7) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolule; 8) müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis); 9) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele. § 5. Terviseriski vähendamine (1) Kokkupuutest müraga tulenevad riskid tuleb kõrvaldada nende tekkekohas või vähendada neid võimaliku miinimumini «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» §-s 121 sätestatud ennetuspõhimõtete kohaselt. (2) Kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et töökeskkonna müratase on 80 dB(A) või ületab selle, on tööandja kohustatud koostama ja rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tegevuskava koostamisel tuleb pöörata tähelepanu: 1) võimalikult madala müratasemega töömeetodite ja töövahendite valimisele;
7 7 Finland 46 211 50 706 5.0 9 8 8 France 38 815 43 281 4.2 10 9 9 China 37 985 37 218 4.1 2 10 10 Belgium 34 999 37 014 3.8 5 11 11 USA 30 368 29 067 3.3 4 12 12 Italy 26 448 27 944 2.9 5 13 13 Poland 26 121 26 904 2.8 3 14 15 Ireland 14 408 16 252 1.6 11 15 14 Estonia 12 698 17 816 1.4 29 16 16 Spain 11 738 12 467 1.3 6 17 18 Czech Republic 11 307 11 858 1.2 5 18 17 Japan 11 121 11 921 1.2 7 19 19 Austria 9 844 10 960 1.1 10
eriti agroökosüsteemides, kus liblikõielised taimed võivad siduda enam kui 100 kg N ha -1 aastas. Hinnanguliselt seovad mikroorganismid aastas nii põllumajanduses kui looduses 9 kokku umbes 140 – 170 miljonit tonni lämmastikku, väärtusega umbes 90 miljardit dollarit. Lisaks pakuvad mulla organismid veel selliseid teenuseid nagu reostunud muldade ja vee puhastamine (väärtus 121 miljardit dollarit aastas), kahjurite kontrolli all hoidmine, eriti just põllumajanduses (väärtus 160 miljardit dollarit aastas), erinevate metsikute putukate, juurte ja seente kasulikkus inimtoiduna (väärtus 180 miljardit dollarit aastas) ning taimede tolmeldamine putukate poolt, kelle mõni elustaadium tuleb läbida mullas (väärtus 200 miljardit dollarit aastas). (Brussaard et al. 2007). KOKKUVÕTE
California Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Karl Edgar Tammi 10.b Juhendaja: Ese Torim Tartu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Kaardid 3. Pinnamood 1 4. Pinnamood 2 5. Geograafiline asend 1 6. Geograafiline asend 2 7. Maavarad ja energia 8. Maavärinad 1 9. Maavärinad 2 10. Pildid 11. Pildid 2 12. Kasutatud kirjandus Kaardid: Pinnamood California idaosa on väga mägine, sealjuures idaosa, mis paikneb ookeani kõrval on palju vähem reljeefne, kuigi mitte täiesti tasane. California pindala 411 012 km² . Kõrgeim mäetipp on Mount Whitney 4421 meetriga merepinnast. Suurim järv aga on Toheo Järv. California hõlmab Sierra Nevada ja Rannikuahelikud ning nendevahelise California oru. California org asub USA edelaosas Sierra Nevada ja Rannikuahelike vahel, pikkus ligi 800 km ja laius kuni 80 km, oru põhi asub 20-160m ü.m...
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad T...
u tegur v/t eha nr (%) üksik keskmine üksik keskmine üksik keskmine 112 116 123 S1 0 113 119 123 486 113 121 122 119 138 152 S2 0,35 120 138 152 585 120 138 151 0,51 128 152 171 S3 0,65 127 150 168 487
0-zéro 1-un(e) 1er premier(e) 2-deux 2e deuxième 3-trois 3e troisième 4-quatre 4e quatrième 5-cinq 5e cinquième 6-six 6e sixième 7-sept 7e septième 8-huit 8e huitième 9-neuf 9e neuvième 10-dix 10e dixième 11-onze 11e onzième 12-douze 12e douzième 13-treize 13e treizième 14-quatorze 14e quatorzième 15-quinze 15e quinzième 16-seize 16e seizième 17-dix-sept 17e dix-septième 18-dix-huit 18e dix-huitième 19-dix-neuf 19e dix-neuvième 20-vingt 20e vingtième 21-vingt et un(e) 21e vingt et unième 22-vingt-deux 22e vingt-deuxième 23-vingt-trois 23e vingt-troisième 24-vin...
-6+4 -2 - 6 - 4 - 10 Siit x1 = = = -0,2 ja x2 = = = -1. 10 10 10 10 Näide 2. Lahendame ruutvõrrandi 2x2 + x - 15 = 0. Selles võrrandis a = 2, b = 1 ja c = -15. Asendame need arvud lahendivalemisse, saame - 1 ± 12 - 4 2 ( -15) - 1 ± 1 + 120 - 1 ± 121 - 1 ± 11 x= = = = . 22 4 4 4 - 1 + 11 10 - 1 - 11 - 12 Siit x1 = = = 2.5 ja x2 = = = -3. 4 4 4 4 Näide 3. Lahendame ruutvõrrandi 4x2 - 20x + 25 = 0. Selles võrrandis a = 4, b = -20 ja c = 25.
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. ...
esinemise tundemärkideks on masendunud meeleolu, huvi ning rõõmu kadumine, madal enesehinnang, unehäired, häiritud söögiisu, energiapuudus ja keskendumisvõime halvenemine. Depressioon on väga laialt levinud ja esineb igal kaheksandal teismelisel, hoolimata nahavärvist, majanduslikust seisusest või vanusest. Siiski on depressioon laiemalt levinud tüdrukute seas. Üle maailma kannatab depressiooni all ligikaudu 121 000 000 inimest. Depressioon on levinud psüühikahäire mis esineb nii noorte kui täiskasvanute seas ning avaldub igas inimeses erinevalt. Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi. Pole olemas ühtset depressiooni tekkepõhjust. See tekib elus toimunud sündmuste, geneetika, perekonna ja keskkonna ning tervisliku seisundi koosmõjul.
3 Püssi 92 19 0 0 4 Kiisa 327 60 0 0 5 Paide 119 29 0 0 6 Sindi 77 19 0 0 Tabel 2. Lubatud pinged Un Umin Umax 330 297 363 220 198 242 110 99 121 10 9 11 2 Töö käik 2.1 Normaalrežiim Kõigepealt uuriti normaaltalitlust, kus ühtegi liini väljas ei ole. Kõik tulemused kanti tulemuste tabelisse (Tabel 3). Joonis 1. Normaalrežiim 4 Eesti elektrijaam on võetud bilansisõlmeks. Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%. Kõige madalam pinge on Tartu
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
juuni 1977 8. Egiptus 1 001 450 74 718 797 (2003) Kairo 28. veebruar 1922 km² 9. Ekvatoriaal-Guinea 28 051 km² 523 051 (2004) Malabo 12. oktoober 1968 10. Elevandiluurannik 322 460 km² 17 298 040 (2005) Yamoussoukro 7. august 1960 (Côte d'Ivoire) (Abidjan – tegelik) 11. Eritrea 121 320 km² 4 298 269 (2002) Asmara 24. mai 1993(4) 12. Etioopia 1 127 127 67 673 031 Addis Abeba vanimaid riike km² Aafrikas 13. Gabon 267 667 km² 1 355 246 (2004) Libreville 17. august 1960 14. Gambia 10 380 km² 1 367 124 (2000) Banjul 18. veebruar 1965 15
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. [RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaa...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
5 1 5 25 84 1745,56 6 1 6 36 84 1663,00 7 1 7 49 84 2854,65 10 2 20 200 68 1352,76 11 1 11 121 84 2560,41 12 2 24 288 68 1074,52 15 1 15 225 84 771,728 20 1 20 400 4 664,608 22 1 22 484 4 565,488
35 4320.78 1 2 2 2 1 4 1 4 16 1890.51 3609.10 5 2 10 50 1 6 1 6 36 1720.59 7 1 7 49 1638.63 2809.50 10 2 20 200 1 11 1 11 121 1330.79 2517.66 12 2 24 288 1 15 1 15 225 1054.95 929.030 17 1 17 289 4 755.150 20 1 20 400 4 649.230 22 1 22 484 4 599.270
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi. Alustan ajast, mis valitses meil enne majanduskriisi, kus Eestis...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajaloo...
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikan...
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
Kasvukohatüüp Jänesekapsa Mustika Tarna Naadi Kokku Vanuseklass Valmivad 35,7 82,5 94,5 48,2 260,9 Küpsed 76 160,7 140,2 17,9 394,8 Üleseisnud 115,7 210 141,6 160,4 627,7 Keskmine 75,8 151,1 125,4 75,5 427,8 Kokku 227,4 453,2 376,3 226,5 1283,4 Tagavara jaotus kasvukohatüüpide järgi 500 450 Tagavara tihumeetrites 400 350 300 250 ...
Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. 2. Gerd Kanter 4 Gerd Kanter, foto: Mihkel Maripuu 2.1. Üldandmed Sünniaeg: 6. mai, 1979 Sünnikoht: Tallinn Pikkus: 196 cm Kaal: 121 kg Käte siruulatus: 207 cm 2.2. Parimad tulemused I. koht Pekingi olümpiamängudel (68.82m.) II. koht Helsinki MM-il (68.57m.) III. koht Göteborgi EM-il (68.03m.) 2.3. Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand 5 3. Lapsepõlv Pärast 1
Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad lehetäid pidurdada taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema. Kui august on külm ja vihmane, siis võib areneda jahukaste. Kuigi selleks ajaks on viljad juba moodustunud, sõltub siiski nende areng ja küpsemine
nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda.Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. Naftaplatvorm Deepwater Horizon uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil 2010. Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak – 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Sündmuste lühikronoloogia perioodil 20. aprill – 3. mai 2010 on kätte saadav näiteks planet green veebilehelt.Skemaatiliselt on juhtunu kujutatud alljärgneval infoagentuur AlJazeera poolt toodetud videoklipil, mis internetis laialdaselt ringleb. Erinevalt sellel videol kujutatust on olemas teave, et pole plaanis katta koonusega mitte kolme erinevat allikat korraga, vaid igaühte eraldi
00:01:51:13 / 2:07 25 9 cps / 115 wpm 9 cps / 105 wpm 11 cps © 2013. Fédération des Traducteurs (fit) Revue Babel 00:01:53:20 6 Excuse me. 00:02:39:04 / 1:12 12 / 6 10 cps / 121 wpm 121 wpm 14 cps Yes? 00:02:40:16 7 Have you got a light? 00:02:42:02 / 1:16 21 10 cps / 124 wpm 182 wpm 13 cps 00:02:43:18
Täna investeeritakse midagi ja pannakse mingi perioodi jooksul teenitud intress otsa ja kolmas mingi ajaperiood... (ei saa nagu pihta) Liht ja liit intress Üks on selline kus, täna on mingi raha ja paneme sinna juurde perioodi intressi (lihtintress) 100 intressiga 100% siis aasta pärast lihtintressina oleks tegemist 110 kahe aasta pärast 120, kolme aasta pärast 130. Liitintress on: Liitintressi puhul võetakse teine aasta juba 110 pealt ja tuleks 121. Tagasimakse on põhiosa + intress Kui võetakse maksepuhkus, siis põhiosa ei maksa, maksad vaid intressi. Masu ajal kasutati palju sellist asja et põhiosalt anti maksepuhkust ja maksid vaid intressi Samas kasutati ka liitintressi, kus tänu sellele põhiosa pidevalt suurenes. Raha ajaväärtuse valemit võiks teada TVn = PV(1+i)n PV algsumma I on intressimäär N perioodide arv 100(1+0,1)1 = 100x1,1 = 110 (Tulevikuväärtus - jääb vahele)
Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildima...
muutus majandus jõukaks ning inflatsioon langes.1980.ndatel surus Reagen maha Kuuba mõju suurenemise saates Grenadale merejalaväe, kes saare vallutasid. Ameriklased tervitasid seda vaimustusega. ( pooolik) 4.Kas thatcherism ja reaganoomika olid pigem positiivsed või pigem negatiivsed nähtused? Põhjendage oma seisukohta Teie poolt valitud konkreetsete näidete abil. Mõlemad olid pigem positiivsed nähtused, kuna nad edendasid hoogsalt majandust olles seejuures karmid. Lk 121 1.Loetlege põhjusi, miks NSV Liit nõrgenes. Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; Sisepoliitilised:
meie kangelane suri 22.jaanuaril 1920. Tüüfusesse nakatus ka sõber Aberg. Peaaegu tervenenud, ülehindas ta oma tervist ning nakatus kopsupõletikku ja suri 15.veebruaril 1920. Georg Lurich ning Alexander Aberg on maetud ühte hauda Armaviri saksa kalmistule. Lurichi tulemusi surumine parema käega 96 kg 1 kord ja mõlema käega 85 kg 24 korda; rebimine parema käega 78 kg 1 kord ja 70 kg 12 korda; tõukamine parema käega 121 kg 1 kord, 100 kg 6 korda, 90 kg 10 korda ja 81,5 kg 15 korda; 5 tõukamine vasaku käega 109 kg ja mõlema käega 165 kg; rebinud parema käega üles 50-kilose sangpommi ja hoides seda pea kohal, rebis vasakuga üles veel samasuguse raskuse; tõuganud parema käega üles 112-kilose kangi, lükkas selle siis pea kohal ühelt käelt teisele;
realiseerida- kultuurilise toomise ühtsustamine, mida individualiseerumine varjama peaks. Võltsvajadused lk 98 marcuse näitel Inimese loomulikud vajadused- olla loov, sõltumatu, iseseisev, määrata oma saatust ise. Võltsvajadusse püüavad tõelisi vajadusi eitada Benjamin ja F.K kriitika Benjamin essee eesmärk 126 Popkultuuri populaarsus tingitud mõnust. Zanrid ja korralikult organiseeritus on , nende abil publik teab, et ta saab seda, millega tuttav juba. 121 ?- 101 Semiootika ja strukurialismi mõistete erinevus 134. Levi-Strauss- tõi strukturialismi mõisted ja meetodid antropoloogiasse, et määratleda müüte. Levi strauss keelest(lk144) Eco 151-159 Barthes- prantsuse kirjanduskriitik ja semiootik, tähtsaim teos on ehk ,,Mütoloogiad". Ta on uurinud müüti. Barthes´i jaoks on tähistus müüt ise. Tema müüdianalüüsid on kuulsad. Semiootika kohaselt on tõelisus alati konstrueeritud ning inimestele muudavad selle
kütus. Demokraatia ei ole vabadus. Sõltumatus on vabadus. VIITED (1) http://www.environmentalhistory.org/.../henry-ford-charles-kettering- and-the-fuel-of-the-future (2) Ford Predicts Fuel from Vegetation, The New York Times, 20 September 1925, page 25. (3) Carbonaro 1942. Alcohol Motors, Nov. 10 Proceedings of Seminars on Replacement Fuels, Society of Automobile Engineers, Paris. November 10, 1942 – February 16, 1943, published by Editions L.C.M. 121 Boulevard Saint-Michel, Paris. (4) Taylor, E.S. , Taylor, C.F. 1961, The Internal Combusion Engine, 2nd ed., International Textbook Co., Seraton, Pennsylvania, USA. (5) Freeman, J.H. 1976. Alcohols A Technical Assessment of Their Application as Fuels, no. 4261 American Petroleum Institute, 2101 L St. NW, Washington, D.C. 20037, USA. (6) Holmer, E. 1978. Methanol as a Substitute Fuel in the Diesel Engine, A.B. Volvo Truck Division, S-40508 Göteborg, Sweden, page 1. (7) Mingle, J.G. 1979
meie kangelane suri 22.jaanuaril 1920. Tüüfusesse nakatus ka sõber Aberg. Peaaegu tervenenud, ülehindas ta oma tervist ning nakatus kopsupõletikku ja suri 15.veebruaril 1920. Georg Lurich ning Alexander Aberg on maetud ühte hauda Armaviri saksa kalmistule. Lurichi tulemusi surumine parema käega 96 kg 1 kord ja mõlema käega 85 kg 24 korda; rebimine parema käega 78 kg 1 kord ja 70 kg 12 korda; tõukamine parema käega 121 kg 1 kord, 100 kg 6 korda, 90 kg 10 korda ja 81,5 kg 15 korda; 5 tõukamine vasaku käega 109 kg ja mõlema käega 165 kg; rebinud parema käega üles 50-kilose sangpommi ja hoides seda pea kohal, rebis vasakuga üles veel samasuguse raskuse; tõuganud parema käega üles 112-kilose kangi, lükkas selle siis pea kohal ühelt käelt teisele;
tabel 1 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 0 1 0 0 2816,0711 1 1 1 1 1 2710,93778 4 1 4 16 2407,53778 7 1 7 49 2122,13778 11 1 11 121 1769,60444 13 1 13 169 1605,33778 20 2 40 800 2186,80889 22 2 44 968 1930,27556 29 1 29 841 579,204444 30 2 60 1800 1064,14222 31 2 62 1922 973,875556 32 3 96 3072 1331,41333
350 5,83 16 11 5 21,5 998 1*10-3 5,69 42 037 400 6,67 21 11 10 21,5 998 1*10-3 7,60 48 094 450 7,5 25 11 14 21,5 998 1*10-3 7,49 54 079 500 8,33 28 14 14 21,5 998 1*10-3 5,46 60 064 550 9,17 35 14 21 21,5 998 1*10-3 6,15 66 121 600 10 42 14 28 21,5 998 1*10-3 6,32 72 106 650 10,83 51 16 35 21,5 998 1*10-3 6,22 78 090 700 11,67 59 16 43 21,5 998 1*10-3 6,11 84 147 750 12,5 70 16 54 21,5 998 1*10-3 6,24 90 132 800 13,33 80 18 62 21,5 998 1*10-3 5,91 96 117
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE I kursuse praktika Juhendaja: S. Jõesar Koosjata: K. Soomuste 102 RSg TALLINN 2014 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................3 3.Praktika sisu.............................................................................................................................4 4.Eneseanalüüs ja -hinnang...........................................................
A 76. S 77. B 78. O 79. N 80. A 81. P 82. P 83. E 84. T 85. I 86. T 87. S 88. A 89. S 90. L 91. Õ 92. K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67
1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvulin...
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
Hamlet ja Laertes 1. Võrdle, too välja sarnasused ja erinevused Sarnasused: Kättemaksu iha isa surma pärast. Hamlet tahtis Wittenbergi, Saksamaale minna. Laertes tahtis Prantsusmaale. Mõlemad olid järjekindlad, julged. Julgevad omakohut pidada. Tundub, et olid umbes sama vanad. Erinveused: Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik: Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja millal oleks õige aeg kätte maksta. Laertese käekäik: Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kallale). 2. Suhted omavahel? Laertes ei pooldanud Hamletit. Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga. Laertes: " Kuid Hamlet... tema armunalja...
F – purustav jõud (kN); S – proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. KATSETULEMUSED 5.1. Tiheduse määramine Tabel 1: Tiheduse määramine Proovikeha mõõtmed, (mm) Ruumala Proovikeha Tihedus ρ (kg/ Prk nr. a b h V (m3) mass (g) m3) 120.00 251.00 88.00 1 121.00 250.00 87.00 0.0026 5014.8 1900 122.00 251.00 86.00 Keskmine 121.00 250.67 87.00 118.00 248.00 88.00 2 119.00 248.00 87.50 0.0026 4953.2 1922 118.00 248.00 88.00 Keskmine 118.33 248.00 87.83 119.10 250.00 88.20 3 118.90 250
21 71 74 1 Yes Yes 48 86 74 4 Yes Yes 63 37 74 1 Yes Yes 48 86 80 3 Yes Yes 8 145 89 2 Yes Yes 41 111 89 1 Yes Yes 48 86 89 3 Yes Yes 15 129 92 1 Yes Yes 8 145 98 2 Yes Yes 15 129 104 1 Yes Yes 48 86 104 2 Yes Yes 45 117 119 1 Yes Yes 48 86 119 2 Yes Yes 25 10 120 1 Yes Yes 28 104 120 1 Yes Yes 31 44 120 1 Yes Yes 32 121 120 1 Yes Yes 33 187 120 1 Yes Yes 36 106 120 1 Yes No 37 81 120 1 Yes No 38 1 120 1 Yes No 39 106 120 1 Yes Yes 28 104 121 1 Yes Yes 32 121 121 1 Yes Yes 37 81 121 1 Yes No 25 10 122 1 Yes Yes 27 125 122 1 Yes Yes 27 125 122 1 Yes Yes 28 104 122 1 Yes Yes 31 44 122 1 Yes Yes 31 44 122 1 Yes Yes 35 101 122 1 No No
Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8. KASUTATUD KIRJANDUS 12 3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda...
56 51.209650000 192.168.102.105 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=38/9728, ttl=6 (no response found!) 57 51.210923000 62.115.34.133 192.168.102.105 ICMP 70 Time-to- live exceeded (Time to live exceeded in transit) 58 51.213470000 192.168.102.105 10.101.110.90 DNS 86 Standard query 0x767c PTR 133.34.115.62.in-addr.arpa 59 51.225972000 10.101.110.90 192.168.102.105 DNS 121 Standard query response 0x767c PTR tln-b3-link.telia.net 60 61.312375000 192.168.102.105 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=39/9984, ttl=7 (no response found!) 61 61.322583000 62.115.134.220 192.168.102.105 ICMP 110 Time-to- live exceeded (Time to live exceeded in transit) 62 61.325390000 192.168.102.105 93.184.216.34 ICMP 106 Echo
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Pinge vähendamise tegur 1 = 1 = 0,7 0,7 × 380 = = 0,7 380 Tehistunnusjoone vääratusmoment , = 2 × , , = 0,72 × 362,4 = 177,576 Ülejäänud punktid tehistunnusjoonel leiame üldistatud valemiga = 2 × S 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 Ttehis ,Nm 166 170 159 148 138 128 121 113 0 3 110 Loomulik tunnusjoon 0.2 Tehistunnusjoon 0.4 s s1 0.6 0.8 0.98 9 1 0 50 10 0 15 0 20 0 25 0 30 0 35 0 40 0 5.19 2
Jada teatud reegli järgi saadud arvude hulk, kus igale naturaalarvule n (alates 1-st) seatakse vastavusse üks kindel arv n. Jada liikmed - 1, 2, ..., n, ... Jada üldliige - n Jada üldliikme valem - n= f(n) Näiteid jadadest Ruudu 1 2 3 4 5 6 nr. Pindala 1 4 9 16 25 36 Nii võib jätkata ruutude joonistamist ja leida ka igal sammul vastava ruudu pindala. Näiteks 11. ruudu pindala on 121, 30. ruudu pindala 900, n-nda ruudu pindala on n² JADADE LIIGITUS Jadad Tõkestatud Tõkestamata Hääbuvad Muud Lõpmata suured Muud Tõkestamatult kasvavad Muud Tõkestamatult kahanevad JADAD Näited Tõkestatud jada hääbuv jada 1,½,,¼,...,
192.168.252.21 1 ms 4 ms 32/(0,5*1)=64 kB/s 16 kB/s rasi.lr.ttu.ee 3 ms 3 ms 21.3 kB/s 21.3 kB/s www.ttu.ee 3 ms 8 ms 21.3 kB/s 8 kB/s www.ee 2 ms 3 ms 32 kB/s 21.3 kB/s www.example.co 120 ms 121 ms 0.5 kB/s 0.5 kB/s m Edastuskiirus on arvutatud valemiga: Kiirus = andmed / (0,5 * aeg) Meie olukorras on andmeid 32 baiti Programmiga JPerf 2.0.2 uurimine Käivitada mõlemas kasutatavas arvutis programm JPerf 2.0.2, kasutades selleks töölaual (Desktop) olevat ikooni "jperf.bat". Panna kaabliga võrgus olev arvuti serveri reziimi (Choose iPerf Mode -> Server) ja jätta WLAN võrgus olev arvuti kliendi reziimi
tehti katseprojekt elavdada raudteevõrgustik ja 2007. aastal alustas raudteetransport uuesti, teenust hakati pakkuma San Salvadori ja Apopa vahel, rong sõidab kaks korda päevas edasi-tagasi igal hommikul ja õhtul. Kuigi sellest on vähe kasu reisijatele. See on loodetavasti märk tulevikus taastada rohkem ulatuslikke raudteevõrgustikke. Paljudest raudteedest on loobutud, sest need on hävinenud ja nende korda tegemine läheks kulukaks. kokku: 283 km raudteed maailma riikidega võrreldes 121. koht kitsarööpmeline: 283 km 0.600-m rööpmelaiusega Raudteede kaart: Maanteetransport Maanteed: RN-21 (Bulevar Monseñor Romero) (idast-läände) on esimene maantee, mis rajati El Salvadori. Maanteel kulgeb põhjaosas. Kogupikkus RN-21 on 9,35 km (5,81 miili) ja see tee viib El Salvadori pealinna.kokku: 6918 km maanteid maailma riikidega võrreldes 147. koht kattega: 3247 km (sisaldab 341 km kiirteid) sillutamata: 3671 km 3 Bussitransport:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
