staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Elanikud moodustasid iseseisva omavalistusliku linnakogukonna. Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maiisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa suurima ja tähtsaima linna Riia kutsus ellu piiskop Albert juba 1201.aastal. eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalaile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, kuigi linnaõigus saadi alles 1248. Hiljem kerkisid Rakvere ja Narva. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn. Ordulinnuste juurde tekkisid Viljandi, Uus-Pärnu ja Paide. Saare-Lääne piiskop asutas 1251.aastal Vana-Pärnu. Paraku langes tärkav linn leedulaste hävitustöö ohvriks, mispeale piiskop viis oma residentsi Haapsallu. Teede ristumiskohtadesse, linnuste või
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
· 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. · 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. · 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust. · 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn (endine Reval), mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mned aastad hiljem ja andsid oma vimu üle Mgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa kaupmeest, kes hakkasid rajama linnalaadset asustust linnuse jalamile, krvale tekkis ka eestlaste asula. Rootsi ja Venemaa kaupmehed elasid samuti linnas, mis 1248. aastal sai Taani kuningalt linnaigused vastavalt Lüübeki Hartale. Endistes saksa linnades, mis on praegu Balti riikides, kerkis esile sakslaste valitsev klass, kuid väga vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud. Sakslaste liikumine itta Balti riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases mistes haarab enda alla piirkonna, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida-Preisimaa
Vanalinna alal paiknes kaubitsemiskoht ja võibolla ka asula, millel puudusid aga Lääne- Euroopa linnadele omased tunnused. 1219 a. vallutasid taanlased Tallinna ning rajasid siia oma tugipunkti. Kaubanduse elavdamiseks kutsus ordu, kelle käette võim vahepeal läinud oli, siia 200 kaupmeest, kes asusid elama arvatavasti praeguse Niguliste kiriku ümbrusesse. Algselt oli nende asupaigas kindlustatud üksnes kivikirik. Koos kaupmeestega saabus siia ka käsitöölisi. Hiljemalt 1248. a. juhindus Tallinn juba Lübecki linnaõigusest. Neid linnaelu õigusnorme kinnitasid hiljem ka kõik järgnevad valitsejad. · Eesti linnad keskajal Eestis tekkisid esimesed linna varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres ...
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu ...
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
time retained a pagan religion centered around a deity called Tharapita. Estonia was christianised when the German "Livonian Brothers of the Sword" invaded southern Estonia as part of the Northern Crusades in the early 13th century. At the same time, Denmark attempted to take possession of northern Estonia. Estonia was consolidated under the two forces by 1227. Northern Estonia remained a possession of Denmark until 1346. Tallinn (known as Reval at the time) was given its Lübeck Rights in 1248 and joined the Hanseatic League at the end of the 13th century. In 1343, the people of northern Estonia and Saaremaa rebelled against the rule of the Germans in the St. George's Night Uprising, which was put down by 1344. There were unsuccessful Russian invasions in 1481 and 1558. After 1524, during the Protestant Reformation, Estonia converted to Lutheranism. Estonia regained its independence on August 20, 1991, with the Singing Revolution
Vanalinna alal paiknes kaubitsemiskoht ja võibolla ka asula, millel puudusid aga Lääne-Euroopa linnadele omased tunnused. 1219. a. vallutasid taanlased Tallinna ning rajasid siia oma tugipunkti. Kaubanduse elavdamiseks kutsus ordu, kelle kätte võim vahepeal läinud oli, siia 200 kaupmeest, kes asusid elama arvatavasti praeguse Niguliste kiriku ümbrusse. Algselt oli nende asupaigas kindlustatud üksnes kivikirik. Koos kaupmeestega saabus siia ka käsitöölisi. Hiljemalt 1248. a. juhindus Tallinn juba Lübecki linnaõigusest. Neid linnaelu õigusnorme kinnitasid hiljem ka kõik järgnevad valitsejad. Kaupmehe elu ei ole kerge. Eriti veel pealinna oma. Pidevalt tuleb võidelda küll raeliikmetega, kes ei luba mul kanda Tartu sugulase kingitud rõivaid ja alevikaupmeestega, kes on endale nagu rotid magusatesse kohtadesse urud uuristanud. Mind peetakse jõukaks, võib-olla sellepärast, et mul nii paljudes kohtades käsi sees on vean sisse soola, veine,
976 228.75 762.5 864 272 960 1200 400 1200 1107 164 1230 1767.5 353.5 2020 1050 270 1350 1012.5 283.5 1012.5 1248 273 1365 36,225.00 € 11,437.50 € 38,062.50 € 17,003.10 € 5,254.25 € 17,912.25 € 2020. aasta 4832 4880 3890 3050 3660 4200 3040 4160 3355 3520 4400 4100 7070 4200 4050
$ 3 0.0000049999999999999996 0.0453089017280169 19 5 50 184 1408 136 1456 136 0 184 1408 328 1440 328 0 184 1216 456 1232 456 0 184 1216 664 1248 664 0 w 1104 856 1280 856 0 w 1280 856 1280 824 0 w 1104 888 1312 888 0 w 1312 888 1312 824 0 w 1280 856 1360 856 0 w 1360 856 1360 648 0 w 1360 648 1360 632 0 w 1360 632 1280 632 0 w 1280 632 1280 616 0 w 1312 616 1376 616 0 w 1376 616 1376 888 0 w 1312 888 1376 888 0 w 1360 296 1472 296 0 w 1504 296 1552 296 0 w 1376 616 1552 616 0 L 1104 856 1072 856 0 1 false 5 0 L 1104 888 1072 888 0 0 false 5 0 M 1536 696 1584 696 0 2.5 M 1536 728 1584 728 0 2.5 M 1536 760 1584 760 0 2.5
linnakodanikud ja kohalikud ülikud. Maa-aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik. 6. Linnad keskajal 9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal (Haapsalu), Alt-Pernau (Vana-Pärnu), Neu-Pernau (Uus-Pärnu), Fellin (Viljandi), Dorpat (Tartu). Linnaõigus – seaduste kogu, mis reguleerib valitsemist, juhtimist ja eluolu linnas. Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare)1563. Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused. Näiteks Neitisi-Maarja Gild, mis oli Toompea härraste teenijad Tsunft – ühe eriala käsitöölised. Skraa – tsunfti põhikiri. Tsunftijänes – ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse.
o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket 754 o Socket 940 o Socket 479 o Socket 939 o LGA 775/Socket T o Socket 563 o Socket M o LGA 771/Socket J o Socket S1 o Socket AM2 o Socket F/Socket L o Socket AM2+ o Socket P o Socket 441 o LGA 1366/Socket B o rPGA 988A/Socket G1 o Socket AM3 o LGA 1156/Socket H o Socket G34 o Socket C32 o LGA 1248 o LGA 1567 o LGA 1155/Socket H2 o LGA 2011/Socket R o rPGA 988B/Socket G2 o Socket FM1 o Socket AM3+ o Socket FM2 o LGA 1150/Socket H3 o Socket G3 Socket 1 Inteli protsessoripesa millel on 169 auku 17x17 ridades andis toidet 5v ja on ühilduv Intel 486SX, 486DX, 486DX2, 486DX2, ja 486DX4 protsessoritega. Socket 2 Socket 2 oli üks protsessori seeriatest kuhu sisestati mõned kindlad x86 mikroprotsessorid
KAUBIK 2008 Diisel 50 1399 KAUBIK 2009 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2009 Diisel 50 1399 KAUBIK 2009 Diisel 50 1399 KAUBIK 2009 Diisel 50 1399 KAUBIK 2010 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2010 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2010 Diisel 50 1399 KAUBIK 2010 Diisel 50 1399 KAUBIK 2011 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2011 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2011 Diisel 55 1248 KAUBIK 2012 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2012 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2012 Diisel 55 1248 KAUBIK 2012 Diisel 55 1248 KAUBIK 2013 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2013 Diisel 55 1248 KAUBIK 2013 Diisel 55 1248 KAUBIK 2014 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2014 Diisel 55 1248 KAUBIK 2015 Diisel 55 1248 KAUBIK 2016 Diisel 59 1248 PIKAP 1995 Diisel 80 2088
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
üks pühamaid kohti Santiago de Compostella. See, et Al-Andalus ülejäänud Hispaaniast taifa (moslemi maaüksus hispaanias) kuningriiki irdus, aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele. Kui 1085 vallutati tagasi Toledo, oli peaaegu kogu põhjapoolsem pool Hispaaniast tagasi vallutatud. Peale moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast 12. saj ,langesid 13. sajandil kristliku Hispaania rüppe sellised suured mauri kindlused Cordoba 1236 ja Sevilla 1248. Ja mauridele jäi vaid Granada. Samuti 13. sajandil Aragoni kuningriik laiendas oma piire üle Vahemere Sitsiiliani. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella
Compostella. See, et Al-Andalus ülejäänud Hispaaniast taifa (moslemi maaüksus hispaanias) kuningriiki irdus, aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele. Kui 1085 vallutati tagasi Toledo, oli peaaegu kogu põhjapoolsem pool Hispaaniast tagasi vallutatud. Peale moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast 12. saj ,langesid 13. sajandil kristliku Hispaania rüppe sellised suured mauri kindlused Cordoba 1236 ja Sevilla 1248. Ja mauridele jäi vaid Granada. Samuti 13. sajandil Aragoni kuningriik laiendas oma piire üle Vahemere Sitsiiliani. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella
Toomkiriku ehitamist, kirikus hakati jumalateenistusi pidama juba XIII saj lõpul, aga lõplik valmimine võttis veel terve sajandi. Toomkiriku põhiplaan on toodud Joonisel 3. Tähtsaima kiriku aia ümber ehitati ülikute majad (Salupere, 2004) . Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht). Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates märgitakse 1248 aastal. Ilmselt hakati kivist linnamüüri ehitama peale 1262 aasta venelaste vallutuskäiku (Tender, 1964). Linnamüür(u. 2 kilomeetrit pikk) kulges mööda praegust Poe tänavat, jõepoolt umbes Kompanii tänava joonel, mööda Botaanikaaia ala ja ümbritses ka Toomemäge, olles sobitatud hästi kohalikku reljeefi. Müüritorne oli linnamüüril 17-20 ja väravaid 4-7. Üle Emajõe viis kaks silda, Laia tn juurest ja Raeplatsi juurest (Salupere,2004).
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
K E S K A E G Haldusjaotus pärast vabadusvõitlust (1238 1343): 1236 Saule lahing Põhja-Eesti Taanile Eestimaa Hertsogkond 1238 Stensby leping Saare-Lääne Piiskopkond 1242 Jäälahing Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
asunud külad muutusid järk-järgult käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid siia toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus Keskaja linnad Eesti alal. Linnad : Tallinn/Reval 1248 Vana-Pärnu 1251 Uus-Pärnu 1318 Tartu/Dorpat 1262 Haapsalu/Hapsal 1279 Viljandi / Fellinn 1283 Paide/Weissenstein1291 Rakvere/Wesenberg1302 Narva/narwa 1345 Linnaelanikkond. Kuidas kasvas linnaelanikkond? Miks võeti vastu põgenenud talupoegi? Inimesed kolisid maalt linna elama. Linnaelanike madala sündimuse ja kõrge surevuse juures andis maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
· Torres de Serranos · Valencia sadam Sevilla on linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevillas oli elanike arv: · 1970 aastal 635 000 · 2000 aastal 702 000 Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Sevilla kuulus: · 411- 441 a. vandaalidele · 441- 712 a. lääne gootidele · 712- 1248 a. araablastele · 1248 aastast Kastiiliale Sevilla on flamenkomuusika häll. 1992 toimus linnas maailmanäitus EXPO. Sevilla on Don Juani kodulinn. Linnas on kaks ülikooli: Sevilla ülikool ja Pablo de Olavide ülikool. Vaatamisväärsused Sevillas: · Sevilla katedraal · Giralda Torn · Plaza de España · Maria Luisa park · Sevilla Kunstimuuseum · Sevilla Ülikool Hispaania maavarad
a andis ordu kõrgmeister selle valitsemiseks Liivi ordule. Kaart: 3 Linnade teke ja areng Juba muinasaja lõpul oli Eestis kujunenud rida linnalisi keskusi. Neist tuntum Tallinn (esmakordselt mainitud araabia geograaf al Idrisi poolt 1154.a. Kolõvanina (Kalevi linn), Henriku kroonikas Lindanise. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 (Lüübeki õigus). Linnadeks kujunesid veel: Tartu (Esmakordselt mainitud 1030) Narva , Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana-Pärnu (algselt Saare-Lääne piiskopkonna keskus, põletati 1263 leedulaste poolt maha, piiskop elas seejärel Haapsalu linnuses. 1599.a. livkideerisid Poola võimud Vana-Pärnu, mille hooned olid sõjas hävinud), Uus-Pärnu e. Pärnu rajati ordulinnuse juurde 1265 sai linnaõiguse). Nii tekkis keskajal Eesti alal 9 linna.
linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Hansakaubandusega linnade tähtsus tõusis. Linnadepäev iga-aasta arutati kaubandus küsimusi
Viljandi/Fellin, Vana-Pärnu/Alt Pernau, Uus-Pärnu/Neu Pernau, Narva/Narwa, Haapsalu/Hapsal, Rakvere/Wesenberg, Paide/Weissenstein Linnaõigus – seadusekogu, mis pani paika linna valitsemis-ja käitumiskorra, tegi asulast linna •Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused: 1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu 3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus 1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse 1563 – Kuressaare sai endale linnaõiguse Raad (rat-sk. nõukogu) – linna võimuorgan, kõrgeim kohtuvõim linnas Rae ülesanded – 1) linna sissetulekud, heakord, kindlustamine 2) kaitsta linnahuve 3) rakendada abinõusid kaubanduse ja käsitöö arenguks 4) hoolitseda vaeste ja tõbiste ülapidamise eest 5) kanda hoolt kirikute ja koolide eest
Lübeckis ei ole meieni säilinud ühtegi käsikirjalist Lübecki linnaõiguse koodeksit. Emamaa linnaõigus pidi tagama kaitse sissetungijate eest teiste kodumaa linnadega. See oli suunatud ka merekaubanduse arendamisele. Lübecki linnaõiguse leviala on üks omaaja suurimaid üle 300 000 inimese allus sellele. 3.2. Lüübeki õiguse levik Vana-Liivimaal Vana-Liivimaale jõuab Lübecki linnaõigus 13. sajandil. Arvatakse, et Tallinn sai Taani kuninga Erik IV käest 1248. aastal linnaõiguse. Eestis levib Lübecki linnaõigus veel Rakvere ja Narva linnadesse ning alates 17. sajandist on see ka Haapsalu linnaõiguseks. Teistes Eesti linnades, Tartus, Pärnus ja Viljandis ning kuni 17. sajandini ka Haapsalus oli Magdeburgi linnaõiguse baasil arenenud Riia linnaõigus1. 3.3. Linnaõiguse üldiste tunnuste olemasolu Lüübeki õiguses. Lübecki linnaõigus oli orienteeritud peamiselt merekaubandusele, selle sisu oli väga
concert calls. Two-thirds of the old wall have survived, making it one of the most special medieval sights in Tallinn. The Tallinn Town Hall The Town Hall, the centre of administration and judicial power, was definitely the most important public building in the Middle Ages. The Tallinn Town Hall was first recorded in 1322, but there must have been some kind of a hall in the last quarter of the 13th century already, as Tallinn got its urban rights in 1248. The present Town Hall was built in 1401-1404, but was renovated in the 17th century. The last renovation took place in the 1970s when it got its original appearance. The weather vane was put on the spire in 1530. (The original vane is now a museum-piece). The main facade overlooks Town Hall Square and rests upon an open arcade. The Town Hall is a 2-storeyed structure with a basement and 11 rooms in all. The ground floor
· Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a. kutsus Mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja teistesse Põhja-Eesti keskustesse 200 saksa kaupmeest, lubades neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid.
linnapea valitakse 4 aastaks ja tal on volitus moodustada Euroopa demokraatlike riikide mitmekesist omavalitsuskogemust valitsus. Valla- või linnavalitsus: üldistava rahvusvahelise lepingu normid KOV-le kindla õigusliku aluse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel; andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle; kodanikel". Kuninga üriku algupärand pole säilinud, selle tekst on piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel
kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a. kutsus Mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja teistesse PõhjaEesti keskustesse 200 saksa kaupmeest, lubades neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised Linnade kaitseks rajati linnamüürid. Hakati rajama kivilinnuseid.
Tallinna Reaalkool Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga Uurimistöö Koostaja: Brigita Maria Raave 11.b Juhendajad: PhD Katrin Nõukas, PhD Marika Tammaru Koolisisene juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2019 Sisukord Kasutatud mõisted............................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Kirjanduse ülevaade ................................................................................................................. 8 1.1 Hemostaas ................................................................................................................
12 MJ energiat. Järelikult 3500 cm3 CH3NO2 põlemisel eraldub 36,91 MJ energiat. 3500 cm3 CH3NO2 mass on 3, 076 kg ning moolide arv 50,43 mol. 2CH3NO2 + 1,5O2 ® N2 + 2CO2 + 3H2O 50,43 mol CH3NO2 põletamiseks kulub 37,82 mol O2 ehk 847,17 dm3 O2 ehk 4236,12 dm3 õhku sekundis. 1 kg C8H18 ruumala on 1420,45 cm3. Sellise koguse oktaani põlemisel eraldub 42 MJ energiat. Järelikult 36,91 MJ energia eraldumiseks on vaja põletada 1248,37 cm3 ehk 878,85 g ehk 7,71 mol oktaani. C8H18 + 12,5O2 ® 8CO2 + 9H2O 7,71 mol oktaani põletamiseks kulub 96,38 mol O2 ehk 2158,91 dm3 O2 ehk 10794,55 dm3 õhku sekundis. Sama energiahulga saamiseks on alkaani kütuse kogus küll väiksem (1248 cm3 ja 3500 cm3), kuid õhu tarbimise erinevus suurem (10 795 dm3 ja 4236 dm3). Tekib puhttehniline probleem: kuidas üldse nii suurt õhu hulka peaaegu momentaalselt põle-
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ja 16.19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ja see kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. Taani riigi koosseisus Aastail 12381346 kuulus Tallinn Taani kuningale ja sai linnaõigused Lübecki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompeaks, mis kuulus maaisandale, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. Traditsiooni järgi Ojamaalt Tallinna ümberasunud 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Oleviste kirikukihelkond ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav
Läänegootide kivist altar ja rist on taas oma endisel kohal Flamenko - 19. saj. Andaluusias tekkinud tants ja muusikastiil, mis talletab endas erinevate kultuuride, erinevate rahvaste jälgi India mustlastest kuni Euroopani. Sevilla /Sevilja/ - linn Lõuna-Hispaanias Andaluusias,Guadalquiviri (jõgi Lõuna- Hispaanias,mis on laevatatav Sevillani) ääres. S asub nii madalal, et peaaegu igal talvel on uputus. Kuulus 712.-1248.aastani araablastele, 1248. aastast 19. nov Kastiiliale. 31. märtsil 1493 saabus Sevillasse Kolumbus oma esimeselt ekspeditsioonilt (4. merereisilt). Sevilla ülikool asutati 1502.aastal. 1503. sai S koloniaalkaubanduse monopoli,sellega kaasnes tema õitseng 16. 17.saj. 1519.aastal alustas Sevilla sadamast ümbermaailmareisi portugali meresõitja Fernáo de Magalhães. Sevilla sadamast alustas mereretke ka firenzelane Amerigo Vespucci, kes tõestas,et Kolumbus ei avastanud uut mereteed Indiatesse, vaid uue kontinendi
alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli saarlastel ehitada odrule karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 13. Linnad keskajal Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum. Tallinn sai linnaõiguse 1248.aastal. Piiskopiõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum, mille piiskop on välja andnud. Raad on linna võimuorgan, tema ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaesta ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeim kohtuvõim linnas
- Jagunes väiksemateks komtuur- ja foogtkondadeks - Ilmalik võim ordumeistril - Vaimulik võim Riia peapiiskopil - Tartu piiskopkond - Saare-Lääne piiskopkond - Keeruline valitseda - Saaremaa püüdis iseseisvust taastada: 1236 ja 1260 - Osad alad kuulusid Liivi ordule Ühiskond: · Linnakultuuri teke · Ainult võõrvõimu keskne · Vajalik kaubanduse ja käsitöö arendamiseks · 1248 sai Tallinn linnaõiguse, 1261 Tartu · Lisaks olid Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Haapsalu, Rakvere, Narva, Viljandi · Algas ulatuslik linnuste ja kirikute ehitamine · Kiviarhidektuuri kinnistumine · Pingelised omavahelised suhted · Tüli Taani ja Liivi ordu vahel · Pingelised suhted lähinaabritega · 1242 Jäälahing ordu ja Novgorodi vägede vahel (vürst Aleksander Nevski) · 1297 puhkes kodusõda ordu ja Riia peapiiskopi vahel
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779 Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917 Ida-Viru Kingissepa 87 25 128 292 674 4081 2546 Ida-Viru Kohtla-Järve 87 26 77 263 1214 4086 1846 Ida-Viru Lüganuse 87 24 144 220 1248 4119 3391 Ida-Viru Mäetaguse 87 21 87 229 1159 3425 4061 Ida-Viru Narva 87 19 80 159 1112 3954 2382 Ida-Viru Tammiku 87 29 127 201 538 4288 2863 Ida-Viru Tudulinna 87 14 101 281 467 3518 1131 Ida-Viru Avinurme 88 10 154 60 484 3560 216 Ida-Viru Erra 88 8 133 32 1035 4277 2653 Ida-Viru Iisaku 88 5 100 24 710 3254 1491
B. 279). Seda viimast tingimust ei olnud endise paavsti Innocentius IV nimetuskirjas isegi Preisimaa kohta mitte, veel vähem oleks sellest Liivimaa suhtes juttu võinud olla. 31. III. 1255 (U. B. 282) kinnitab seesama Aleksander IV metropolitaankonna piirid, kusjuures imelikul viisil esineb Saaremaa, Tartu, Kuramaa, 4 Preisimaa, Ruteenia ja Versoovia piiskopkonna hulgas, mis selle metropolitaankonna peavad moodustama, ka Viru piiskopkond, mis ometigi Taanile pidi alluma ja 1248. a. 24. II. Innocentius IV poolt Lundi peapiiskopi omaks ka oli kinnitatud. Innocentius IV-da määrusest hoolimata oli peapiiskopp Albert 1247. a. nimetanud Viru piiskopiks munga Dietrich'i. See kandis ka Viru piiskopi nime, täites välismaal kuni 1272. a. kohalikkude piiskoppide aset, aga Virumaale ei ole ta nähtavasti ülepea mitte pääsenud (v. Bunge, Livland die Wiege der Deutschen Weihbischöfe, Leipzig, 1875, lk. 47 jj.). Ka selles kirjas sisaldub eritähendus, et kõige
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
