Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1208" - 442 õppematerjali

thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ Eesmärgid * Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. * Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. * Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada · I PERIOOD (1208 ­ 1212) ­ 1208 . aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi ­ Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale ­ 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt ­ Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust ­ 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt ­ 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad....

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 11 klass

Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
6
docx

The Middle Ages

One of the most important kings in the Middle Ages. He had lands in Britain & France. Then the government was the monarch, a person, not a place. He had more land than any pervious king. After his marriage to Eleanor of Aquitaine, he also ruled the lands south of Anjou. His empire stretched from the Scottish border to the Pyrenees. England provided most of its wealth, but the heart was Anjou. Henry II began to regain royal control. During the war some barons had become very powerful. He pulled down some of their castles. He tried to restore law & order. He wanted the same kind of justice to be used everywhere. He appointed his own judges to travel around the country. They dealt with crimes & disagreements over poverty. Serious offences were tried in the king's court. At first they had no special knowledge or training. They were trusted to use common se...

British history (suurbritannia...
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg- Liivimaa ristisõda

1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhar...

Ajalugu
262 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keskaja alguse ja lõpu daatumid

Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne ­Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muistne Eesti vabadussõda

1186. aastal pühitseti ta liivlaste piiskopiks. Vaja oli kutsuda sõjalist abi ning selle tegi teoks Meinhardi järglane Bertold, kes tõi 1198. aastal kohale esimese ristisõdijate väe ja lõi liivlasi lahingus, ise ka seejuures hukkudes. Uueks piiskopiks sai Breemeni toomhärra Albert. Ta seadis eesmärgiks raiaulatusliku ristisõja. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. Mõõgavendade ordu (asutatud 1202. aastal) loojaks oli Theoderich. 1208 . aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas eestlastel oleks olnud võimalik võita muistne vabadusvõitlus

Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208 . Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui ..

Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208 , kui ristisõdijad jõudisid Eesti pinnale. Suur võitlus rahva ja vabaduse eest kestis 19 aastat ehk siis lõppes 1227.aastal. See võitlus lõppes eestlaste jaoks väga suure kaotusega. Miks see aga nii juhtus ja kas eestlased oleksid suutnud kaitsta oma vabadust ? Üks suurimaid eestlaste alla jäämise põhjuseid oli see, et vastaste sõjaline ülekaal käis tugevasti üle. Vastaste ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand

12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esimest korda 1208 . aastal. Üks tähtsaim lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing (1210) kuid pärast Madisepäeva lahingut (1217) langesid Eesti alad järk-järgult võõrvõimu alla. 1223. aastaks oli ainult Tartu eestlaste käes. 1224.aastal oli kogu mander võõrvõimu käes. Ning viimaks 1227. aatsal alistati ka Saaremaa. 1227. aastat, mil Eesti allutatakse ristiusule peamiselt saksa soost ristisõdijate poolt, võib pidada ka muinasaja lõpuks ning keskaja alguseks Eestis...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208 .a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast. Mõõgavendade ordu tegevuse eesmärgiks oli maade vallutamine ja rikastumine röövimistest. Seda varjati aga ristiusu levitamisega. Tulemuseks oli rohkete läänide saamune ja igaaastased maksud maarahvalt....

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

sajandil saksa ristisõdijate poolt. · Muistse vabadusvõitluse peamiseks allikaks on munk Henriku "Liivimaa kroonika". · Balti ristisõja põhjused: - sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). - soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavs...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Müürsepatöö ja betooni valmistamine

45 m Antud: Müüri paksus = 24 cm Tellisetüüp = 2DF h = 3,45 m l = 530 cm teisenda!!! seega: l= 5,30 m Leia: n = vajaminevate 2DF telliste arv Selleks tuleb: arvutada pindala ruutmeetrites Lahendus: Müüri pindala: A = l x h A = 5,30 m x 3,45 m A = 18,285 m² Osaline tulemus: Vaja on telliseid ligikaudu 18,29 m2 müüripinna jaoks. Eelpool toodud tabelist näeme, et 1m2 ehitamiseks läheb vaja 66 2DF tellist, on arvutus niisugune: 18.29 x 66 = 1207.14 Lahendus: Kokku läheb vaja ligikaudu 1208 x 2DF tellist. 24 4.7 Toimingud lihtsa müüri ehitamiseks 1.) Määra kindlaks vajaminevad materjalid Samas vaata ka telliste · Suurust · Pragude puudumist · Kajatest 2.) Valmista töökoht ette (paremakäelistele) · Tellised vasakule · Mördiämber paremale · Vajadusel aseta tööriistad ja abivahendid ning mördiämber tellingutele (vt moodul 3 blokki 1)...

124 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Läänemere rahvaste keskaeg

Varsti oli terve Harjuma v.a. Tallinn puhastatud võõrvõimust. Pärast seda ülestõusnus koondusid ja valisid 4 juhti , ehk kuningat . Mindi siis 10000 mehega Tallinna alla , see oli võõrvõimu tähtsaim keskus . Lepiti koostöö Rootsiga , rootslased lubasid appi tulla , kuna nad olid Taanlastega vaenujalal . Ülestõus puhkes ka Läänemaal , kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla- Ristisõda Eestis Ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda aastal 1208 . Nad rüüstasid seal mitu päeva , süütasid Otepää linnuse ja siis taganesid lõuna poole . Veel samal aastal tegid Ugalased liidus sakslastega vasturetke Sakalasse . Eestlased piirasid Võnnu linnust lätlaste asualal aastal 1210 . See oli Ugandi maakonna laastamise eest vastuseks . Kuna abi oli tulemas ,hakkasid eestlased põgenema .Sakslased hakkasid piirajaid jälitama , lootuses neid karistada. Metsas...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 ­ 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj....

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

sajandini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid aga uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul olla olemas ka juba varem. · Ristisõda Eesti alal 1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud Läti alade sihipärane vallutamine jõudis 1208 . aastal ka Eesti territoorimile, mil Mõõgavendade ordu ja latgalid rüüstasid Ugandit, aasta lõpus ka Sakalat. Juba 1195. aastal oli ristisõja nime all toimunud rootslaste organiseeritud Virumaa rüüstamine, mis lõppes aga igasuguse muu tagajärjeta. 1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi vaid ajutiseks: pärat suurema väesalga lahkumist ilmnes, et taanlased ei suuda oma...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Iga maakond tegutses omaette ning sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Siiski organiseeriti aastal 1215 koostöö tulemusena "kolme maleva manööver", mille eesmärk oli sakslased eestist lõplikult välja ajada. Kahjuks see luhtus, kuna ei suudetud piisavalt jõude koondada. Omavahelise ühistegevuse puudumise tagajärjeks oli see, et Eesti maakonnad alistati ühekaupa. Eestlastel tuli võidelda paljude erinevate vaenlastega. Aastal 1208 ründasid Eestit sakslased. Rünnaku käigus rüüstati Otepää linnust ja Ugandi maakond ristiusustati. 1210 a. piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Eestlased kogusid sel ajal salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid nad viiest küljest taanlastele kallale...

Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun