Gootika ajastul aksutati erinevaid maali tehnikaid. Itaalias kasutati freskotehnikat, miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. Ning sammuti tähistab see Lääne-Euroopas ka nii nimetatud tahvelmaali sündi. Ka üks kuulus gooti tahvelmaal asub eestis Niguliste kirkus, mis kannab nime " Surmatants ". Gootsi stiilis ehitised Salisbury katedraal Salisbury katedraal on Salisbury linnas, Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Selle katedraali ehitamine algas aastal 1220 ja lõppes 1320. Kokkuvõttes ehitati seda sada aastat. Katedraali ametlik nimi on Püha Maarja Katedraal. Selle katedraali ehitusel on kasutatut ainult ühte arhitektuuri stiili gooti stiili. Salisbury on kuulus erinevate suurejooneliste ja ajalooliste võib öelda, et imedegi poolest. Sellel katedraalil on 123 meetrine torn, mis on kõrgeim Suurbritannias. 1836 aastal pandi katedraalis ülesse mehaaniline kell, mis on praegu samuti vanim Suurbritannias ja ka arvatavasti vanim
Mõni päev hiljem ründasid eestlased ootamatult Taani laagrit. Eestlased sunniti aga taganema. Eesti maalinn võeti üsna kerge vaevaga ära, lõhuti maha ja ehitati "Taani linn", Tallinn, asemele. Siit püüdsid nad oma võimu eestlaste üle maksma panna. Taanlased põrkasid aga seejuures sakslastega kokku, kes põhja poole tungisid. Nii tekkis taanlaste ja sakslaste vahel äge tüli. Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga. 1220.a. suvel tundisid läänemaale rootslased ja vallutasid Lihula linnuse ning hakkasid rahvast ristima . saarlaste malev vallutas Lihula linnuse ja tapeti üle 500 rootslase, sellega nurjati rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada. Vabadussõja lõpp Pärast rootslaste purustamist võtsid taanlasedvabadusvõitluse juhtimise enda kätte ja 1221.a. üritati koos teiste maakondadega vallutada Tallinnat. 1222.a. saabusid taanlased Saaremaale ja hakati rajama kivilinnust
Näiteks Verona piiskop Rather nimetas X sajandil üheksateist ametialalisi kategooriaid: tsiviilisikud, sõjamehed, käsitöölised, arstid, kaupmehed, advokaadid, kohtunikud, tunnistajad, süüdistajad, patroonid, palgatöölised, nõunikud, isandad, orjad, õpetajad, õpilased, rikkad, keskklass ja kõige vaesemad− kerjused. XIII sajandil eristas Regensburgi Bberthold kümmet ühiskonnaklassi, mis vastasid kümnele inglikoorile. Üks saksa jutluse autor 1220. aasta paiku eristas aga veel rohkemgi− 28 seisust. Suur katk ei eristanud inimeste seisusi ja klasse üldse, see ikka karistas 1348. aastal kõiki. Selle aja ühiskond oli vastandite ühiskond. Keskaja kristluses kohtub tihti vastandpaare. Kõige sagedamini eristati kogu keskaja ühiskonda vastandlikeks kaheks grupiks: võimsad ja nõrgad, rikkad ja vaesed. Neist kõige levinumad ja tähtsamad olid aga vaimulikud ja ilmalikud, kuhu kuulusid ka juriidilisest plaanist vabad ja mittevabad
aeg ln 0 0,683 3415 2 2,595167 1425 7,2619270927 0,389907 8 0,689 3445 3 2,7285 1395 7,2406496943 0,378651 16 0,701 3505 4 2,861833 1335 7,1966865708 0,376372 24 0,712 3560 5 2,995167 1280 7,1546153569 0,373664 32 0,724 3620 6 3,1285 1220 7,1066061377 0,373084 40 0,734 3670 7 3,261833 1170 7,0647590278 0,370663 48 0,745 3725 8 3,395167 1115 7,0166096839 0,370288 56 0,755 3775 9 3,5285 1065 6,9707300781 0,369299 64 0,764 3820 10 3,661833 1020 6,9275579063 0,367642 72 0,774 3870 11 3,795167 970 6,8772960715 0,367969
Ugandi, Sakala, Läänemaa ja Saaremaa, peagi lisandusid neile ka Harjumaa ja Revala. · Saarlaste eestvedamisel valmistati aktsioon Turaida vastu. · Levis Eestis kui ka Lätis katk · Sisse tungisid venelased. · Vene väe eemalviibimist kodust kasutas Lembitu tasuretke korraldamiseks Pihkvasse, mis pandi põlema ning kust saagiga Eestisse tagasi pöörduti. 1215 1217 1218-19 1220 · Suur liivlaste ja latgalite · Vene väed koos · Toimus riialaste retk · Algas vägi tungis ootamatult nendega liitunud koos liivlaste ja Taani Tallinna Läänemaale ning laastas saarlaste, latgalitega piiskopkonna ja Riia seda rängalt. harjulaste ja Läänemaale. piiskopkonna vaimu
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale. Uuring edastati selle aasta märtsikuus arutamiseks riikidele, kelle territooriumi või
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika (,,See kes sa oled") Muinaslinnus Referaat Tartu 2009 - Rakvere Muinaslinnus Praeguse Rakvere kesklinnas, 25 meetri kõrguse Vallimäe tipus paiknes enne 13. sajandit Tarvanpääks nimetatud eestlaste muinaslinnus, mis toimis Virumaa pealinnusena. Linnuse asukoha tingis Vallimäeks kutsutav kõrge ning järskude kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnus...
· SKRAA tsunfti põhimäärus, määratles ka hierarhia õpipoiss, sell, meister; tsunfti eesotsas vanem Meistriks saamiseks: · pidi esitama meistritöö · tuli korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus · pidi olema veresugulus oma senise meistriga või abielu tema perekonda HANSA LIIT · 1160. aastal moodustatud · moodustasid saksa soost kaupmehed, kes möllasid Lääne- ja Põhjamerel · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübeck · 14. 16. sajandini ühendas Hansa Liit umbes 170 linna · hiilgeaeg 14. sajandil II poolel · Eestist Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi · jäi siiski alla Vahemere kaubandusele, kus võeti kasutusele kuldmündid ÜLIKOOLID JA TEADUS ÜLIKOOL · teaduskonnad: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond
Valaste juga Valaste juga Kohtla vallas Valaste külas. See on Eesti kõige kõrgem juga, kõrgusega 30,5 meetrit. Juga saab vee Valaveste ojast. Seda oja kutsuvad kohalikud Suurkraaviks, kuna oja on mitu korda suurvee äravoolu tõttu suurendatud. Joa juurde on ehitatud huviliste jaoks vaateplatvorm. Joa ligidale on rajatud veel kohvik, hostel ja parkimisplats, et huvilisi oleks rohkem. Hermanni linnus Hermanni linnus asub Narvas, Narva jõe kaldal. Linnus on ehitatud arvatavasti 1220. Aastal, sest esimesed teated pärinevad sellest ajast. Väidavalt on linnus ehitatud taanlaste poolt. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad on säilitud arvatavasti aastast 1300. 14. Sajandi ajal laiendati linnust, algul ehitati põhjaküljele väike eeshoov ja pärast läänepoolsele küljele suur eeshoov. Teise maailmasõja ajal sai linnus tugevasti kannatada. Peale teist maailmasõda hakati linnust restaureerima
teisalt asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele röövretkedele. · Vanemariim kroonika sõnul eestlane oli "rõõmsalt retkele asuma" nõus. · Teisalt, eesltlased läksid 1260.nda aastal Durbe lahingus koos kurelastega leedulaste poole üle, mille kohta kroonik nendib : "Nood mõistsid põgeneda, nagu nad seda tihti on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid. · Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku. · Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. · Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud. · Kirikutesse : preestird, kelle ül: jumalateenistuste pidamine, sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus vaimus õpetada ja juhatada. · Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti Põhja-Saksamaalt.
rahvad veel rohkem Eesti vastu üles ässitada ja kasutasid niiviisi ühtesid barbareid, et alistada teisi. Balti rahvaid rünnati ühekaupa, samuti hiljem Eesti maakondi, mis ei suutnud piisavalt efektiivselt koos töötada. Eestlastel oli peale sakslaste ja nende liitlaste veel teisigi probleeme. Siinne maaala äratas ka teiste rahvaste tähelepanu. 1219. aastal liitus vallutuspüüdega ka Taani kuningas, maandudes põhjarannikul ja vallutades Lindanise. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. 1220. aastal saabusid vallutusretkele ka Rootsi väed, kuid said saarlaste käest lüüa. Eestlaseid rünnati igast küljest, mis mõjus majanduslikult kurnavalt ja inimjõud ammendusid väga kiiresti. Põhja-Eesti vallutas Taani ja Lõuna-Eesti, Saksamaa. Vabadussõda lõppes paljude vallutajate tõttu võiduristimise ja viimase vastupanu hävitamisega saartelt. Eesti jagati mitme riigi vahel. Mina arvan, et muistne vabadussõda polnud võidetav. Sakslasi oleks olnud võimalik
rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Naised KOKKU Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9% Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26% KOKKU 1800 1808 3608 Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga. Looduskaitse
Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist.Madisepäeva lahing-eestlased tungisid sakslastele kallale,eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. 3-periood- taanlased läksid saaremaale linnust ehitama,saarlased koondusid ja ehitasid kiviheitemasina,tungisid kallale,linnus anti üle saarlastele, taanlased kaotasid.Eestlaste üldine pealetung-koguneti kokku,Varbola linnus võideti tagasi;Viljandi linnus samuti;vabastati ka otepää ja tartu,,hävitati kõik ristiusuga seonduv; kindlustati linnuseid.vastased kogunesid viljandi linnuse alla, eestlased pidid alistuma ja osaliselt võeti vastu jälle ristiusk.Koostöö venelastega-saadeti
Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põlema. Eestlaste ülestõus: Taanlased tungisid Saaremaale 1222.a.Eestlased kasutasid kiviheitemasinaid.Taanlased põgenesid Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. Saaremaad ei õnnestunud vallutada. Tartu langemine: Sakslased tungisid 1224.a Tartusse.Eestlased kaotasid Aastal 1227 alistas Mõõgavendade Ordu viimase eestlaste tugipunkti - Muhu linnuse -
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Al...
40 ja vanemad 286 44 78 91 40 21 8 0 2 2 0 Maa- Vanuserühmad 4956 2142 1628 755 246 105 37 15 10 8 10 asulad kokku Alla 20 397 341 51 5 0 0 0 0 0 0 0 20-24 1220 842 325 49 3 1 0 0 0 0 0 6 Statistika kodutöö 25-29 1467 678 577 153 38 18 3 0 0 0 0 30-34 1070 211 457 272 76 28 15 3 2 3 3
1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis. Heitgaasi Heitgaasi komponendi Iseloomustus komponent tekkepõhjus O2 Põlemisel kasutamata jäänud hapnik Kahjutu N2 Õhus sisalduvat lämmastikku põlemis- Kahjutu protsessis praktiliselt ei kasutata CO2 Kütuses oleva süsiniku täielikust põlemi- Kahjutu, kuid annab siiski sest ...
õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid. 1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks. 1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
vaheda mõra. Päris lõplikult eestlaste vastupanu aga ei murtud, sest veel mitu aastat suudeti ristisõdijatele otsustavalt vastu astuda. 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juurde Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima taanlaste kontrolli all olevates piirkondades elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist. Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Ugandi ja Sakala linnusesse paigutama oma mehi, seadsid ametisse foogtid, hakkasid koguma makse. Järgneval kahel aastal piirdus vaenutegevus Mandri-Eestis venelaste sõjakäikude tagasitõrjumise ning Venemaale vasturetkede tegemisega. 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid
Haigekassa infotelefon 16363 Psühhiaater-psühhoterapeut Kaiti Kuiv Tel 447 3287 (E–R kell 8.30–16.30) Kastani 5, Viljandi [email protected] Tel 518 5045 SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik Perearsti nõuandetelefon 1220 Psühhiaater Raja 31, Tartu (ööpäev läbi) Sirje Kivaste OÜ Tel 731 9100 (registratuur) Riia mnt 27 Pärnu http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik Psühhiaatri vastuvõtule pöördu-
Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral, mainitud eestlaste vanem. Oli madisepäevalahingu juht. Langes seal. Vürst Vladimir 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse. Kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Johan - 1220. a suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad lõid Lihula linnusesse oma tugipunkti. Lliikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Kuningas jättis kaitsemeeskonna Lihulasse ja pöördus Rootsi tagasi. 8. augusti hommikul piirati linnus saarlaste maleva poolt ümber ja võitluse käigus pandi põlema. Kroonika põhjal tapeti 500 rootslast ja üksikud pääsesid eluga Tln
REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaade...
sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale 6. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. 7. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. 8. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 9. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 10. 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust.saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Taanlaste linnus vallutati. 11. 1223.a jaanuaris löödi sakslased välja Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks
ja pereõe vastuvõtule 1 kord aastas. ·Kui vererõhu väärtus on olnud kolmel järjestikusel mõõtmisel üle 160/100 mmHg, peaks pöörduma perearsti või pereõe vastuvõtule. ·Vererõhku võib kontrollida halva enesetunde korral ning peale näidu ülesmärkimist, pidada telefoni teel nõu pereõe või arstiga. Väljaspool perearstikeskuse tööaega saab soovitusi ülevabariigiliselt perearsti nõuandetelefonilt 1220. ·Jälgida patsiendi üldseisundit, mõõta vererõhku, jälgida naha värvust kahvatus kui ka sinakas toon viitab südame puudulikkusele, punetus vererõhu tõusule, kahvatus vererõhu langusele, kollakas maksakahjustusele. Tuleb jälgida hingamist, sest kopsud püüavad hapnikupuudust intensiivsema tööga vähendada. Tähelepanu tuleb pöörata hingamisrütmile, sagedusele, õhupuudusele ja köhale, eriti öösel. Seedetegevuses tuleb jälgida, et ei oleks kõhukinnisust
Eestis, rahvas ristiusustada, organiseerida maa halduslik korraldus. · Maa alistamise väliseks märgiks oli ristimine -> Taani ja Saksa preestrite vahel mingi "võistlus" mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir. · 1220a. Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Eesti muistne vabadusvõitlus Rootsi · Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas -> rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse -> ristis seal inimesi. · Kuninga lahkumise järel -> saarlaste malev linuse alla -> rootslaste vägi löödi puruks -> edaspidised vallutusplaanid nurjati. Eesti muistne vabadusvõitlus Eestlaste "taassünd" · 1223. aasta algul eestlased ründasid kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. · Õnnestus tagasi saada kogu maa · Tallinnat ei saadud ainult tagasi. · Pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade uurde.
- eestlased kogusid vägesid. tungiti 5 küljest taanlaste laagri kallale algul edukas rünnak Theoderich tapeti, vastane löödi taganema, ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog) - taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse - algas Revala maakonna ristimine, püüti vallutada ka teisi P-Eesti maakondi - 1220 võiduristimine (taanlased, sakslased) näitas et ristiusu levitamine vaid ettekääne maa vallutamiseks Rootsi kuningavägi lüüakse puruks - 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks) - ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid - kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele
Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1 mahtuvuse arvutamisel on lubatav sisendpinge pulsatsioon kpul kuni 10 %, ehk sisendpinge UIN väheneb kuni 18,5 V. Silukondensaatori C1 arvutamiseks kasutame valemit: kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool. Kasutatava transformaatori näivvõimsus on 20 VA, seega maksimaalne võimalik vool IROmax on kuni 1 A (tegelikult väiksem, sest me ei arvesta transformaatori kadusid). Arvutused andsid C1 väärtuseks 1220 µF, lähim sobiv nominaalväärtus on 1500 µF. Takistite R1, R2 väärtused avalduvad valemist: , kus UOUT on toiteploki väljundpinge, UREF on tugipinge (1,23 V), P1 potentsiomeetri P1 takistus (47k), R1 takisti R1 takistus. Asetades lähteandmed valemisse saame: Paispooli volt * mikrosekund konstandid avalduvad valemist: ,
Enna oli ta kandnud nime Temudzin.Tsingis-khaan jagasmongolite ala tuhandeiks, iga üks pidi andma sõjaväkke 1000 ratsaniku. Nendest rajas ta enda isikliku 10000-mehelise sõjaväe. Juba 1207. aastal alistas ta Lõuna-Siberi, aasta hiljem Lääne-Siberi.1 Tshingis-khaani vallutus retked 1211-1215 aastatel vallutati Hiina. 1218-1211 vallutati Kesk-aasia ja jõuti Induse jõeni. Kaug- Aasiasse jõuti 1220. 1223 jõudsid Tsingis-khaani eelsalgad Dsebee ja Subudai-bagaturi juhatuse all läksid Dnepri kallasteni, kus kohtusid vene ning polovetsi vägedega Mongolid taganesid Aasovi mereni, kus Kalka jõe lähedal toimus lahing, millespurustati vene-polovestsi väed. See Dsebee ja Subudai-bagaturi pealetung kujutas endast ettevalmistavat luureretke, mis teostati Tsingis-khaani käsul. Viimane kavatses ette võtta sõjaretke läände, et vallutada kogu Euroopa. Osalistelt viis
viibis. Sakslased kasutasid ära võimalust ja ründasid ise esimesena. 11. 1219 ning taanlaste kuningate tungimine põhja-Eestisse. Valdemar II, Tallinna linna rajamine ning Taani lippu saamislugu (Dannebrog). Taanlased tungisid Põhja-Eestisse Valdemar II juhtimisel. Vallutati Lindanise linnus ning rajati kivilinnus, millest hiljem sai Tallinn. Varsti vallutati kogu Põhja-Eesti. 12. 1220 ning Rootslaste ebaõnnestunud katse tungida Läänemaale. Rootslased tahtsid tungida Läänemaale vallutades Lihula, aga nad aeti Saare- ja Läänemaa vägede poolt minema. 13. Eesti lõplik vallutamine 1227. Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt Tartu, viimane alistatud piirkond Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine. 14
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas ...
o 1215 Algas võitlus uue hooga ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse o 1217 Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu o 1217 Madisepäeva lahing Eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Üks ohvriterohkemaid lahinguid. o 1219 Ründasid Põhja- Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule o 1220 aastaks Hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa o 1220 Rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kui saarlaste malev kihutasid nad minema o Kaks aastat hiljem üritasid taanlased alistada Saaremaad, kuid ebaõnnestusid o 1223 Algab üldine eestlaste üldine vastupealetung o Riia peapiiskop ja mõõgavendade ordu asusid peagi maad tagasi vallutama o Mandri- Eesti viimane vastupanukeskusena vallutati 1224
Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmi...
GOOTI KUNST Referaat Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut ...
· 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAHING 1217 · 1219 sekkuvad Taanlased --- aastaks 1220 on vallutatud suur osa P-Eestist · 1222 saabuvad Taani väed Saaremaal, kuhu ehitatakse ka kivilinnus, kuninga lahkumisel aga Eestlased alistavad Taanlased ja sunnivad nad Saaremaalt lahkuma · 1223 Eestlased ründavad kõikjal sakslasi ja võtavad kindlusi üle · 1224 aasta suveks on vastased aga end taas kogunud ja vallutanud tagasi suurema osa mandri Eestist · 1227 liigutakse Saaremaale, kus alistatakse Valjala kindlus ka ristitakse viimased Eestlased.
Tallinn, asemele. Siit püüdsid nad oma võimu eestlaste üle maksma panna. taanlased põrkasid aga seejuures sakslastega kokku, kes põhja poole tungisid. Nii tekkis taanlaste ja sakslaste vahel äge tüli. Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga. Viimaks ilmusid ka rootslased Läänemaad võitma ja rahvast ristima. Vabad ja julged saarlased, kes sellest kuulda said, tulid 1220.a. suure sõjaväega ja purustasid rootsi väesalga täielikult. See sündmus julgustas ka teisi eestlasi. Järkmisel aastal läksid saarlased, harjulased ja virulased Tallinna alla ja piirasid seda ligi 2 nädalat. Kantsi vallutamiseks ei jätkunud neil siiski jõudu. 1222.a. võttis Taani kuningas ette sõjakäigu Saaremaale, et saarlastele kätte maksta. ta laskis sinna kindluse ehitada. selle lõhkusid aga saarlased mõne kuu pärast maha, kusjuures ei jäetud kivi kivi peale
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel juhul eraldi terviklikuna, pidades silmas konkreetseid eesmärke. Tra...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
0 0,683 3415 2 2,595167 1425 7,261927093 0,389907 8 0,689 3445 3 2,7285 1395 7,240649694 0,378651 16 0,701 3505 4 2,861833 1335 7,196686571 0,376372 24 0,712 3560 5 2,995167 1280 7,154615357 0,373664 32 0,724 3620 6 3,1285 1220 7,106606138 0,373084 40 0,734 3670 7 3,261833 1170 7,064759028 0,370663 48 0,745 3725 8 3,395167 1115 7,016609684 0,370288 56 0,755 3775 9 3,5285 1065 6,970730078 0,369299 64 0,764 3820 10 3,661833 1020 6,927557906 0,367642 72 0,774 3870 11 3,795167 970 6,877296071 0,367969
Tartu Tamme Gümnaasium · Mõnede pärimuste järgi tõi võidu hoopis taevast alla langenud punast värvi valge ristiga lipp. o Sellest saigi taani lipp · Pärst võidukat lahingut ehitasid taanlased tallinna tugeva kivilinnuse · Seejärel algas ägedas võitluses Revala maakonna ristimine, mis kestis terve aasta. · Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. · Ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. ROOTSI KUNINGAVÄGI LÖÖAKSE PURUKS · 1220 suvel tungis läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. · Asusid lihula linnusesse luues sinna oma tugipunkti. · Linnus piirati ümber ning ägeda võitluse käigus pandi see põlema. · Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte.
minema. Kaotasid Lembitu ja Kaupo langesid. Pärast toimus veel kümme aastat lahing. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Taani ja Rootsi sekkumine-Taani oli tollane Läänemere valitseja korraldanud üksikuid retki Eesti aladele juba varem, kuid 1219.a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärgiks oli Eestis kindlalt kanda kinnitada. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220. A tugipunktiks Lihula linnuse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Rootsi vsplaanid nurjati.ägi löödi ja nende vallut Allajäämise põhjused- Sõda oli kestnud 20 aastat. Sõjaline ülekaal vaenlaste poolel. Eestlastel polnud ühtegi kindlat liitlast. Puudu tuli elavjõust. Taani ja Rootsi sekkumine. Vallutajaid toetas roomakatoliku kirik. Maakondade vahel koostöö nõrk. Venelaste rüüsteretked.
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise ja muude ohtude eest. Õigus tervise kaitsele Eesti lastel on tasuta ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni. Sul on kuni selle ajani õigus saada ka tasuta hambaravi. Kui soovid oma tervise kohta nõu, kuskilt valutab või enesetunne on halb, on Sul õigus pöörduda oma perearsti ja kooli meditsiiniõe poole. Tervise kohta saad nõu küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220. Õigusega tervise kaitsele kaasneb kohustus hoida oma tervist. See tähendab, et Sa pead hoidma isikliku hügieeni korras Sa pead pesema ennast ning riideid. Sa pead tervislikult sööma, liikuma ja trenni tegema ning piisavalt puhkama. Pead hoiduma kõigest, mis on tervisele kahjulik, nagu suitsetamine, alkohol ja uimastid. Kui oled suitsu-, alkoholi- või uimastisõltlane, tuleb Sul endal teha kõik selleks, et sõltuvusest vabaneda
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
Ruumide sisekujunduses, kus ajaloolise interjööri taastamine pole enam võimalik, lähtutakse lossi sajanditevanustest traditsioonidest ja siin asuva institutsiooni väärikusest. Ordulinnus 1154 Tallinna linna arvatav esmamainimine araabia geograafi Muammad al-Idrs maailmakaardil. Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud. Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 12271237. Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt Toompea ülejäänud kaitserajatistest, mis kandsid nime castrum magnus (suur linnus).
1702 1486 oli üheks tunnuseks küsitletava palk. Muude küsimuste kõrval sooviti kontrollida, kas 1496 1807 mees ja naispsühholoogide keskmised nädalapalgad on erinevad. Otsuse langetamiseks olgu meie käsutuses 12 naise ja 10 mehe andmed. Otsuse 1370 2100 langetamiseks kasuta olulisuse nivood 0,05. 1680 2050 1420 1870 1700 1680 1404 1825 1680 1200 1220 2200 H0 erinevus puudub 2300 H1 erinevus olemas 2005 alfa 0,05 p 0,19 otsus H0 Tõlgendus Mees ja naispsühholoogide keskmistes nädalapalkades ei ilmnenud statistiliselt olulist erinevust (p=0,19) ülikooli lõpetanud psühholooge, ste kõrval sooviti kontrollida, kas ad on erinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
