METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega ...
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomu...
w 843 569 843 553 0 w 859 441 859 425 0 w 859 425 859 409 0 R 1067 665 1067 697 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 843 585 939 585 0 w 1179 553 1179 521 0 w 1179 521 923 521 0 w 923 521 923 537 0 w 923 537 891 537 0 w 1179 409 1179 377 0 w 1179 377 955 377 0 w 955 377 955 393 0 w 955 393 891 393 0 w 891 537 875 537 0 w 1083 265 875 265 0 w 1179 265 1179 249 0 w 1179 249 1179 233 0 w 1179 233 955 233 0 w 955 233 955 249 0 w 955 249 923 249 0 w 907 249 923 249 0 w 1179 137 1179 169 0 150 1355 201 1355 121 0 2 0.0 w 1179 169 1275 169 0 w 1275 169 1275 201 0 w 1339 201 1275 201 0 w 1179 377 1371 377 0 w 1371 201 1371 377 0 w 1355 121 1355 89 0 w 1355 89 955 89 0 152 987 137 1083 137 0 2 0.0 w 987 153 891 153 0 w 987 121 955 121 0 w 955 89 939 89 0 w 955 121 939 121 0 w 939 89 939 121 0 w 939 121 939 409 0 152 1003 409 1083 409 0 2 0.0 w 1003 425 859 425 0 w 1003 393 971 393 0 w 971 393 971 409 0 w 971 409 939 409 0 150 1003 553 1083 553 0 2 0.0 w 1003 569 955 569 0 w 955 569 955 585 0
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristot...
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam la...
168 56 1 3 672 3 168 5 56 1) 6,72 : = : = = ; 5 100 5 25 3 5 25 5 1 1 1 9 8 9 2) 1 0,8 = = ; 8 1 8 10 10 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 3 (järg) Näide 3 (järg) 56 9 56 2 9 112 + 9 121 3) + = + = = ; 5 10 5 2 10 10 10 1 10 121 121 121 121 100 4) : 1,21 = : = : = 10; 10 10 100 10 121 1 1 3 3 3 8 3 8-3 5 5 5) 10 - 6 = 4 - = 3 + 1 - = 3 + - = 3 + = 3+ = 3 . 8 8 8 8 8 8 8 8 5
f(b) 360 0,9 360 0,9 f(d) -0,10 -0,27 f(b)avg 60 0,15 60 ok 1050,00 1050,00 111 text 1200 1056,78 1102,19 121 muutuvad andmed 1088,85 1056,59 1 arvutuslahtrid 1165,54 1079,30 2 1159,44 1007,30 3
10 50 118,6 4764,8 0,0030945 8,46901 11 52 119,3 4543,7 0,0030755 8,42150 12 54 120,3 4298,1 0,0030567 8,36593 13 56 120,3 4150,8 0,0030381 8,33106 14 58 121,2 4040,2 0,0030198 8,30405 15 60 122,1 3757,8 0,0030017 8,23159 16 62 122,5 3659,5 0,0029837 8,20508 17 64 123,2 3475,3 0,0029660 8,15344 18 66 124,5 3217,5 0,0029485 8,07636
!" # $$% & !#'())")*!((*' (+( $$ ,-- $$-- - /, . .- - .. 01 / .. .- !"#$ %% #$''(( #$ %% % #$''(( #$ ) # ) **+, %% $- . ' **+, / + 0. #1 #12# 3-12# (23-## -2--$$$# # $# #3 $$(2$ (2((( -2--$#11 $ $( #32 ---2$ (2#$3 -2--$#- #(2# 13$2( 32($$ -2--$$ 3 #(23 #(2( 3211( -2--$ $ $- $$2# 32$3 -2--$- 1 1 $-2 #321 32$(- -2--$-#( 3 # $2# $($2# 3231(3 -2--#(3 ( $2 $-2( 32-$3 -2--#(( - 1- $#2 #1-21 12(-$ -2--#( 1$ $#2 #$112 1211$3- -2--#33( # 1 $#2...
Rs A1 A2 A3 A4 lamba1 1,176471 1,272727 16 0 40 34 28 22 0,162519 1,428571 1,428571 51 35 40 28 20 14 0,356675 1,538462 1,6 86 70 40 26 16 10 0,430783 2 2 121 105 40 20 12 6 0,693147 2,222222 2 156 140 40 18 8 4 0,798508 2,5 1,5 191 175 40 16 6 4 0,916291 2,857143 2 226 210 40 14 4 2 1,049822 1,2 1
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karita Lepiste EP 1 INTERNETITURUNDUS Referaat Juhendaja: lektor Mari Erm-Reining Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Internetiturundus............................................................................................................4 1.1. Internetiturundus võrreldes traditsioonilise turundusega........................................4 1.2. Internetiturunduse plussid ja miinused...................................................................4 1.3. Peamised internetiturunduse vahendid...................................................................5 2. Internetiturundus eesti kontekstis........................................................................
nr. pikkus L (km) E T Keskm. dh (mm) däärmine (±), mm d2 d2/L kõrguskasvud kaal (Ph) (Mh) M-200 138,615 I 3,5 +16,311 -16,322 +16,317 -11 18,7 121 34,6 0,88836 17,2049 Rp. 1 155,820 0,147 7,917 II 6,4 +14,213 -14,200 +14,207 +13 25,3 169 26,4 1,62444 15,8309 Rp
Suured Karujärved Ken Pähn KÜG 12.klass Kanada Karujärv ● Asub Kanadas ● Pindala 31 153 km2 ● Kaldajoone pikkus 2719m ● Maht 2240km3 ● Suurim sügavus 446m ● Keskmine sügavus 72m ● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● S...
Ruutjuur number on number, et kui ruuduline (korrutatakse ise), on võrdne antud number. Näiteks ruutjuur 16, tähistatakse 161 / 2 või on 4, sest 42 = 4 × 4 = 16. Ruutjuur 121, tähistatakse, on 11, sest 112 = 121. = 5 / 3, sest (5 / 3) 2 = 25 / 9. = 9, sest 92 = 81. Võtta ruutjuure osa võtta ruutjuur lugeja ja ruutjuure nimetaja. Ruutjuur arv on alati positiivne. Kõik täiuslik ruut on ruut juured, mis on täisarve. Kõik fraktsioonid, mis on täiuslik ruut, kui lugeja ja nimetaja on kandilised juured, mis on ratsionaalne numbrid. Näiteks, = 9 / 7. Kõik muud positiivne arv on ruute, mis ei ole lepingu lõppemise, mitte korrates kümnendkohtade või irratsionaalne numbrid. Näiteks = 1.41421356 ..
Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119 =121 1.2 Aerofotode pikikattuvus Pikkikatuvuse arvutamise valem: , kus on kattuva osa pikkus, l on aerofoto laius ja p on pikikattuvus. =61,3% 1.3 Aerofoto kaldenurk , siis aerofoto on horisontaalne; , siis aerofoto on plaaniline;
844 24,7 teoreetiline -0,11 0,15 -0 -7,6 arv-teor 0,19 svud Punktide nr Koordinaadid sandatud ± y ± X ± Y 1050,00 1050,00 111 + 52,19 1056,88 1102,19 121 0,017 -0,023 - 45,56 + 1088,85 + 1056,63 1 0,024 -0,033 + 22,61 + 1164,59 + 1079,24 2 0,022 -0,030 - 71,66 + 1159,44 + 1007,57 3 0,038 -0,052 - 70,87 + 1057,68 + 936,70 4 0,008 -0,012 + 3,19 1030,26 939,90 117 0,11 -0,15 - 12,41
NR. 1+00 v 47 90 101 111 126 122 122 147 130 k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135 3+00 v 60 82 101 114 121 120 139 150 136 k 58 91 109 111 126 119 137 147 134
NR. 1+00 v 47 90 101 111 126 122 122 147 130 k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135 3+00 v 60 82 101 114 121 120 139 150 136 k 58 91 109 111 126 119 137 147 134
Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm Pingud: Maksimaalne: Nmax = 150 µm Keskmine: Nm = 108,5 µm Minimaalne: Nmin = 67 µm TS,N= Nmax- Nmin = 83 µm T= 0,5 TS,N = 42 µm Tõenäosusteooria alusel T = 0,7TS,N= 59 µm Valin ava tolerantsiks H8, mille piirhälveteks on: ES = 54 µm ; Ei = 0 µm Rummu alumine piirhälve: ei= ES+ Nmin=54+67 = 121 µm Rummu ülemine piirhälve: es= ei +Td = 121+ 54 = 175 µm Lähim standardist on u7, mille piirhälveteks on: es= 179 µm ; ei= 144 µm Lähim standardist on Kus: EI=0 µm; ES=54 µm; es=179 µm ; ei= 144 µm Nmax= es EI = 179- 0 = 179 µm Nmin= ei- ES = 144- 54 = 90 µm Maksimaalne ping on liiga suur, vähendan ava tolerantsijärku ja ava põhihälvet: H7 ES = 35 µm ; EI = 0 µm Rummu alumine piirhälve: ei= ES+ Nmin=35+67 = 102 µm Rummu ülemine piirhälve:
Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot 100 euro tulevikuväärtus kolme aastase investeerimisperioodi ja 10 % intressimäära juures on 133,10 eurot. Intressiperioodide suure arvu puhul on eeltoodud lahendamisviisi rakendamine üpris tülikas, mistõttu üksiksumma tulevase väärtuse leidmisel on otstarbekam lähtuda valemist: FV = PV x (1 + i)t FV (future value) põhisumma tulevane väärtus t perioodi lõpul
Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine põhjendatus Lühiuurimustöö Koostaja: Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Hüpotees..................................................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................5 2...
DUBLEERID LABORITÖÖ ARUANNE Õppeaines: TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA Rõiva- ja tekstiiliinstituut Õpperühm: KRR 21 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 NÄIDIS ANDMED TEHNILISED ANDMED: Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaz) Kootud ja läbiõmmeldud dubleer Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) 62 g/m² Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 52 dots/ cm² Liimiriidele lubatud hooldus Veepesu keelatud, lubatud ainult keemiline puhastus, trummelkuivatus keelatud, lubatud triikimine keskmisel temperatuuril, pleegitamine keelatud. ...
8.02 4 13,2 11 105 7.3.02 5 põhi 0 18,5 8,8 94 7.3.02 4 17,9 8,5 90 13.5.03 5,3 pind 0 14,5 12,2 125 13.5.03 4 11,1 10,4 95 13.5.03 5 10,8 9,8 89 30.6.03 4,7 põhi 0 18,7 10,2 111 30.6.03 4 18 6,4 68 30.6.03 4,5 17 2,6 26 7.5.04 5,3 pind 0 14,8 12,3 121 7.5.04 0,5 14,8 12,3 121 7.5.04 1 14,7 12,3 121 7.5.04 2 14,6 12,4 121 7.5.04 3 14,5 12,2 119 7.5.04 põhi 4 14,2 1210,4 116 7.5.04 5 13,6 95 12.7.04 4,8 pind 0 20,3 9,4 105 12.7.04 0,5 20,2 9,4 105 12.7.04 1 20,2 9,4 105 12.7
aCx = - a A - aCA n cos 60 = -20 - 202,5 0,5 = -121, 25 n aCA x 3 aC y = aCA n sin 60 = 202,5 = 175,37 C 60° 2 aC = 121, 252 + 175,37 2 = 213, 2046 (cm / s 2 ) II 3. Vastus 3 vB = 85, 408 (cm / s) vC = 57, 622 (cm / s) aB = 321, 226 (cm / s 2 ) aC = 213, 205 (cm / s 2 ) 4
Minu tasuvus 6% 7% 3% -1% -6% -11% Minu turuosa 40% 44% 44% 44% 45% 45% Konkurendi hind 1 080 1 080 1 035 990 945 900 Konkurendi müügikogus 1 200 000 1 121 739 1 118 182 1 114 286 1 110 000 1 105 263 Konkurendi kasum 316 000 000 262 782 661 210 045 382 157 428 740 104 950 000 52 631 500 Konkurendi tulu 1 296 000 000 1 211 478 261 1 157 318 182 1 103 143 140 1 048 950 000 994 736 700 Konkurendi püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000
Vanemkelner/Ettekandja 14 400 14 400 20 964 20 964 20 964 Kokk 10 800 10 800 16 128 16 128 16 128 Abitööline 7 200 7 200 11 280 11 280 11 280 Kelner/Ettekandja 8 400 8 400 12 900 12 900 12 900 Koristaja 7 200 7 200 11 280 11 280 11 280 Kokku 82 200 93 960 121 728 121 728 121 728 Brutopalk Direktor 16 32 47 63 Peakokk 0 0 0 0 0 Vanemkelner/Ettekandja 0 0 0 0 0 Kokk 0 0 0 0 0 Abitööline 0 0 79 0 0
Ka : 2012 , , , , , . , , . : , , , , , , , . -- , , , . , , . . , . , , . : · 121 ( : , , , ) · 31 · 97 ( : , . . . , ) · 72 41 , 19 (4 -- ). 45 . 1864 , . , , . , , , , . . , . . , . - , . - . - . - . , . - , , , ... , - , . , , , . , , 9 . 1475 - 1479 .. , , , . , , , . : , , , , .
c d Etteantud 100 300 110 Absmassiv 191 114 121 166 125 171 100 207 232 209 130 266 116 138 236 241 191 171 130 241 201 peadiagonaal maxel asub reas asub veerus 114 266 3 1 207 138 241
Tm 4000 SN 16000000 tau 2405.28576 U1N 121 dPm 84722.222222 U2N 10.5 dQm 1609722.2222 dPt 50000 dS 1611950.2125 dQt 50000 dW' 203781154.67 dU 8416.6666667 P 12000000 Pmar 14000000 Q 10000000 Qmar 12000000 S 15620499.352 R 5 X 95 U1 120000 U2 9682.851 dqm 1609722.22222222 Psisse 12084722.222 Qsisse 11609722.222 Ssisse 16757868.637 ip 130.17082793
tulpa arvud, mis jaguvad selles tulbas antud väärtusega. Kahe arvu jagamise jäägi leidmiseks sobib VBA tehe MOD. All on toodud näide. Teie programm peab töötama suvaliste andmete ja piirkonna suurustega. 2 54 5 170 115 1 54 -4 -136 23 165 11 121 33 11 -132 -1452 3 11
vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal. Vana-Vene riigi lagunemise põhjused. Novgorodi tähtsus ja eripära. Küsimused õpikust: 1-2 lk. 79, Arutle ja analüüsi blokist 1 ning 6 lk. 121, Minevikust tänapäeva blokist 1-4 lk. 121. VASTUSED 476- Keskaja algus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech 732- Poitiersi lahing, kus araablased Hispaaniasse tungides Karl Martelli poolt lüüa said 756- Frangi valitseja Pippin pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile kinkides paavstile Ravenna ümbruse 800- Karl Suur ristiti keisriks keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud.
Sissejuhatus Oma esses analüüsisiks mina valisin Otto Dix´i 1926. aasta teost nimega ,,Ajakirjanik Sylvia von Herdeni portree". , vormianalüüs, , , . , ,, " . , . Dix : « , , , ». , . Teoste omadused Otto Dix 1926. aasta kunstiteo ,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" mõõduga 89 x 121 sm. , . . . , , . Dix . . ,, " , , . 1 Sylvia von Harden, . C , , , . . 1 1959- von Harden "Erinnerungen an Otto Dix" (,, Otto Dix"), . Dix , ! - ,, ! !... !" - ,, , , , ; , , , ?" - ,, , , , , ."2 ,,neue frau", , . 1 Vt. https://en.wikipedia
Kbd. 109 Kbd. 113 Kbd. 117 Kbd. 6 121 Kbd. 126 Kbd. 131 Kbd.
N/A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 1 4 9 16 25 36 49 64 81 100 3 1 8 27 64 125 216 343 512 729 1000 4 1 16 81 256 625 10000 5 1 32 243 1024 6 1 64 729 7 1 128 8 1 256 9 1 512 10 1 1024 N/A 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 2 121 144 169 196 225 256 289 324 361 400 3 1331 1728 2197 2744 3375 4096 4913 5832 6859 8000
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatoori...
Arrays java.util.Collections 0 0 0 0 0 0 32000 17195 9866 44 119 75 64000 28165 16630 26 240 83 250000 128000 57457 31086 53 342 61 256000 206955 44794 121 180 110 JAVA Sorting Algorithms Time (ms) 5000 200000 4500 Time (ms) 4000
Kool klass nimi 20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID Referaat Juhendaja: ___________ Linn ja aasta 1 SISUKORD ABSURDIDRAAMA...........................................................................................................................2 SAMUEL BECKETT...........................................................................................................................2 EUGENE IONESCO............................................................................................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 ...
x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 3 2,25 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 6 2,5 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 28 50 1 77 31 62 187 48 10 167 7 189 25 26 144 81,08333 2 17 71 122 96 69 101 11 54 185 70 174 -5 80,41667 3 164 49 110 181 56 159 141 143 0 12 140 58 101,0833 4 33 116 76 31 152 113 186 179 -6 117 85 73 96,25 5 28 106 138 22 187 121 28 160 181 148 150 46 109,5833 Kokku 319 373 508 517 512 504 533 543 549 372 575 316 Sigrid-Kristiina Simson111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x a b Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 5 2,416667 o 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 4 6 2,666667
1. Arvuta ligikudsete arvudega, ümarda tulemus vajaliku täpsusega. 1) 15,8 +6,98 =22,78 22,8 - - - -, k- - -ühine madalaim järk +/- 2) 13 ,759 - 8,70 = - -, -s 3) 0, 32 21 , 6 2tnr ja 3tnr = 2 tnr 6,9126,9 vähim tüvenr arv ·/: 4) 3, 673 : 0 ,121 5) 15,9 +120,316 +1,21 = - - -,k 2. Ümarda 1) kümnelisteni 1282,16 - - K -, - - 1280 ; 296,13 - K -;- - 300 2) kolme tüvenumbrini 3,756 (4tnr); 0,67986 (5tnr) NB! Avanull ei ole 5 3 = 3, .... (5:6= 0,83333...) =3,83333 6 II variant 1. Arvuta ligikudsete arvudega, ümarda tulemus vajaliku täpsusega. 1) 37,69 +12,2 = 49,89 49,9 - - - -, k- - - 2) 3,50 21,13 3tnr ja 4tnr =3tnr 73,95574,0 3) 127,96 -59,6 = - -, k 4) 7,8498 : 3,15 5) 0,69 +12,756 +13 = -Ü, - 2. Ümarda 1) kahe tüvenumbrini 0,0373...
Vaba aeg 87 81.3 Haridus ja lasteasutused 19.3 17.2 Söömine väljaspool kodu, majutus 43.1 31.6 Mitmesugused kaubad ja teenuse 55.3 51.4 Arti Hunt IT-14E Kaalusüsteem 2014 muutus, %o Chart Title 25.1 215 6 78.8 -3.1 56.7 33.1 124 -11.2 69 3.4 46 19.9 121 -0.2 54.2 -5.7 91.8 Toit ja mittealkohoolsed joogid Alkohoolsed joo -2.1 27 Riietus ja jalatsid Eluase -11.5 39 Majapidamine Tervisehoid -3.9 77.5 Transport Side Vaba aeg Haridus ja laste Söömine väljaspool kodu, majutus Mitmesugused k eem 2014 Chart Title
Palka juurde? Ah. et teie tahate palka juurde? Kas teil üldse häbi ei ole? Ma kohe selgitan teile, kui vähe te tegelikult tööd teete!!! Aastas on teatavasti 365 ööpäeva - ei rohkem ega vähem. Neist magatakse 8 tundi ööpäeva, see teeb 122 päeva aastas. Järgi jääb 234 ööpäeva. Neist 8 tundi on vaba aega, see teeb teised 122 päeva. Jääb järgi 121 ööpäeva. Aastas on 52 pühapäeva - kõik vabad päevad - jääb järele ainult 69 ööpäeva. JÕUAB PÄRALE!!! Reede õhtupoolikutel teatavasti te tööd teha ei viitsi ja joote õlut - see teeb 52 poolikut päeva, s.t 26 ööpäeva. Lisaks kasutatakse iga päev pool tundi söömiseks, siis 8 päeva aastas lihtsalt SÖÖMISEKS! Palju jääb järele - 35 päeva! Puhkus on 22 päeva. Jääb järele veel 13 ja aastas on 12 püha! Mis siis järele jääb? 1 päev !!! ja see on Maipüha,
Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus).
Naftareostus allikad Ø Õlitankerid Ø Lekked õli ümberpumpamisel Ø Tahtlik jäätmetest vabanemine Ø Tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained Ø Õnnetused naftapuurimisel Mõju ökosüsteemile Ø Kõige tugevam mõju kaladele ja veelindudele Ø Väärarengud ja suremus (ca 90%) Ø ,,Õlikatk" Statistika Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. Suuremad reostused Ø 1967. aasta märts Suurbritannia Ø 1978. aasta Prantsusmaa Ø 1989. aasta Alaska Ø 2010. Mehhiko Tagajärgede likvideerimine Ø Sõltub kliimast Ø Käsnade abil õli kokku kogumine Ø Korjelaevad Ø
Sarnasused 4-ja 5 tärni hotellil Erinevused 4-ja 5 tärni hotellil 4 tärni hotell on ärihotell, millele on kehtestatud 104 miinimumnõuet ja tärnide saamiseks on vaja saada kokku minimaalselt 380 punkti. Äriklassi hotell on rohkete lisateenustega kõrgemale standardile vastav hotell, kus peab olema tagatud teenindus vastuvõtus vähemalt 18 tundi ööpäevas ning telefoni teel kogu ööpäeva. 5 tärni hotell on luksushotell, millele on kehtestatud 121 miinimumnõuet ning tärnide saamiseks on vaja saada kokku minimaalselt 570 punkti. Luksushotellis on tasakaalus disain, luksus, kvaliteet, lisateenuste rohkus ning esmasklassiline teenindus. Luksushotellis peab olema tagatud vastuvõtus teenindus kogu ööpäeva.
kõrgusele. • Süsteemi valgustavad 6600 valgustit ja 50 värviprojektorit. • Veemängu taustaks lastake ka muusikat. Huvitavaid fakte • Seal on ka eluruume • 39 alumist korrust on hotell • 7500 ehitustöölist ja lihttöölised • Hoone maksumus 1,5 miljardit dollarit Shanghai Tower • Kõrgus: 632m • Ahituse algus: 2008 • Valmimisaeg: 2015 • Asukoht: Shanghai • Kavandajaks Gensler • Hiina arhitekt Jun Xia • Hoones 121 korrust • Korrustel 84-110 asub Four Season hotell Huvitavaid fakte • Maksumus on 4,2 billionit dollarit • Torni alumisel korrusel parka 1800 autole 1 WTC • One World Trade Center • Kõrgus: 546,2m • Ehituse algusaeg: 27. aprill 2006 • Hoone avamine: 3. november 2014 • Asukoht: Manhattan, New York Huvitavaid fakte • Maksumus on 3,9 billionit dollarit
kogunes EMvalikmänguks Inglismaaga umbes kaks tuhat Eesti fänni. Arvukamaid Tallinna külastanud fänkondi on olnud 1938. aastal, kui Balti turniiri otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Bosnia ja Hertsegoviina toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700. Edukaimad väravakütid Andres Oper (36 väravat 121 mängus) lõi oma esimese koondisevärava kaks aastat pärast debüteerimist 8. juunil 1997 MMvalikmängus Rootsile (2:3). Indrek Zelinski (27/103) kuulus koondisse aastail 19942010. Esimese koondisevärava lõi 13. novembril 1996 sõpruskohtumises Andorrale (6:1). Novembris 1996 lõi sõprusmängus Indoneesiaga kolm väravat. Eduard EllmanEelma (21/58) mängis koondises aastail 19211935 ja on sõjaeelse meeskonna parim väravakütt.
Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Vanuseline koosseis: vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 %
Rooma aegade algusest on pärit kõige julmemate stseenidega maalid ( 1625 ,,Joosua võit amalkiidide üle" ) samuti valmis sel ajal maale putodega armastuse teemadel ( ca 1625 ,,Rinaldo ja Armida") ,,Joosua võit amalkiidide üle" 1625 ,,Rinaldo ja Armida" ca 1625 Gideon's Battle against the Midianites Tuntuimad teosed ,, Bakhanaal ,, 1632 1633 98 x 142 ,, Flora Triumf ,, 1627-1629 165 × 241 cm ,, Arkaadia karjased ,, 16381639 85 × 121 ,, Neli aastaaega: kevad ,, Aadam ja Eeva 16601664 116 × 160 ,, Neli aastaaega: suvi ,, Ruth ja Boaz 16601664 116 × 160 ,, Neli aastaaega: sügis ,, Kaanani viinamarjad 16601664 116 × 160 ,, Neli aastaaega: talv ,, Üleujutus 16601664
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 7 098 199 606 5 254 463 220 195 000 000 1 573 736 386 45 000 000 30 000 000 7 053 199 606 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 249 680 121 67 630 121 1 350 000 180 700 000 0 0 249 680 121 renoveerimine (ü) Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 650 000 650 000 0 0 0 0 650 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
