2104 2652 Laagriküll Risto Tallinn 05:01:00 M21 2164 1869 Laane Marek Tartu 05:09:02 M21 59 162 Laanemaa Kristjan Harju 02:56:10 M21 2234 1929 Laanes Andres Tallinn 05:18:37 M21 1153 1415 Laaneveer Indrek Harju 04:03:29 M21 468 453 Laaniste Andres Järvamaa 03:28:52 M21 329 192 Laaniste Mart Järvamaa 03:19:53 M21 384 617 Laanoja Risto Tallinn 03:23:47 M21 722 1217 Laas Indrek Tartu 03:42:24 M21 1014 1832 Laidre Reno Tartu 03:56:22 M21 1627 1424 Laik Indrek Tartu 04:27:19 M21 1990 1082 Laine Allan Harju 04:52:10 M21 1566 2482 Laiv Rauno Valga 04:24:01 M21 919 898 Laks Henri Tallinn 03:52:16 M21 1375 1448 Lamp Enn Harju 04:13:24 M21 2180 1974 Lapidus Aleks Tallinn 05:11:17 M21
+ väideti, et rahu sõlmiti ainult Sakala ja Ugandiga + kolme maleva (kolme maakonna sõjaväed ühendusid) manööver üks vägi Latkalisse teine vägi Toreida alla, et liivlased ei saaks edasi Hilary Karu 11 D 11 EESTI AJALUGU kolmas vägi Pihkvasse + Ugandi ja Sakala alistuvad 1217 veebruari võit Otepää all + Sakslased lahkusid Eestist, koostöö venelastega 21. september Madisepäeva lahing + Eestlased purustati, sakslased jõudsid kohale enne venelase + Sureb Lembitu ja Kaupo + Jõudude vahekord eesti kahjuks edasipidi 1219 taanlased Tallinna all abis + Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen metskitse langemine)
Tegevuskulud kokku 29322 67180 31993 128495 Tegevuskulud ühiku kohta 147 187 267 Materjalid 700 500 750 Töökulu 120 150 200 Ühiku omahind 967 837 1217 Ülesanne 5.8. Traditsiooniline ja ABC meetod Ettevõte toodab 3 liiki tooteid. Andmed tootmismahtude ja kulude kohta on toodud tabelis: Näitaja Tooted 1 2 3 Tootmismaht 900 1200 6000 Materjalid ühiku kohta, tingüh. 300 250 100
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
N2 MERCEDES-BENZ 1117K N2 MERCEDES-BENZ 1117K N2 MERCEDES-BENZ 1117K N2 MERCEDES-BENZ 1117K N2 MERCEDES-BENZ 1117L N2 MERCEDES-BENZ 1117L N2 MERCEDES-BENZ 1117L N2 MERCEDES-BENZ 1120 N2 MERCEDES-BENZ 1120L N2 MERCEDES-BENZ 1120L N2 MERCEDES-BENZ 1120L N2 MERCEDES-BENZ 1120L N2 MERCEDES-BENZ 1124AF N2 MERCEDES-BENZ 1124AF N2 MERCEDES-BENZ 1213 N2 MERCEDES-BENZ 1213 N2 MERCEDES-BENZ 1213 N2 MERCEDES-BENZ 1217 N2 MERCEDES-BENZ 1217 N2 MERCEDES-BENZ 1217 N2 MERCEDES-BENZ 1217 N2 MERCEDES-BENZ 1217 N2 MERCEDES-BENZ 1217 N2 MERCEDES-BENZ 1217L N2 MERCEDES-BENZ 1217L N2 MERCEDES-BENZ 1217L N2 MERCEDES-BENZ 1317 N2 MERCEDES-BENZ 1317 N2 MERCEDES-BENZ 1317 N2 MERCEDES-BENZ 1317L N2 MERCEDES-BENZ 1317L N2 MERCEDES-BENZ 1324L N2 MERCEDES-BENZ 1422 N2 MERCEDES-BENZ 1517L N2 MERCEDES-BENZ 307 D N2 MERCEDES-BENZ 406 D
Otepää linnuse ümber. Sakalased tegid rüüsteretke lätlaste maale. Sakslased pidid lahkuma Ugandist. Eestlased kogusid Lembitu juhtimisel suure sõjaväe sakalaste, ridalaste, järvalaste, revalaste, harjulaste ja virulaste osalusel. Abiväe lubasid saata ka Novgorodi ja PIhkva vürstid. Kui see kava teatavaks sai tungisid ristisõdijad esimesena Ugandisse. Taani kuninga üks ustavamaid ja lähedamaid vasalle, krahv Orlamünde Albrecht saabus Liivimaale. 21. septembril 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahing - Ristisõdijate ühisvägi liikus Viljandist Navesti jõe poole, kuid kohtas oma teel eestlaste väesalka. Lahingus langesid Wottele, Manivalde, Vytamas ja teised Sakala juhid. Lahingus langes Lembitu, kelle maharaiutud pea viidi võidumärgina kaasa. Lahingus langes Kaupo. 1218 aasta kevadeks oli Revala ja Harjumaa alistatud. Ristisõdijad koondasid oma vägesi Harjumaa alale. Venelased sissetungisid Liivimaale
II sõda 1147 – 1149. Ajendiks Edessa langemine. Louis VII ja Konrad III juhtimisel, edutu. III sõda 1189 – 1192. Võeti ette vabastamaks Jeruusalemm, mille Salah ad-Dini oli vallutanud. Võtsid osa Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda, ja Prantsuse kuningas Philippe II August, edutu. IV sõda 1202 – 1204 Vallutati ja rüüstati hoopis kristlik Konstantinoopol ja rajati Ladina keisririik. 1212 laste ristisõda. V sõda – 1217 – 1221. Tungiti Egiptusesse, kuid taanduti. VI sõda 1228- 1229. Friederich sai Jeruusalemma läbirääkimiste teel tagasi 10 aastaks. 21 VII ja VIII sõda. Louis IX üritas vallutada Egiptust ja Tuneesiat kuid ebaõnnestus. 1291 vallutasid seldzhukid Akka – viimase ristisõdijate tugipunkti mandril, sellega olid ristisõjad lõppenud. 3. Rahvusriikide kujunemise algus Lääne-Euroopas
Eestlaste sõjapidamisviis oli maleva ehk Saksa ristisõdijad tungisid koos allu- maakaitseväe kokkukutsumine. Me- tatud liivlaste ja lätlastega 1208. aastal hed olid relvastatud lähivõitlusrelvade Eestisse. Sõjategevus vältas vahelduva (mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad) eduga aastaid. 1210. aastal saavutasid ja viskerelvadega (vibu ja nooled, ling, eestlased võidu Ümera lahingus. 1217. tapper, viskeoda). Ratsaväe osa oli nõrk, aastal kogusid eestlased hõimupealik sest sadulaid ja jaluseid ei tuntud. Lää- Lembitu juhtimisel kokku muistse va- nemere randadel külvasid laevasõidus badusvõitluse suurima maleva (kuni Sõjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rõivastust ja varustust (E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit) 10
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
796 00111-1 Kakumäe t 59.44205124.594919 796 Haabersti 797 00112-1 Kakumäe t 59.44291724.594070 797 Haabersti 133436 00129-1 Kakumäe t 59.44268624.595277 133436 Haabersti 28897 5100101-1Kalakasvan59.02036925.704090 28897 Roosna-Alliku vald 30200 5100102-1Kalakasvan59.02016025.704440 30200 Roosna-Alliku vald 1216 10305-1 Kalamaja 59.44604324.738127 1216 Põhja-Tallinn 1217 10306-1 Kalamaja 59.44464024.737109 1217 Põhja-Tallinn 127994 10506-2 Kalamaja 59.44295124.738192 127994 Põhja-Tallinn 133402 7801262-1Kalamajand58.32226626.815867 133402 Haaslava vald 22154 6700205-1Kalamehe 58.38364924.516193 22154 Pärnu linn 5408 29309-1 Kalamäe 59.47393525.544611 5408 Kuusalu vald 5409 29310-1 Kalamäe 59.47380725.546369 5409 Kuusalu vald 28865 3700064-1Kalana 58
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
172 1088 5/20/2012 Low 13 173 1095 8/21/2011 Medium 28 174 1127 9/18/2011 Not Specified 48 175 1154 2/14/2012 Critical 44 176 1154 2/14/2012 Critical 11 177 1154 2/14/2012 Critical 23 178 1154 2/14/2012 Critical 7 179 1185 8/23/2012 Low 7 180 1187 11/19/2012 Medium 14 181 1189 4/8/2009 Critical 27 182 1191 11/6/2011 Medium 35 183 1217 4/25/2012 Not Specified 25 184 1218 6/19/2009 Not Specified 3 185 1221 4/18/2012 Not Specified 1 186 1221 4/18/2012 Not Specified 11 187 1221 4/18/2012 Not Specified 16 188 1222 2/4/2010 Medium 48 189 1253 1/25/2010 Critical 15 190 1280 1/10/2010 Low 40 191 1282 2/27/2012 Not Specified 26 192 1282 2/27/2012 Not Specified 10 193 1285 5/31/2012 Critical 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
