne määratlus, mis hõlmab ta eripära, sest Stockholm on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks. Kuna Stockholmis on

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Santa Maria Del Fiore

Firenze katedraal Santa Maria Del Fiore Filippo Brunelleschi Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kup...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Rakendusstatistika kodutöö

Tabel 1. nxi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1296 259,85

Matemaatika → Rakendusstatistika
401 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Juhuhälbed

17 2606 113 12769 42 2348 -145 21025 18 2465 -28 784 43 2643 150 22500 19 2288 -205 42025 44 2341 -152 23104 20 2475 -18 324 45 2675 182 33124 21 2507 14 196 46 2489 -4 16 22 2529 36 1296 47 2364 -129 16641 23 2416 -77 5929 48 2418 -75 5625 24 2500 7 49 49 2561 68 4624 25 2596 103 10609 50 2369 -124 15376 1 n Mõõtmiste keskväärtus: t k = t i = 2459,62 ms n i=1 n

Metroloogia → Mõõtmine
44 allalaadimist
thumbnail
7
docx

PUNANE RAAMAT

Eesti 1998. aasta Punane Raamat oli nagu eelmisedki paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja alamliigi kohta. Eesti Punasesse Raamatusse kantud ohustatud liikide nimekiri ei kattu üks üheselt Looduskaitseseaduse alusel kaitstavate liikide nimekirjaga. 2008. aastal uuenenud Eesti punase raamatu liiginimestiku järgi on Eestis hinnatud vaid umbes 4300 pärismaise liigi (16%) ohu astet. Viimase hindamise tulemusel on Eesti ohus 1296 liiki (u 30% hinnatutest). Väljasurnuks või peaaegu hävinuks hinnatakse seejuures 295 liiki ehk 7% hinnatutest ja u 1% seni Eestis leitud liikidest. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.loodus.envir.ee/6page.html http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/species/F1173161804

Loodus → Keskkonnakaitse
2 allalaadimist
thumbnail
8
txt

4-bit lahutaja

w 528 336 592 336 0 w 560 304 592 304 0 w 528 336 480 336 0 w 512 304 560 304 0 152 736 448 784 448 0 3 5.0 150 640 480 688 480 0 2 0.0 150 640 416 688 416 0 2 5.0 154 688 352 736 352 0 2 5.0 154 592 320 640 320 0 2 0.0 154 1232 320 1280 320 0 2 0.0 154 1328 352 1376 352 0 2 0.0 150 1280 416 1328 416 0 2 0.0 150 1280 480 1328 480 0 2 0.0 152 1408 448 1456 448 0 3 0.0 w 1152 304 1200 304 0 w 1168 336 1120 336 0 w 1200 304 1232 304 0 w 1168 336 1232 336 0 w 1280 496 1168 496 0 w 1280 320 1296 320 0 w 1312 320 1312 336 0 w 1312 336 1328 336 0 w 1264 368 1152 368 0 w 1376 416 1392 416 0 w 1392 416 1392 432 0 w 1392 432 1408 432 0 w 1328 480 1392 480 0 w 1392 480 1392 464 0 w 1392 464 1408 464 0 w 1296 320 1312 320 0 w 1264 368 1328 368 0 w 944 368 1008 368 0 w 976 320 992 320 0 w 944 368 832 368 0 w 992 336 1008 336 0 w 992 320 992 336 0 w 960 320 976 320 0 w 880 464 960 464 0 w 848 336 912 336 0 w 880 304 912 304 0 w 848 336 800 336 0 152 1040 448 1088 448 0 3 0.0

Informaatika → Arvutiriistvara i
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10 Itaalia vaatamisväärsust

Teravilja värav, kus tänapäeval on sissepääs muuseumi. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal, kus käis koos legistratuur ning saali ülaserva ääristavad doodzide portreed. Palee tagaosas ühendab Ohete sild lossi vanglaga. 4. Cattedrale di Santa del Fiore See on Firenze toomkirik, mille uhke kuppel on Firenze linna sümboliks. Toomkirik on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Santa Maria del Fiore katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi, kuid täiustati hiljem edasi tänapäevasele kujule. 5. Galleria dell`Accademia See on muuseum- galerii, kus on 19. sajandi kunsti. See asub Veneetsias, Põhja- Itaalias. Esialgselt oli see vaid galerii, seejärel kunstiakadeemia ning kuni 2004. aastani oli seal ka kunstikool. Tänapäeval on see nii muuseum kui ka galerii ning mõlemad institutsioonid on jäänud sellesse samasse hoonesse. 6. Piazza del Popolo

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandas...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Rakendus statistika kodutöö

ni xini nx2 ni(x- x)2 xi 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33

Matemaatika → Rakendusstatistika
251 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania

HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania loodus, majandus, rahvastik

HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Scotland

· Most people speak the Scottish dialect ­ becoming endangered language · Weather ­ unpredictable · Breathtaking scenery Scottish Industries · Traditional -coal mining, steel production, shipbuilding · Today ­ offshore oli and gas, finacial services, high technology, fishing, forestry, whisky, tourism, computer production, HISTORY · Completely different from other countries · Resistance to foreign domination · The Celtic influence began in the 6th c., - Gaelic language · In 1296 William Wallace, started a war of independence · Sacred Scottish Stone of Destiny was taken from Scone · In 1314 Robert the Bruce defeated the English at Bannockburn · In 1503 James IV of Scotland hoped to gain independence for Scotland but wasn't successful · Mary Queen of Scots claimed the English throne of Elizabeth I · She wanted to see the end of Protestantism but lost her Scottish throne · She was executed for treason in 1587 · In the 16th c

Keeled → Inglise keel
18 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Aritmeetika ja algebra

ARITMEETIKA 1.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed 24 = 16 29 = 512 34 = 81 44 = 256 64 = 1296 25 = 32 210 = 1024 35 = 243 45 = 1024 65 = 7776 26 = 64 211 = 2048 36 = 729 46 = 4096 7 4 = 2401 27 = 128 212 = 4096 37 = 2187 54 = 625 84 = 4096 28 = 256 213 = 8192 38 = 6561 55 = 3125 94 = 6561 1.2 Hariliku murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga.

Matemaatika → Matemaatika
212 allalaadimist
thumbnail
8
doc

James Clerk Maxwell

Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust Sotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Sotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Sotimaad vallutada. 122­128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142­144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhjapoole jäänud ala nimetati Kaledooniaks. 503. aastal saabusid Iirimaalt Sotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Sotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid sotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid sotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II. 1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Sotimaal säilis eraldi õigusruum. 1999

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Hispaania põllumajandus

HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandus...

Geograafia → Geograafia
121 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini

õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. Ametlikult tekkisid esimesed linnad Eestis 13.sajandil. Eesti keskaegsed linnad olid Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Peale nende oli Eestis keskajal alevid, millest osa sai linnaõiguse hiljem (sealhulgas Keila, Otepää ja Põltsamaa). 1296. aastal on Helmold de Lode kirjas 1 Lübecki raele maininud oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Kõige suurem linnadest oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 – 8000 inimest. 14. sajandil võis Tallinnat nimetada ka üheks Baltimaade suurimaks linnaks. Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 w 1488 528 1488 544 0 w 1520 560 1488 544 0 w 1584 528 1584 544 0 w 1552 560 1584 544 0 w 1552 544 1544 560 0 w 1520 544 1528 560 0 w 1520 528 1520 544 0 w 1552 528 1552 544 0 152 1536 560 1536 600 1 4 0 150 1584 504 1584 528 1 2 0 150 1552 504 1552 528 1 2 0 150 1520 504 1520 528 1 2 0 150 1488 504 1488 528 1 2 0 M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
27
pdf

Kodutöö

28 2 56 1 568 996,36 30 1 30 900 412,90 31 1 31 961 373,26 32 2 64 2048 671,24 33 2 66 2178 599,96 36 1 36 1296 205,06 4A 1 40 1 600 106,50 41 1 41 1 681 86,86 46 2 92 4232 37,32 51 2 102 5202 0,92 53 1 53 2809 7,19

Matemaatika → Rakendusstatistika
268 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed

25 65 80 4225 6400 5200 26 75 86 5625 7396 6450 27 90 74 8100 5476 6660 28 49 69 2401 4761 3381 29 85 87 7225 7569 7395 30 4 36 16 1296 144 31 85 78 7225 6084 6630 32 65 78 4225 6084 5070 33 65 83 4225 6889 5395 34 65 62 4225 3844 4030 KOKKU: 2287 2576 164527 200914 177016

Matemaatika → Majandusmatemaatika
25 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maadeavastamised

khaaniga. 1271 Marco Polo reiside algus. 1274 Kolm Polot jõuavad Hiinasse, kus Hubilai-khaan nad meelsasti vastu võtab. Marco Polo saadab mongolite printsessi teekonnal Hormuzi. 1292 Marco Polo naaseb Veneetsiasse. Veneetslastega sõjajalal olevad 1295 Genovalased vangistavad Marco. Vanglas dikteerib ta kaasvangile oma 1296 reisijutustuse. Avaldatakse ,,Miljon" Marco vabaneb vanglast ja ta sõidab 1298 tagasi Veneetsiasse, kus tema raamat umbusklikult vastu võetakse. 1299 Marco Polo sureb. 1324 Kokkuvõte Maadeavastamisega tehti juba algust väga ammu.Iga rahvus on kuidagi seotud maade avastamisega. Aga kõige rohkem on olnud maade avastajaid euroopas. Kuigi

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti keskaeg

Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. · 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. · 1278 Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse. · 1294 Novgorodlased põletavad Narva. · 1296 Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks. · 1322 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse, Irboska tehakse maatasa. · 1329 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse. · 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula. · 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi. · 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

w 1472 392 1432 392 0 w 1432 392 1432 256 0 w 1472 528 1432 528 0 w 1432 528 1432 520 0 x 157 746 238 749 0 24 F0=A-B w 432 56 1472 40 0 w 432 56 424 56 0 w 432 232 448 232 0 w 448 232 448 64 0 w 448 64 1376 48 0 w 1376 48 1376 168 0 w 1376 168 1376 176 0 w 1376 176 1472 176 0 w 424 416 456 416 0 w 456 416 456 72 0 w 456 72 1368 56 0 w 1368 56 1368 312 0 w 1368 312 1472 312 0 w 432 608 448 608 0 w 448 608 456 608 0 w 464 608 456 608 0 w 464 608 464 80 0 w 464 80 1296 64 0 w 1296 64 1360 64 0 w 1360 64 1360 448 0 w 1360 448 1472 448 0 x 73 639 101 642 0 24 A3 x 67 687 96 690 0 24 B3 w 208 80 440 80 0 w 1352 80 1352 208 0 w 1472 208 1352 208 0 w 656 88 440 88 0 w 440 88 440 80 0 w 1352 80 1352 72 0 w 656 88 1352 72 0 w 216 256 472 256 0 w 472 256 472 96 0 w 472 96 784 96 0 w 784 96 1096 88 0 w 1096 88 1344 80 0 w 1344 80 1344 344 0 w 1344 344 1472 344 0 w 208 440 472 440 0 w 472 440 472 792 0 w 472 792 1328 792 0 w 1328 792 1464 792 0 w 1464 792 1464 480 0

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
54 allalaadimist
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö

umbes 4300 pärismaise liigi arvukuse (isendite) vähenemine Välja suremise põhjuseks on otsene (16%) ohu astet. Viimase vähenemise peatamist; hävitamine inimese poolt, elutingimuste hindamise tulemusena on o ohustatud liikide muutumine (ka keskkonna saastumine) või Eestis ohus 1296 liiki (u 30% elupaikade pindala ja võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist hinnatutest). Seejuures kvaliteedi vähenemise põhjustab põhiliselt nende elupaikade hinnatakse Eestis väljasurnuiks peatamist; kahjustamine, hävitamine ja muutmine: või peaaegu hävinuiks 295 liiki o liikidele mõjuvate

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivisõda ja Kolme kuninga aeg

Liivisõda 1558 ­ 83. Siin ei ole tegemist ainult ühe sõjaga vaid on tegemist pigem sellise sõdade perioodiga. Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu. Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silm...

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Äriplaan

220*230 79 35 220 2765 7700 240*250 94 17 250 1598 4250 Madratsikatted 80*200 35 25 150 875 3750 90*200 38 23 200 874 4600 120*200 47 28 240 1316 6720 140*200 54 24 275 1296 6600 160*200 60 30 290 1800 8700 180*200 66 15 300 990 4500 Toolikatted 40*38 15 60 40 900 2400 Põlled 45 30 120 1350 3600 Pajalapid, 10 60 30 600 1800 11 pajakindad LASTELE Tekikott

Majandus → Äritegevuse alused
499 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RAKENDUSFÜÜSIKA

1jard yard 91,44 cm 3 jalga, 36 tolli 1 maamiil mile (statue) 1609 m 1760 jardi, 5280 jalga 1 meremiil mile (nautical) 1852,2 m 6080 jalga 1 mm = 0,039 tolli 1 cm = 0,394 tolli 1 dm = 3,54 tolli 1 m = 1,094 jardi 1 km = 0,6214 miili Pindala mõõdud 1 ruuttoll square inch 6,4516 cm2 1 ruutjalg square foot 0,0929 m2 144 ruuttolli 1 ruutjard square yard 0,836 m2 9 ruutjalga, 1296 ruuttolli 1 aaker acre 4047 m2 4840 ruutjardi, 43560 ruutjalga 1 ruutmiil square mile 258,989 ha 640 aakrit Mahu mõõdud 1 kuuptoll cubic inch 16,387 cm3 1 kuupjalg cubic foot 0,0283 m3 0,03704 kuupjardi 1728 kuuptolli 1 kuupjard cubic yard 0,7645 m3 27 kuupjalga 1 süld cord 3,64 m3 128 kuupjalga Kuivaine mõõdud 1 ameerika pint 33,6 kuuptolli 0,550 liitrit

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
25
xlsx

MS Excel tabel funktsioonidega IF, SUM jne

8 3 24 48 10 3 30 120 12 3 36 216 14 3 42 336 16 3 48 480 18 3 54 648 20 3 60 840 22 3 66 1056 24 3 72 1296 26 3 78 1560 28 3 84 1848 30 3 90 2160 32 3 96 2496 34 3 102 2856 36 3 108 3240 38 3 114 3648 40 3 120 4080 Kokku 420 60 1260 #VALUE!

Informaatika → Arvutiõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Rakendusstatistika kodutöö

0 1 -52 -24,2 1256,7 2704 584,03 0,54 0,4562 0,2081 18 10 -34 -15,2 515,67 1156 230,03 9,07 0,9329 0,8703 45 20 -7 -5,17 36,167 49 26,694 21,9 -1,8521 3,4301 62 30 10 4,833 48,333 100 23,361 29,9 0,0982 0,0096 88 40 36 14,83 534 1296 220,03 42,2 -2,2132 4,8985 99 50 47 24,83 1167,2 2209 616,69 47,4 2,5781 6,6465 312 151 0 0 3558 7514 1700,8 151 0 16,063 11 Mudeli paremeetrite a ja b hinnangud x= x i = 312 = 52 n 6 y= y i

Matemaatika → Rakendusstatistika
325 allalaadimist
thumbnail
26
xlsm

Informaatika I - Tabelid , 3. kodutöö, excel

Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid vutite müük" Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida mü...

Informaatika → Informaatika
233 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vana-Iiri Jumalikud Rassid-Eloise Hart

Kivi'', mis tõi kuuldavale inimeseliku karje, kui oli katsutud trooni õiguspärase pärija poolt. Rahvaliku uskumuse kohaselt oli see Fal'i, Saatuse Kivi Egiptuse printsessi Scota poolt Šotimaale viidud ning 1296 aastal transporditud Edward I poolt Sconeist Westminster Abbeysse, kus see on öeldud moodustanud osa kroonimistoolist. Kuid Iiri antikvaarid eitavad seda ning tänapäeva tõendit, et see tähelepanuväärne reliikvia ei lahkunud kunagi Tara pühapaigast, Dublini lähedalt. Väidetav Fal'i kivi tooli alaosas (Westminster Abbey, London)

Filosoofia → Filosoofia
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Gooti arhitektuur

Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Katedraali nimi vihjab tõenäoliselt Firenze sümbolile, liiliale või siis linna endisaegsele nimele Fiorenza. Santa Maria del Fiore on ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas. Ehitise kõrgus on samuti 90 meetrit. Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 1871­1887. 1436. aastal pühitseti Santa Maria del Fiore katedraali sisse. Brunelleschi kavandi järgi 1420

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
8
doc

The Middle Ages

The Model Parliament is the English parliament set up in 1295 by Edward I. It was the first Parliament to include representatives from outside the clergy and aristocracy, and was established because Edward needed the support of the whole country against his opponents: Wales, France, and Scotland. Independence of Scotland The first time Scotland got to be independent was after the First Scottish War of Independence. The First War of Scottish Independence started in 1296 by the English invasion of Scotland. The First Independence war ended with de jure restoration of Scottish independence with the Treaty of Edinburgh-Northampton in 1328. Scotland's de facto independence had been restored in 1314 at the Battle of Bannockburn. Signing of the Magna Carta Magna Carta is a British document, which was signed by King John in 1215. It reaffirmed long-standing rights and responsibilities of the English nobility; limited the

Ajalugu → British history (suurbritannia...
24 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hispaania

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................

Kategooriata → Ökonoomika
45 allalaadimist
thumbnail
44
xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILINE_MÄÄRAMINE

MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...

Keemia → Füüsikaline keemia
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Marco Polo

1271 Marco Polo reiside algus. 1274 Kolm Polot jõuavad Hiinasse, kus Hubilai-khaan nad meelsasti vastu võtab. Marco Polo saadab mongolite printsessi teekonnal Hormuzi. 1292 Marco Polo naaseb Veneetsiasse. Veneetslastega sõjajalal olevad 1295 Genovalased vangistavad Marco. Vanglas dikteerib ta kaasvangile oma 1296 reisijutustuse. Avaldatakse ,,Miljon" Marco vabaneb vanglast ja ta sõidab 1298 tagasi Veneetsiasse, kus tema raamat umbusklikult vastu võetakse. 1299 Marco Polo sureb. 1324

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Inglismaa ajalugu

Norrast Sotimaale reisiv Margaret teel suri. Sellega suri ka Sotimaa otsene troonipärijaliin. John Ballioli võimule aitamine. Edward I proovis ennast Sotimaa kuningaks mängida, kuid esialgu ennast ei pakkunud. Pakkus välja John Balliol’i, kes oli emaliini pidi Soti kuninga Davidi otsene järeltulija. Temast saigi kuningas, aga Edward ei jätnud enda intriigitsemist. Balliol keeras end tema vastu ja sõlmis liidu Prantsusmaaga, tulemiks Edwardi vastukäik. Edward I sissetung 1296. nn Saatuse kivi. 1296 tungib Sotimaale, vangistab Bellioli ja võtab võimu enda kätte. Lasi kuningliku pitseri tükkideks raiuda ja viis ära saatusekivi (stone of destiny), mis oli kuningate kroonimise püha kivi. Viidi Westminister Abbey’sse ja pandi trooni alla. 700 aastat hiljem 1996 anti kivi Sotimaale tagasi – Edinbourgh’i lossis nüüd (arvatakse et võltsing). Soti aadel andis Edwardile oma vande. Vastupanuliikumine - William Wallace. 1297 Stirling Bridge

Ajalugu → Inglise ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

The Middle Ages

In 1290 a crisis took place over the succession to the Scottish throne. Alexander III was the last Scottish king in direct line from Malcolm Canmore. He died in 1286. The most likely to succeed were John de Balliol & Rober Bruce, born Norman-Scottish knights. Ed I was invited to settle the matter. Now he told both men to do homage to him, then invaded Scotland & put John de Balliol on the Scottish throne. He was king 4 years. The years were not happy. Another invasion in 1296, Edward stole the sacred Stone of Destiny. Resistance movement led by William Wallace, Norman-Scottish knight, started. He beat the English at Stirling. A new leader took up the struggle, this was Robert the Bruce who crowned himself king in 1306. Scottish nationalism was born, the English army defeated. In 1307 Ed I died while preparing to lead his army into Scotland for the 6th time. His son Ed II was no soldier. The Scots led by Bruce won tge Battle of Bannockburn in 1314

Ajalugu → British history (suurbritannia...
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun