puhul; 2)tööettevõtja on allutatud tellija detailsele -MINIMAALNE SUMMAARNE kontrollile; 3)juhtimine on keeruline, sest PROJEKTEERIMIS-EHITUSKESTUS projekteerimine ja ehitamine toimub ühel ajal; -VÕIMALIK HINNAVÕISTLUS (ANNAB 4)töövõtja reputatsioon võib kannatada vastuolude MADALA HINNA) tõttu tellija personaaliga; 5)garanteeritud 129. Tellija järelvalve maksimumhinna puhul võib töövõtja kanda riski, Võrdleb lepingu dokumente kavandi mida ta ei kontrolli. Omanik paneb aga töövõtjale dokumentidega, Osaleb hoonete mahamärkimisel, suuri ülekulusid puhaks. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta 115. Omaniku ehituse järelevalve ülesannete ehitaja peab tegema tööjoonised, Võrdleb liigitus
Muusikatööstus ja äri 1. Muusikatööstus on tööstusharu, mis tegeleb muusikateoste, muusikasalvestiste ja kontsertesituste müümisega. Muusikatööstuses osalevad kõik muusikud, plaadifirmad ja muud muusikaga tegelevad isikud ja firmad. 2. Kõige rohkem teenib muusika müügist kauplus. 3. Autorite loomingut on vaja kaitsta, sest kui looming oleks tasuta kättesaadav kõigile kes seda soovivad jääks autoritel saamata tulu loomingu eest ja igaüks meist tahaks saada palka tehtud töö eest. 4. Autorikaitse ühingudte peamiseks ülesandeks on väljastada litsentse neile, kes soovivad muusikateoseid kasutada. Näiteks: raadiod, kontsertide korraldajad, kinod jne. Autorikaitseühingud seisavad autorite õiguste eest. 5. Eestis tegutseb praegu 13 plaadifirmat. Plaadifirmad annavad välja klassikalist-, pop-, rock- ja jazzmuusikat. 6. Ma arvan, et kui olla Eestis hea ja tunnustatud muusi...
Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes.
ÕLU Üldist Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook Temas on 1-7 massiprotsenti alkoholi Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. Õlu sisaldab kuni 95% ulatuses vett. Õllepruulimise jaoks on oluline vee karedus. Lager-tüüpi õlled vajavad pehmemat vett, ale-tüüpi aga vastupidi karedamat. Valmistamine Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast Aafrikas valmistatakse hirsiõlut Saksamaal nisuõlut Ida-Aasias riisiõlut Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist. Kahjulik Õlu on küllalt kõrge energeetilise väärtusega ning rohkel tarbimisel võib põhjustada ülekaalulisust Õlles sisalduv alkohol tekitab alkoho...
Louis IX Püha- Prantsusmaa kuningas aastail 1226-1270; tänu tema vagadele ja õiglastele omadustele kasvas kuningavõimu autoriteet; tsentraliseerivate reformide tõttu kasvas riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus; astus 7. ja 8. ristisõtta. Philippe IV Ilus-Prantsusmaa kuningas aastail 1285-1314; likvideeris Templirüütlite Ordu ja kutsus kokku generaalstaadid, sest tal oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. 5. Isikud: Heinrich IV õp. 129 Gregorius VII õp. 128/171 Innocentuis III õp. 129/172 Otto I - oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Friedrich Barbarossa õp. 129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga ...
Priimuste piirkasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta Müügitulu 170 000 680 Muutuvkulud 117 500 470 Piirkasum 52 500 210 Püsivkulud 31 200 Ärikasum 21 300 2. Lahenduskäik: Priimuste läbimüügi suurendamine 10% ehk 250 + 10% = 275 Müügitulu = 680 x 275 = 187 000 Muutuvkulu = 470 x 275 = 129 250 Ärikasum = 680 x 275 470 x 275 31 200 = 187 000 129 250 31 200 = 26 550 Piirkasum = ärikasum + püsivkulud ; 26 550 + 31 200 = 57 750 ( 210 ühiku kohta ) Piirkasumimäär = piirkasum / müügikäive ; 57 750 / 187 000 = 0,3088 ehk ligikaudu 31% Vastus: Piirkasumimäär on ligikaudu 31 %. Priimuste eesarvestatud kasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta Müügitulu 187 000 680 Muutuvkulud 129 250 470 Piirkasum 57 750 210
1 päev: Hommikusöök toimus kell 7.15 2 lihapirukat - 770 kcal apelsinimahl - 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul 129 kcal Hakkliha kaste 202 kcal Aedviljasalat 10.5 kcal Leivaviil 51.9 kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Makaronid 350 kcal Hakkliha 50 kcal Majonees 137 kcal Segumahl - 112.5 kcal Kokku : 2007,9 kcal 2.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Kiirkaerapuder 525 kcal ananassimahl 85.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Makaroniroog 416 kcal Kanaliha- 496 kcal Piim- 130 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kartul 129 kcal
Romet Auli E3 Põltsamaa ametikool Puit-ja kiviehitiste restauraator Seinaploki arvutamise ülessanded Mati Rammul Ülessanne 1 Mitu alust aeroc classic 300 plokke on tarvis, et laduda 4x3m suurune sein Seinas on 3 akent mõõtudega 2x1.2m ning 2 ust mõõtudega 0,9x2.1m Ploki kulunorm on 8.3 plokki/m2 alusel on 35 plokki. 1. 4x3=12 2. 3(2x1.2)7.2 3. 0.9x2,1=1,89 4. 7.2+1,89=9,09 5. 12-9,09=2,91 6. 2,91x8.3=24,153 Vastus: Vaja läheb 1-te alust plokke. Ülessanne 2 Mitu alust aeroc classic 300 plokke on tarvis, et laduda 8x3m suurune sein Seinas on 2 akent mõõtudega 2x1.2m ning 2 ust mõõtudega 0,9x2.1m Ploki kulunorm on 8.3 plokki/m2 alusel on 40 plokki. 1. 8x3=24 2. 2(2x1.2)=4.8 3. 2(0.9x2,1)=3,78 4. 4.7+...
2) Väliskontuuri stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x3x36,12 0,6 mm Kus, c-tegur mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust, c=0,035 sest ava täpsusklass on h12 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Matriitsi lõikeava pikkus amp= (adet-det)+ t = (60-0,3)H9(+0,074) = 59,7H9(+0,074) Matriitsi lõikeava laius bml = (bdet-det)-+t = (130-0,4)H9(+0,1) = 129,6H9(+0,1) Matriitsi raadius rm = (z/2)H9 = (0,6/2)H9 = 0,3H9(+) Templi lõikejoone pikkus atp = (amp-z = adet-det-z)-m =(60-0,3-0,06)h9(-0,074) = = 59,1h9(-0,074) Templi lõikejoone laius btl = (bml-z = bdet-det-z) -m = (130-0,4-0,6)h9(-0,1) = 129h9(-0,1) 3)Templi ja matriitsi eskiisid: A A A A 100,05 -0,0
saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2. Rahvastikupüramiid. India rahvastiku püramiid.
seeria PIKETT prof. 1 2 3 4 5 6 7 8 E/3 /E[2] NR. 1+00 v 47 90 101 111 126 122 122 147 130 k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135
seeria PIKETT prof. 1 2 3 4 5 6 7 8 E/3 /E[2] NR. 1+00 v 47 90 101 111 126 122 122 147 130 k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135
KORDAMISEKS (Õ lk 90 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustab maailma,ehk unversumi ehk kosmose astronoomia(91)-Teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi ehk täheteadus astronoom(91) täheteadlane fenoloogia (100)-mis uurib regulaarselt looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks asteroid(128)-ehk väikeplaneedid komeet(128)-on väga hõredad taevakehad. meteoorkeha(129)-kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jää. galaktika tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Ma...
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks
KORDAMISEKS (Õ lk 90 – 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- kõik mida me näeme taevas koos Maa ja meie endaga astronoomia(91)- teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine ...
Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1
AlCu4MgI (7) 3,8...4,9 1,2...1,8 0,3...0,9 0,5 0,5 Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Termotöötlemise viis on K+KV (karastamine, kunstlik vanandamine). Karastamise käigus oli ahju temperatuur stabiilselt 500 ºC. Jahutamine toimus toatemperatuuril olevas vees (kiire jahutus). Vanandamise käigus tõusis temperatuur 129 ºC ning langes 120 ºC peale alles 15- ndal minutil. Ühe tüki jätsime ahju panemata, see tükk seisis 25 minutit toatemperatuuril ehk toimus loomulik vananemine. Kõvaduse määramiseks tegime iga katsekehaga 3 mõõtmist, tabelis on esitatud kolme mõõtmise keskmine tulemus. Dural. Kõvadu Karastamis Karastamis Kõvadus Vanandamis Vanandamisaeg Kõvadus pärast s algul temp
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust,...
∙ 1−(105 2 ) =81,2∙ 106 ≈ 81 MPa p max =¿ 2.2 Rummu tugevus Rummu kõige ohtlikum olukord vastab suurimale pingule. Kõige ohtlikum pingeolukord on rummu sisepinnal. 2.2.1 Tangentsiaalpinge max d 22 +d 2 105 2+50 2 σ Tang =p max ∙ 2 2 =81 ∙ =128,5≈ 129 MPa d 2−d 1052 −502 2.2.2 Radiaalpinge σ max Rad =− pmax =−81 MPa 2.2.3 Suurim ekvivalentpinge σ Ekv =√( σ max Tang) +(σ Rad ) −σ Tang ∙ σ Rad = √ 129 +(−81) −129 ∙(−81)=183,4 ≈ 183 MPa 2 max 2 max max 2 2 2.2.4 Varutegur rummu tugevusele σ y 450 S= = =2,46 ≈ 2,5> [ S ] =2 -- rummu tugevus on piisav. σ Ekv 183 3
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
Ne Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Juhuhälbed Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môô...
. , , . , , . , , 1015 11,5 , , , . , , - 4060 . , , , , . , , , , , 1520 . . , , . , , . . , 3040 , , , . , , - 3040 . , , , . , , . , , , , , , . . , , , , , . , . , - 3040 . , , , , , . . , , , . 275 , 50 , 225 : 149 129 , 70 , 12 , 18 , 19 , - 15 . , , . , ( , ), 3040 . , , , , , . . , ( , ). . . , , , , . 180 °C 8085 °C , . , , , . . , , , . , , . , , . . , , , , , , . , . , . 60 °C, . , , , . , . , . , .
Nii tasutakse eluasemelaene sarnase põhimõtte alusel, kuid hoopis igakuiselt. Laenu põhiosa tagasi makstes laenujääk pidevalt väheneb. Seetõttu väheneb ka tasutav intressisumma. Sama suure laenumakse puhul peab seega pidevalt suurenema tasutav laenu põhiosa summa. Periood Laenujääk Intress Põhiosa Laenumakse 1 1 000 000 50 000 79 505 129 505 2 920 495 46 025 83 480 129 505 3 837 016 41 851 87 654 129 505 4 749 362 37 468 92 036 129 505 5 657 325 32 866 96 638 129 505
Füüsikalised omadused: · Aatommass: 132,905 · Sulamistemperatuur: 28,4 °C · Keemistemperatuur: 705 °C · Tihedus: 1,873 g/cm3 · Värvus: kuldkollane · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,2 · Isotoobid: -5- Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 126 Cs 0 126 1,64 minutit 129 Cs 0 129 1,336 päeva 131 Cs 0 131 9,69 päeva 132 Cs 0 132 6,48 päeva 133 Cs 100 133,905 - 134 Cs 0 134 2,065 aastat 134m
Doveri kalju Dover Cliff Doveri kalju Asub Inglismaal, 129 km kaugusel Londonist Kuni 503 m kõrgused ja u. 14 km pikkused kaljud on tekkinud kiiresti voolavate jõgede erosiooni ja toetuseta jäänud ülemiste kihtide allakukkumise tagajärjel. Asukoht Kaljud koosnevad peamiselt pehmest, valgest lubjakivi väga peeneteralisest struktuurist Tegemist järskrannikuga Rannanõlv ka järsk Lainete poolt kulutav tegevus Setted viiakse lainete poolt eemale
N F := 150kN y := 240 := 2 2 mm 1) Valin nõtketeguriks 1 := 0.4 F 2 A1 := = 23.437 cm 1 adm I-profiilide tabelist valin profiili nr 20a. 2 A2 := 28.9cm i1 := 2.32cm l := = 129 i1 y E k := = 1.43 Leian interpoleerimise teel nõtketeguri. ( 0.45 - 0.4) 9 2 := 0.45 - = 0.405 10 Kuna leitud nõtketegur ühtib esialgsega arvutustäpuse piires, siis saadud lahend sobib. Fcr := 2 adm A1 = 151.9 kN Kuna arvutatud kriitiline jõud on suurem kui postile mõjuv jõud, siis antud profiil vastab tingimustele.
uurimiseks ja tutvustamiseks Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. • 2007. aasta lõpu seisuga 129 looduskaitseala. Mida meie tegime? Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinna piirkonnas asuvaid looduskaitse alasid. Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinna piirkonnas asuvaid looduskaitse alasid. • Pildistasime neid Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinna piirkonnas asuvaid looduskaitse alasid. • Pildistasime neid • Piltidest ja kirjeldustest koostasime kaardi Google
Kasumiaruanne Müügitulu 260 000 80 000 Dividenditulu 19 000 0 19 000 Tulud kokku 279 000 80 000 Müüdud kauba 130 000 40 000 omamaksumus Muud kulud 20 000 14 000 Kulud kokku 150 000 54 000 Kasum 129 000 26 000 Vähemusosalus kasumis 1 300 Kasum 129 000 26 000 19 000 0 1 300 Jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum 01.01 E firma 40 000 T firma 23 000 23 000 Kasum 129 000 26 000 19 000 0 1 300 Deklareeritud dividendid
Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Araski 2 2 2 Assamalla 131 129 129 Järsi 3 3 3 Järvajõe 24 24 24 Kadapiku 13 12 13 Kaeva 17 16 16 Kerguta 13 13 10 Koiduküla 5 5 5 Koplitaguse 10 10 9 Kuie 36 35 32 Kullenga 28 28 29 Kursi 40 40 41 Lemmküla 1 1 1
NIMETUS STRUKTUURVALEM FÜÜSIKALISED KEEMILISED KASUTAMINE RAHVAPÄRANE OMADUSED OMADUSED NIMETUS (kui on) eteen ehk ● värvusetu ● vees ● Sellest etüleen ● narkootilise lahustamatu valmistatakse polü toimega eteeni ja etanooli ● nõrga lõhnaga ● Kasutatakse ● maitsetu plastide tootmisel ...
CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat Inimese kehakaalust kuni 2% Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks Päevas 600-1400 mg Puuduse korral luuhõrenemine Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium https://annaabi.ee/Referaat--Kaltsium-m61 129.html “Leiutised ja avastused keemias” Hergi Karik
62 0,999843 61,99024 hemikku 400-2000. am 120,00% 100,00% 80,00% 60,00% Column J 40,00% Column K 20,00% 0,00% 0 1800 2000 Ülesanne2 Kas 85 ja 88 aasta keskmised kartulisaagid on võrdsed? 85 kartuli 88 kartuli saak saak 169 135 H0 dispersioonid on võrdsed 140 129 H1 dispersioonid ei ole võrdsed 172 106 153 102 p= 0,585202 seega dispersioonid on võrdsed 157 95 119 133 144 54 t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances 113 112 85 kartuli 88 kartuli 119 99 saak saak
5 4.3 11.7 94 56. Loomalihakonserv 30 5.1 5.2 0 66.6 57. Frikadellid majoneesiga 100/30 13 32.3 6.8 366 58. Lihapuljong 200 0.5 0.5 0 6.5 59. Kanapuljong 200 3.5 1 0.5 25.5 60. Kalapuljong 200 0 1 0 9 61. Puljong frikadellidega 250 4.4 9.4 0 129 62. Bors frikadellidega 250 8.7 9.4 7.5 163 63. Hapukapsasupp 250 1.8 8.1 6.8 114 64. Lihaseljanka 250 8.1 11.8 3.7 162 65. Hernesupp kruupidega 250 7.7 3.4 28.2 129 66. Köögivilja-klimbi 250 3.7 6.8 17.4 154 67. Külm bors 250 2.6 5.5 7.5 93 68. Piimasupp riisiga,mannaga 250 6
Tsiili 14900 74/81 7,71 0,881 Inimarenguindeks: 2005 2006 2007 2008 2009 Norra 1 1 2 2 1 Eesti 38 40 40 40 40 Uus-Meremaa 19 20 20 20 20 LAV 120 128 129 129 129 Tsiili 37 43 44 44 44 6. Rahvastik Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger
[2.3] ISO 286-2:2010; Geometrical product specifications (GPS) -- ISO code system for tolerances on linear sizes -- Part 2: Tables of standard tolerance grades and limit deviations for holes and shafts. [2.4] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [2.5] M. Purde. Ülesanded iseseisvaks tööks tolereerimises ja mõõtetehnikas. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2003. 93 lk. [2.6] ISO 128 series standards: Technical drawings. [2.7] ISO 129:1985 Technical drawings -- Dimensioning -- General principles, definitions, methods of execution and special indications LISA A - VORMISTATUD JOONISED Kõik antud koduse tööga seotud joonised on vormistatud vastavalt kehtivale rahvusvahelisele tehniliste jooniste vormistamise standardile ISO 128 ja ISO 129 [2.6] ja [2.7]. Kokkuvõte joonistest on esitatud tabelis 2.4, tehnilised joonised on esitatud lisas A. Tabel 2.4 Koduse tööga Istu arvutus vormistatud jooniste koondtabel
Piiriprotokoll Käesolev piiriprotokoll on koostatud 1.11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ...
2000 a. 2012 a. KÜLAD KOKKU Mehed Naised KOKKU Mehed Naised Haabsaare küla 43 21 22 19 11 8 Jõeperä küla 38 19 19 35 18 17 Kaika küla 50 21 29 39 19 20 Koobassaare küla 28 15 13 18 10 8 Lüllemäe küla 305 129 169 253 117 136 Mähkli küla 13 7 6 18 13 5 Rebasemõisa küla 41 19 22 48 24 24 Ähijärve küla 37 18 19 30 13 17 4 Kolski küla 1 1 - 1 1 - Kasutatud allikad Internetiallikad Küsitlused Vallavalitsuste andmeid
Ploomikasvatus 2 Koduaia viljapuu Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. §
India Tuhande Jumala Maa India Vabariik Riigikeel: hindi Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv: 1 129 866 000 Jumalad Indra: tormi-, äikese- ja sõjajumal Visnu: maailma looja, hoiab maailma käigus Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist
Miks oli perestroika NSV Liidus paratamatu? Kätlin Keinast 12c Perestroika algpõhjuseks oli teatavasti ülejõukäiv relvastatuse võidujooks jõuka NATO-ga, mis lõppes 1980. aastate keskpaigaks NSVL-i pankrotiga. Perestroikat ehk ümberkujundamist pidas Gorbatsov 1985. aasta aprillis toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil majandusliku arengu kiirendamise päästerõngaks. Muutused olid vajalikud, sest NSV Liit oli väljapääsmatult suurtes majandusraskustes. Millised põhjused olid need, mis tekitasid vajaduse perestroika järele? Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all. Ühendriikide president Ronald Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda pidev konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Üh...
Benefits: Kuivsegatud, sünteetiline vähevahutav pesupulber valge pesu pesemiseks. Ei tolma ning lahustub kergesti. Efektiivne valgendaja. L 107 Loputusaineta pesupulber valgele ja kirjule pesule Spetsiaalpesupulber valge ja kirju pesu pesemiseks pidevalt töötavates ning üksusmasinates. Benefits: Loputusaineta, kuivalt segatud ja vähevahutav pesupulber. Tootest võib valmistada 10%-se pesulahuse maks. 40°C-sesse vette või kasutada pulberdoseerimist. L 129 Pilvi Spetsiaalne pesupulber valge ja kirju pesu pesemiseks Valge ja kirju pesu pesemiseks tunnelmasinates, kasutades eraldi valgendamist. Sobib kasutamiseks ka tavapesumasinates, eriti kõrge rauasisaldusega vee puhul, kasutades eraldi valgendamist Benefits: Vähevahutav ja kergestilahustuv pesupulber sisaldab valitud tensiide, mille pesemisvõime on parim üle 60 °C temperatuuril. L 130 Tesi Pesupulber eelpesuks valgele ja kirjule pesule
toitude valmistamisel · Suurimad kasvatajad on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa Ajalugu Mõnedel andmetel kasvatati rapsi Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades juba ligi 6000 aastat tagasi Esimest korda esineb inglise keelses ajaloos 14. saj. lõpus 1973 hakati Kanadas rapsi reklaamima Algab sordiaretus- 1968 (0-sort); 1974 (00-sort); Kasutus · Söödaks · Õli · Biodiisel; määrdeaine; värvid; lakid Olukord Eestis · 2007: 70 000ha 2010: 98000ha; 129 600t; 1322kg/ha 2011: 89000ha; 135 300t; 1550kg/ha TÄNAN KUULAMAST!
Andmeid street workout`i kohta on toodud väga palju, on ära seletatud selle ajalugu, välja toodud erinevate street workout`ide liigid ning seletatud mida selle konkreetsel alal tehakse ning kas sellel alal ka võisteldakse. Informatsiooni oli piisavalt ja see oli huvitav 3. Oma uurimustöö koostamisel kasutasid autorid interneti allikaid ning koostasid küsitluse, mis postitati Facebooki gruppi ning e-kooli. Küsitlusele vastas 129 õpilast 353-st ning nende vastustest oli võimalik järeldusi teha Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilaste teadmiste kohta street workout`ist. 4. Saadud andmete põhjal koostati 10 sektordiagrammi, kuhu märgiti läbiviidud küsitluse andmed. Sektordiagrammidest on raske aru saada, sest pole kasutatud värvilist printerit, mis teeb diagrammi sektorid suhteliselt ühevärviliseks. Iga sektordiagrammi kohal ära selgitatud küsimuse tulemused, mida sellel diagrammil kujutatakse
standardhälbega 2 cm. Olgu tunnus X – poiste pikkus ja X _x0018_ N(130; 2). Koostada tunnuse X jaotustabeli, kasutades väärtusintervalle (--; 127]; (127; 129]; (129; 131]; (131; 133]; (133;--]: Millise osakaaluga tuleks valmistada ülikondi, mis on ettenähtud pikkustele 124–128 cm, 128–132 cm, 132–136 cm. Keskmine pikkus: 130 Standardhälve: 2 Pikkus X -1000 127 129 131 133 Jaotusfunktsioon F(X) 0 0.0668072 0.308538 0.691462 0.933193 Jaotustabel Pikkuste intervallid: (--; 127] (127; 129] (129; 131] (131; 133] (133;--] Osakaal 0.0668072013 0.2417303 0.382925 0.24173 0.066807 Osakaal % 6.7% 24.2% 38.3% 24.2% 6.7% Millise osakaaluga tuleks valmistada ülikondi, mis on ettenähtud pikkustele 124–128 cm, 128–132 cm, 132–136 cm.
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 52 211 700 Rahandusministeerium 1 137 317 568 Maksu- ja Tolliamet 1 850 851 600 Statistikaamet 81 634 573 Riigihangete Amet 7 500 500 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 3 129 515 941 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 60 953 040 743 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2007 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 99 618 567 Rahandusministeerium 1 195 221 419 Maksu- ja Tolliamet 2 535 313 900 Statistikaamet 99 973 229
gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86. pr k "Head isu!" 87.-93. varda otsas küpsetatud liha / 94.-102. huvitav kala / 103.-116. hea koka põlualune 117.-123. maiustus/seen / 124.-128. koka töövahend / 129.-132. puulabidas / 133.-138 Rootsi laud / 139.-146. pirnloorber 1. 133-107-47-8-55-72-145-24-98 maailma prestiizseim kokandusvõistlus BOCUSE D ORE 2. 103-118-28-37-13-3-113-14-58-94-94 maa, kus asub kõige rohkem kolme Michelini tärniga restorane PRANTSUSMAA 3
Mosaiigikunst Mosaiigikunst on ornamentaalne pinnakaunistus. Seda kasutatakse põrandate, lagede ja võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähts...
· Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine · Vihmavee kogumine. · Magevee korduv kasutamine. Huvitavat teada... · Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks · Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380 liitrit vett inimese kohta päevas, Saksamaal 129 liitri inimese kohta päevas. Arenguriikides aga 2030 liitrit päevas inimese kohta. · Eestis on vett piisavalt, kuid meie põhiprobleemid veekasutusel tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest. Huvitavat teada... · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. · Ainult 1% kogu maailma veeressursist on inimeste jaoks kasutatav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
