Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1216" - 154 õppematerjali

1216 - 1217 – Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept – Madisepäeva lahing (kaotus)
thumbnail
12
docx

Arvutid Praktika Labor 2

w 688 1040 688 1200 0 w 624 1120 752 1120 0 w 624 1008 624 1120 0 w 720 1152 752 1152 0 w 720 1136 720 1152 0 w 512 1136 720 1136 0 w 512 1072 512 1136 0 w 640 1072 752 1072 0 w 688 1040 752 1040 0 w 688 992 688 1040 0 w 592 992 688 992 0 w 592 944 592 992 0 w 576 944 592 944 0 w 640 976 752 976 0 w 640 1072 640 976 0 w 624 1072 640 1072 0 w 624 944 752 944 0 w 624 1008 624 944 0 w 512 944 576 944 0 w 512 1008 512 944 0 w 512 1056 512 1072 0 w 352 1056 512 1056 0 w 352 1008 512 1008 0 150 752 1216 912 1216 0 2 0 5 150 752 1136 912 1136 0 2 0 5 150 752 1056 912 1056 0 2 0 5 150 752 960 912 960 0 2 5 5 I 512 1072 624 1072 0 0.5 5 I 512 1008 624 1008 0 0.5 5 x 150 1058 190 1061 4 32 C1 x 152 1012 192 1015 4 32 C0 w 912 1216 1264 1216 0 w 1264 1216 1264 1024 0 w 1264 1024 1264 720 0 w 1264 720 1264 400 0 w 1264 400 1264 80 0 w 1264 80 1296 80 0 w 1296 400 1264 400 0 w 1296 720 1264 720 0 w 1296 1024 1264 1024 0 w 912 1136 1248 1136 0 w 1248 1136 1248 944 0 w 1248 944 1248 640 0

Tehnoloogia → Arvutitund
9 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

$ 3 0.0000049999999999999996 0.0453089017280169 19 5 50 184 1408 136 1456 136 0 184 1408 328 1440 328 0 184 1216 456 1232 456 0 184 1216 664 1248 664 0 w 1104 856 1280 856 0 w 1280 856 1280 824 0 w 1104 888 1312 888 0 w 1312 888 1312 824 0 w 1280 856 1360 856 0 w 1360 856 1360 648 0 w 1360 648 1360 632 0 w 1360 632 1280 632 0 w 1280 632 1280 616 0 w 1312 616 1376 616 0 w 1376 616 1376 888 0 w 1312 888 1376 888 0 w 1360 296 1472 296 0 w 1504 296 1552 296 0 w 1376 616 1552 616 0 L 1104 856 1072 856 0 1 false 5 0 L 1104 888 1072 888 0 0 false 5 0 M 1536 696 1584 696 0 2.5 M 1536 728 1584 728 0 2.5 M 1536 760 1584 760 0 2.5

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid (IAF0041) labor 1 (segment E, baas NOR)

w 848 224 848 416 0 w 800 416 848 416 0 w 848 416 992 416 0 w 784 224 576 224 0 w 576 224 576 128 0 w 704 448 576 448 0 w 576 448 576 224 0 w 576 448 576 688 0 197 1152 48 1168 48 0 w 1072 160 1072 48 0 w 1072 48 1152 48 0 w 1072 304 1072 208 0 w 1072 208 1088 208 0 w 1088 208 1088 80 0 w 1088 80 1152 80 0 w 1072 448 1072 336 0 w 1072 336 1104 336 0 w 1104 336 1104 112 0 w 1104 112 1152 112 0 w 1072 592 1072 480 0 w 1072 480 1120 480 0 w 1120 480 1120 144 0 w 1120 144 1152 144 0 157 1216 416 1264 416 0 w 1280 240 1376 240 0 w 1376 240 1376 544 0 w 1376 544 1344 544 0 w 1312 544 1312 560 0 w 1312 560 1392 560 0 w 1392 560 1392 208 0 w 1392 208 1280 208 0 w 1280 176 1408 176 0 w 1408 176 1408 576 0 w 1408 576 1280 576 0 w 1280 576 1280 544 0 w 1280 144 1296 144 0 w 1296 144 1296 304 0 w 1296 304 1152 304 0 w 1152 304 1152 512 0 w 1152 512 1216 512 0 w 1216 480 1168 480 0 w 1168 480 1168 320 0 w 1168 320 1312 320 0 w 1312 320 1312 112 0

Informaatika → Arvutid i
96 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labor II, ALU- A B; shr A; xor A,B; A or B

w -128 1072 -192 1072 0 w -176 1040 -176 1136 0 x -599 1078 -554 1081 4 24 B(2) x -596 1043 -551 1046 4 24 A(2) L -512 1072 -544 1072 0 0 false 5 0 L -512 1040 -544 1040 0 0 false 5 0 150 -128 1232 -32 1232 0 2 0 5 154 -128 1056 -32 1056 0 2 0 5 150 -128 1152 -32 1152 0 2 0 5 150 -128 1312 -32 1312 0 2 0 5 w -208 1040 -176 1040 0 w -176 1040 -128 1040 0 w -160 1104 -160 1248 0 w -160 1248 -128 1248 0 w -160 1248 -160 1328 0 w -160 1328 -128 1328 0 w -176 1136 -128 1136 0 w -176 1136 -176 1216 0 w -176 1216 -128 1216 0 w -192 1072 -192 1168 0 w -192 1168 -128 1168 0 w -192 1168 -192 1296 0 w -192 1296 -128 1296 0 154 -32 1088 80 1088 0 2 0 5 w -32 1056 -32 1072 0 w -32 1104 -160 1104 0 w -160 1104 -160 992 0 152 0 1232 80 1232 0 3 0 5 w 0 1232 -32 1232 0 w 0 1216 -32 1216 0 w -32 1216 -32 1152 0 w 0 1248 -32 1248 0 w -32 1248 -32 1312 0 w 80 864 80 912 0 w 16 912 80 912 0 M 80 1616 112 1616 0 2.5 w -32 1632 -32 1696 0 w 0 1632 -32 1632 0 w -32 1600 -32 1536 0 w 0 1600 -32 1600 0

Informaatika → Arvutid i
43 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

King John

King John King John He was born in 1167 John died in October 1216 His brother was King Richard I King John nick-name was John Lackland. He had intelligence, administrative ability and he was good at planning military campaigns. The Magna Carta I, King John, accept that I have to govern according to the law. So I agree: 1. Not to imprison nobles without trial 2. That trials must be in courts; not held in secret by me 3. To have fair taxation for the nobles 4. To let freemen travel wherever they like 5

Keeled → Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Labor II, ALU-A cmp B; shr A; clr A, B; A nor B

w 704 1136 704 592 0 w 656 208 656 1088 0 w 2272 -176 608 -176 0 w 608 1040 608 -176 0 x 334 1024 379 1027 4 24 A(1) x 385 1077 430 1080 4 24 A(2) x 450 1119 495 1122 4 24 A(3) x 2280 -187 2325 -184 4 24 A(1) x 2280 195 2325 198 4 24 A(2) x 2281 576 2326 579 4 24 A(3) x 502 1025 581 1028 4 34 shrsA 153 -112 1296 16 1296 0 2 5 5 153 -112 1376 16 1376 0 2 0 5 153 -112 1456 16 1456 0 2 0 5 153 -112 1536 16 1536 0 2 5 5 w -112 1280 -320 1280 0 w -320 992 -320 1184 0 w -560 880 -560 1216 0 w -112 1312 -560 1312 0 w -368 1040 -368 1264 0 w -112 1360 -368 1360 0 w -112 1392 -608 1392 0 w -112 1440 -416 1440 0 w -112 1520 -464 1520 0 w -416 1088 -416 1344 0 w -464 1136 -464 1424 0 w -608 576 -608 1296 0 w -656 336 -656 1376 0 w -112 1472 -656 1472 0 w -704 336 -704 1456 0 w -112 1552 -704 1552 0 w -320 1184 -320 1280 0 w -368 1264 -368 1360 0 w -416 1344 -416 1440 0 w -560 1216 -560 1312 0 w -608 1296 -608 1392 0 w -656 1376 -656 1472 0 w -704 1456 -704 1552 0

Informaatika → Arvutid i
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inglismaa valitsejad

ENGLAND... Normannid: · William I (vallutaja) 1066-1087 · Henry I 1100-1135 · Stephen 1135-1154 · Keisrinna Matilda 1141 Plantagenets: · Henry II 1154-1189 · Richard I (Lõvisüda) 1189-1199 · John I 1199-1216 · Henry III 1216-1272 · Edward I 1272-1307 · Edward II 1307-1327 · Edward III 1327-1377 · Richard II 1377-1399 The house of Lanchester: · Henry IV 1399-1413 · Henry V 1413-1422 · Henry VI 1422-1461, 1470-1471 The house of York: · Edward IV 1461-1470, 1471-1483 · Edward V 1483 · Richard III 1483-1485 Tuudorid: · King Henry VII 1485 - 1509 · King Henry VIII 1509 - 1547 ·...

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
12
txt

Arvutid (IAF0041) 2. labor (4-bit ALU: cmp, inv, ror, xor)

w 1248 496 1248 768 0 w 1184 768 1248 768 0 w 1232 176 1344 176 0 w 1376 176 1424 176 0 w 1248 496 1424 496 0 L 976 736 944 736 0 0 false 5.0 0.0 L 976 768 944 768 0 0 false 5.0 0.0 M 1408 576 1456 576 0 2.5 M 1408 608 1456 608 0 2.5 M 1408 640 1456 640 0 2.5 M 1408 672 1456 672 0 2.5 w 1408 16 1440 16 0 w 1440 16 1440 512 0 w 1440 512 1392 512 0 w 1392 512 1392 576 0 w 1392 576 1408 576 0 w 1408 208 1408 480 0 w 1408 480 1376 480 0 w 1376 480 1376 608 0 w 1376 608 1408 608 0 w 1216 336 1216 480 0 w 1216 480 1360 480 0 w 1360 480 1360 640 0 w 1360 640 1408 640 0 w 1216 544 1344 544 0 w 1344 544 1344 672 0 w 1344 672 1408 672 0 x 1467 581 1482 585 0 15 y0 x 1468 613 1483 617 0 15 y1 x 1466 646 1481 650 0 15 y2 x 1468 678 1483 682 0 15 y3 L 48 64 48 32 0 0 false 5.0 0.0 L 64 64 64 32 0 0 false 5.0 0.0 L 80 64 80 32 0 0 false 5.0 0.0 L 96 64 96 32 0 0 false 5.0 0.0 L 112 64 112 32 0 0 false 5.0 0.0 L 128 64 128 32 0 0 false 5.0 0.0 L 144 64 144 32 0 0 false 5.0 0.0

Informaatika → Arvutid i
248 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 150 1232 600 1232 648 1 2 0.0 150 1200 600 1200 648 1 2 0.0 150 1168 600 1168 648 1 2 0.0 152 1216 664 1216 728 1 4 0.0 w 832 648 800 664 0 w 800 648 792 664 0 w 768 648 776 664 0 w 736 648 768 664 0 150 832 600 832 648 1 2 0.0 150 800 600 800 648 1 2 0.0 150 768 600 768 648 1 2 0.0 150 736 600 736 648 1 2 0.0 152 784 664 784 728 1 4 0.0 w 976 648 944 664 0 w 944 648 936 664 0 w 912 648 920 664 0 w 880 648 912 664 0 150 976 600 976 648 1 2 0.0 150 944 600 944 648 1 2 0.0 150 912 600 912 648 1 2 0.0 150 880 600 880 648 1 2 0.0 152 928 664 928 728 1 4 0.0 w 728 600 728 584 0

Informaatika → Informaatika
149 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ristsõna - kirik

E F L E R 1) Esimene inimene 2) Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3) Jumala poeg 4) Jumala maine asemik 5) Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6) Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7) Paavsti volitatud esindaja 8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 ­ 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster 14) Ingel, kes sai allilma see on põrgu peremehekes saatanaks 15) Osa hingi ei lähe mitte otse taevasse vaid läbivad etapi, kus piinlevad viimse kohtupäevani 16) Usustõe peamine allikas keskajal 17) Kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused 18) Hispaania päritolu aadliseisusest munk 19) Keskaja tuntuim teoloog (perekonnanimi)

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

153 200 576 240 576 1 2 5 153 208 608 248 608 1 2 5 w 176 520 168 520 0 w 168 472 168 344 0 w 192 536 160 536 0 w 160 536 160 288 0 w 160 224 104 224 0 w 192 552 152 552 0 w 152 488 152 368 0 w 152 368 104 368 0 w 200 568 144 568 0 w 144 248 104 248 0 w 200 584 136 584 0 w 136 584 136 392 0 w 136 392 104 392 0 w 208 600 128 600 0 w 128 600 128 304 0 w 128 272 104 272 0 w 208 616 120 616 0 w 120 616 120 416 0 w 120 416 104 416 0 w 1232 600 1232 496 0 w 1224 576 1224 488 0 w 1216 544 1216 480 0 w 1208 512 1208 472 0 w 1208 472 1208 112 0 w 1208 112 1344 112 0 w 1216 480 1216 232 0 w 1216 232 1344 232 0 w 1224 488 1224 352 0 w 1224 352 1344 352 0 w 1232 496 1232 472 0 w 1232 472 1344 472 0 M 1648 80 1680 80 0 2.5 M 1648 200 1680 200 0 2.5 M 1648 320 1680 320 0 2.5 M 1648 440 1680 440 0 2.5 w 1224 576 1224 592 0 w 1216 592 1216 544 0 w 1208 512 1208 584 0 w 248 608 1232 608 0 w 1232 600 1232 608 0 w 1224 592 1224 600 0

Informaatika → Arvutid
54 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Viktoriini küsimused

Viktoriin Koosts:Raine Siimuste 27.August 2015 1.Küsimus Kui palju vedelikku on 1 dekaliitris ? 2.Küsimus MILLISEDTOIDUD ON MUSTA VÄRVI, AGA MITTE KÕRBENUD? 3.Küsimus MISON NÕRUTAMI NE? 4.Küsimus KUIDAS LAEVAD VEEL PÜSIVAD? 5.Küsimus MISSUGUSED ON Š TÄHEGA ALGAVAD SÕNAD? 6.Küsimus MISTOIMUS 1216 AASTAL EESTIS? 7.Küsimus MISAASTAL ILMUSID INIMESED MAALE?

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti vabadusvõitluse kontrolltöö

Albert- oli piiskop, aadlisoost, energiline, rajas Riia linna, Kaupo- teda on nimetatud liivlaste kuningaks, kuulus Turaida linnus, Turaida vanem Lembitu- oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220.a. Lihula linnuse Valdemar 2.- oli Taani suurriigi mõjukamaim valitseja, 1222 vallutas osa Saaremaast, Stensby leping( kindlustas Taani võimu Eestimaal) vürst Vladimir- oli Pihkva vürst, 1216 rüüstas Ugandit, 1217 osales osa vägedega Otepää linnuse piiramisel Vjatško- oli Koknese vürst, 1223 oli võimalus vallutada Eesti alad koos 200 mehega, aga ebaõnnestus 3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaeg - Usud

Usume keskaega Mõisted Paavst ­ Roomakatoliku kiriku pea Apostel ­ Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis ­ Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal ­ toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra ­tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon ­ Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit ­ erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ­ ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio ­ saatmine, lähetus). Karolingide renessanss ­ Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...

Ajalugu → Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

w 1480 136 1456 136 0 w 1480 152 1456 152 0 w 1456 152 1456 136 0 w 1456 136 1456 88 0 w 1456 88 1376 88 0 w 1376 88 1376 56 0 M 1400 600 1400 656 0 2.5 150 1352 504 1352 528 1 2 0 150 1384 504 1384 528 1 2 0 150 1416 504 1416 528 1 2 0 150 1448 504 1448 528 1 2 5 152 1400 560 1400 600 1 4 5 w 1416 528 1416 544 0 w 1384 528 1384 544 0 w 1384 544 1392 560 0 w 1416 544 1408 560 0 w 1416 560 1448 544 0 w 1448 528 1448 544 0 w 1384 560 1352 544 0 w 1352 528 1352 544 0 M 1264 600 1264 656 0 2.5 150 1216 504 1216 528 1 2 0 150 1248 504 1248 528 1 2 0 150 1280 504 1280 528 1 2 0 150 1312 504 1312 528 1 2 0 152 1264 560 1264 600 1 4 0 w 1280 528 1280 544 0 w 1248 528 1248 544 0 w 1248 544 1256 560 0 w 1280 544 1272 560 0 w 1280 560 1312 544 0 w 1312 528 1312 544 0 w 1248 560 1216 544 0 w 1216 528 1216 544 0 M 1128 600 1128 656 0 2.5 150 1080 504 1080 528 1 2 0 150 1112 504 1112 528 1 2 0 150 1144 504 1144 528 1 2 0 150 1176 504 1176 528 1 2 5 152 1128 560 1128 600 1 4 5

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hiliskeskaeg - spikker

vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 ­ tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 ­ aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj ­ tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 ­ lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem. 15 saj keskpaigas läksid paljud kloostrid üle rangemale elukorralduse. Tunnipalvused ­ tähtsama osa iga kloostri päevast moodustav tegevus. Kloostrid kirjutasid ümber ka raamatuid. Skriptoruum ­ ümberkirjutus tööde tegemis ruum. Dormiitsium ­ ühine magamisruum. Refektoorium ­ ühine söögiruum.

Ajalugu → Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaja isikud

peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks Kaupo- oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses Lembitu- Lõhavere linnuse vanem, keda on mainitud Läti Hendriku kroonikas, kus ta peamiselt paistis silma sõjaretkedel. Vürst Vladimir- vürst, kes Ugandi ristimise pärast tegi 1216. Aasta sügisel sinna rüüsteretke Voldemar 2- taanlaste kuningas, kes juhtis 1219. Aastal taanlaste laevastikku Tallinna sadamasse Johan- rootslaste noor kuningas, kes tungis oma väega 1220. Aasta suvel Läänemaale

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ristisõda

RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Muistne vabadusvõitlus

1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlemis-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi. 5. Eestlastel polnud ühtsust, üksmeelt. Linnused LINNUS KES KES PIIRASID ? MILLAL ? KAITSESID ? OTEPÄÄ EESTLASED RISTISÕDIJAD 1208 VÕNNU RISTISÕDIJAD EESTLASED 1210 TOREIDA RISTISÕDIJAD EESTLASED 1211 SOONTAGANA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1216 LINDANISE EESTLASED TAANLASED 1219 LIHULA EESTLASED ROOTSLASED 1220 TARTU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1224 MUHU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 VALJALA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 Põhja-Euroopa rahvaste ristimine ! Rahvad on reastatud ristimise järjekorras ! taanlased rootslased norralased soomlased leedulased liivlased lätlased eestlased ARUTLUS Miks sattusid Läänemere idakalda rahvad katoliku, aga

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Katoliku kirik ja paavsti võim

Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid...

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
8
doc

The Middle Ages

Henry II reign ended in 1189 and the next King of England was his third son Richard. Richard lead the country for 10 years and he was succeeded by Henry II's fifth son John. In 1215 King John was forced by the Barons to sign the Magna Carta, which was a collection of 37 English laws. The purpose of the Magna Carta was to curb the King and make him govern by the old English laws that had prevailed before the Normans came. King John's reign lasted until 1216. Then the power was taken over by his son King Henry III. He leaded England for a very long time, until 1272. He was succeeded by his son Edward I. Edward I conquered Wales in 1284. He also tried to conquer Scotland and it even went right for him but only temporarily. Under the direction of Robert Bruce Scotland managed to restore its independence. In 1307 he was succeeded by Edward II, his son. In 1311-1315 there was the Great Famine. There was a series of

Ajalugu → British history (suurbritannia...
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227

esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing · Tormi eest varjunud sakslaste laevastiku ründamine · Ebaõnnestus Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpul alistati Sakala ja Ugandi · 1216 Ugandi ja Sakala retk Pihkvasse · 1217eestlaste ja venelaste katse vallutada Otepääõnnestus Rahu tingimusena pidid Sakslased lahkuma Eesti aladelt MADISEPÄEVA LAHING 21.09.1217 See oli tulemuseks eestlaste katsele võim endale saada Sakslased said plaanist teada · Tahtsid eestlasi purustada enne venelaste tulekut · Hukkusid mitmed vanemad Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo · Saksa rüüstas veel pikka aega Lahingu tulemused · Eesti vaimu ei suudetud murda

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laevade joonised ja pildid

Bulk carrier ­ Puistlastilaev e. balker ­ ALEKSANDER KOLMPERE (ehitatud Bulgaarias 1987) LOA =184,62m; LPP =180,4m; B =22,86m; D =14,15m; T =10,10m; H =40,7m; f = 31 860 t; light = 7 755 t (T= 2,83 m); W = 24 050 t; TPC = 34,78 t/cm; GT = 18 502; NT = 8 577; v = 13,8 sõlme; N =10 200 bhp Ore carrier ­ Maagiveolaev ­ - PEENE ORE (ehitatud Lõuna-Koreas 1997) LOA = 332,0 m; LPP = 320,0 m; B = 58,0 m; D = 30,2 m; T = 23,0 m; f = 360 000 t; light = 375 38 t (T = 2,83 m); W = 322 400 t; TPC =172,2 t/cm; GT = 155 051; NT = 55 792; v = 14,7 sõlme; N = 34 650 bhp Containership ­ Konteinerilaev ­ MUUGA (ehitatud Hollandis 1995) LOA = 90,67 m; LPP = 84,95 m; B = 15,80 m; D = 5,80 m; T = 4,63 m; f = 4 705 t; light = 1 505 t; W = 3 200 t; GT = 2 658; NT = 1216; v = 14,4 sõlme; N = 4 480 bhp Roll-on/roll-off ship ­ ro-ro-laev ­ LEHOLA (ehitatud Hispaanias 1999) LOA = 122,32 m; LPP = 112,20 m; B = ...

Merendus → Merendus
33 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muistne vabadusvõitlus - lahingud ja sündmused

II 1215 ­ 1227 1215 alg ­ rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) ­ kaotus ­ kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun ­ Merelahing Uues sadamas ­ saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked), nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr ­ Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid ­ sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept ­ Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud ­ Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi ­ taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss ­ Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 ­ võiduristimine 1220 suvi ­ Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

"Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus" slaidiesitlus

1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu Rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus Tegevusloa said paavstilt 1216. aastal Paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega Kloostrite elukorraldus Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid tunnipalvused oluline roll raamatute ümberkirjutamisel Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis Ühine magamisruum- dormitoorium Söödi refektooriumis Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad AITÄH!

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid I praktikumi esimene töö

w 352 560 592 560 0 w 592 560 592 208 0 w 592 208 736 208 0 w 560 192 560 336 0 w 560 336 720 336 0 w 640 352 720 352 0 w 640 352 640 224 0 w 640 416 640 368 0 w 640 368 720 368 0 I 464 192 528 192 0 0.5 w 448 192 464 192 0 w 352 368 608 368 0 w 608 368 608 464 0 w 608 464 720 464 0 w 624 416 624 512 0 w 624 512 720 512 0 w 512 528 720 528 0 w 832 496 976 496 0 w 976 496 976 352 0 w 976 352 1056 352 0 w 848 352 848 336 0 w 848 336 1056 336 0 w 848 208 848 320 0 w 848 320 1056 320 0 M 1184 336 1216 336 0 2.5 w 528 192 544 192 0 w 544 192 560 192 0 w 560 192 736 192 0 w 512 224 640 224 0 w 640 224 736 224 0 w 512 416 624 416 0 w 624 416 640 416 0 153 1056 336 1184 336 0 3 0.0 w 352 240 544 240 0 w 544 240 544 480 0 w 544 480 720 480 0

Informaatika → Arvutid i
22 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Keskaja usk ja kirik

· Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus. · Nende hallide kuubede järgi nimetati neid hallideks vendadeks. · Lihtsa eluviisi tõttu kutsuti neid ka väiksemateks vendadeks. · Frantsisklane/sed · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/el_greco635.php · 1216. aastal sai paavstilt õnnistuse Dominiiklaste ordu, mille rajas hispaania päritolu munk Dominicus. · Dominiiklasi tunti kui jutlustaja vendi ning nende kuubede järgi ka kui musti vendi. · Nad panid suurt rõhku haridusele. Pühakud · Jumala armust said inimesed osa läbi pühakute. · Pühaku staatuse oli andnud neile tugev usk jumalasse. · Kuulsaimad pühakud olid Apostlid, Peetrus, Paulus, Benediktus, Franciscus ja Dominicus.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Viktoriin: Keskaeg

• b) Naine • c) Mees ja naine 12. Õige vastus • a) Mees 13. Kus naiste õigused ja vabadused olid väiksemad? • a) Põhja – Euroopas • b) Vahemere – äärses Euroopas • c) Kesk - Euroopas 13. Õige vastus • b) Vahemere – äärses Euroopas, kuna seal valitses Rooma õigus 14. Millal võttis kirik vastu määruse, et juudid peavad edaspidi kandma spetsiaalset tunnust, et neid oleks võimalik ärä tunda ja teistest eristada? • a) 1214. aastal • b) 1216. aastal • c) 1215. aastal 14. Õige vastus • c) 1215. aastal 15. Väga suureks probleemiks linnas olid... • a) tulekahjud • b) loomapidamine • c) pidalitõbised ja kerjused 15. Õige vastus • a) tulekahjud • b) loomapidamine Aitäh tähelepanu eest 

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korra...

Geograafia → Usund
23 allalaadimist
thumbnail
8
txt

ARVUTID I LABOR 2

w 1056 1072 992 1072 0 w 1056 1040 1056 1072 0 w 944 1088 944 1056 0 w 976 1056 976 1088 0 w 992 1056 976 1056 0 w 992 1040 992 1056 0 w 928 1056 944 1056 0 w 928 1040 928 1056 0 w 1072 992 1072 960 0 w 1040 992 1040 960 0 w 1008 992 1008 960 0 w 976 992 976 960 0 w 944 992 944 960 0 w 912 992 912 960 0 w 880 992 880 960 0 w 848 992 848 960 0 152 960 1088 960 1136 0 4 0 5 150 1056 992 1056 1040 0 2 0 5 150 992 992 992 1040 0 2 0 5 150 928 992 928 1040 0 2 0 5 150 864 992 864 1040 0 2 0 5 M 1216 1136 1216 1168 0 2.5 w 1184 1072 1184 1088 0 w 1120 1072 1184 1072 0 w 1120 1040 1120 1072 0 w 1248 1072 1248 1088 0 w 1312 1072 1248 1072 0 w 1312 1040 1312 1072 0 w 1200 1088 1200 1056 0 w 1232 1056 1232 1088 0 w 1248 1056 1232 1056 0 w 1248 1040 1248 1056 0 w 1184 1056 1200 1056 0 w 1184 1040 1184 1056 0 w 1328 992 1328 960 0 w 1296 992 1296 960 0 w 1264 992 1264 960 0 w 1232 992 1232 960 0 w 1200 992 1200 960 0 w 1168 992 1168 960 0 w 1136 992 1136 960 0 w 1104 992 1104 960 0

Informaatika → Arvuti
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus

1215 merelahing Saaremaal Uues sadamas 1215 Sakala ja Ugandi ristitakse *huvide 1216 ugandilaste retke koos orduga kokkulangedes võib Eestlased Pihkvasse venelastega koostööd 1217 Ordu esimese alalise teha Pihkva vürstiriik toetuspunkti Otepääl *esimene eestlaste

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Arvutiarhitektuuri testid

Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Store R5,4(R1,R2)? V: 5804 7) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2200, 3600 ja 16.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add R5,-(R2)? Sõna pikkuseks on 4 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga. V:3596 8) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2000, 3800 ja 20.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add (R2)+,R5? V: 3800 9) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1),R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 3862 10) egistrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1216, 3228 ja 2032.Milline on registri R1 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? 1 000 Load #112,R5 1 004 Add (R1)+,R5 1 008 Add (1216),R5 1 012 Add R5,R1 1216 sisaldab numbri 3228 3228 sisaldab numbri 522 V: 5082 8

Informaatika → Infoharidus
126 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paavstivõim keskajal

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ajalugu vastused 8. klass

1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Innocentius III referaat

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Innocentius III Referaat 11a Tallinn, 2007 Aastal 1202 kuni 1204 oli toimunud neljas ristisõda. Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale maale korraldas Innocentius III. Seoses sellega vallutati Zara linn ning Konstantinoopol. Kuid ikkagi ristisõdadega ei saavutatud Pühal maal kavandatud eesmärke, kuid arendas oskusi ja laiendas silmaringi. Seoses usueluga oli kõigile väga hästi teada, et Innocentius III sõna oli relv. Innocentius III õnnistusel korraldati 1208 esimene ristiretk Ugandisse. Innocentius III [innots'entsius] (Lotario de Conti; umbes 1161 ­ 16. juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta sündis Segni krahvi Trasimundi pojana ja paavsti Clemens III lähisugulasena Itaalias Anagnis. Tema isa kuulus Contide suguvõssa, millest pärineb 9 paavsti, sealhulgas Gregorius IX, Aleksander IV ja Innocentius XIII. Ema Cla...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaja kordamine + ülevaade hiliskeskajast

, alandlikku a-ordu) kuued Trt. ja s ja alates hallid Rakveres) 14.saj. vennad), haridus harvem pruunid dominiiklase 1216.a Dominicu must kuub linnades keskenduti d . s (Hisp.) (=mustad (Eestis Tln., hariduse (kerjusmung vennad) Trt., 16.saj. andmisele a-ordu) Narvas) ja usu levitamisel

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Katoliku kirik ja paavstivõimu kõrghetk

Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. ­ paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Otepää linnus

alluvussuhteid kaasa ei toonud. Otepää linnuse taastamisel kindlustati ka asula madalamal platool ja sellest sai eeslinnus.  1192. aastal vallutasid vene väed taas Otepää linnuse, aga seegi kord ilma püsivamate tagajärgedeta.  1208.-1224. a eestlaste muistses vabadusvõitluses tuli otepäälastel võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägede, aastatel 1210 ning 1216 ka vene vürstide sõdalaste vastu.  1217. aasta veebruaris piiras linnuses asunud ristisõdijaid 20 000 eestlast ja venelast. 20 päevase piiramise järel ristisõdijad alistusid ja loobusid kõigist seni vallutatud aladest Eestis.  1224.-1225. a rajati Tartu piiskop Hermann I initsiatiivil Otepää kivilinnus, mis oli üks esimesi tellisehitusi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi vasalli. 13. sajandi teisel

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg

Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...

Ajalugu → Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ristiusu kiriku ning islami teke ja levik.

Aastaarvud: 67 ­ Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 ­ Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 ­ Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 ­ Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 ­ Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 ­ Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 ­ Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 ­ Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 ­ Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 ­ Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 ­ Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 ­ Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur ­ Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick ­ Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keskaeg

pärandusest. · 1223 a. kirjutas ta koos abilisega ordu reeglid. · Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Nad olid tuntud ka kui hallid vennad. · Aja jooksul tekkisid ka nendel kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklased: · Ordu rajas Hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216. aastal. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. · Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast. Mis on sakramendid? Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala armust. Nende

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eestlaste muistne vabadusvõistlus

kaotada isegi hävitavalt ja nad võisid kaotada mitterüütlitele, kaasa arvatud nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Kui 1216 ründas Ugandit Pihkva vürst, taotlesid ja said ugalased sõjalist abi sakslastelt. Teised maad otsisid liitu venelastega, taotlesid abi Novgorodilt. Nad kogusid 6 maalt 6000- mehelise maleva, mille ülemjuhataja oli Sakala vanemaid Lembitu. 4. Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 5. Ristiusu levitamine, alade vallutamine, eestlastel vabaduse saavutamine. Esimene sajand võõra võimu all 1. Skandinaavia maadega. 9.–12

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Arvutid 1 Kodutöö nr2

w 1000 264 1000 280 0 w 1000 264 856 264 0 w 856 264 856 280 0 w 360 336 736 336 0 w 744 584 744 336 0 w 744 336 736 336 0 w 360 488 888 488 0 w 888 584 888 488 0 w 360 648 416 648 0 w 416 648 416 520 0 w 416 520 1040 520 0 w 1040 520 1040 584 0 w 360 784 448 784 0 w 448 784 448 552 0 w 448 552 1184 552 0 w 1184 552 1184 584 0 w 72 152 304 152 0 w 56 144 304 144 0 w 40 136 304 136 0 w 24 128 304 128 0 w 1072 584 1072 168 0 w 1072 152 1072 168 0 w 920 144 920 584 0 w 776 584 776 136 0 w 1216 128 1216 584 0 x 571 119 659 124 0 20 F1 = rol A w 200 192 368 192 0 w 184 184 368 184 0 w 168 176 368 176 0 w 152 168 368 168 0 w 304 152 352 152 0 w 304 144 336 144 0 w 304 136 320 136 0 w 368 192 416 192 0 w 368 184 400 184 0 w 368 176 384 176 0 w 776 136 320 136 0 w 336 144 920 144 0 w 1072 152 352 152 0 w 304 128 1216 128 0 I 416 216 480 216 0 0.5 I 416 248 480 248 0 0.5 I 416 280 480 280 0 0.5 I 416 312 480 312 0 0.5 w 416 192 416 216 0 w 400 184 400 248 0 w 416 248 400 248 0 w 384 176 384 280 0

Informaatika → Arvuti
26 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Arvuti arhitektuur ja riistvara testide konspekt

Arvuti riistvara  1. Arvutustehnika ajalugu  a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? ­ “640K mälu peaks olema piisav  kõikidele.”  ■ Vastus: Bill Gates  b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor?  ■ Vastus: 4004  c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm?  ■ Vastus: VisiCalc  d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni?  ■ Xerox  e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32­bitise protsessori?  ■ National Semiconductor  f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode?  ■ Colossus  g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni?  ■ CERN  2. Arvuti, mis see on?  3. Protsessorid 1  4. Protsessorid 2  a. vahemälu ­ Smart Cache  b. tr...

Informaatika → Arvuti arhitektuur
118 allalaadimist
thumbnail
25
xlsx

MS Excel tabel funktsioonidega IF, SUM jne

6 September 629 700 71 8,307 1,6614 9,9684 7 Oktoober 700 769 69 8,073 1,6146 9,6876 8 November 769 826 57 6,669 1,3338 8,0028 9 Detsember 826 967 141 16,497 3,2994 19,7964 10 Jaanuar 967 1049 82 9,594 1,9188 11,5128 11 Veebruar 1049 1216 167 19,539 3,9078 23,4468 12 Märts 1216 1289 73 8,541 1,7082 10,2492 Kokkuhoid kuluta vähem kuluta vähem -40,00 kuluta vähem -38,00 -29,00 -31,00 -43,00 kuluta vähem -18,00 kuluta vähem -27,00 1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 89 Optimaalne kulu 100

Informaatika → Arvutiõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
15
xlsx

Liigendtabel

6. Töötajate arv osakondade ja järgmiste palgagruppide kaupa: alla 1000, 1000 - 1500, suurem kui 1500. Amet Total autojuht 1251 diiler 1188,25 40 00 dispetser 1099,5 juhataja 3395,833333333 jurist 2566,5 kompekteerija 1216 0 auto ju h dis pets juri s t ko ris ta m e is te

Informaatika → Informaatika ll
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestisse, reserveeritud suhtumine rootslastesse, taanlastesse ja Mõõgavendade ordusse. · 1215-1222 sõja II periood. Sakslaste röövretked Sakalasse ja Ugandisse. Lembitu võetakse kinni. Levala linnus vallutati. Sõlmiti rahu, ristimine Sakalas ja Ugandis. Sakslaste katselised retked Saaremaale. 1216 saadavad eestlased saadikud Polotski vürsti, Novgorodi ja Pihkva vürsti juurde (sõlmiti koostöö). 1217. veebruar koguti Novgorodis suur vägi -> liiguti Eestisse -> Pihkva vürst liitus vägedega -> piirati Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele. Valmistuti järgmiseks võitluseks.

Ajalugu → Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Usk, Suur kirikulõhe ja Vaimulikud ordud

Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal. Dominiiklaste peamine ül oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena. Musta kuue järgi mustad vennad. Panid rõhku haridusele. Kõrgelt hinnatud kloostrikoolid. Ketserid: katoliku kirik ei kiitnud heaks ketserlikke väärõpetusi. Katarid pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud jumal ja saatan koos. Taevariik ja kõik vaimne on jumala looming, maine ilm ja materiaalne on saatana looming. Nad ei

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kuse suguelundid

Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 10. Selgitage mõisted: Folliikulid Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus Spermatogenees Spermi valmimine meioosi käigus spermatogoonist Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2 Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Smilers

Referaat. Smilers on eesti pop rock ansambel, mille lauljaks ja kitarristiks on Hendrik Sal- Saller Ansambel asutati 1993 Helsingis, Soomes, kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõige 1990ndate aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku kümmekond albumit mitmekümne raadiohitiga, esinenud kõikides maakondades ja olulisemates popkontserdipaikades ning mõjutanud riigi post-kommunistlikku levikultuuri. Smilers kui bänd sai alguse 1990.aastate alguses Soomes. Eesti laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller oli kümnendi alguseks Soome emigreerunud, kuid polnud loobunud muusikategemisest. Bändi esialgne nimi oli Lezer Brozers, kuid 1994. aastaks kandis kollektiiv nime Smilers ning avaldas samanimelise ingliskeelse debüütalbumi "Smilers (album)", millele kaks aastat hiljem järgnes EP "Take Five". EP ilmumise ajaks andis Smilers aastas kuni paarsada kontserti ning nad olid teinud endale nime, mängides Helsingi ...

Muusika → Muusika
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun