Hooldustasu 1200 1200 1200 1200 Rehvide kulu 1500 Veolitsens 1500 1500 1500 1500 Püsikulud kokku 12800 12800 12800 14300 Püsikulud km-le 1280 640 426.67 286.00 Kokku kulud 12805 12810 12815 14325 Kokku kulud km-le 1.28 0.64 0.43 0.29 Ülesanne 4.2 Hulgimüüja on jaotanud turu segmentideks, nende segmentide tulu ja kulude andmed: Loobumisel
Pärnu Tōhela 88 4 140 417 3813 908 Pärnu Tori NS 88 5 63 890 4453 402 Pärnu Tōstamaa 88 3 61 481 3245 898 Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
seljaajunärve. Segmente on kokku 31, neist 8 kaela -, 12 rinna -, 5 nimme -, 5 ristluu ja üks õndrasegment. Iga segment on oma närvide paari abil ühenduses teatava kehaosaga: innerveerib vastavaid skeletilihaseid ja naha piirkondi. 27 6.3. Peaaju Peaaju koos teda katvate kestadega täidab kogu koljuõõnt. Seljaajust erineb ta vormi ja ehituse poolest. Täiskasvanu peaaju mass on keskmiselt 1280 1375 grammi. Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga, aga kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud, siis täheldatakse ka raskeid psüühikahäireid. Vastsündinul on peaaju mass 370 400 g. Esimese eluaasta jooksul see kahekordistub, aeglane aju massi juurdekasv kestab 20 kuni 25-da eluaastani. Peaaju viis osa on: - piklikaju; - tagaaju (koosneb ajusillast ja väikeajust); - keskaju; - vaheaju; - otsaju, mis koosneb kahest poolkerast.
mln) recorded for each study animal · Urban animals were 1,52 kg heavier than animals from nearby rural study area (10,5kg vs 9 kg) · Radio tracking: o Repeatedly recording animals locations Range of individuals and groups · Mean individual home ranges: males 6,16ha; females 3,8 · Mean group ranges: o Brighton: 9ha o Sussex: 90ha o A town in Belarus; Poland: 1280 ha · Smallest recorded ranges for badgers · Badgers only require small range in this urban habitat Habitat selection · Scrub and garden habitats particularly important · Scrub is `natural' habitat that provides shelter and somewhere to locate sett.. but does not ecplain small ranges · Importance of garden habitat: o Abundant food available in gardens: 53% of households provided food, either deliberately or inadvertently
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
50,154 1007 2229 755 504 54,158 1213 2738 910 607 58,162 1445 3318 1084 723 62,166 1707 3950 1280 854 66,170 2001 4635 1501 1001 70,174 2329 5371 1747 1165 74,178 2694 6161 2021 1347 78,182 3100 7018 2325 1550
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
614 659 Must Tauri Järvamaa 03:36:32 M20 716 751 Möll Heiki Tartu 03:42:08 M20 814 728 Potisepp Mart Harju 03:47:00 M20 64 131 Pruus Peeter Rapla 02:58:22 M20 76 186 Puhm Reijo Tartu 02:58:54 M20 845 66 Purres Erik-Lennart Tallinn 03:48:36 M20 195 187 Raid Risto Tartu 03:11:23 M20 906 1280 Rapsevicius Vygandas Leedu 03:51:26 M20 44 128 Rezins Janis Läti 02:55:06 M20 66 79 Ronimois Mihkel Viljandi 02:58:29 M20 855 1087 Rootsi Hannes Tartu 03:49:08 M20 131 42 Saar Raido Pärnu 03:05:28 M20 950 463 Salep Robert Lääne-Viru 03:53:58 M20 175 488 Schotter Artur Tartu 03:08:40 M20 505 63 Selder Tauri Ida-Viru 03:31:07 M20
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Ordu kutsub pärast Durbeni katastroofi enesele toeks Saksamaalt vasalle igast seisusest kurelaste maale, lubades neile maid kindlaksmääratud suuruses, vastavalt tulija seisusele (U. B. 362). Et vasallidel õigus oli omale maakohti ehk mõisaid (allodia ehk curia) asutada, seks veel harimata maad tarvitades või vabal kokkuleppel pärismaalastelt ostes, hakkasid nad eestlasi nende päriskohtadelt ,,ähvardustega, löökidega, palumistega või maksuga" ära ajama (a. 1280, U. B. 467). Ikka suuremal määral andsid maaisandad laenuks pärismaalaste maid ning külasid ja suurendasid nende kohustusi, niipalju kui seda lubas reaalsete jõudude vahekord. Paistab, et esmalt ehk peaasjalikult külasid laenuks anti, milledel oli ühispõldusid. Kuidas seisukord pärismaalastele tunduvalt raskemaks läks, näitab Saaremaa piiskopi Hermann'i kirjutus a. 1284 (U. B. 490), mis vastristitute kohustusi nende palve peale kindlaks määrab.
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Saksa kaupmehed suundusid 13. sajandil Venemaale, Flandriasse ja Inglismaale. 12. saj ja 13. saj tekkisid linnad, kus juhtiv positsioon läks hansakaupmeestele, kes olid nende linnade poliitika kujundamisel otsustavad, millest on saanud linnade ühendus ehk hansa linnad. Kaupmeeste vennaskond hankis endale privileege, mida nad ühiselt kasutasid. Läbi aja kaupmeeskonna asemel hakati dokumentides sagedamini rääkima konkreetsetest linnadest, Riia, Lübeck, Visby, Soesti. 1280. sõlmisid Lübeck ja Visby saksa kogukond lepingu kaubanduse kaitseks kogu läänemerel ja selle sadamaid. 1282 ühines sellega Riia. Ojamaa ühingu aeg sai läbi 1298. aastal, kui lõpetati pitseri kasutamist ning edaspidi tuli dokumendid kinnitada vastavate linnade pitseritega. Hansa kokkukuulumine jätkuvalt sõltus isikutevahelistel suhetel (sugulus- ja ärisidemed). Hansa liidu struktuur kujunes välja 14. sajandi jooksul. Juhtpositsioonile jäi Lübeck
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
21 AutoCAD-19.0 joonestamise algolek, kus joonisele pole veel nime antud. Arvuti paneb joonisele ise nimed: Drawing1, Drawing2, Drawing3, . . . , Drawing∞ ∞. Avatud on kaart Home. Joonisevälja vasakpoolsel serval on (seest väljaspoole) ikoonijadad: Drawing, Osnap ja Modify-I, ülaserval ikonooniriba Standard. AutoCAD-19.0-ga töötamiseks on väikseimaks soodsaks kuvari suuruseks 1280 x 1024 pikslit. Kuvari jaotus: Kõige ülemine rida – teaberida, mille abil saab teha mõningaid algseadistusi. Seal tuuakse järgmine teave (vasakult alates) : Suur punane A, tema juures oleval kolmnurgakesel ▼ klõpsamine avab valikuakna , mille abil saab teha rida täiendavaid valikuid ÜLESANNE I Pinnatükk 22 Valikuaken joonestamise täiendavate töötlemiste valikuks:
Akusse saab salvestada teatud kindla koguse elektrienergiat, mille hulk sõltub aku elemendi plaatide tehnilisest seisukorrast ja pindalast. Kui aku kasutuse käigus plaadid kattuvad pliisulfaadiga ja elektrolüüdi tihedus väheneb, toimub aku tühjenemine. Laadimise ajal pliisulfaat laguneb ja sulfaatioon läheb elektrolüüti tagasi, tihedus elektrolüüdil suureneb. Laetud akus elektrolüüdi tihedus on 1280 kg/m³. Tiheduse mõõtmise järgi saab otsustada aku laetust. Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 Vni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid. Geelelektrolüüdiga akud on töökindlamad, kuna elektrolüüdist ei saa vesi aurustuda. Vedela elektrolüüdiga akud kardavad talvel ka külma. Täislaetud
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
31967 5700174-1Vaba 58.94494423.538332 31967 Haapsalu linn 21619 4400814-1Vabaduse 59.35828026.967128 21619 Kiviõli linn 21620 4400813-1Vabaduse 59.35809326.966766 21620 Kiviõli linn 22152 6700273-1Vabaduse p58.38521224.508689 22152 Pärnu linn 29445 8401024-1Vabaduse p58.36340225.594887 29445 Viljandi linn 29446 8401025-1Vabaduse p58.36352325.594943 29446 Viljandi linn 26125 7820293-1Vabaduse p58.37907426.727281 26125 Tartu linn 1280 12001-1 Vabaduse v59.43280624.747125 1280 Kesklinn 1281 12002-1 Vabaduse v59.43294024.747216 1281 Kesklinn 1282 12002-2 Vabaduse v59.43298924.746442 1282 Kesklinn 1283 12003-1 Vabaduse v59.43249924.742678 1283 Kesklinn 1284 12003-2 Vabaduse v59.43232324.742096 1284 Kesklinn 1286 12004-1 Vabaduse v59.43386824.746585 1286 Kesklinn 1287 12005-1 Vabaduse v59.43201424.745804 1287 Kesklinn 1288 12006-1 Vabaduse v59.43272424
PIKAP 1986 Diisel 66 3431 SIHTOTSTARBELINE 1977 Diisel 66 3431 SIHTOTSTARBELINE 1984 Diisel 66 3431 SIHTOTSTARBELINE 1986 Diisel 66 3431 SIHTOTSTARBELINE 1988 Diisel 66 3431 SIHTOTSTARBELINE 1988 Diisel 66 3431 KAUBIK 1999 Diisel 92 2982 KAUBIK 1980 Bensiin 42 1290 KAUBIK 1981 Bensiin 42 1290 KAUBIK 1981 Bensiin 42 1296 KAUBIK 1981 Bensiin 48 1280 KAUBIK 1981 Bensiin 55 1280 KAUBIK 1982 Bensiin 42 1290 KAUBIK 1982 Bensiin 55 1280 KAUBIK 1983 Bensiin 47 1300 KAUBIK 1983 Diisel 43 1839 KAUBIK 1983 Diisel 47 1839 KAUBIK 1984 Diisel 43 1839 KAUBIK 1984 Diisel 47 1839 KAUBIK 1984 Diisel 47 1839 KAUBIK 1985 Bensiin 42 1290 KAUBIK 1986 Bensiin 50 1486
179 1185 8/23/2012 Low 7 180 1187 11/19/2012 Medium 14 181 1189 4/8/2009 Critical 27 182 1191 11/6/2011 Medium 35 183 1217 4/25/2012 Not Specified 25 184 1218 6/19/2009 Not Specified 3 185 1221 4/18/2012 Not Specified 1 186 1221 4/18/2012 Not Specified 11 187 1221 4/18/2012 Not Specified 16 188 1222 2/4/2010 Medium 48 189 1253 1/25/2010 Critical 15 190 1280 1/10/2010 Low 40 191 1282 2/27/2012 Not Specified 26 192 1282 2/27/2012 Not Specified 10 193 1285 5/31/2012 Critical 27 194 1285 5/31/2012 Critical 8 195 1286 5/13/2010 Not Specified 46 196 1286 5/13/2010 Not Specified 14 197 1287 7/4/2009 High 39 198 1313 9/12/2009 Critical 34 199 1314 5/12/2009 Medium 4 200 1317 5/18/2011 High 44
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
