4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
liit(konföderatsioon) Riia linna ja peapiiskopi vastu. Linnade arenemine- maa vallutuse järel hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad. Võimalikuks tegi selle juba linnaliste asulate olemasolu enne sakslaste tungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil.
alla kümne. Umbes 10% mainitud isikutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)-
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a. Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. 14. Linnad keskajal 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Tallinn sai 1248 linnaõigused, Kuressaare 1563 aastal. Piiskopiõigus- Raad- linna võimuorgan ehk maistraat, vastavalt linnaõigusele. Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi.
Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a. Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. 14. Linnad keskajal 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Tallinn sai 1248 linnaõigused, Kuressaare 1563 aastal. Piiskopiõigus- Raad- linna võimuorgan ehk maistraat, vastavalt linnaõigusele. Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi.
● vabalinnad- omasid laiaulatuslikku omavalitsust ● riigilinnad- kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale Linna õiguskord Liivimaal kujunes naaberlinnade eeskujul: ● Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere ● Riia õigus- Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Haapsalu ● Piiskopiõigus- Vana-Pärnu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas siinsetele kodanikele “kõik õigused, mis Lübecki kodanikel”. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Lübecki õigus sisaldas endas nt raadi ja maahärrat puudutaviad sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. a apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õiguskord säilis Tallinnas kuni 19. saj viimase veerandini. 24
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti kohale ehitusmeistrid ja käsitöölised. Kohe hakati sinna kaupmehi elama meelitama. Mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt keskustesse 200 saksa kaupmeest. Arvatakse, et kaupmehed asusid elama kindlustatud kiriku Niguliste ümbrusesse. 13. saj. kujunes keskus lisaks Nigulistele ja Oleviste kiriku ümbruses. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. 1248. a. sai Tallinn linnaõigused. 1262. a. nimetati ka Tartut linnana. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Saare-Lääne piiskopkonna keskusena Vana-Pärnu linn. Kui see maha põletati, kolis piiskop Haapsallu. Siis kujunes jõe suudme vasakule kaldale Uus-Pärnu linn. 13. saj. said linnadeks veel Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Roo...
korraldus. Tsivilisatsiooni arengult oli tähtsam pigem see, mitte, missugused kaubad läbi Liivimaa liikusid. Viimastest oli kohalikule talupojale ja linnakehvikule vähe sooja. XII sajandil Lübeckis kujunenud õigusnormid kehtestusid järk-järgult ligi sajas Hansa linnas Holsteinist Baltikumini. Rostock, Wismar, Stralsund Läänemere edelanurgas said selle vastavalt 1218., 1229. ja 1234. aastal, Tallinn 1248. (kui mitte varemgi), Greifswald Läänemere lõunakaldal 1250. aastal, mõni hiljemgi. Vana-Liivimaa lülitus seega Lääne süsteemi kiiresti, kiireminigi, kui hilisema Saksamaa idaosa. Lübecki õigus andis linnale omavalitsuse, rae ja kohtukorralduse, linnakodanikule -- isikliku vabaduse. "Stadluft macht frei," ütles sakslane, "Linnaõhk teeb vabaks," teadis ka eestlane. Linnaõigus vastustas feodaalset omavoli. Lübecki linnaõigust on nimetatud saksa linnaõiguste
Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779 Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vōit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917 Ida-Viru Kingissepa 87 25 128 292 674 4081 2546 Ida-Viru Kohtla-Järve 87 26 77 263 1214 4086 1846 Ida-Viru Lüganuse 87 24 144 220 1248 4119 3391 Ida-Viru Mäetaguse 87 21 87 229 1159 3425 4061 Ida-Viru Narva 87 19 80 159 1112 3954 2382 Ida-Viru Tammiku 87 29 127 201 538 4288 2863 Ida-Viru Tudulinna 87 14 101 281 467 3518 1131 Ida-Viru Avinurme 88 10 154 60 484 3560 216 Ida-Viru Erra 88 8 133 32 1035 4277 2653 Ida-Viru Iisaku 88 5 100 24 710 3254 1491
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
2032 21 0,112 9248 1130 306 10685 7601 3361 2033 22 0,101 9525 1153 309 10988 7829 3428 2034 23 0,091 9811 1176 312 11300 8064 3497 2035 24 0,082 10106 1199 316 11621 8306 3566 2036 25 0,074 10409 1223 319 11951 8555 3638 10721 1248 322 12291 Kokku 2028-2031 2032-36 0,320 0,322 1,163 1,164 1,359 1,359 ud 1000 EUR/aastas Diskonteeritud liikluskulud 1000 EUR/aastas Hukkunute Vigastatute VarakahjudeÕnnetuste kulu (1000 EUR) >12 <6 6..
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
Kevadel tungis Aleksander juba Liivi ordu valdustesse kus talle astus vastu suur Ordu, Taani ja liivimaalastest moodustatud vägi. 5 aprill 1242 toimus suur jäälahing Lämmijärvel mis lõppes vürst Aleksandri täieliku võiduga ja sõlmitud rahuga loobus ordu igasugustest nõudmistest vene alade suhtes 30. Aleksander Nevski ja Kuldhord (Sergejev, Vseviov 2002, 268272). Aleksandr ja Andrei said kutse ilmuda Karakorumisse mida ta ei kiirustanud täitma kuid kuna 1248 suri segastel asjaoludel suurkhaan Gujuk kelle lesk Ogul-Gaimõs püsis võimul 1250 a mil Batu ta kukutas ja upitas tema asemele oma sõbra/onupoja Munke. Kuid enne kukutamist jõudis Ogul-Gaimõs vormistada vendadele jarlõki andmise otsuse selle järgi jäi Aleksandr Novgorodi vürstiks ja lisaks anti talle valitseda Kiiev ja ,,Kogu Vene maa", Noorem vend Andrei sai valitsemiseks Vladimir-Susdalimaa. Tegelikult aga oleks pidanud just V-S vürst määrama Novgorodi vürsti, lisaks sõltus
saj Haapsalu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu: oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakver es ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". 23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Ülikoolide tekkimine Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti Trivium: grammatika, retoorika, dialektika; Quadrivium: aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia. 12. sajandil sellest enam ei piisanud.
teadlikud vastased. Akulturatsiooniprotsessi kolm faasi: esimesed ristitud, usklike piiri laienemine ja assimilatsioon. Viimane sünkretistliku üleminekuperioodi jooksul tõenäoliselt veel lõpule ei jõua. Liber Census Daniae ehk Taani hindamisraamat. 13. sajandil Taani preestrite poolt koostatud ristitud külade nimekirjad, mis panid aluse suurele Eestimaa nimistule. Meieni säilinud kujul redigeeritakse 1241 aastal. Lüübeki linnaõigus Taani kuninga Erik IV 1248. aastal välja antud ürik kinnitab Tallinnale Lüübeki õiguse. Üriku tekstist nähtub, et on olemas linnahalduse keskorgan raad. 1302 sai Lüübeki õiguse Rakvere ja 1345 Narva. Linn oli Eestis varakeskaegne uuendus, mis sündis võõraste vallutajate algatusel ja järgis nende kodumaalt tuntud asutusüksust, selle topograafiat ja haldust. Selline linn oli omaenese territooriumiga ühik, mille kodanikel oli olemas omavalitsus (raad) ja omad seadused (nt Lüübeki linnaõigus).
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Bornhöhe). "Tasujas" jutustatakse muistse eesti talupoja järglasest Jaanusest, kellest kujuneb sakslaste vastu ülestõusu organiseerija. Hoolimata ebaõnnestumisest näitab Tasuja eestlastele vabadusvõitluse teed. Enne surra vabadusvõitlejana kui elada orjuses see on jutustuse põhiidee. Lõppenud võitlused olid ajastu vaimu kohaselt verised ja ohvriterohked. Saksa ordu lõpp Käsitöö- ja kaubanduskeskustest omandasid linnaõigused 1248 Tallinn, 13. sajandil Tartu ja viljandi, 1279 Haapsalu, 1291 Paide, 1302 Rakvere, 1345 Narva ja 1599 Pärnu. Linna elanikkond koosnes peamiselt eestlastest, kuid haldus- ja kohtuvõim kuulus saksa esindajaist moodustatud raele, kelle tegemisi mõjutasid gildid. Käsitöölised koondusid oma õiguste kaitseks tsunftidesse. Tallinnas olid peamised sisse- ja läbiveokaubad sool, kangad, nahad, heeringad, lina; välja veeti peamiselt vilja. 13. sajandi lõpust 15. sajandi lõpuni
Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu. 3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel. 16saj I pooles alllinnas 5000 elanikku Toompeal 1000, eeslinnas 700. Kokku sajandi keskel ca 7000-8000. Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine. 1230. aastate alguses oli juba kaupmehed. Umbes sel ajal sai taanlastelt Lübecki õiguse. Tartu sai 1254 piiskopi residentsiks. 1262 linnast ennast juttu, raadist ka. Kehtis Riia õigus, mis oli Ojamaa ja Hamburgi õigusega seotud, mis omakorda Lübecki õigusega. Keskaja lõpus 5000-6000 inimest. Pigem siiski vähem. Pärnu – Saare-Lääne piiskopilinn Vana-Pärnu. 1251 mainiti katedraali, 1263 põletati. Jäi kindlustamata
Pärnu (Kaupleb ainult villa ja viljaga). Oluline alev oli keskajal Valga, sest ta oli piiripealne alev (ordu ja Tartu piiskopkonna vahel). Valga alev pidi olema piisavalt suur, sest ta sai ära mahutada maahärrat koos oma õukonnaga. Linna õiguse sai alles Stefan Bathory'ilt Liivi sõja ajal. Linnade olemasolu õiguslikud raamid- 1270. aastal Riia sai Hamburgi õiguse, mille järgi loodi Riia õigus, mis anti enamikule Liivimaa linnadest. 1248. aastal Tallinn sai endale Lübecki linnaõiguse. Rakvere sai Lübecki õiguse Taani kuningalt 1302. aastal. 1345. aastal kinnitas kuningas Valdemar IV linnaõiguse ka Narvale. Tartu kujunemisel linnaks näitab selle langemine 1224. aastal. 14. sajandi lõpu kaudsete allikate järgi teame, et Tartu kasutas Riia õigust (teadmate millal). Viljandi linnast saab rääkida alles 1283. aastast, kui ordumeister Nindorf määratles Viljandi linnasarase ja tagas kodanike vabadused. Alles 1481
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Kiiremini arenevad linnad, kes saavad tunnustuse paavstilt ja ostab endale välja (kaupmehed ostavad linnale vabastamiskirjad). Müür tuleb ehitada, et keegi kallilt ostetud maad ära ei võta. Et sisendeda väravast linna, pead selleks loa saama (Tallinnas viru väravad). Linnad jagunevad erinevatesse kategooriumidesse: emalinnad- väga rikad linnad. Meie alal on Hansalinnade ühendus. Meie ajal oli olulisem Lübeck, mis oli Tallinnale emalinn. 1248 andis Lübeck Tallinnale linnaõiguse. Kuna Tallinn asus ka vanal kaubateel, siis suuliselt teati palju kaupmeeste kombeid-neid ei pandud kirja. Linnaõigus on hea, et kirjeldada 3D õigust. Kesaegses linnaõiguses olid erinevad põhimõtted: 1. Kuidas ellu jääda pisikeses suletud keskkonnas. Linna järgi moderniseerub ka maaelanikkond. Keskaegne linn on kloostrite, kirikute linn. Rääkides Euroopa õigusest, ei saa mööda minna reformatsioonist
kirik. Kiiremini arenevad linnad, kes saavad tunnustuse paavstilt ja ostab endale välja (kaupmehed ostavad linnale vabastamiskirjad). Müür tuleb ehitada, et keegi kallilt ostetud maad ära ei võta. Et sisendeda väravast linna, pead selleks loa saama (Tallinnas viru väravad). Linnad jagunevad erinevatesse kategooriumidesse: emalinnad- väga rikad linnad. Meie alal on Hansalinnade ühendus. Meie ajal oli olulisem Lübeck, mis oli Tallinnale emalinn. 1248 andis Lübeck Tallinnale linnaõiguse. Kuna Tallinn asus ka vanal kaubateel, siis suuliselt teati palju kaupmeeste kombeid-neid ei pandud kirja. Linnaõigus on hea, et kirjeldada 3D õigust. Kesaegses linnaõiguses olid erinevad põhimõtted: 1. Kuidas ellu jääda pisikeses suletud keskkonnas. Linna järgi moderniseerub ka maaelanikkond. Keskaegne linn on kloostrite, kirikute linn. Rääkides Euroopa õigusest, ei saa mööda minna reformatsioonist
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
2278 1669 Kütt Urmas Harju 05:26:00 M40 406 376 Kütt Vello Lääne-Viru 03:24:56 M40 768 1427 Küttis Sven Tallinn 03:44:30 M40 224 207 Laanemets Raivo Tallinn 03:12:39 M40 935 829 Laansalu Meelis Tartu 03:53:02 M40 1384 2177 Labunski Igor Tallinn 04:13:54 M40 1190 1118 Lainevool Arli Tartu 04:05:02 M40 1329 1248 Lainoja Teet Tartu 04:11:46 M40 960 202 Lalin Grigory Venemaa 03:54:35 M40 1815 1278 Lang Heiki Tartu 04:38:44 M40 993 2290 Laur Jüri Tallinn 03:55:40 M40 2017 1514 Lelumees Toomas Tartu 04:53:33 M40 1349 1079 Leok Olav Tallinn 04:12:22 M40 146 126 Lepmets Tanel Tallinn 03:06:53 M40
kümnise suurenemine raharent Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke "mees või võlg" annad selle talupoja tagasi või makad tema eest haagi- e adrakohtunikud otsisid üles põgenenud talupojad 1507 relvakandmise keeld Hilary Karu 18 D 11 EESTI AJALUGU Linnad Lüübeki õigus (-raamat, -kogu) Tallinn 1248 vapil kolm lõvi, Taani (1) Rakvere 1302 vapil kroon, Wesenberge (7) Narva 1345 Narwig, kala krooniga (9) Riia õigus Tartu 1262 samasugune vapp kui täna, Darbatensis, linnus ja kaks risti (3) Haapsalu 1279 linnus kotkaga, sam amis täna (4)
kuninga tõttu riigivalitsuse enda kätesse. Sellest saigi alguse jarlide võim nõrkade kuningate üle. Birger Brosa poeg Folke nimest tuleneb Folkunite dünastia nimi. 1222 sai troonile kuueaastane Erik Eriksson, tegelik võim riigis oli Birger Jarlil. 1229 haaras Kunt Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231 lubati Erik Eriksson troonile tagasi (jagas aastani 1234 võimu Knut'iga). Birger Jarl abiellus kuningas Eriku õega ja sai 1248 jarliks, oli juba enne riigi tegelik juht. Tema valitsuse ajal loodi Rootsis tugev keskvõim ja provintsiseadustik, lõi kohtukorra. 1249-1250 vallutas ta alasid Soomes. 1250 kuningas Erik suri, Birger Jarl kroonis kuningaks oma poja Valdemari Folkunid said Rootsi troonile. Aadel ei olnud rahul keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte.
linnad allutatud ka mitmetele piirangutele 27. Linnaõiguste areng Eestis.Lübecki õigus (esmakordselt mainitud 1188) oli keskajal üks levinuimaid Saksa linnaõigusi, olles koos linnaraega linna sõltumatuse aluseks. Lübecki õiguse kehtestas Lübecki raad ning Hansa Liidu õitseajal võeti seetarvitusele paljudes hansalinnades ja Hansa kaubakontorites Londo nist Novgorodini. Ühenduses Tallinnagamainis Lübecki õigust ja Tallinna raadi esmakordselt Taanikuningas Erik Adraraha oma 1248. asta 15. mail antud privileegis. Lübecki õiguse tunnustamine vahetuvakeskvõimu poolt tagas Tallinna õigusliku seisundi järjepidevuse rohkem kui kuue sajandi vältel. 1865. aastalkehtestatud Balti eraseadusse üle võetuna jäid paljud Lübecki õiguse sätted.Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Rakveres, Narvas, hiljem alates 17. saj Haapsalus,(Tartus kehtis Riia linnaõigus)Riia linnaõigus põhineb Magdeburgi ja Hamburgi linnaõigusel1248 aastal
kaudu Aadelkonna kujunemine: selle kohta on allikaks Taani hindamisraamat, mis koostati 1241. a; seal on kirjas PõhjaEesti külad, kirjas ainult kolm mõisa, 115 vasalli nimed, kellest ligi 10% eesti päritolu; kõige vähem oli vasalle ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki
eesti külad ja mõisad. 1242 Jäälahing - Peipsijärvel ordu ja venelaste vahel. Viimased võitsid. See oli ordule hoiatuseks, et ta venemaale ei hakkaks trügima. 5 Esimene kivilinnus ehitati Otepääle. Lõuna eestis ehitati hooneid tellistest. Suurimad kirikud olid Toomkirikud, mis asusid piikopkonna keskuses. Jaanikirik (Tartus) - väljastpoolt kaunistatud terrakotadega. TALLINN Asutati alasliselt Ojamaa kaupmeestega. 1248 - Tallinn sai Lübecki linna õigused. Linn oli jaotatud kaheks: Toompea ja Allinn. Linnas asus 2 kirikut: Toom ja Oleviste. Kõige varasemad ehitised on Romaani stiilis - madalad, paksude seintega. 14 sajandil hakkas Tallinnas levima gootistiil - akendel ja ustel teravkaared. Hooned pürgisid kõrgustesse. Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uuspärnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi. Kindluste tüübid: Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone.
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
See, mida me linnaelust teame, pärineb suurtest linnadest. Eesti linnade ajalugu on suures jaos Tallinna linna ajalugu, sest teiste linnade kohta on meie teadmised palju väiksemad. Millal tekkisid Eestis linnad? See on olnud historiograafias oluline küsimus - juba kaasaegsed allikad räägivad linnade asutamisest - 1201 piiskop Albert rajas Riia linna, mis oli teine Saksa linna Põhjamere ääres peale Lübecki linna. 1219 või 1230 sai Tallinnast linn, või 1238, või 1248, mil hakkas kehtima Tallinnas Lübecki õigus. Selles ettekujutuse arenguskeemi suhtes on sattunud opositsiooni Eesti, Läti ja Vene pool. Kui me räägime linnadest võrdlusega Venemaal, siis vene sõna grad tähendab nii linna kui linnust, sageli käsitletakse seda ajalookirjanduses esmajoones linnana. Kõige vanemad Vene kroonikad nimetavad Tartut gradina - selles kontekstis tundub võimalik rääkida linnadest ka ristisõdijate eelses Eestis
olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele «kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel». Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel. Tallinn kui kujunev kaubalinn oli siia asunud saksa päritolu hansakaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
34028 6790010-1Viluvere 58.64216124.865544 34028 Vändra vald 34132 6790011-1Viluvere 58.64217924.865443 34132 Vändra vald 125322 6701231-1Viluvere r 58.64205224.865667 125322 Vändra vald 30858 8600812-1Vindi 57.82064727.002921 30858 Võru linn 30859 8600811-1Vindi 57.82037327.002915 30859 Võru linn 138683 11302-2 Vineeri 59.42462624.742691 138683 Kesklinn 1247 11301-1 Vineeri 59.42373624.742874 1247 Kesklinn 1248 11302-1 Vineeri 59.42465924.742691 1248 Kesklinn 1249 11303-1 Vineeri 59.42287824.742344 1249 Kesklinn 1250 11304-1 Vineeri 59.42232124.742385 1250 Kesklinn 1252 11306-1 Vineeri 59.42280424.745919 1252 Kesklinn 1251 11305-1 Vineeri 59.42456124.742627 1251 Kesklinn 21987 6701181-1Vingiküla 58.41209424.493648 21987 Pärnu linn 22006 6701182-1Vingiküla 58.41194824.493898 22006 Pärnu linn 139606 Vinni 59
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
