Liivimaa. Katku suri ka Dabrel. 7. liivlaste vanem Kaupo ja tema tegevus kuni surmani Madisepäeval Kaupo oli Turaida liivlaste vanem, kes oli üks nendest liivlastest, kes end Üksküla kirikus ristida lasi. Ristijaks olevat olnud Theoderich. Kaupost kujunes sakslaste usin abiline, läks ta ju üle sakslaste leeri. Kaupo koos riialastega oli tegev 4 mitmetes lahingutes nt. astus ta eestlaste vastu välja 1210. aastal Võnnu lahingus. Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate kokkutassitud puudega põlema panna. Kuuldes aga, et sakslased Riiast ja liivlaste vanem Kaupo koos liivlaste ja latgalitega on ordule appi tulemas, eestlased põgenesid. Nad liikusid üle Koiva jõe ja jäid Ümera äärde varitsema. Kaupo ja liivlased asusid neid jälitama
Kokku 103.8 m2 250 1210 250 1210 Rõdu
ja Läti alad Mõõgavendade ordu – asutati 1202. aastal •Nimetus vormirõivaste järgi-> valge riie-punane mõõk •spartalik elukorraldus, religioosne motiveeritus, tugev distsipliin •vaimulik rüütliordu, ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. •Ordu juhiks oli ordumeister •rüütelvendade ülesandeks oli sõdimine •preestervennad pidasid vaimulikke talitusi •hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat, kujunedes Riia piiskopile konkurendiks Ümera lahing – 1210. aastal toimus lahing (lätlased, liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu. Muhu linnuse vallutamine – 1227
and about 25 years of productive phase. Kasutamine: · Autorehvid, · veekindlad riided ja jalanõud, · kummikindad, · elektrijuhtmete isolatsioon, · kustutuskummi. Sünteetiline kautsuk - Tänapäeval on looduslike kautsukite kõrval kasutusel ka sünteeskummid (elastomeerid), mis võimaldavad materjali omaduste laiemat varieerimist. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210...1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Omadused: · Väike kuumuskindlus( kuni 130ºC ), · külmakindlus - 35ºC, · veekindlus, · happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Polüuretaan - sünteetiline kiud, mida kasutatakse kangaste töötlemisel või vahtmaterjali valmistamisel. Valmistatakse ka veermikudetaile autodele, mis on väga
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Sakslased tahtsid paganatest eestlastele ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult eestlaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Eestlased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (1208-1227) kuni Jüriöö ülestõusuni (1343-1345) Lääne-Euroopa eeskujul kujuneb Eestis välja feodaalne killustatus, mis tähendab, peale Eestimaa alade vallutamist toimus pikka aega nende jagamine erinevate riikide ja ordude vahel. Pärast maade jagamist alustasid maaisandad oma valdused keskaegse Euroopa mudeli
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
Albert Buxhoeveden. 13.saj · 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. · 1202 asutati Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse Vennad). · 1207 liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. · 1208 saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus. · 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks. · 1211 ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust. · 1211 Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. · 1212 Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist.
aastal rüüstanud taani provintsis listerbys. 2. Osapooled- saksa, taani ja rootsi ristisõdijad ning vene vürstriigid. 3. Piiskop Albert- Bremeni toomhärra, kes pühitseti järgmiseks piiskopiks. 4. Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Sai piiskopi eluase 5. maarjamaa- kogu alistav maa pühendati Neitsi Maarjale 6. mõõgavendade ordu- 1202. aastal asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad 7. Ümera lahing- 1210. aastal. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. 8. Lembitu- Sakala vanemaid, eesti tuntuim väejuht sellest ajast. 9. Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks 10. Muhu muistse vabadusvõitluse lõpp- 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida. Ei lepitud ja peeti lahing. 11. Eestlaste allajäämise põhjused- Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed
omale. Talupojad seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse.Kuningas Karl XII tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest rüütlimõisade talupojad,mille maapäev tagasi lükkas. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale kui majandusreeglitest kinni ei peetud. 2.Ümera lahing ja Madisepäeva lahing-milline tähendus eestlaste ajalooteadvusele? Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal,mille eestlased korraldasid. Kuna eestlastel oli hea strateegia suutsid nad sakslased,liivlased ja latgalid alistada. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Madispäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas. Madisepäeva lahing lõppes eestlase allajäämisega,mis kandis suuri kaotusi.Lahingus langes Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Pilet nr.9 1
Suutis Liivlastele ristida lisaks ka muid rahvaid. Albertiga hakkas koostööd tegema Liivlaste vanem Caupo (Kaupo). Liivlased soovisid ka kätte maksta Eestlastele ja sellepärast lasti end ristiusustada, sest eestlased olid käinud Liivimaal rüüsteretkedel. Kuni aastani 1208 toimusid lihtsad rüüsteretked, kuid siis algas Muistne vabadus-võitus (1208 1227) 1) 1208 1212 2) 1215 1221 3) 1222 1227 Alguseks peetakse sündmust, kui rünnati Ugandi maakonda. 1210 andsid eestlased vastulöögi Liivlastele ja ristirüütlitele. ÜMERA LAHING, sai alguse sellest, et eestlased piirasid Võnnu kindlust, eestlased taandusid, sest teatati, et saabumas on suur Riia vägi, eestlased varjusid metsa, kui saabusid ristrüütlid asuti vasturünnakule ja saavutati võit. Ristisõjad algasid 1096, Eesti ristiusustamise ajal oli käimas 4. ristisõda. 1212 otsustati sõlmida vaherahu, eestlaste ja ristirüütlite vahel. Toreida (Turaida) vaherahu,
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. Mõõgavendade Ordu asutamine: kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. 1202. aastal moodustas preester Theoderich, Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Ümera lahing: 1210, Lätis Valmiere lähedal. Eestlaste võit. Osalesid eestlased, sakslased, latgalid, liivlased. Eesmärgiks vallutada Võnnu. Madisepäeva lahing: 21. september 1217, Eestis Vanamõisa lähedal. Sakslaste võit. Osalesid eestlased (Lembitu juhtimisel), sakslased, latgalid, liivlased. Kes ta on, millal ja millega sai tuntuks: Meinhard: Esimene Liivimaa piiskop, 1186, rahulik misjonitöö. Berthold: oli Iksile piiskop 11961198
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
Õpiku viited: ptk 7, 8, 9 ja 11. Atlas: lk 7-10. Teemad Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208-1217): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik); sissetung Eestisse; 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Sakslaste ettekääne oli, et Ugandi oli neile võlgu. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnust, mis oli ordu tugipunkt. 1210- Ümera lahing. Suhted idanaabritega pingestusid, kes korraldasid samuti Eestisse sõjaretki. Kõik olid lõpuks kurnatud ja puhkes veel katk, sõlmiti 1212 a kolmeks aastaks vaherahu. 1215 algas võitlus uue hooga. Aasta pärast olid sunnitud ugalased ja sakalased rahu paluma ja ristiusu vastu võtma. 1217- Madisepäeva lahing. Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga am...
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Tseremoonial olid siiski kindlasti mõlemad. Piiskop de Sully pühendas enamus oma elust ja varandusest katedraali ülesehitamiseks. Läänefassaadi ja tema kahe iseloomuliku torni ehitamine algas umbes 1200.aastal, enne, kui lööv oli lõpetatud, vastupidiselt normaalsele ehitamispraktikale. Ehitamisperioodi ajal töötasid paigaga arvukad arhitektid nagu on ka tõestusena näha erinevatest stiilidest fassaadi ja tornide erinevatel kõrgustel. 1210.ja 1220. aasta vahel vaatasid neli arhitekti üle roosakna ja tornide alla ehitatava suurte saalide ehituse. Tornid lõpetati umbes 1245.aastal ja kogu katedraal lõpetati 1345.aastal. Pariisi Kommuuni ajal 1817.aastal põletati katedraal kommunaaride poolt peaaegu maha mõned allikad ütlevad, et suur kogus toole pandi kiriku sees põlemas. Mis iganes ka ei juhtunud, elas Notre Dame Kommuuni üles peaaegu vigastamatult. Orel
ülikoolis. See polnud tollel ajal teiste seisuste puhul tavaline. · Eesti maarahvas võttis omaks katoliku usu, sest nad arvasid, et kuna muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele, siis tuleb uskuma hakata kristlaste Jumalat. Tsistertslased Dominiiklased Frantsisklased Asutamisaeg 1098. aasta Asutati 1215. a Asutati 1210.a Eestisse 1229. a Eestisse 1241.a Asukohad Eestis Tallinn, Tartu, Lihula Tallinn, Tartu, Narva Tartu, Rakvere, Viljandi Riietus Hall mungarüü Valge rüü, must Hall mungarüü kapuutsiga mantel
Tallinn oli suur luterlik keskus. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus. Kirikuõpetajal pidi olema kirikuharidus ja ta pidi rääkima eesti keeles. Kirjatarbekust jagasid köstrid. 1684 loodi Forseliuse eestvedamisel seminar. Seal valmistati ette koolmeistreid ja köstreid. Levima hakkas kodusõpetamine. Avaldati eestikeelseid raamatuid (Uus Testament). 1632 avati Tartu Ülikool. 2. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing Ümera lahing 1210. Eestlased jäid varitsema Ümera lähistele. Nad jagunesid kahele poole teed metsa. Nad ründasid sakslasi mitme külje pealt. Liivlased põgenesid ja enamus sakslasi tapeti. Otepää linnus alistati. Madisepäeva lahing 1217. Lembitu kogus eestlaste hiigelväe 6000 meest Viljandi lähistele. Lahind lõppes eestlaste allajäämisega. Lembitu langes ja ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suuremaid kaotusi. Pilet nr. 9 1. Talurahva olukord Rootsi ajal
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil
· Siit nimetus Maarjamaa · 1208 tehti esimesed retked juba Eesti alale Võitlus 1208-12: · Retk Ugandisse 1208 sügisel · Põhjendusels väide, et eestlased olid varem rünnanud Saksa kaupmehi · Maakond rüüstati põhjalikult paljud külad põletati, elanikud tapeti, Otepää linnus vallutati ja põletati · Eestlased korraldasid koos sakalastega kiire, kuid tulemusteta vasturetke · Võnnu piiramine 1210 · Tähtsamaid vabadusvõitluse sündmusi · Oli ordu tähtis tugipunkt siinsete retkede jaoks · Piirati 3 päeva, seejärel eestlased lahkusid · Saadi teade lisanduvate saksa abijõudude kohta · Sakslased asusid lahkuvat väge jälitamine · Ümera lahing · äkkrünnak eestlaste poolt neid jälitanud sakslastele Ümera metsas · jäi pikka ajaks ainukeseks silmlapaistvaks võiduks · Viljandi piiramine 1211 talvel · linnust vallutada ei õnnestunud
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (...
Lepiti koostöö Rootsiga , rootslased lubasid appi tulla , kuna nad olid Taanlastega vaenujalal . Ülestõus puhkes ka Läänemaal , kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla- Ristisõda Eestis Ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda aastal 1208. Nad rüüstasid seal mitu päeva , süütasid Otepää linnuse ja siis taganesid lõuna poole . Veel samal aastal tegid Ugalased liidus sakslastega vasturetke Sakalasse . Eestlased piirasid Võnnu linnust lätlaste asualal aastal 1210 . See oli Ugandi maakonna laastamise eest vastuseks . Kuna abi oli tulemas ,hakkasid eestlased põgenema .Sakslased hakkasid piirajaid jälitama , lootuses neid karistada. Metsas Ümera jõe ääres , pidasid eestlased ootamatult kinni sakslased , liivlased ja latgalid . Tänu sellele ootamatule rünnakule , saatis eestlasi edu .See võit andis neile jõudu ja julgust .Üle kogu maa saadeti laiali saadikud , teatega võidust . Vaenlaseid see ei heidutanud ja
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne polükrülaat Uretaankautsuk e sünteetiline kautsuk. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210...1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130C, külmakindlus - 35C, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Fenoplastid . Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali. Puitkihtplast koosneb vaigust ja puiduspoonist
Abiväed kandsid halli mantlit. Lahingusse läksid rüütlid hobustega. Rüütlite raudrüüst lõid läbi vaid vähesed relvad ja tänu sellele oli rüütleid väga raske tappa. Isegi nende hobused olid raudrüüga kaetud. Sõda algab. Esmalt vallutati liivlased ja lätlased. 1208. aastal alustati eestlaste vallutamisega. Sakslased tungisid esmalt Ugandi maakonda seal põletati külad maatasa. Seal põletati maha ka Otepää linnus. Ja sellest algasidki pidevad sõjaretked üksteise vastu. 1210.aastal piirasid eestlased Võnnu linnust. Kui eestlased said teada, et sakslastele saabub lisavägi, teesklesid nad põgenemist ja sakslased asusid neid jälitama. Ümera ääres metsas tormati sakslastele ootamatult kallale ja löödi nende rivi segamini. Ümera lahingu võitsid eestlased. 4 Madisepäeva lahing.(1217.a)
3) Aadlikud (kes kuuluvad rüütli seisusesse) soovisid sõjasaaki, maavaldusi, suurendada enda prestiizi (aga ka patulunastust) 4) Vene Vürstiriigid (Pihkva, Novgorod) tahtsid territooriume ja õigeusu levitamist Sissetung Eestisse (algas 1208, rünnakut alustasid saklased) Esimesena rünnati Ugandi maakonda (sakslased, liivlased, latgalid). Alguses toimusid vastastikused rüüsteretked ning sakslased lähtusid divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttest. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnuse, mis oli Mõõgavendade ordu tugipunkt. Seal edu ei saavutatud, kuid lahkudes toimus Ümera lahing (1210), mille eestlased võitsid. Kuulus on ka Madisepäeva lahing, mis toimus 1217. a septembris. Peaorganisaatoriks oli Sakala vanem Lembitu, kes kogus kokku 6000 meest. Sakslastel oli 3000 sõjameest. Lahing oli raske ning Lembitu langes (positiivseks võib lugeda seda, et seal hukkus ka liivlaste Kaupo) ja eestlased kaotasid.
katoliku kiriku rüppe, näidata inimestele et, katoliku kirik ei ole allakäinud. FRANTSISKLASED ehk Minoriidid (Frateres Minores vähemad vennad) Asutajaks Franciscus Assisist. Legendi järgi rikka linnakaupmehe poeg. Loobub oma seisusest. Hakkab jutlustama lihtsat, looja imedele keskenduvat ideed. Ta jutud on kõigile arusaadavad. Hunt on inimese vend, sest mõlemad on jumala loodud peab jutlusi lindudele ja loomadele. On rikkuse vastu. Innocentius III kinnitab 1210. aastal ordu esimese reeglistiku. Ordu liikmed ei tohi midagi omada, peavad kerjama ja jutlustama. Rajavad oma kloostrid kas turuplatsi äärde või linnaväravasse. DOMINIIKLASED (Ordo fratarum praedicatorum jutlustajate vendade ordu) Asutajaks Hispaaniast pärit preester Dominicus. 1216. aastal kinnitatakse ordu reeglistik. Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad. RISTIUSU KIRIK 9
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
vallutajate tugipunktiks Liivimaal. Riiast lähtuvalt hakati kohalikku maad alistama ja ristima. 1202.a. Baltikumi vallutamiseks asutatakse Mõõgavendade ordu (usuline vennaskond, kes peab ristiusku levitama) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid - 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad 1212.a. kolme maakonna ühisrünnak Riiale(Sakala, Ugandi ja Saaremaa), eesmärgiga saksa vallutajad Liivimaalt üldse minema ajada. Hästi ettevalmistatud sõjakäik ebaõnnestub ja toob kaasa paljude Eesti võitlejate hukkumise Riia juures. 1212-1215.a. vaherahu. põhjuseks - katk. (esimene katkupuhang Eesti alal) 1216.a
võimupiiride laiendamiseks Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine 1206-1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine 1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegses...
hu leida maksuvaba miinimumi ületav summa (ehk maksustav osa palgast) ja edasi leia sellelt tulumaks. imum rakendub vaid ühes kohas. Tulba "Esimene töökoht?" järgi peab otsustama, kas miinimum rakendub või mitte. ks või maksustatav tulu leidmiseks (kui tegid selleks eraldi tulba) Page 18 palgad 1210 583 1188 586 1206 679 1200 1204 1265 1036
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Arvelduskrediidi kasutamise tasu ja intresse kajastatakse finantskuludes. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangakontode kasutamisega kaasnevad olulisemad lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
kohtumislahinguks. Pealetungilahing – (5) tegemist lahinguga, kus üks pool on aktiivne, tungib peale, teine pool püsib paigal. Näideteks Turaida all toimunud lahing (eestlased tegid suure sõjakäigu), 1217 Otepää linnuse all toimunud lahing, mil üritati piirajatest läbi tungida ning linnusesse pääseda Jälituslahing – (3) Üks pool tungib peale, aga teine pool taganeb ning mingil momendil otsustatakse lahing ikkagi vastu võtta. Näiteks 1210 Ümera lahing, 1218 Metsepoole lahing, 1223 Ümera lahing. Väljatungilahingud – (6) Toimub tavaliselt mingi kindlustatud punkti, linnuse juures. Piiratavad mingil hetkel tungivad linnusest välja. Kas see on ajutine väljatung või on kaugemad eesmärgid, see ei olegi antud juhul oluline. Näiteks 1211 metsa rajatud ajutise kindlustuse juures toimunud lahing, kus eestlased end kaitsesid, 1215 Lõhaväere ehk Leola linnuse juures toimunud lahing. Kui esimene
novgorodlastega Pihkvasse õukonna meeste ja pihkvalastega sõdima ja võtavad ära Otepää. Muinasaja lõpul eestlased sõjaliselt heal tasemel tegid naabritele sõjaretki. Suhted venelastega on olnud kõikuvad. 13. sajandi alguses sarnane sündmuste käik. Läti Henrikult ja Vene kroonikatest (Novgorod) saab infot. Neid võrrelda tähtsamate sündmuste puhul, mis mõlemas kirjeldatud. Sakslasi 13. sajandi algul üsna vähe, püüavad luua kontakte venelastega, et nood ei sekkuks. 1208, 1209, 1210 Ugandisse mitut sõjakäiku sakslaste ja lätlaste poolt. 1210 Mistislav Uljas (Kolka lahingust põgenes) ja Pihkva vürst Vladimir piiravad kaheksa päeva Otepää linnust. Otepäälased 400 marka hõbedat ja väed lahkuvad, piiramisest võimalik raha eest vabaks osta. Kuidas suhted saklased Pihkva Vladimirga 1210 lõpus võis liidu sõlmimine toimuda. 1210 Läänemaale Soontaganasse sakslased sõjakäigule, seal abiks pihkvalased. Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210
MUINASAEG EESTIS Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Jaotatakse 3ks: Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud. Samal ajal Euroopas 13. saj 1)Paleoliitikum-inimesed kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud puudusid,jääeg riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj. Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal ...
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
i t Asendades harjumuspärase arvusüsteemi aluse p = 10 alusega 2 koos 10112 = 1110 110112 = 2710 1010112 = 4310 1110112 = 5910 t kõigi sellega kaasnevate tagajärgedega, saame kahendsüsteemi: u 11002 = 1210 111002 = 2810 1011002 = 4410 1111002 = 6010 r v KAHENDSÜSTEEM 11012 = 1310 111012 = 2910 1011012 = 4510 1111012 = 6110 A 11102 = 1410 111102 = 3010 1011102 = 4610 1111102 = 6210
AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmek...
mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele. · 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. · 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna. · 1219. - 1920. a
w 1056 488 1056 352 0 w 1056 352 1128 352 0 w 1056 352 1056 216 0 w 1056 216 1128 216 0 w 1056 216 1056 80 0 w 1056 80 1128 80 0 w 1016 520 1048 520 0 w 1048 520 1128 520 0 w 1048 520 1048 384 0 w 1048 384 1128 384 0 w 1048 384 1048 248 0 w 1048 248 1128 248 0 w 1048 248 1048 112 0 w 1048 112 1128 112 0 w 152 40 152 32 0 w 352 208 352 184 0 w 1088 536 1128 536 0 w 1088 304 1128 304 0 x 1202 324 1213 327 0 10 F2 x 1203 189 1214 192 0 10 F1 x 1199 56 1210 59 0 10 F0 x 1203 455 1214 458 0 10 F3 152 1168 480 1176 480 1 4 5 w 976 480 992 480 0 w 992 480 992 504 0 w 896 488 1000 488 0 w 928 496 1000 496 0 w 960 504 1016 504 0 w 1016 504 1016 520 0 w 1000 536 1000 496 0 w 1000 488 1008 488 0 w 1008 488 1008 528 0 w 1008 528 1056 528 0 x 991 586 1056 589 0 15 Dekooder x 1129 555 1209 558 0 15 Multipleksor w 80 184 80 232 0 w 248 232 248 184 0 w 80 232 80 264 0 w 80 232 80 200 0 w 152 264 152 192 0 w 64 256 64 192 0 w 136 256 136 184 0
piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. - 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits - 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. - Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing milline tähendus eestlaste ajalooteadusele? Ümera lahing 1210 Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale
Ugandisse, küllap Otepääle nõudma tagasi kunagi veel enne Riia rajamist saksa kaupmeeste käest ära võetud vara, mille väärtus olnud üle 900 marga. Ugalaste vastus oli eitav, mille tulemuseks oli sõja algus 1208. aasta varasügisel, kui vaenlased põletasid Otepää linnuse. Sõjakäigu algatasid Mõõgavendade ordu, kes oli 1207. aastal rajanud oma tugipunkti Võndu. Sõjakäigus osalesid ka liivlased ja Riia sakslased, olid Eestisse suunatud esialgu mõõgavendade ja latgalite väed. 1210. aastal sõlmisid ordu saadikud piiskopi selja taga kokkuleppe Polotski vürstiga, mis kohustas piiskoppi liivlaste eest tasuma maksu. Ugalased ühinesid 1208. aasta teisel poolel sakalastega ja sooritasid vasturetke Beverini linnuse alla ning latgalid omakorda tungisid Sakalasse. 1208-1209 - Sõlmiti üheks aastaks vaherahu, et vältida sõjategevuse laienemist. Kui mõõgavennad uuesti Ugandisse tungisid, sõlmisid piiskopi liivlased ja latgalid eestlastega uue rahu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
