Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalug...
Tartu Ülikool Laboratoorse meditsiini õppetool PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk v...
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG......................................................................................... 3 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eest...
Võnnu piiramine 1210. a. asusid eestlased piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tugipunkt. Prooviti panna linnus põlema ja ehitati piiramistorn. Neljandal päeval lahkusid eestlased ootamatult, sest kuulsid, et võnnulastele tuleb Riiast suur vägi appi ja eestlasi hakati jälitama Ümera lahing Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Ümera lahingis saavutati võit 1210. a. Viljandi piiramine 1211. a. kevadtalvel proovisid sakslased Viljandi linnust piirata. Rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati inimesi. Esimeses kokkupõrkes said sakslased saagiks vastaste sõjavarustust. Nad proovisid erinevaid viise kindlust lõhkuda (ühe seina lõhkusid, aga selle taga oli veel teine) ja kuna 5 päevaga nad linnust vallutada ei suutnud, alustasid nad läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmiti piirajatega rahu
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast. Berthold kogus liivlaste vastu ristiväge ning langes selle eesotsas 1198. aasta suvel tulevase Riia linna kohal. Kuigi Berthold langes lahingus, võitsid ristisõdijad. Theoderich (1150-1219) - Oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187. aastast peale asus tööle misjonärina liivlaste tähtsamas keskuses Turaidas. Ta tegutses 32 aastat. Ta nõudis paavstidelt ristisõja bullad. Rajas mõõgavendade ordu. 1211. aastal sai temast Lihula ehk Eestimaa piiskop. Piiskop Albert (1165-1229) - Oli Riia piiskop aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal alistada enamiku Eestist ja Lätist. Piiskop Alberti tegevuse raskuspunktiks sai ristisõjaks üleskutsumine ja valitsejate toetuse hankimine liivimaa-ettevõttele. Kahekümneseitsmel korral purjetas ta üle Läänemere, et tuua siia ristisõdijaid või minna neid värbama.
111 Ette valmistus ja raadamine 1111 Olemasolevate puude eemaldamine ja teisaldamine 7 tk 4,2 91,72 54,6 1025 12 Hoonealune süvend 26984 121 Pinnase koorimine 1211 Pinnase koorimine hoone alt 0,2m ja mulla eemaldamine ehitusplatsilt 94 m3 0,1 3,6 1,95 522 Pinnase koorimine teede ja parklate alt 0,2m ja mulla 1212 eemaldamine ehitusplatsilt 233 m3 0,1 3,6 1,95 1294 122 Kaeved
võib olla ka üks krooniku stiilivõtteid. Hävitatud linnuste asukohtadena on oletatud Keblaste Taaramäge, Virussaare pelgupaika ja Vatla maalinna. Soontagana linnus kui kihelkonna keskus jäi alistamata. Neljandal päeval pärast Soontaganasse jõudmist pöördus vägi saagi ja vangidega tagasi. Läänemaalaste sõjakäik Metsepolesse Rüüsteretk tõi kaasa läänemaalaste ühinemise ugalaste ja sakalaste sõjalise liiduga. Juba järgmise sünoodilise kuu ajal, 1211. aasta 19. jaanuari ja 17. veebruari vahel, tungiti üksteisega kooskõlastatult Liivimaale. Samal ajal olid omakorda sõjakäiku kavandamas riialased, kes kogunesid koos liivlaste ja latgalitega Asti järve äärde. Seal kohtuti sakalaste ja ugalaste väega, mis neid nähes põgenes. Üks mahajäänud mees andis teada samal ajal toimuvast läänemaalaste sõjaretkest ja kristlaste vägi otsustas pöörduda tagasi oma linnuseid kaitsma
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad.
7 HALLISTE Halliste kihelkond Halliste kihelkond, Halliste muinaskihelkond (Aliste ehk Alistegunde) kuulus Sakala maakonda. Halliste kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Hallist) oli ajaloolise Pärnumaa koosseisus ning hõlmas nüüdse Abja ja Halliste valla ala (Mulgi Kultuuri Instituut). Alistekundet nimetatakse kroonikas seoses Liivimaa ristisõja aegse, 1211. aastal toimunud Beverini latgalite rüüsteretkega sinna, mille tagajärjel sakalased alistusid Riia piiskopile ja andsid lubaduse end edaspidi ristida lasta. 13. sajandist aastani 1561 kuulus piirkond Liivimaa Ordu Karksi foogtkonda, 1585–1621 pärusvaldusena Fahrensbachidele. Põhjasõjale eelnenud näljahäda ja sõja ajal järgnenud katk hävitas suure hulga Alistekunna elanikkonnast (Eesti Entsüklopeedia). Nagu Abjatki, on Halliste kirikukihelkonda
peksti venelased Jurjevist välja. Kroonika järgi langes venelasi 1000 sossoleid aga arvutult seega ei saagi väita et sossolid kaotasid-äkki hoopis võitsid. 50 a hiljem alles uus teade et tehti uus rünnak tsuudide vastu. 1030-1061 esimene muistne vabadusvõitlus mille võitsime sest sest pele seda 50 a pole venelastest midagi kuulda. 26. Mongolite-tatarlaste vallutuste algus. Kalka lahing (Sergejev, Vseviov 2002, 227237). Esmalt vallutasid Mongolid Tsingish-khaani vanema poja juhtimisel 1211 ks aastaks Jenissei ülemjooksul elavad hõimud, Baikali lähistel asuvad burjaadid ja jakuudid.Samal 1211 aastal asus Tsingish-khaan vallutama Põhja Hiinat mille õnnestumisel langesid nende kätte palju kaasaegseid teadmisi ja tehnikat. Peagi suundus ta aga läände vallutama Kesk Aasiat, samal ajal õiendas tema teine armee Dzebe juhtimisel arveid taga kaukaasia rahvastega ning peagi vallutati osseetide ja polovetside alad ja jõuti venemaa piirile
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
- Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. - Viljandi piiramine 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu. Puhkes katk 1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Vabadusvõitluse teine periood1215 1220(1) 1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine
Otepää linnus süüdati põlema. Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama Võnnu linnust, mis oli üks tähtsamaid Mõõgavendadeordu tugipunkte. Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera jõu äärde varitsema. Ümera- äärses metsas tungisid eestlsaed ootamatult vaenlastele kallale. Eestlaste võit. 1211 aastal oli Viljandi linnuse piiramine.Eestlased sõlmisid Sakslastega rahu. 1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu. Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad.
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Koormised suurenesid, teopäevi tuli juurde. Kiriku juhtib seisund vajutas pitseri feodaalkoormiste kujunemise käigule. Koormiste peamiseks lähtekohaks sai algselt kiriku ülalpidamiseks kehtestatud maks - kirikukümnis. Saanud 1198 lüüa piiskop Bertholdi ristisõdijatelt, lasksid salaspilsi ja ikskile liivlased end ristida, võtsid oma linnustesse preestrid ja maksid viimaste ülalpidamiseks mõõdu vilja igalt adralt. Sõnaselgelt mainib kroonik Henrik kümnist esmakordselt 1211. a mil piiskop asendas liivlastel kümnise püsiva viljamaksuga. 16 saj teise pooleni jäi tähtsaimaks koormiseks 16. saj teise pooleni viljaandam. Viljas tuli tasuda ka piiskopi ametimeestele osa saagist ( enamasti kaera). Vakupidude tarvis pidi loomi andma. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus. Liivimaa ajalooline geograafia: Üksküla ehk Riia piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Saksa ordu valdused, Taani valdused.
a kevadtalvel pärast kirikusse jumalateenistusele läinud relvitute sakslaste tapmist: ristiusku ei võeta vastu seni, kuni maale on jäänud üksainus aastane või küünrapikkune poisike. Siiski võtsid ristiusu kohustused juba samal sügisel kanda ka ellujäänud täismehed. Ilmselt peitub sakslastele ja kirikule alistumise taga olgu siis tegemist lõunaeestlaste sõjalise murdumise või põhja- ja lääne-eestlaste märksa soodsamail tingimustel allavandumisega tõdemus, mille 1211. aastal ütlesid välja Viljandi kaitsjad: "Tunnistame teie jumala suuremaks meie jumalatest, ta on meist ülesaamisega painutanud meie meele teda austama". Samas leidus juba vallutusajalgi eestlaste seas uue usu suhtes erinevaid arvamusi ja hoiakuid. Lisaks Lembitule teame 13. sajandi algusest Virumaa vanemat Tabelinust, kelle sakslased olid kord Ojamaal ristinud ja kelle taanlased hiljem sakslastelt ristimise teist korda vastuvõtmise eest üles poosid
Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised nõustuti ristimisega. 1217. suur
57,0 116,5 MUL-19-06 hoone alt ning transport 190,0 m3 0,1 19 39,00 1 824,00 96,00 0 7 krundi kirde nurka max. 3 1211 75 m 0,3 m paksuse mullakihi koorimine 57,0 153,3 MUL-19-06 teede alt ning transport 250,0 m3 0,1 25 39,00 2 400,00 96,00 0 9
5 872 878 884 890 897 903 909 915 922 928 6 935 941 948 954 961 967 974 981 988 994 7 1001 1008 1015 1022 1029 1036 1043 1050 1058 1065 8 1072 1080 1087 1094 1102 1109 1117 1124 1132 1140 9 1147 1155 1163 1171 1179 1187 1195 1203 1211 1219 10 1227 1236 1244 1252 1261 1269 1278 1286 1295 1303 11 1312 1321 1330 1338 1347 1356 1365 1374 1383 1393 12 1402 1411 1420 1430 1439 1449 1458 1468 1477 1487 13 1497 1507 1517 1527 1537 1547 1557 1567 1577 1587
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud Eesti ala kirikliku administratsiooni, s.t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese Eesti ala piiskopi Theoderichi, kes kandis ka Eestimaa piiskopi tiitlit, kinnitas 1211. aastal ametisse Riia piiskop Albert; endine Bremeni toomhärra Albert Buxhövden oli Liivimaa ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure, kes tegutses siinse mõõgamisjoni organiseerimisel energiliselt alates piiskopikspühitsemisest 1199. aastal kuni oma surmani 1229. Theoderich oli veel tüüpiline nn misjonipiiskop -- tal ei olnud ei kindlat residentsi ega toomkapiitlit. Pärast seda, kui eestlased Theoderichi 1219. aastal Lindanise lahingu ajal tema
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
* Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada · I PERIOOD (1208 1212) 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele.
1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema. 1210 tegid eestlased vasturünnaku Mõõgavendade ordu ühele tähtsamale tugipunktile Võnnule. Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid eestlased ootamatult sissetungijatele kallale. 1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste vasturünnakud toimusid vaenlaste aladele. Tehti ka sõjaplaan. 1212 sõlmiti sakslastega Toreida vaherahu. PT 8. Võitlused aastai 1215-1221 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. Asuti rüüstama ja see kõik oli üllatus, sest sakslased rikkusid vaherahu. 1215 tegid
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
Jälitajadd Ümeralahingus saavutatud võit andis jõudu edaspidiseks. Teade sakslaste arvasid, et „paganad“ läksid minema. Ühtäkki tungisid, aga eesltased peale ja tapsid lüüasaamisest saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla nagu „üks süda mitmed orduvennad ja latgalid/liivlased. ning üks hing kistlaste nimel“. 1211 Viljandi piiramine. Sakslased piirasid Viljandi linnust. Esmalt rüüstati ümbruskonda. I Suutmata 5 päevaga linnust vallutada alistusid sakslased 6 päeval läbirääkimistel. kokkupõrkes võitsid värati juures eestlased. Linnustesse lubati vaid preestreid. 1211 Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan
– Gottfried, tsistertslane. Ei saanud piiskopina aga tegutseda. Ordu väitel oli paha piiskop. Aga tekkis jama tal ka Balduiniga. Modena Wilhelm nimetatas uueks ja reaalseks piiskopiks Heinrichi. Too oli seotud orduga. Lubas tasuda ordule ja osad alad lksid ordu valdusesse. Oli seotud Lihulaga, 1251 Vana-Pärnus, hiljem Haapsalus. Patroon Johannes-evangelist. Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus. Kapiitel oli ebaregulaarne (ilmikkapiitel). Tartu piiskopkond – 1211 senine Dünamünde abt sai sealseks piiskopiks. 1219 Theoderich sai surma ja uueks sai Alberti vend Herman. 1224 kui hõivati Otepää ja Tartu, rajas keskuse Tartusse. Endiselt nimetati Lihula piiskopiks kuni 1235. Kapiitel oli ilmikkapiitel. Kuramaa piiskopkond. Kutsuti algul Semgali pk-ks, piiskop paiknes Pilkenes ja oli ordu regulaarkapiitel. Tallinna pk puhul oluline, et oli hoopis Lundi kirikuprovintsis. 13saj-14saj olid piiskopid taanlased, hiljem orduga seotud
2002 459 22,6 700 30,9734513 2002 463 22 450 20,4545455 2002 464 152,6 4392 28,7811271 2002 466 53 1311 24,7358491 2002 467 44 880 20 2002 468 10 170 17 2002 469 87,5 939 10,7314286 2002 473 2,5 60 24 2002 475 46,5 1120 24,0860215 2002 480 146 1903 13,0342466 2002 486 64,9 1240 19,1063174 2002 487 45 1211 26,9111111 2002 488 116,5 2860 24,5493562 2002 489 57,5 738 12,8347826 2002 491 265 4000 15,0943396 2002 493 4 84 21 2002 499 3 53 17,6666667 2002 500 1 20 20 2002 502 6,7 235 35,0746269 2002 503 15,3 367,2 24 2002 504 7,1 120 16,9014085 2002 506 7,2 106 14,7222222 2002 508 25 750 30
Walter M. Miller 12 9 21 Victor Hugo 8 6 14 Juhan Habicht 94 Total Result 524 368 892 Honoré de Balzac 19 14 Hando Runnel 21 11 Frank Herbert 1211 Erle Stanley Gardner 50 36 Eduard Vilde 47 24 Astrid Lindgren 79 5 Artur Alliksaar 19 18
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
518 693 372 14467 6027 3325 206 500 220 7474 2544 1773 212 637 242 7332 2217 2687 327 476 169 7971 3153 1730 176 873 465 9160 3816 2456 273 468 230 9533 3863 3557 224 933 467 5043 1947 1957 147 367 147 7508 2022 2822 209 458 240 7072 2368 2248 188 335 97 10470 3682 3443 136 394 182 9140 3551 592 212 382 208 9218 3878 3066 366 1929 1211 6615 2969 1998 193 321 138 9510 2958 3395 188 488 255 7271 3564 1615 543 631 340 15839 3249 3473 287 607 380 11673 2752 3512 361 512 279 15839 3249 3473 346 462 256 17153 4291 4732 328 410 173 11116 2433 3295 251 479 250 10043 2476 1252 362 490 212 12285 2703 1979 186 487 294 12312 1607 3291 340 436 253 16395 3174 3321
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Vibu kõrval teine relv kõver saabel. Neil olid kiired hobused, kujunes välja oma taktika, kuidas lahinguväljal käituda. Moona kaasa ei võetud, vägi seetõttu kiire. Kui polnud süüa, tegid hobusele väikse täkke ja jõi veenist verd? Ajalookirjutuses selline väide. Mongolid ei tapnud halastamatuöt. Vastuhakkajad tapeti, tugevamad enda sõjaväkke. Käsitöölised ja meistrid enese heaks tööle. Tsingis-khaani sõjaretkede käigus paljud rahvad oma võimu alla, nad masustati. 1211 sõjakäigud ka Hiina aladele. Sõjakäik Kesk-Aasiasse 1218, sinna 200 000 mongoli meest, seal järkjärgult vallutatakse linnad. Küllaltki rikas piirkond, pärast Kesk-Aasia alistamist ühe väe üksus, milles 30 000 meest, mille otsas on Dsebe ja Subedei. Läbi Iraani Taga-Kaukaasiasse, sealt edasi ja jõuavad Kaspia äärsetesse steppidesse (Kuubani tasandik), seal elavad juba polovetsid (rändkarja kasvatajad). Polovetse tahavad oma võimu alla saada, hakkavad vastu ja suur polovetside
397 544 Tilk Mart Rapla 03:24:00 M35 183 163 Tillo August Tallinn 03:10:20 M35 1703 1852 Timmi Ville Tartu 04:31:34 M35 1830 1739 Tohver Avo Harju 04:39:52 M35 1726 2255 Tomson Peep Tartu 04:32:42 M35 2030 2854 Tooming Einar Harju 04:54:23 M35 732 2480 Toompere Henri Harju 03:42:32 M35 1167 1211 Tootsmann Toomas Põlva 04:04:19 M35 1290 989 Treimut Raigo Harju 04:09:47 M35 268 680 Treimuth Meelis Võru 03:16:12 M35 493 241 Trepp Janek Lääne-Viru 03:30:22 M35 2082 1718 Tropp Kaido Tallinn 04:58:48 M35 1401 2256 Truu Janek Tartu 04:14:54 M35 1893 2899 Truumets Ako Harju 04:44:51 M35 1202 1416 Truus Ivo Tartu 04:05:13 M35
250×250×10 72,7 92,57 25 8707 696,5 822,0 9,70 16691 250×250×12,5 88,0 112,0 37,5 10161 812,9 975,2 9,52 17283 300×300×6 54,7 69,63 12 9964 664,2 764,2 11,96 15434 300×300×8 71,6 91,24 20 12801 853,4 990,7 11,84 20312 300×300×10 88,4 112,6 25 15519 1035 1211 11,74 24966 300×300×12,5 108 137,0 37,5 18348 1223 1451 11,57 30601 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 64/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut RISTKÜLIKRISTLÕIKEG A TORUD
a, kui hakati piirama Võnnu linnust (tänapäeva Cesis). Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja
1263 Pärnu rüüstati ja põletati samaitide ? poolt ja jäeti piiskopkonna keskuseks maha, keskuseks rajati Haapsalu, rajati toomkapiitli jaoks kloostri moodi linnus. Piiskopid ise elasid valdavalt Kuressaares. Saaremaa toomkapiitel oli ebaregulaarne, tema liikmed ei elanud kloostri reegli järgi vaid vaimuliku kolleegiumina, kõigil neil olid isiklikud tulud. Toomhärrad ei elanud Haapsalu linnuses, vaid oma maamajades. Tartu piiskopkond - 1211 Theoderich nim Eestimaa piiskopiks, tema residentsik nähti ette Lihula, Theoderich sai Tallinna all surma, tema järglaseks nimetati Bremeni kloostri abt Hermann, seda piiskopkonda nimetati kas Eestimaa või lihula piiskopkonnaks. 1224 kui vallutati Tartu, toodi Hermanni residents siia. Nimetus jäi aga alles. 1234 kui piiskopkond Modena Wilhelmi korraldusel ümber nimetati. Tallinna piiskokond - kuulub Lundi kiriku provintsi, piiskopid kuni 14. sajandi taanlased, hiliskeskajal osalevad Riia
518 693 372 14467 6027 3325 206 500 220 7474 2544 1773 212 637 242 7332 2217 2687 327 476 169 7971 3153 1730 176 873 465 9160 3816 2456 273 468 230 9533 3863 3557 224 933 467 5043 1947 1957 147 367 147 7508 2022 2822 209 458 240 7072 2368 2248 188 335 97 10470 3682 3443 136 394 182 9140 3551 592 212 382 208 9218 3878 3066 366 1929 1211 6615 2969 1998 193 321 138 9510 2958 3395 188 488 255 7271 3564 1615 543 631 340 15839 3249 3473 287 607 380 11673 2752 3512 361 512 279 15839 3249 3473 346 462 256 17153 4291 4732 328 410 173 11116 2433 3295 251 479 250 10043 2476 1252 362 490 212 12285 2703 1979 186 487 294 12312 1607 3291 340 436 253 16395 3174 3321
likvideerimise teel, aga sisuliselt jäi ikkagi pärisoriseks. Lätlastel on ka „vana hea Rootsi aeg“. Lisaks oli Rootsi aeg hea kultuurilise arengu mõttes. Selles võis välja tuua mitu aspekti. Tõi lõpu segadustele usuküsimustes. Nüüd, kus Liivimaa oli läinud Rootsi kätte, oli selge, et luterlusele ei leidu enam alternatiivi. See tähendas, et kirik pidi tõmbama uuesti luteri kirikusse. Lätikeelse trükisõna laiem levik, kooliharidus. Esimene teadaolev kool asutas 1211. See oli tulevane Riia toomkool, mis esialgu tegeles vaimulike ettevalmistamisega, hiljem kujunes kohaliku aadli kasvatus/õpetusasutus. 1235 alustas Püha Jüri kirikukool, mis allus Riiale. 1630 gümnaasium Riias. Kõikides kihelkondades tuli luua talurahva õpetamiseks kool. Lätikeelne trükisõna 1585, 1586. Teine oli Luteri katekismus, mis anti välja Kuramaa hertsogi korraldusel. Lätikeelne kirjasõna puudutab ennekõike Liivimaad ja Rootsi aega. Georg Mancelius (1593-1654)
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
28459 1 0,33 2,94 0,32 38 7522 1511 208841 1 0,29 1,81 0,31 38 7248 1110 38606 1 0,29 0,52 0,33 38 5192 823 69645 1 0,10 2,26 0,33 38 5027 1394 86306 1 0,24 1,86 0,33 38 5100 543 46234 1 0,06 0,89 0,31 38 8248 977 36512 1 0,36 1,69 0,32 38 6738 1290 190654 0,999927 0,28 1,75 0,33 38 7445 1211 30101 1 0,36 0,87 0,33 38 8152 1293 72060 1 0,16 1,71 0,28 38 5079 1144 86812 1 0,23 1,95 0,35 38 5381 780 64469 1 0,23 0,89 0,41 38 8300 1078 33345 1 0,37 1,52 0,32 38 7080 1134 223677 0,999978 0,32 1,30 0,38 38 7531 1399 32856 1 0,43 1,05 0,36 38 8000 1453 102732 1 0,15 2,09 0,40 38 5492 1130
1241.21966241028 1446.93710394225 1288.59273351319 1261.00171945037 1307.19537521519 1332.81177945789 1226.07008790634 1222.70188779307 25.4438824540497 1296.14076182986 1370.48982928766 1648.51678898152 983.676475162627 25.2128946371489 1209.68011106324 1279.3969431578 1203.57738985519 1277.51202329544 1276.38728891274 1275.94115805268 1275.9099121445 1199.53737897504 1022.47726420883 1346.53264112972 24.8647519161497 1465.09245946346 1189.84811285365 1386.19617455205 1261.67220937662 1211.4851682379 1186.52075578121 1112.14080164538 1209.78159671781 1110.55096398441 1381.92487061164 24.6337887009484 1080.18743193261 24.5181399288519 1147.1195218979 1122.52393909344 1243.81846245767 1069.43544194644 1239.36345619195 1262.72192783397 1164.5153324932 1279.80122572443 989.903220101747 24.0749200179364 1155.37512654332 1080.57209800046 1240.75943135217 1192.89738833601 1071.35480207775 904.568244629201 23.7908463006611 1141.13964695645 1137.18257522526 829.117019197385 1255
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
4870 22721-1 Nissi 59.12304324.303521 4870 Riisipere Nissi vald 4876 22719-1 Nissi kaupl59.10452024.312328 4876 Nissi vald 4877 22720-1 Nissi kaupl59.10479924.312086 4877 Nissi vald 4879 22717-1 Nissi kooli 59.10853024.313831 4879 Nissi vald 4878 22718-1 Nissi kooli 59.10825224.313636 4878 Nissi vald 1195 09902-1 Nisu 59.44310924.704309 1195 Põhja-Tallinn 1211 10202-1 Nisu 59.44275924.704425 1211 Põhja-Tallinn 26391 7820211-1Nisu 58.37308826.685405 26391 Tartu linn 26392 7820212-1Nisu 58.37272126.685785 26392 Tartu linn 90251 6500406-1Nisumäe 58.18843027.259801 90251 Mooste vald 31470 6500407-1Nisumäe 58.18837127.259995 31470 Mooste vald 135632 10613-1 Noblessner59.45114524.727220 135632 Põhja-Tallinn 135633 10614-1 Noblessner59
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
