Aafrika vaheline ühendustee Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsatiivi haarasid saksa soost kaupmehed 1160 aastatel miidustasid nad kaupmeeste koondise Hansa sõna algne tähendus seondub relvastatud sõjasalgaga hilisem viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit 1220 tõusis läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn 14.-16. saj ühendas Hansa liit u. 170 linna Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia
Linnus viitab aga asula olemasolule kuskil läheduses. Paraku ei maini Henrik eestlaste asulat kohta Lindanise linnuse juures midagi, veel vähem selle tekkest. Henriku kirjapanduga langeb vastuollu 13. sajandi 20ndate keskpaika dateeritud Riia linnaõiguse käsikirjakatke, millga samasse aega langevad ka osa Henriku teateid. Teksti sissejuhatuses väidetakse, et alljärgnevad seadused peavad kehtima ka Tallinnas. Ühelt poolt võiks see viidata sellele, et tallinnas pidi juba 1220. aastatel olema linnaline asula muidu poleks saanud ju linnaõigust anda. Rävala võib aga siin kohal tähendada linnust, asulat või hoopis suuremat piirkonda. Teisalt võib katkend olla jälle paarkümmend aastat hilisem. Mitmeti mõistetava sissejuhatuse ja ähmase dateeringu tõttu pole aga antud dokument kuigi usaldusväärne. 1228. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Heinrich mõõgavendadele Rävala, Harju ja Viru
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu. 10.Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel: 1210- Ümera lahing, mille eestlased võitsid 1217- Madisepäeva lahing eestlased jäid alla, Lembitu ja Kaupo hukkusid, muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi 1219- taanlased ründasid Põhja-Eestit ja alistasid Tallinna oma võimule 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa 1225-1233- Põhja-Eesti paavstiriik 1227- saarlased alistusid ja lasid end ristida 1238- Stensby leping kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa 1242- Jäälahing Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia Kujunes katoliku ja õigeusu piir 1248- Tallinn sai linnaõiguse 13. saj
oleks kohustatud konsulteerima mõne enda naaberriigiga. Praktiline elu seadis aga piiranguid ja poliitilise rahu ja edukuse huvides oli üksteisega erinevates küsimustes kokku leppida. Keskaegsel Liivimaal rajatud territoriaalriikide haldusjaotus tugines suures osas vallutuseelselt halduslikule korrale. Kui vallutajad omavahel maid jagasid, ei defineerinud nad valdusi mingite piiripunktide kaudu, vaid lähtudes olemasolevatest kihelkondadest ja maakondadest. Näiteks leppisid 1220. aastatel Mõõgavendade ordu ja tolleaegne Eestimaa piiskop kokku, et esimene saab Sakala ning viimane Ugandi ja Kesk-Eesti väikealad jagatakse.Keskaegse Eesti piiskopkondade puhul tuleb teha vahet piiskopkonnal kui alal, kus piiskop on ühtlasi ilmalik valitseja, ja piiskopkonnal kui piiskopi kirikliku kontrolli alla kuuluval alal ehk diötseesil. Tallinna piiskopil ilmalikku võimuala polnud -küll aga oli Eestimaa hertsogkonna näol tegu tema diötseesiga, millesse kuulus ka Järvamaa
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
Tseremoonial olid siiski kindlasti mõlemad. Piiskop de Sully pühendas enamus oma elust ja varandusest katedraali ülesehitamiseks. Läänefassaadi ja tema kahe iseloomuliku torni ehitamine algas umbes 1200.aastal, enne, kui lööv oli lõpetatud, vastupidiselt normaalsele ehitamispraktikale. Ehitamisperioodi ajal töötasid paigaga arvukad arhitektid nagu on ka tõestusena näha erinevatest stiilidest fassaadi ja tornide erinevatel kõrgustel. 1210.ja 1220. aasta vahel vaatasid neli arhitekti üle roosakna ja tornide alla ehitatava suurte saalide ehituse. Tornid lõpetati umbes 1245.aastal ja kogu katedraal lõpetati 1345.aastal. Pariisi Kommuuni ajal 1817.aastal põletati katedraal kommunaaride poolt peaaegu maha mõned allikad ütlevad, et suur kogus toole pandi kiriku sees põlemas. Mis iganes ka ei juhtunud, elas Notre Dame Kommuuni üles peaaegu vigastamatult. Orel
Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3
Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3
vallutamiseks, kohta vaata Ristisõjad Venemaal Lahingud · Saaremaa lahing, 1206 · Otepää lahing, 1208 · Võnnu piiramine, 1210 · Ümera lahing, 1210 · Turaida lahing, 1211 · Viljandi lahing, 1211 · Lehola lahing, 1215 · Riia lahing, 1215 · Soontagana lahing, 1215 · Otepää lahing, 1217 · Soontagana lahing, 1217 · Madisepäeva lahing, 1217 · Lindanise lahing, 1219 · Lihula lahing, 1220 · Tallinna piiramine, 1221 · Saaremaa lahing, 1222 · Soela lahing, 1223 · Teine Ümera lahing, 1223 · Viljandi lahing, 1223 · Tallinna piiramine, 1223 · Tharbata lahing, 1224 · Muhu lahing, 1227 · Novgorodi Vabariigi ja Mõõgavendade ordu vahelisest sõjategevusest Eesti- ja Liivimaal vaata Mõõgavendade ordu
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saks...
sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Pilet nr.3 1. Eestlaste kristianiseerimine 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu. Paganlus tuli välja juurdia Läänemere äärsete rahvaste seast. · Eestlaste võitlus algas 1208, kui sakslased rüüstasid Ugandi ja Otepää linnused · 1219 vallutasid taanlased Tallinna ja hakkas Põhja-Eesti võiduristimine · 1220 sekkus eestlaste kristianiseerimisse Rootsi ja kuningas Johan hõivas Lihula · Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema · 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni · 1227 alistus Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: · rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus · tuli võidelda Taani ja Rootsiga · katolik kirik oli vallutajate poolel · naaberriigid ei tulnud appi
• Omavalitsus • Riik Uute omandite ja maareformide iseärasusi võrredes varasemate reformidega. • Prantsuse revolutsiooni ajal toimus maareformi muutus. • Põllumaj reformi hakati jagama alates 1992. aastast. • EEstis oli 1952 aasta seisua 53000 tuhat taluja keskmine suurus oli 34 ha, nendest tavaliselt oli põldu 15-20ha ja ülejäänud oli mets/tühimaa • Balti kubermangu mõisamaa oli keskmiselt 1220 ha. Vene mõisad olid 400-500 tiinu(pm sama mis ha) • Maataludes oli 12 ha põldu, siis 2 hobust ja mõni ha lisaks veel heinamaad See talu jõudis ülal pidada 6 lehma ja mõned sead • Kahehobuse talusid tehti 32000 (- ASUNDUSTALU) • Ühehobuse kohad said rätsepad, kingsepad jne- neil oli 4-6 ha põllumaad, neid tehti 23000 talu • 1)samm- ardenn, brabansoon, šsair, suffolk • 2) traavel- orlov, ameerikatraavel, prantsuse traavel
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest poliitilistest oludest hoolimata misjonitegevusest Liivimaal ning alates 13. sajandi keskpaigast tegutsesid Tallinna ja Riia dominiiklaste kloostrid juba järjepidevalt. 1300. aasta paiku jõudsid dominiiklased kloostri rajamiseni ka Tartus.. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
hdrotrafo blokeeringule vastavalt arvutilt saadud korraldustele.Hdroplokk koosneb korpusest,milles on likanalid ja limalt tpselt tdeldud hdroklapid li trhu juhtimiseks siduritele ja piduritele ning dsid. Hdroklappide td juhivad arvutijuhitavad elektromagnetklapid. ldskeem multipleksinguga ja TIPTRONICuga Elektrooniline juhtumine: 1gaasipedaal 2drosselklapiasendi andur 1316 3vntvlli prlemis ja asendi andur 1313 4jahutusvedeliku temp. andur 1220 5juhtarvuti 1320 6heharuline drosselklapi asendi andur 7signaal mootori koormuse kohta 8signaal mootori juhtarvutilt vntvlli prlemissageduse kohta 9signaal prdemomendi kohta 10tagasiside prdemomentide htlustamise ja thikigu prlemissageduse kompenseerimise kohta 11signaalnidikute plokile sissellitatud kikude kohta 12diagnoosipistik 13el.magnetklapid kikude sisse ja vlja llimiseks. 14rhuregulaatrori el.magnetklapp 15soojusvaheti elektromagnetklapp 16AKK litemp andur 17lirhu andur
Lõuna-Aafrika Vabariik Ajaloo referaat Juhendaja: Koostaja: Haamaste 2009 Sisukord 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 II Majandus ja energia tootmine................................................................................................ 7 2.1 Mäetööstus.............................................................................................
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pe...
ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut - II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1220 aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi . Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis andis neile usku oma jõusse. 25.Eestlaste ülestõus 26.Tartu ja Saaremaa alistamine Saaremaa lahing toimus 1222. aastal saarlaste ja taanlaste vahel, kui taanlased üritasid Saaremaal kanda kinnitada.1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
ristiusustamine ja maade läänistamine. Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219. Tulid taanlased,Põhja-Eestisse, sest sakslased palusid Taani kuninga abi. Peatselt taanlaste ja sakslaste vahel puhkesid konfliktid Järvamaa ja Virumaa pärast. Idee kohaselt kes ristib elanikud, saab maa omanikuks. Sakslased ja taanlased hakkasid võidu ristima võimalikult palju elanikke võiduristimine. Rootslased 1220, maabusid Läänemaale. Saarlased ajasid rootslased minema, see oli hea sakslaste ja taanlaste jaoks hea, konkurente jäi vähemaks. Viimane punkt Mandri-Eestis, mis langes oli Tartu 1224. 1227 langes Saaremaa. Albert Üksküla piiskop, eesmärgiks oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Hiljem nimetati Liivimaa piiskop.seotus vabadussõjaga juhtis sakslaste ristisõda eestlaste, latgalite, liivlaste vastu.
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine 1206-1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine 1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad,
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmi...
Vallutajate eelised - Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Ordurüütlid olid hea väljaõppe ja kogemustega. Vallutajaid mitu. Miks eestlased kaotasid? 1. Puudus ühistegevus = maakonnad vallutati ühekaupa sidemed maakondade vahel olid nõrgad tegutseti omaette riiki polnud 2. Mitu vallutajat = lõpptulemusena Eesti alad jagati mitme riigi vahel saksa ristisõdijad 1208 taani 1219 rootsi 1220 = suudeti tagasi lüüa vene vürstid = vallutajad või liitlased? 3. Sõjalise taseme erinevus = sõjaline allajäämine Elukutselised Relvastus Parem tehnika Eestlased pigem talupojad Relvastus ja tehnika eestlastel viletsam Üksikuid retki olid võimalised tõrjuma, süstemaatilisi vallutusi ei suutnud tõrjuda 4. Keerulised suhted naabritega = koostöö valdavalt puudus Liivlased (Kaupo) Latgalid tahtsid kätte maksta Venelased vaenlased või mitte? 5
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
Ovaalse kuju sees on kaks nisupead, mis raamistavad keskel olevat kuldset kilpi. Kilbi kuju sarnaneb vaadiga ja mahutab endas kahte inimese kuju Khosani kivi kunstist. Kujudega on kujutatud vastamisi tervitamist ja ühtekuuluvust. Kilbi kohal olevad elemendid on harmooniliselt kokkulepitud, et anda tähelepanu kilbile ja lõpetada alumise ovaali. II Kliima, loodusolud ja maavarad 2.1 Maastik Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220 - 1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet.
kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Palgakulud 2000 2000 2000 6000 Maksud 676 676 676 2028 (SM+TK) Turunduskulud 1120 100 0 1220 Kokku 3796 2776 2676 9248 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. SISERISKID Tulevikus tootearendusalase oskusteabe puudulikkuse vähendamiseks peame konkreetsete arenduste eel värbama kindlaid spetsialiste
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku Err:502 Err:502 Err:509 Err:509 Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 23 7.59 30.59 Jaan 30 34.5 11.385 45.885 Madis 28 32.2 10.626 42.826 Kalle ...
666666667 0.958 4790 5 1.6094379124 238 1185 19.75 0.958 4790 5 1.6094379124 239 1190 19.833333333 0.958 4790 5 1.6094379124 240 1195 19.916666667 0.958 4790 5 1.6094379124 241 1200 20 0.958 4790 5 1.6094379124 242 1205 20.083333333 0.958 4790 5 1.6094379124 243 1210 20.166666667 0.958 4790 5 1.6094379124 244 1215 20.25 0.958 4790 5 1.6094379124 245 1220 20.333333333 0.958 4790 5 1.6094379124 246 1225 20.416666667 0.958 4790 5 1.6094379124 247 1230 20.5 0.958 4790 5 1.6094379124 248 1235 20.583333333 0.958 4790 5 1.6094379124 249 1240 20.666666667 0.958 4790 5 1.6094379124 250 1279 21.316666667 0.958 4790 5 1.6094379124 251 1280 21.333333333 0.958 4790 5 1.6094379124 252 1280 21.333333333 0.958 4790 5 1.6094379124
Rootsist Valsgärde laevkalmetest on leitud vendeliajastu (550-800) kiivreid, kuid Eestis samaaegsest Salme laevast ei ole ühtegi taolist kiivrit leitud. Neil on olemas ka silma ja ninakaitsed, näevad välja veidi nagu maskid. Kiivreid on vähe leitud, kuna need olid nii suured asjad, et niisama vedelema neid kuskile ei jäetud ning ruad kasutati enamasti ära. Ristisõdijaid on sageli kujutatud pottkiivritega, kuid 13. sajandi I poolel taolisi veel siiski kasutusel ei olnud. Rüütlitel olid 1220. aastatel näomaskiga kiivrid, kuid see ei olnud kõigi sõjameeste kiivritüüp. Oli kasutusel tähtsamate sõjameeste poolt. 13. saj keskpaigas – 14. sajandil levisid juba tõesti potikujulised kiivrid. Oli üks küllaltki levinud kiiver, kuid see pandi tõenäoliselt pähe alles vahetult enne lahingut. 13. sajandi pottkiivrileide on väga vähe, tervelt Saksamaalt vaid 2 tükki. Nii vähe neid tõenäoliselt ei kasutatud, mis näitab väga hästi, et kiivreid on üldse väga vähe leitud
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
enne Hurta on rl hulk suurem kui pärast) * 19 sajandil regilaulu väärtus muutus: a) 80.a olid lõppriimilised laulud populaarsed b)90. algul oli probleem, et folkloristika festivalidel ei saa regilaule sisse panna, 90a lõpul näitasid üliõpilased, et neile meeldib see. *regilaul on pigem maaharijate ja karjakasvatajate kultuur pigem. ANDMED LAULMISTE KOHTA * 1. andmed on 1170 eestlaste laulmise kohta, järgmine vihje laulmisele, itkemisele(traditsiooniline nutmine) oli 1220.aastatest Hendriku Liivima kroonikast järgmised tõendid on 1550. aastast. sel ajal oli reisimine enesekoolitamise võimalus. *1.laulutekstid kirjutatud 1660, avastati 1990.a alguses rootsist ühe mõisa arhitektide jooniste vahelt, mis olid mõisavastased laulud *järgmine leiti 1680.a käsikirjana "nõelamängulaul", avastati aga 1930ndatel. kuulub mardipäevast vastlapäevani olevasse perioodi, kuhu kuulus nt ebaõnne äraviimine. *1
allpoolsed. Pealöövi sambad on unikaalsed tänu nende ülaosas olevatele kujudega kaunistatud nissidele. Parempoolses löövis esimese akna all asub Ariberto rist (12. sajandist) ja peapiiskop Ariberto (10181045) haud. Salisbury katedraal on Salisbury linnas Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Esimese katedraali ehitus Old Sarumis algas 1075. aastal. Lahkhelid kirikutegelaste ja valitsejate vahel viisid otsuseni ehitada katedraal mujale. New Sarumi linn, tänapäeval Salisbury, tekkis 1220. aastal koos uue katedraali ehitusega. Katedraali ametlik nimi on Püha Maarja Katedraal (Cathedral of Saint Mary). Kuna ehitus viidi lõpule 38 aastaga on Salisbury katedraali ehitusel kasutatud ainult ühte arhitektuuristiili varainglise gooti stiili. Hiljem ehitati katedraalile juurde ristikäigud, kapiitlihoone ja 1320. aastal 123 meetri kõrgune torn, mis on kõrgeim Suurbritannias. Olulisi muudatusi katedraalis tegi 1790. aastal arhitekt James Wyatt, kes uuendas kiriku kooriosa ja
Toomkirik e. Püha Neitsi Maarja Peakirik Toomkirik on Toompea suure linnuse tähtsamaid ehitisi ning samas üks vanimaid kirikuid Tallinnas. Põranda tasapind 1,5 m allpool tänava tasapinda, mis on aastasadade jooksul kasvanud Olnud iga võimu ajal tähtsaim pühakoda Aristokraatia armastatuim matmispaik Asub kaheksa ajaloolise tänava ristumiskohal Kiriku platsil Peale Tallinna vallutamist taanlaste ehitati sellesse paika puukirik. 1220 hakatakse puukiriku asemele rajama ühelöövilist kivikirikut. Kuulus domiiklaste kloostri munkadele, kes asusid siia Taani Ribe kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus suur verevalamine mõõgavendade ja skandinaavia vasallide vahel, mille tulemusena taani mungad Eestist põgenevad. Peatselt saavad taanlased Stensby rahu (1238) kohaselt tagasi oma valdused Põhja-Eestis, seega ka Tallinnas. Ehitustegevus jätkub.
II IISRAELI AJALOO LÜHIÜLEVAADE 1800-1600 eKr. Esiisade aeg. Aabraham siirdub Mesopotaamiast Palestiinasse. 1600-1500 eKr. Osa suguharusid asub elama Egiptusesse. 1220-1200 eKr. Põgenemine Egiptusest Moosese juhtimisel. Leping Jumalaga Siinail. Kõrberännak ja tagasitulek Palestiinasse. 1200-1020 eKr. Rahvast juhivad karismaatilised pealikud ehk kohtumõistjad. Suguharud elavad omaette, ühtset juhtimist ei ole. Egiptuse mõju nõrgeneb ja peamisteks vaenlasteks saavad vilistid. Saamueli tegevuse algus. 1020-926 eKr. Ühtse kuningriigi aeg. Kuningad Saul, Taavet ja Saalomon. Jeruusalemma saamine Iisraeli pealinnaks. Algab vilgas kaubandus ja ehitustegevus. Templi rajamine. 926-722 eKr. Riik on lõhenenud Põhjariigiks (Iisraeliks) ja Lõunariigiks (Juudaks). Ebastabiilne ajajärk. Algab Assüüria võimsuse kasv. 722 eKr. Assüüria vallutab Põhjariigi. Paljud iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega. 605 eKr. Assüüria va...
tekib finantsvara ja II osapoolele finantskohustus või ka omakapitali instrument. Finants instrumentideks loetakse lisaks rahale; väärtpabereid, laene, hoiuseid, tuletis instrumente ehk derivatiive, võlgu ja nõudeid. Elektrooniline raha-raamatupidamislik raha-plastikraha- kontoraha ja sula raha- käega katsutav raha. Esemed -> Kaupraha -> väärismetallid -> mündid (13saj. alguses hakati vermima) Barter tehing kullakaupmehed 1220 tast pärinevad ühepoolsed õõnesrahad. ->kviitungid ja vekslid -> Raha 1) pangatähed 2) mündid 3) elek. Raha Raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha jõud või jõuetus avaldub tegelikkuses niivõrd kuivõrd ta suudab siduda majandussuhtluses sidujaid ja tagada nende huvide realiseerumist. Raha peab olema usaldusväärne. Raha usaldusväärsus ja stabiilsus iga riik püüdleb selle poole. 29.03.2011
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................
kultuse. Pealinnaks saab Ahet-Aton (Tell-el Amarna) u 1285 Kadesilahing egiptlaste ja hetiitide u 1285 Kadesilahing egiptlaste ja hetiitide vahel vahel u 1250 Juudid põgenevad Egiptusest Moosese (vaarao Ehnaton?)juhtimisel u 1200 kaheteistkümne hõimuliidu kujunemine. Kohtu- mõistjad on jumalateenistuse ning Jumala seaduse valvurid u 1220 Israeliidid tungivad Joosua juhtimisel Kaananisse u 1240 Ahhaialased purustavad Trooja u 1200 Hetiitide riigi häving.Juutide välja- u 1200 Doonau piirkonnas kujuneb välja ajamine Egiptusest ja väljaränd Palestiinasse. urniväljade kultuur Zarathustra õpetus
Põhiliselt on konsool riiulid mõeldud erimõõduliste kaupade hoiustamiseks. 26. Kirjeldada poolautomaatset seadet towerit. Tower tüüpi laod töötavad samuti põhimõttel "goods to man". Tower-lao üks peamistest eelistest on efektiivne ruumikasutus. Toweri maksimaalne kõrgus võib ulatuda 12 meetrini. Ladustatavate toodete kõrgus võib olla kuni 750 mm. Hoiuühikuteks on plastikust konteinerid põhja mõõtmetega 1220 x 820mm. Hammaslatil liikuva lifti kiirus võib olla vahemikus 0,7- 1,5 m/s.Seadme esi- ja tagaseinas asuvad hoiustamissahtlid, keskel on liftisaht. Soovitud kaup tuuakse väljavõtmiskohale liikuva lifti abil, mis liigub üles - alla kahel hammaslatil. 27. Kirjeldada sadamaterminalides kasutatavat kassett-tehnoloogiat. kasset alused on ökonoomsemad, kuna seisavad oma "jalgadel" ja neid on lihtsam siirdada laevale ja tagasi spetsiaalse platvormiga. Nad on aega säästvad. 28
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
...............................................................24 Lisa...........................................................................................................................26 2 Sissejuhatus Jalgsema küla asub Järvamaal, Järva-Jaani vallas. Esimest korda mainis Läti Henrik Liivimaa kroonikas JärvaJaani külje all asuvat Jalgsemat 1220. aastal seoses eestlaste ristimisega. Maa-asula piiride korrastamisega 1976.a. liideti Järva-Jaani külanõukogu põhjaosas asuvad Jalgsema, Paistevälja ja Liutsalu külad ühtseks Jalgsema külaks. Minu töö keskendub ainult Jalgsemale. Arheoloogid on avastanud Jalgsema külas kahe ja poole meetri paksuse kultuurikihi. Arheoloogiamälestistena kuuluvad siin kaitse alla kivikalme Ansomardi talu lähedal, asulakoht Andrese pere juures ja kolm kultusekivi, viimasest 100-150 m kaugusel ida
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalug...
Ka pealinn Thbilisi oli mongolite valduses kuigi tänu rahulepingule ja üüratutele maksude maksmisele jäi see siiski Gruusia pealinnaks. Kuninganna trooni võim sõjapealikke üle kadus ka nendes piirkondades, kus mongolid polnud vallutust saavutanud, lisaks hakkas Lõuna- Gruusia rajama omaenda suhteid mongolitega. 1266 lõuna praktiliselt eraldus Gruusiast. Periood 1259-1330 oli mongolite vastu üles tõsumise aeg, nelja erineva kuninga juhtimisel võideldi tagasi enne 1220 aastat kehtinud piirid ja lõpetati maksude maksmine mongolitele. Trebizondi Impeerium saadi taas mõjusfääri. 1386-1403 elas Gruusia kuningriik üle kaheksa Türgi-Mongoolia invasiooni. Välja arvatud Abhaasia ja Svanetia (Gruusia provints), siis invasioonid hävitasid Gruusia majanduse, poulatsiooni ja linna keskused. 15. sajandil rüüstasid Gruusiat läänest Ottomani Impeerium (Türgi) ja idast Pärslased. Gruusia muutus nende kahe konfliktse dominaatori mänguväljakuks
S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka. Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne. Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev. S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L). Piiskop määratud 1220 lõpul – Gottfried, tsistertslane. Ei saanud piiskopina aga tegutseda. Ordu väitel oli paha piiskop. Aga tekkis jama tal ka Balduiniga. Modena Wilhelm nimetatas uueks ja reaalseks piiskopiks Heinrichi. Too oli seotud orduga. Lubas tasuda ordule ja osad alad lksid ordu valdusesse. Oli seotud Lihulaga, 1251 Vana-Pärnus, hiljem Haapsalus. Patroon Johannes-evangelist. Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus. Kapiitel oli ebaregulaarne (ilmikkapiitel).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
