28. Maa kihiline ehitus mandrite all on maakoor 70-80 km. Mere all 8-10 km. Eestis 42-47 km. Maismaal settekiht 4km graniit 40 km. 100 km sügavusel on litosfäär (tahke). Järgmine kiht on astenosfäär (mantli ülemine osa 100-350 km paks). Vahevöö 80% planeedi ruumalast. Välistuum ulatub 2800- 2900km sügavusele. Tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum koosneb suuresti Fe ja Ni, mida on ligi 10%. Sisetuum on tahke Fe ja Ni, raadius 1216 km. 29. Maavärinad üks põhjus on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad tekivad seal, kus ookeanis leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinaid iseloomustavad suurused Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
Kuigi Henriku Liivimaa kroonika rõhutab, et rahulepe oli sõlmitud vaid Läänemaa lõunaosa, Soontagana vanematega, kelle piiridest ka rahumeelselt läbi mindi, on avaldatud ka arvamust, et tegu oli leppe rikkumisega. Teisalt on ka oletatud, et vaherahu oli siiski juba selle retke ajaks lõppenud ja sõjakäigu vastuolulisi väiteid sisaldavas kirjelduses on üldse ekslikult kokku liidetud kaks erinevat sõjakäiku, milles teine toimus hoopis 1216. aastal. Sõjaväe, kuhu Läti Henriku sõnul kuulus umbes 3000 sakslast ja 3000 liivlast- latgalit, saabumine oli ridalastele ootamatu, mistõttu paljud neist saadi kätte ning tapeti või võeti vangi. Samuti saadi saagiks suurel hulgal kariloomi ja hõbedat. Pärast kolmepäevast rüüstamist pöörduti Liivimaale tagasi. Leole piiramine Märtsi-aprilli paiku korraldati järgmine sõjakäik, seekord Sakala põhjaosas asunud Leole linnuse vastu
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
liigitanud viieks tüübiks: rüüsteretked, piiramisretked, ehitusretked, lahingretked, kaitseretked. Lisada võib veel vabastus/varustusretked. Ristisõdijate retkedest olid arvulises ülekaalus kindlasti rüüsteretked. Rüüstamine andis ühelt poolt kindlasti saaki, kuid teisalt valmistas ette ka vastase võimalikku alistumist. Ristisõdijad tegelesid rüüstamiseg väga aktiivselt. Peale selle nõrgestas sagedane rüüstamine vastast ka psühholoogiliselt, nõrgestas vastupanutahet. 1216. aastal sooritasid sakslased latgalitega väga palju retki ugalastele. Eestis ei osatud hobustega võidelda, eriti. Rüüsteretked Kui vaadata rüüsteretki lähemalt, võib ka seal eristada teatud alaliike. On kaks põhilist liiki. Üks liik on väheste jõududega kiire retk, mis võis ulatuda väga kaugele vaenlase tagalasse. Kuna osalejaid oli vähe, siis nad liikusid väga kiiresti. Sel juhul ei tohi rüüstatav ala ega rüüstamise kestus suur olla. Teine liik on suure väega retk
KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine ...
1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 1. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega:
+2..+7 °C puhanguti 1517 m/s. Õhutemperatuur on +2..+7°C. Neljapäev 28.11 Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Lääne ja loodetuul tugevneb 712, puhanguti Öö 0..+5 °C 15, saartel ja rannikul 1216, puhanguti 2325 m/s. Õhutemperatuur on 0..+5°C. Peamiselt pilves ilm. Sajab vihma ja lörtsi. Puhub lääne ja loodetuul 712, Päev 0..+5 puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 °C 16, puhanguti 2325 m/s. Õhutemperatuur on 0
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Tallinn Mustamäe College G2K Jaana-Kristiina Jõgevest The Four oldest churches of Tallinn Report Supervisor: Ingrid Teigar Tallinn 2009 The Dome Church The Danes began fortification of Toompea after the conquest of Tallinn in 1219 and probably also built the first church there. It was presumably a wooden building located at the site of the present cathedral. However, a serious conflict with the Order of the Brothers of the Sword broke out soon as the latter wanted to gain control of the entire Estonia. The order succeeded in subordinating Tallinn and the whole of North Estonia to its rule in 1227. The monks of the Dominican Order began the construction of a stone church in Toompea in 1229. The first written data on the cathedral date back to 1233, the date of a battle...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus....................................................
· Kolme maleva manööver 1215 kevad · Osalesid Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Oli kahe rinde rünnak · Merelt piirasid saarlased, maalt Sakala ja Ugandi väed · Uue sadama merelahing · Tormi eest Saaremaal varjunud saksa laevastiku ründamine · Ebaõnnestus, sest ühtegi laeva vallutada ei suudetud · Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpuks alistati nii Sakala kui Ugandi · 1216 uganlaste ja sakalaste ühine retk Pihkvasse · Venelastele ei meeldinud Ugandi alistumine ja ristimine · 1217 eestlaste ja venelaste ühine katse vallutada Otepääd · Õnnestus pika piiramise tulemusena · Rahu tingimusena pidid sakslased lahkuma kogu Eesti alalt Madisepäeva lahing 21.09.1217: · Oli tulemuseks eestlaste katsele saada initsiatiiv enda kätte · Liit sõlmiti ka venelastega · Sakslased said plaanist teada
Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga. 1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele: . 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad . 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Prantsusmaale. Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207 keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi (paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks nimetamast. Lepituseks andis ta kõik kuninga valdused Inglismaal paavstile. Jäi maatuks. Maad andis tagasi rendile talle. Üritas Magna Charta’t ka annulleerida. Prantsusmaa invasioon. Saadi enda kätte London ja pool Iirimaad. Johni päästis vaid üks asi. 1216 suri ära. Tal oli troonipärija. 1215. a Magna Carta, Henry III. Kuningal oli piiramatu võim. Siin tuleb mängu antud kiri. 5 Oli 63 artikliline. Sündis väga põletavast sisepoliitilisest kriisist. Aadel oli väga tige maksude ja kohustuste peale, mida John Maata peale surus. Linnadele kinnitati nende vanad privileegid ja nende puutumatus. 4 artiklit on tänaseni
impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad
1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu. Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad. Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine. Pihkvas tekitad Ugandi ristimine pahameelt. 1216 Tehti rüüsteretk Ugandisse. 1217 , kolmekuningapäeval tehti Sakslastega- uute liitlastega- sõjakäik Venemaale. Venelased otsustasid nüüd eestlastega ühiselt Sakslaste vastu välja astuda. 1217 veebruaris saabuis venelaste vägi Otepää alla- nendega koos Saarlased, Harjulased, ristitud sakslased. Piiramine kestis 17 päeva.Toimus Sakslaste suurim lüüasaamine- Olid sunnitud paluma rahu ning sellega seoses pidid Sakslased lahkuma kogu Eestist.
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
erandeid) mungad olid aadliverd. Tekkinud oli aga linnaelu ja ka linlased vajavad võimalust usule keskenduda. Linnakodanikkonnale avasid juurdepääsu jumalasõnale kerjusmungaordud. Olid kaks suurt ordut, mis mõlemad said alguse 13. saj alguses, mis oli paljude ketserlike õpetuste kujunemise aeg. Ketserlike jutlustajate vastu astus Dominio de Guzman rajas uue ordu, mida tema nime järgi nimetatakse dominiiklaste orduks. See kinnitati paavsti poolt 1216. aastal ning selle ametlik nimi oli ametlik nimi oli Jutlustajate Vendade ordu. Kerjusordude konvendid rajati linnadesse, inimeste keskele. Tollaste kiriklike ideoloogiliste vastasseisude oluliseks teemaks oli vaesus: küsiti, kas kirikule on kohane olla rikas ja kas õiglane on aadlikest piiskoppide jõukus ja pillav elulaad, kerjusordude liikmed loobusid aga omandist. Nad pidid ennast ülal pidama kerjates sellest, mida inimesed neile andsid
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadiga. Alles 2 nädala pärast suutsid sakslased sadamasuust välja murda ja avamerele pääseda. Ugandi ja Sakala alistuvad 1215. a. suvel tehti mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati nii kaua, kuni eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalased pidid rahu paluma, saksa kaupmeestelt ära võetud varad tagastama ja end ristida laskma. Ka sakalased lasid end ristida. 1216. a. tegi Vürst Vladimir rüüsteretke Ugandisse. Seejärel ugalased oma liitlaste sakslastega kaitsesid Otepää linnust. 1217. a. kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti vasturetk Venemaale, kust tagasi pöörduti vangide, kariloomade ja muu saagiga. Võit Otepää all 1217. a. veebruaris saabus Otepääle venelaste sõjavägi, kellega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piirajate arv oli kokku 20 000. Piiramine kestis 17 päeva. Riiast said sakslased appi 3000 meest,
Hpy8I GTn'nAC 19 116, 125, 164, 225, 259, 290 475, 648, 738, 895, 1012, 1137 1435, 1470, 1482, 1501, 2013 2064, 2408 Hpy188III TC'nn_GA 12 536, 547, 799, 919, 976, 1312 1364, 1797, 1811, 1908, 2215 2302 HpyF10VI GCn_nnnnn'nGC 12 203, 214, 362, 388, 439, 936 1161, 1172, 1207, 1216, 1401 2499 KasI G'GCGC_C 2 204, 2489 KpnI G_GTAC'C 1 1461 MboII GAAGAnnnnnnn_n' 18 168, 384, 576, 810, 1297, 1851 1890, 2011, 2041, 2086, 2158 2187, 2203, 2221, 2227, 2253 2286, 2433 MlyI GAGTCnnnnn' 4 259, 286, 533, 2252 MmeI TCCrACnnnnnnnnnnnnnnnnnn_nn' 3 1319, 2376, 2442
Loob oma ümber ustava sõpruskonna, kelle abil suudab korda hoida. Volga-Bulgaaria peab aeg- ajalt sõdu. Vladimir Suzdadi maa ääres elavaid rahvaid-maid, mordvalased, udmurdid ristiusustada ja alasid endale saada. Tema ajajärku peetalkse õitsenguperioodiks. 1212 sureb. Vanim poeg Konstantin, kes läks isaga tülii ja Vsevolod määras päriseks järgmise poja Juri (kolmas Jaroslav). Konstantin otsis liitlasi endale ja Vistislav Uljas tuli pluss Novgorod ja Smolensk. 1216 Lipitsa lahing, ühel pool Konstantin, teisel nooremad vennad. On küllaltki suur lahing. Konstantin võidab, ründas ootamatult. 1808 tuli välja haruldane leid, seotud lahingu ja vürstide põgenemisega. Kuldnaastudega kiiver, rõngassärk. JAroslav Vsevolodovitsi kiiver 12.-13. sajandist, uhkeim kiiver, mis leitud! Graveering ,,Suur olgu püha Ingli Miikaeli abi oma orjale Fjodorile (JAroslavi ristinimi)" Ristimine pidi olema seotud mingi kristliku tähtpäevaga. Konstantin valitseks kaks
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
ugandlased pidid samal ajal latgaleid rüüstama, et nad ei saaks appi minna; kogu aktsioon ebaõnnestus, sest osalenud jõududest jäi väheseks juunis 1219 oli merelahing Uues sadamas 1215. a suvel võtsid rüüsteretkedest laostatud Ugandi ja Sakala ristiusu vastu ja sakslased asusid Otepääle Ugandi ja Sakala ristimine polnud täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda Ugandi ristimine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimir tegi 1216. a sügisel rüüsteretke Ugandisse, seejärel asusid ugalased koos sakslastega kindlustama Otepää linnust; 1217. a kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti ühine sõjaretk Venemaale nüüd hakkasid Pihkva ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu ja otsustati koos eestlastega neile vastu hakata; liidusuhted sõlmiti kõigepealt saarlastega (saarlased olid juba 1216. a Polotski vürstiriigiga Riia vastu ühisaktsiooni planeerinud); järgnes 1217
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maai...
1) Saarlased pidid tungima Riia alla ja sulgema Väina jõesuu. - Nurjus, sest ootamatult saabusid ristisõdijate laevad. 2) Ridalased suunduma Turaida liivlaste vastu. 3) Sakala ja Ugandi mehed rüüstama lätlaste maad. Kättemaksuks rüüstati Ugandit. Latgalite sõjakäigud toimusid Tartus, Vaigas ja Sakalas. Tulemuseks oli ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas. Piirati Soontagana linnust, mis lõppes ristimise ja pantvangidega kinnitatud rahu sõlmimisega. 1216. aastal Saarlased otsisid liitu Polotski vürstiga Vlaimiriga, kes ootamatult suri. Riialased kutsusid kaasa teejuhid Sakalast, läksid koos liivlaste, latgalite, ristisõdijate ja mõõgavendadega Harjumaale. Sissetungijate rüüsteretked ulatusid Revala küladeni. Teised läksid rüüstama Järvamaad, mõned kiiremad jõudsid Virumaa küladeni. 1216. aastal süüdistas Pihkva vürst Vladimir
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
2190 2736 Kangur Karl Tallinn 05:12:18 M17 1713 1069 Kangur Kristjan Lääne-Viru 04:32:05 M17 710 2151 Kannimäe Mihkel Võru 03:41:42 M17 569 2684 Kannimäe Taavi Võru 03:34:22 M17 2065 2216 Karp Kalev Lääne-Viru 04:57:41 M17 1557 1216 Kask Hans-Kristjan Tartu 04:23:29 M17 1780 2686 Kelder Oliver Võru 04:35:52 M17 574 2814 Kelk Kristjan Harju 03:34:29 M17 563 2469 Kiitam Ivar Tallinn 03:34:14 M17 576 736 Kivistik Kristjan Viljandi 03:34:37 M17 1338 2322 Koolmeister Jaan Hiiumaa 04:11:56 M17
1122 Wormsi konkordiaat kompromiss, vaimulikud valivad piiskopid keisri juursolekul (vaimulike investituut) ja peale seda jagas keiser neile maid (ilmalik investituut). Wormsi konkordiaat ei lõpetanud vastuseisu. Friedrich I Barbarossa vs Aleksander III vastasseis. Friedrich I Barbarossa sai lüüa Lombardia Liigalt. Oma riigis nim kuningat piiskop ja peapiiskop. Paavstivõimu tippaeg 1198 1216, Innocentius III valitsusajal. Paavst kõrgeim instants. Paavstid 13. sajandil hariduselt juristid. Innocentius III ajal Saksamaal võistlesid rivaalid, paavst kutsuti vahendajaks. Arleaat (Lõuna Burgundia, Lõuna Itaalia). 24 Paavstile Saksamaa, Itaalia ja Arleaadi kroon. Milline seal vahekord ilmaliku ja kirikliku võimu vahel? John Maata (Inglismaa kuningas) oli vastuolus oma maaomanikega, tunnistas paavsti oma senjööriks.
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
N. A. Vavilov ASPECTS OF BRITISH HISTORY Н. А. Вавилов КРАТКАЯ ИСТОРИЯ ВЕЛИКОБРИТАНИИ Учебное пособие на английском языке Москва Институт международного права и экономики имени А. С. Грибоедова 2008 2 УТВЕРЖДЕНО кафедрой лингвистики и переводоведения Вавилов Н.А. Краткая история Великобритании: Учебное пособие на английском языке. – 2-е изд., пересмотр. и испр. – М.: ИМПЭ им. А.С. Грибоедова, 2008. – 88 с. Пособие содержит краткий очерк важнейших событий в истории Великобритании – от первых документально засвидетельствованных вторжений на остров (кельтов, римлян и англосаксов) до создания и распада Британск...
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ...
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
haavata. 1215 Ugandi ja Sakala alistuvad. Suvel tegid sakslased eriti latgalid mitmeid laastavaid retki Rahupalumisele vastati, et nad peavad tagastama kunagi saksa kaupmeestelt ära Uganidsse. Kuna abiväge polnud võtta pidid nad Riiast rahu paluma. võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. 1216 Ugandi risitmine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimid tegi sügisel rüüsteretke Seejärel asusid ugandlased ja sakslased kindlustama otepäe linnust. 1217 a Uganidsse. kolmekuninga päeval tehti Tasuretk Venemaale. Võit. 1217 Võit Otepää all
Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis. · Dominiiklaste ordu Dominikaanid (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, mille asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215. a. Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a. Nende kohaselt pidid dominiiklased elama vaesuses ning sõnakuulelikkuses. Dominiiklaste tunnuseks oli valge rüü, mille peale käis must kapuutsiga mantel. Dominiiklasteks hakkasid 17 peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust, mida
Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795 Jõgeva Saadjärve 87 25 117 278 1183 4495 3819 Jõgeva Saare 87 15 145 302 379 4033 1927
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Roos Margus 582 582 Sarapik Evi 792 792 Sirel Kristel 546 546 Toomsalu Tiina 784 784 Total Result 558 616 961 1216 1413 2165 3250 582 10761 Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus
Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pōdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795 Jõgeva Saadjärve 87 25 117 278 1183 4495 3819 Jõgeva Saare 87 15 145 302 379 4033 1927
134 2 25 1 2 1 4 3000 135 2 25 1 1 1 4 1000 136 1 47 1 3 1 2 200 137 1 32 1 2 1 4 195 138 5 66 1 6 5 3 1605 139 5 52 1 2 4 4 0 140 5 47 1 2 1 3 141 5 31 1 2 4 6 2200 142 5 63 1 2 4 4 600 143 5 60 1 2 1 1 1600 144 5 28 1 2 4 6 2500 145 5 27 1 1 4 4 1850 146 2 69 1 2 4 3 390 147 5 56 1 2 4 2 1216 148 2 30 1 6 6 3 850 149 5 22 1 1 1 4 1330 150 5 56 1 1 4 2 1145 151 5 55 1 2 4 3 590 152 5 53 1 1 4 2 360 153 5 41 1 2 4 2 1500 154 5 25 1 2 4 4 1100 155 5 20 1 1 1 2 1877 156 5 66 1 4 5 2 450 157 5 55 1 2 4 2 900 158 5 36 1 2 8 3 570 159 5 67 1 2 1 3 760 160 5 53 1 2 1 1 742
134 2 25 1 2 1 4 3000 135 2 25 1 1 1 4 1000 136 1 47 1 3 1 2 200 137 1 32 1 2 1 4 195 138 5 66 1 6 5 3 1605 139 5 52 1 2 4 4 0 140 5 47 1 2 1 3 141 5 31 1 2 4 6 2200 142 5 63 1 2 4 4 600 143 5 60 1 2 1 1 1600 144 5 28 1 2 4 6 2500 145 5 27 1 1 4 4 1850 146 2 69 1 2 4 3 390 147 5 56 1 2 4 2 1216 148 2 30 1 6 6 3 850 149 5 22 1 1 1 4 1330 150 5 56 1 1 4 2 1145 151 5 55 1 2 4 3 590 152 5 53 1 1 4 2 360 153 5 41 1 2 4 2 1500 154 5 25 1 2 4 4 1100 155 5 20 1 1 1 2 1877 156 5 66 1 4 5 2 450 157 5 55 1 2 4 2 900 158 5 36 1 2 8 3 570 159 5 67 1 2 1 3 760 160 5 53 1 2 1 1 742
üksi reisiv 512 aastane laps, üksi reisiv inimene kes ei saa iseseisvalt hakkama nt liikumisega, üle 10 inimesega grupp 2) eriliselt koheldavad reisijad ülebroneeritud kohaga reisijad, ootenimekirja pandud reisijad, mitteilmunud reisijad, ootel reisijad, VIP ehk tähtsad reisijad, lennufirma alalised lendajad 3) soodustusega reisijad nädalalõpu ja noorsoohinnad, alla 2aastane imik, 211 aastane laps, 1216 aastane laps, peresoodustus, õpilane/üliõpilane, 1224 aastaste noorte soodustus, seeniorisoodustus. 4) ärireisijad 5) korduvreisijad 174. Sunday Rule mõiste lennunduses lennupileti hinnareegel nõuab ööbimist sihtkohas ühel pühapäeva öösel vastu esmaspäeva. Each airline has different rules and tariffs that are associated with each "fare basis code." The fare basis code is
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
