· Liivlaste ja latgalite alistumine: Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga. Siis toimus ulatuslik ristimine. 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid. Edasi suunati pealöök eestlaste vastu! · 1208. aastaks jõudsid ristisõdija Eesti, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonna. 1210.a.Ümera lahingu võitsid eestlased. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, kui puhkes katk ning 1212.aasta sõlmti Toreida vaherahu, kolmeks aastaks. 7. VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 1220 · 1215.aasta algas võitlus uue hooga, sakslased sundisid ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristimise vastu võtma. · 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma.
Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204
1210. aastal toimus ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist
1204) vältel ei mindudki enam Pühale Maale, vaid rünnati ja rüüstati Bütsantsi alasid. Esmalt polnud ristisõdijad tegelikult huvitatud Bütsantsi kaitsmisest, Teise ristisõja (1147 1149) käigus ei aidanud bütsantslased ristisõdijaid ning Kolmanda ristisõja (1189 1192) käigus olid bütsantlased väidetavalt toetanud hoopis seldzukkide juhi Saladini vägesid. Üldiselt oli tegemist vägivaldsete ja mõttetute sõjakäikudega ning eriti julmade tagajärgedega oli 1212. aastal toimunud laste ristisõda, kus tuhanded lapsed müüdi orjadeks. Siiski oli ristisõdades ka positiivset, sõjas osalenud lääneriigid saavutasid suurema kristliku ühtsuse, samuti arendati kontakte Bütsantsiga, mis oli kasulik nii majanduse kui teaduse arendusele. Paavst suutis ristisõdade käigus näidata katoliku kirikut juhtiva jõuna õhtumaal. Eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus võidetud maid loodi 11. sajandist lõpust 13.
Puhkpilliorkestri asutaja Adam Jakobsoni vend, Carl Robert Jakobson, kes pärast Adamit jätkas orkestri juhatamist, on tähtis kultuuritegelane. Ta avaldas ajalehe ,,Sakala", mis oli üks esimesi ajalehti Eesti ajaloos. Selle lehe algus oli raske, sest sakslased olid vastu, kuid jäi siiski püsima. Pärast Carl Roberti surma lehe juhtpositsioon kadus, kuid samanimelist lehte loetakse siiani Viljandimaa kodudes. Torma on rikka kultuurilise ja vaimse pärandiga vald. Tormat nimetatakse juba 1212. aastal ja seal on arvukaid arheoloogiamälestisi. 17. sajandil nimetati Torma kihelkonnaks. See asus Tartumaal, mis oli Liivimaa kõige arenenum osa. Torma kihelkonna arengule avaldas positiivset mõju seda läbiv Riia Peterburi maantee. Seal sõitsid paljud isandad ja tormalased said tihti neid oma kodus näha. Sealt on läbi sõitnud näiteks Paul I, Katariina II, Aleksander I ja paljud teised. 54. Käesolev aasta on vanale Palamuse koolile ajalooline: eeloleval kevadel saadab ta
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
176 121 Maluhins Igors Läti 03:08:44 M40 1456 936 Mantela Jari Soome 04:18:05 M40 2102 2041 Mardo Indrek Järvamaa 05:00:59 M40 645 2504 Martson Andres Pärnu 03:38:00 M40 1682 2142 Mauer Tiit Tartu 04:30:05 M40 739 1554 Meitus Raivo Jõgeva 03:42:53 M40 939 2490 Meldrajs Gundars Läti 03:53:08 M40 664 1212 Meltsa Aimar Tallinn 03:38:54 M40 1207 1071 Metsaots Jaanus Harju 04:05:28 M40 911 2850 Mikelsons Uldis Läti 03:51:34 M40 2386 1911 Must Elar Tartu 06:01:20 M40 159 215 Mõts Olavi Võru 03:07:28 M40 1742 1239 Mägi Heiki Tartu 04:33:45 M40 765 1156 Möldre Kert Valga 03:44:26 M40
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja kurnanud, katk oli maale tulnud ja lisaks käis sõjategevus venelastega, sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 7 VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 - 1220 Ootamata ära Toreida vaherahu lõppu 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale, üllatusmomenti ära kasutades rüüstati paljud külad. Kohe peale vaherahu ametlikku lõppu järgnes sõjaretk Sakalasse, eestlaste tähtsaima vanema Lembitu linnuse Leole (tänapäeval Lõhavere) alla.
370 589 323 15836 3256 3413 345 523 303 17154 4293 4533 342 530 260 11116 2448 3541 251 498 253 10043 2520 1658 384 740 424 12283 2699 2294 189 518 307 12283 1604 3689 334 496 280 16395 3184 3313 220 558 295 12959 1056 4726 381 749 434 12178 2580 2485 234 536 316 10202 2170 945 299 518 276 12014 2439 4390 238 786 482 13605 1212 5118 542 779 436 18519 3913 6691 285 507 261 11677 2709 5008 353 582 310 15836 3255 3641 331 539 309 17148 4308 4909 353 452 172 11115 2445 3702 249 440 209 10043 2509 1645 347 665 334 12283 2696 2666 187 507 298 12283 1612 3781 336 472 257 16395 3172 3559 198 542 274 12959 1057 5207 374 688 361 12178 2580 2479 233 479 259 10202 2220 953
aluse legendile jõululapse sõimest. 1209. aastal said frantsiskaanid ametlikult orduks, Franciscus ordineeriti diakoniks ja järgmisel aastal tunnustas paavst Innocentius III (1198- 29 1216) nende põhikirja. Frantsisklaste ordu liikmeteks olid ,,vennad" ehk kerjusmungad, peamisteks reegliteks püha alandlikkus, ülim vaesus ja kõhklematu ohvrimeelsus. 1212. aastal asutas Franciscus koos Püha Klaraga Vaese Klara ordu, kus samuti järgiti frantsiklaste põhikirja. 1219. aastal üritas Franciscus ristida ka muhameedlasi. Palestiinas kohtus ta sultaniga, kuid Malek-al-Kamilist kristlast ei saanud. Franciscus pakkus välja võimaluse läbi tule kõndides proovida, kumb usk on tugevam, kristlus või islam. Muhameedlased aga keeldusid tuleproovis osalemast. Oma edutust tööst pettunud Franciscus pöördus pärast palverännakut tagasi kodumaale.
Johanniitide- (Malta), Saksa- ja Templiordu loomine. II sõda 1147 – 1149. Ajendiks Edessa langemine. Louis VII ja Konrad III juhtimisel, edutu. III sõda 1189 – 1192. Võeti ette vabastamaks Jeruusalemm, mille Salah ad-Dini oli vallutanud. Võtsid osa Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda, ja Prantsuse kuningas Philippe II August, edutu. IV sõda 1202 – 1204 Vallutati ja rüüstati hoopis kristlik Konstantinoopol ja rajati Ladina keisririik. 1212 laste ristisõda. V sõda – 1217 – 1221. Tungiti Egiptusesse, kuid taanduti. VI sõda 1228- 1229. Friederich sai Jeruusalemma läbirääkimiste teel tagasi 10 aastaks. 21 VII ja VIII sõda. Louis IX üritas vallutada Egiptust ja Tuneesiat kuid ebaõnnestus. 1291 vallutasid seldzhukid Akka – viimase ristisõdijate tugipunkti mandril, sellega olid ristisõjad lõppenud. 3
Loomi karjatati ka kesal, peale vilja ja heina koristamist kõrrepõldudel ning heinamaadel. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Mesindus Mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Kroonik Henriku järgi oli liivlaste ja latgalite 1212. a. ülestõusu põhjuseks tüli Võnnu orduvendadega mesipuude pärast. Hiljem hakkasid feodaalid talupoegadelt meeandamit nõudma. Meega võis asendada ka võlgujäänud viljakümnist. Mesi oli enne suhkru kasutuseletulekut tähtis toiduaine. Sellest kääritatud jook mõdu võistles veel 16. sajandil õllega. Kirik vajas suurel hulgal vaha küünalde valmistamiseks. 15. sajandil algas mesinduse langus, mida on võimalik seletada külvipinna suurenemise, reformeeritud kiriku
370 589 323 15836 3256 3413 345 523 303 17154 4293 4533 342 530 260 11116 2448 3541 251 498 253 10043 2520 1658 384 740 424 12283 2699 2294 189 518 307 12283 1604 3689 334 496 280 16395 3184 3313 220 558 295 12959 1056 4726 381 749 434 12178 2580 2485 234 536 316 10202 2170 945 299 518 276 12014 2439 4390 238 786 482 13605 1212 5118 542 779 436 18519 3913 6691 285 507 261 11677 2709 5008 353 582 310 15836 3255 3641 331 539 309 17148 4308 4909 353 452 172 11115 2445 3702 249 440 209 10043 2509 1645 347 665 334 12283 2696 2666 187 507 298 12283 1612 3781 336 472 257 16395 3172 3559 198 542 274 12959 1057 5207 374 688 361 12178 2580 2479 233 479 259 10202 2220 953
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitu...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
7 Achat (NPZViljandi 2012 3372 4.6 Belinda (R Viljandi 2012 2925 4.1 Brando (S Viljandi 2012 2722 4.8 Clipper (S Viljandi 2012 2604 4.7 DK 7150 CViljandi 2012 2502 3.6 DK 7160 CViljandi 2012 2424 3.5 DK 7170 CViljandi 2012 2132 3.8 DLE 1107 Viljandi 2012 3351 3.8 Doktrin (D Viljandi 2012 3014 4.3 DLE 1109 Viljandi 2012 2896 4.9 DLE 1210 Viljandi 2012 3239 3.9 DLE 1211 Viljandi 2012 3443 4.4 DLE 1212 Viljandi 2012 3153 4.1 DLE 1251 Viljandi 2012 2467 4.2 DLE 1281 Viljandi 2012 2697 3.8 Fenja (BE Viljandi 2012 2773 4.5 Kaldera (DViljandi 2012 3166 4 Kaliber (N Viljandi 2012 2550 5.4 Larissa (R Viljandi 2012 2663 4.2 Majong (S Viljandi 2012 2870 4.6 Makro (NPViljandi 2012 3067 4.2 Mirakel (D Viljandi 2012 2919 4.3 Mosaik (S Viljandi 2012 2716 4.8 Osorno (N Viljandi 2012 2727 4.5
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
21747 8200722-1Voki 58.01103426.428308 21747 Otepää vald 21973 8200721-1Voki 58.00995426.428912 21973 Otepää vald 23978 8200723-1Voki 58.00959626.428786 23978 Otepää vald 22393 8600815-1Voki-Tamm 57.85959027.135477 22393 Lasva vald 22394 8600816-1Voki-Tamm 57.85942927.136122 22394 Lasva vald 91595 4900721-1Voldi 58.56059926.585886 91595 Tabivere vald 31793 4900722-1Voldi 58.56061326.586085 31793 Tabivere vald 1212 10301-1 Volta 59.44901224.725693 1212 Põhja-Tallinn 1213 10302-1 Volta 59.44986424.724177 1213 Põhja-Tallinn 1218 10401-1 Volta 59.44398524.722462 1218 Põhja-Tallinn 1219 10402-1 Volta 59.44421124.722127 1219 Põhja-Tallinn 131561 09909-1 Volta 59.44462724.722199 131561 Põhja-Tallinn 131567 09911-1 Volta 59.44418024.722414 131567 Põhja-Tallinn 22440 7000637-1Vommaru 58.73788825.102055 22440 Käru vald
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
