Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1200" - 2059 õppematerjali

thumbnail
10
pptx

asd

(edestavad vaid raud, alumiinium ja vask) Keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid Sulatamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tinutamisel Enamustes vitamiinides Patareides anoodina Mündid(USA 1 sendine) Sulamid: messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe Bioloogiline roll Vajalik elus püsimiseks

Filmikunst → Filmid
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maa kui süsteem kokkuvõte

Dünaamiline süsteem- ajas muutuv. Staatiline süsteem - ajas muutumatu. Maakera on süsteem, mis on päikesesüsteemi alamsüsteem. Maa kui süsteemi elemendid on kihid e sfäärid: litosfäär: koosneb kivimitest, maakoorest ja on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus n: radioaktiivsete ainete lagunemine, fossiilsete kütuste põletamine.

Varia → Kategoriseerimata
22 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Tooteesitlus ECOscooter

•LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks on kanepikiu ühendid •4kW elektriline mootor •Akud peaks kestma tootja andmetel 50km/h sõites 175 000 km •Elektrikulu 100 km läbimiseks 20 - 40 senti •Maksimaalne kiirus 60km/h •Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km •Laadija 10 amprit – laadimisaeg 4h •Laadija sisend 220V/110V •Tühimass 100kg •Kandevõime 120kg •Ketaspidurid ees ja taga TELLIMINE •Hind 1200 eur •Võimalus tellida 8 eri värvi •Tasuta kohaletoimetamine •Tellimusega saab kaasa kanepikiust tehtud kiivri: KONTAKT •Oleme avatud E-R 10:00-17:00, L-P 10:00-15:00, • Asume aadressil Roosikrantsi 28, Tallinn, 74629 •Tel. (+372) 678 911 •Mob. (+372) 578 621 •[email protected] •OÜ Ecoter reg.nr. 10765419 •a/a221886842248 KHV Pank

Majandus → Kaubandus
11 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Babüloni rippuvad aiad

Aiad lasi ehitada Assüüria kuninganna Sammu-ramat (kreekapäraselt Semiramis), kes valitses aastatel 810-783 eKr oma poja Adadrinani regendina Aiad lasi ehitada kuningas Nebukadnetsar II ( valitses 605-562 eKr) oma abikaasale, Meedia kuningatütrele Amitisele, kes tundis Babüloonia tasandikel puudust oma kodumaal olevatest mägedest ja rohelusest. Mõningaid fakte Tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena Asusid Eufrati idakaldal kuningapalee kirdeosas Üldpindala on umbes 1200 ruutmeetrit Nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit Asusid neljaastmelisel terrassil, mida ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid Igat terrassi kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele Platvormid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaltiga, millel lasus kipsiga ühendatud tellistest vahekiht ja selle peal tinaplaadid Aedades kasvasid mitmed haruldased taimed ja ilusad lilled

Kultuur-Kunst → Antiikarhitektuur
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tööleping

10.2000a Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks ja kehtib kuni selle lõppemiseni. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega kestvusega 4 kuud. Tööaeg: Töötaja asub tööle täis tööajaga. Tööaja kestvus on 9 tundi päevas, 45 tundi nädalas. Töötajal on õigus 60 minuti pikkusele lõunavaheajale, mille algusaeg määratakse eeskirjadega. Puhkus: Põhi puhkuse pikkuseks on 28-kalendripäeva. Töötasu: Tööandja poolt Töötajale makstava brutopalga suuruseks on 1200 eurot. Töötasu kantakse Töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele, palga maksmise kuule järgneva kuu 10 kuupäevaks. Lisatasude ja preemiate maksmise otsustab tööandja. Töötaja kohustused : Töötaja kohustub kinni pidama tööajast. Töötama tööandja juures käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Mitte osutama tööandjale konkurentsi. Lepingu muutmine ja lõpetamine: Lepingut võib muuta vaid mõlema poolse kirjaliku kokkuleppena va seaduses ettenähtud juhtumitel.

Õigus → Tööseadusandlus
33 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Karjääri ameti kirjeldus

Kasutab ka korrektset keelt kõnes ja kirjas. Ametil on omad piirangud. Üheks selleks on erivajadustega laste abistamine selleks peaks olema (tugiisik). Õpetaja täistööaeg on 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peavad sinna mahtuma kõik õpetaja tööülesande. Osalise tööajaga on tegemist, kui tööaja maht jääb alla 7 tunni päevas ja 35 tunni nädalas. Õpetajal on õigus saada puhkust 42 kalendripäeva seadusega. Õpetajate keskmine palk ületab 1200 euro piiri ning võib tõusta aasta lõpuks kuni 1300 euroni.( leidsin internetist). Õpetaja ameti võimalutse hulka kuulub iseseisvus kui ka edutamine. Kokkuvõtteks võin öelda et õpetaja amet ei sobi igaühele, sest igaüks ei suuda olla rahulik, tolerantne, keskendunud või siis puudub neil püsivus igas olukorras. See on ka üheks põhjuseks, miks inimestele ei pruugi see amet meeldida. Kätlin Vasemägi 8.b

Ametid → karjääri planeerimine
1 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 2 - kipsi katsetamine

vaju enam liibi taignakihi alusplaadini. Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse miif,ramine Painde- ja survetugevuse miiiiramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mS6tmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks voetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi viiltel n6usse, millesse on eelnevalt moodetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse intensiivselt 60 sekundit ning seejiirel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust l6igatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Uks vormi tiiis jiietakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
424 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

7.5. Plaatjate ja ndeljate terade hulga mliiiramine killustikus Tabel7.5.1 7.6. Killustiku tugevusmargi mfliiramine killustiku muljumiskindluse j]irgi Kuna katsetati killustikku fraktsioonid ega 4-16 mm, siis kontrollsdelaks vdeti avaga 1 ,0 mm. Tabel7.6.1 Muljumiskindluseks saadi l0,2Yo ning lisas tabelis 2 vdlla toodud andmete pdhjal, on katsetatud killustiku tugevusmargiks 1200. Antud tulem tuleb sellest, et killustiku n?iol on tegemist seffekivimiga ning muljumiskindlus jiilb vahemikku ,,kuni 11", millest j[reldubki killustiku tugevusmark 1200. 8. Jiireldus Katsetulemusena saadi keskmiseks killustiku, fraktsiooniga 4-16 mm, puistetiheduseks 1410 kg/m3 ning keskmiseks niiivtiheduseks 2600 kg/m'. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 1400 kg/m3. Antud tulemui ei jlia hill soovitatavasse piirkonda, kuid on -

Ehitus → Ehitusmaterjalid
296 allalaadimist
thumbnail
12
txt

Arvutid (IAF0041) 2. labor (4-bit ALU: cmp, inv, ror, xor)

w 608 256 624 256 0 w 624 256 688 192 0 w 368 160 384 160 0 w 384 160 432 112 0 w 432 112 480 112 0 w 1232 512 1232 368 0 w 1232 368 1344 368 0 w 1232 368 1232 176 0 w 1424 496 1424 368 0 w 1424 368 1376 368 0 w 1424 368 1424 176 0 154 192 368 256 368 0 2 0.0 I 256 368 272 368 0 0.5 154 272 416 336 416 0 2 0.0 154 352 464 416 464 0 2 0.0 I 416 464 432 464 0 0.5 154 432 512 496 512 0 2 0.0 I 496 512 512 512 0 0.5 w 272 368 336 368 0 150 592 400 688 400 0 4 5.0 w 336 368 464 368 0 w 960 208 1200 208 0 w 1200 208 1200 16 0 w 1200 16 1280 16 0 x 807 399 835 403 0 15 A=B w 192 384 160 384 0 w 192 352 144 352 0 w 144 336 144 352 0 w 144 352 144 384 0 w 160 384 160 256 0 w 160 384 160 416 0 w 272 400 112 400 0 w 272 432 128 432 0 w 112 400 112 448 0 w 112 400 112 320 0 w 128 480 128 432 0 w 128 432 128 224 0 I 336 416 352 416 0 0.5 w 352 416 368 416 0 w 368 416 368 384 0 w 368 384 464 384 0 w 464 368 592 368 0 w 464 384 592 384 0 w 352 448 80 448 0 w 80 512 80 448 0 w 80 448 80 304 0

Informaatika → Arvutid i
248 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

L 288 200 288 152 0 1 false 5 0 x 286 139 300 142 0 13 a0 x 268 140 282 143 0 13 b0 x 250 139 264 142 0 13 a1 x 198 139 212 142 0 13 b2 x 231 139 245 142 0 13 b1 x 163 141 177 144 0 13 b3 x 182 139 196 142 0 13 a3 x 214 139 228 142 0 13 a2 w 192 184 192 248 0 w 224 184 224 232 0 w 256 184 256 216 0 w 288 200 288 248 0 w 192 248 448 248 0 w 720 136 1104 136 0 w 720 184 1120 184 0 w 1216 728 1184 728 0 w 1184 728 1184 184 0 w 1184 184 1120 184 0 w 1216 520 1200 520 0 w 1200 520 1200 168 0 w 1408 392 1216 392 0 w 1216 392 1216 152 0 w 1408 200 1232 200 0 w 1232 200 1232 136 0 w 1232 136 1104 136 0 w 1200 168 720 168 0 w 176 200 176 264 0 w 176 264 496 264 0 w 192 248 192 280 0 w 192 280 496 280 0 w 1408 232 1392 232 0 w 640 216 656 216 0 w 208 216 208 296 0 w 224 232 224 312 0 w 240 232 240 328 0 w 256 216 256 344 0 w 240 328 672 328 0 w 704 248 720 248 0 w 720 248 720 232 0 w 1232 424 1408 424 0 w 256 344 672 344 0

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kliima soojenemine

See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt: Tagajärjed · Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · igikeltsi sulamine 6 Tegutse! Mida teha, et vähendada kliima soojenemist. TAASKÄITLE OMA PRÜGI Sellega on võimalik aastas ära hoida 1200 kg süsihappegaasi tekkel. ISTUTA TAIMI Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga. ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA Lihtsalt välja lülitades oma elektroonilised seadmed kui sa neid ei kasuta, hoiad sa ära tuhandete kg süsihappegaasi tekke aastas. KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID Kasuta ühistransporti või kondimootorit. Iga sõidetud miiliga tekib pool kg CO2te. HOIDU LIIGSEST PAKENDAMISEST

Bioloogia → Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gooti stiil

KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

TÄHTSAMAD MITTEMETALLID

TÄHTSAIMAD MITTEMETALLID H 2 O2 N2 C KOOSTAJA: MARTIN MAASIK VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H ­ prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H ­ deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H ­ triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid ­ Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus ­ 2H2 + O2 = 2H2O ·...

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Kiudarmatuuride referaat

Eestis on tootel ainuke edasimüüja OÜ Fiiberplast, kes on Euroopas teine edasimüüja, esimene on Inglismaal tegutsev ettevõte MagmaTech Ltd[2]. 1.1 Omadused ja tehnilised näitajad Kuna komposiitarmatuur on valmistatud basaltkiust, on tal hea korrosiooni kindlus, madal tihedus, hea soojatakistus, suur tugevus ja vastupidavus(Tabel 1)[3,4]. Tabel 1 Komposiitarmatuuri omadused[1] Tõmbetugevus MPa 1200 Soojusjuhtivus W/(mC) <0,46 Tihedus g/cm3 2 Elastsusmoodul GPa 50 Temperatuuritaluvus C 300 Korrosioonikindlus Väga kõrge elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi arendamiseks

Ehitus → Betoonitööd
18 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Kohv slideshow

Kofeiini esineb paljudes populaarsetes jookides ja see aitab kaasa rasvade põletamisele. Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski. Huvitavaid fakte Keskmine kohvipuu annab ainult 1kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat. Astmahoo puhul aitab 1 tass kohvi. Ühes röstitud kohvioas on üle 1200 keemilise komponendi. Retseptid Iiri kokteil 2 annust 2 dl kanget Café arome Special-kohvijooki 2 cl iiri viskit 2 dl vaniljejäätist Pealeraputamiseks: kristall-või fariinisuhkur Café au lait Piimakohv (1 annus) 1 dl kuuma, kanget kohvijooki 1 dl keedetud piima suhkrut Tänan kuulamast !

Muu → Teadus tööde alused (tta)
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Praktikum 5 – Maa-ala kruntideks jagamine

Praktikum 5 ­ Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 ...

Maateadus → Maateadus
32 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Veondus - Raudtee

torujuhtme Maismaa transport transport Veetransport Õhutransport e. laevandus e. lennundus Raudtee Maantee- Jõe- Mere- -transport transport transport transport Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Raudteetransport Eestis sai alguse 1870.aastal, mil ehitati raudteeliin PeterburiTallinnPaldiski. Praeguseks on kõige koormatum TallinnaTapa raudteelõik. On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte ja sihtkohtade vahel.

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Trigonomeetria I näidiskontrolltöö

TRIGONOMEETRIA I NÄIDISKONTROLLTÖÖ 1. Mitmendas veerandis asub nurga lõpphaar? 1) = 300o; 3) = 2500o; 5) = -3000o; o 2) = 440 ; 4) = -890o; 6) = -1500o. 2. Avalda radiaanides. 1) 140o; 3) 121?o?30`; 5) 1848o; 2) 855,3o; 4) -65o22`; 6) 57o17`. 3. Avalda kraadides. 1) 2; 3) 20; 5) 12,4; 2 2) 0,16; 4) ; 6) -0,75. 5 4. Kirjuta iga nurk kujul x = + 360ok, kus 0o 360o ja k Z. 1) 1510o; 3) 2222o; 5) -1182o; o o 2) 760 ; 4) -873 ; ...

Matemaatika → Matemaatika
35 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Auschwitz

AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individu...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Powerpoint esitlus,,Vulkaan``

Vulkaan 4.04.2011 1 Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaane esineb ka teistel taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. 4.04.2011 2 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 4.04.2011 3 Kõrgemad vulkaanid Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).Kui arvestada ka veealust osa, o...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Willkommen in Bremen

Willkommen in Bremen! Bremen ist die Hauptstadt des Landes Freie Hansestadt Bremen. Die Stadt Bremen ist über 1200 Jahre alt. Das ist die zehntgrößte Stadt Deutschlands. Nach Hamburg ist Bremen der zweitgrößte deutsche Seehafen. Die Bremer Stadtmusikanten Die Bremer Stadtmusikanten am Rathaus von Gerhard Marcks (1953) ist eine Erinnerung an das alte Märchen der Brüder Grimm und ein Wahrzeichen Bremens. Überall in Bremen kann man die Bremer Stadtmusikanten sehen. Eine Katze, Hund, Esel und Hahn. Der Roland Das Wahrzeichen Bremens ist auch die große Roland-Statue. Seit 1404 steht

Keeled → Saksa keel
1 allalaadimist
thumbnail
8
xls

Majandusmatemaatika I kodune töö 3

Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte? Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € k pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Tulumaks = (Bruto -Maksuvaba- Pensionikindlustus-töötuskindlustus) x tulumaksu määr Tulumaks 211.68 Netopalk = Bruto -Tulumkas - Pensionikindlustus-töötuskindlustus Netopalk 940.32 B) Tulumaks Ilma pensionita

Majandus → Majandusmatemaatika I
24 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

CHRISTOPH KOLUMBUS

10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi Hispaaniasse tuues kaasa imelikke toiduaineid ja loomi Uudised uutest maadeavastustest levisid kiirelt üle Euroopa Teine avastusretk 24.09 .1493 lahkus Kolumbus Hispaaniast 17 laevaga ja 1200 mehega Suundusid põhja ja avastasid veel saari (nt. Dominicia saar) 22.11 pöördusid tagasi Haiti saarele 10.03. 1496 pöördusid tagasi Hispaaniasse Kolmas Avastusretk 13.05.1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga 412. 08 uuris LõunaAmeerika mannert 19.08 saabus tagasi Hispaaniasse Neljas avastusretk 11.05.1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast 14.08 maabusid nad Ameerika mandrialal Hispaaniasse jõuti tagasi 7. 11. 1504

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeklased ja Mükeene ajajärk

Kreeklased ja Mükeene ajajärk (1600-1100 eKr). Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps.

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valutehnoloogia

Kärnide valmistamine ­ Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem ­ valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm ­ koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu ­ liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine ­ hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi ­ sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg. Valand ­ Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest

Materjaliteadus → Konstruktsiooni materjalid ja...
576 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Vana Ameerika kunst

(2.6. saj. ) ARHITEKTUUR Sõdalaste templi püramiid Tollanis u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. Arhitektuur 12nurkne kivi Macchu Picchu varemed. Sacsayhuamani kindluse Inkade kultuur. müüris Cuzcos. (u. u. 14001500. Inkade kultuur. 14001500) skulptuur Gigantne pea. Olmeegi kultuur. ( 1200 e.m.a. 600. m.a.j.) skulptuur Atlandid mehekujulised sambad Sõdalaste Templis Tollanis. u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. skulptuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Inimjaaguar. Teine tase Olmeegi kultuur Kolmas tase Neljas tase

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nurkade liigitamine

Nurkade liigitamine Nurki on võimalik liigitada mitmeti. 1. Võttes aluseks nurga lõpphaara pöörlemise suuna, liigitatakse nurgad 1) positiivseteks, 2) negatiivseteks, 3) nullkraadisteks. 2. Võrreldes antud nurka nurkadega ±90°, ±180° ja ±360°, liigitatakse nurgad nii, nagu on tehtud joonisel: 360°-st 360°-st väiksemad Ülinürinurgad Nüri- Nüri- Ülinürinurgad suuremad nurgad nurgad Teravnurgad nurgad nurgad -360° -180° -90° 90° 180° 360° Täispööre Sirgnurk Täisnurk Täisnurk Sirgnurk Täispööre 3. Kui paigutada nurk koordinaatasandile nii, et nurga tipp on koordinaatide alguspunktis ja alghaar on ...

Matemaatika → Matemaatika
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Semiraadide rippaiad

kuulsust. Amytis oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. ASUKOHT, SELLE KIRJELDUS Semiramise rippaiad asusid Babüloni linnas. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine Semiraamise rippaiad arvatavasti oli aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrit. Seal oli palju korruseid ja igal korrusel palju taimi. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Homo sapiens

Homo sapiens Homo sapiensid elasid Aafrikas ja samal ajal neandertaallastega. Jäänuseid neist on leitud väga erinevatest kohtadest, alates Saksamaast kuni Aafrika ja Aasiani. Nende eluaeg algas ligikaudu 500 000 aastat tagasi ning ligikaudu 200 000 aastat tagasi ilmusid esimesed nüüdisinimesed. Nende ajumaht oli väga sarnane tänapäeva inimeste omale. Selle suuruseks arvatakse 1200-1400 kuupsentimeetrit. Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja o...

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ameerika põlisrahvaste võrdlus

TUNNUS OLMEEGID MAIAD INKAD Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu)

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

TERMODÜNAAMIKA ALUSED

Olgu öeldud, et termodünaamika I seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See, et gaasi siseenergia vähenes, tähendab seda, et osa gaasi poolt tehtud tööst tehti gaasi siseenergia arvelt. Näidisülesanne 2. Gaas sai soojushulga 800 J ja tema siseenergia suurenes 1,2 kJ võrra. Kui palju tööd tegid gaasile mõjuvad välisjõud? Lahendus. Antud: Q = 800 J Kujutame gaasi kinnises liikuva kolviga anumas. Gaasi U = 1,2 kJ = 1200 J rõhumisjõud Fr surub kolvile, surudes seda väljapoole, gaasile A=? mõjuv välisjõud Fv aga püüab gaasi kokku suruda. Termodünaamika I seadusest Q = U + A avaldame gaasi rõhumisjõudude töö Ar = Q - U . Arvutades tulemuse, saame Ar = 800 - 1200 = - 400 J . 2 Kuna Newtoni III seaduse kohaselt on välisjõud gaasi rõhumisjõuga võrdvastupidine, siis on

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Võrdluste töö

· kaal · valgustus · liides · mis kasutajatele sobib VÕRDLUS: Printerid: HP Laserjet HP Canon LBP Cano Broth HP HP Sams 1010 Laserj 2900 n LBP er Laser Laser ung et 5000 HL- Jet 4V Jet ML12 1020 215N 5M 10 Trüki 600x600 dpi 1200 600x600 dpi 9600x 24x6 600x6 600x6 600x6 kvalit dpi 600 dpi 00 dpi 00 dpi 00 dpi eet dpi mälu 8 MB 2 MB 2 MB 8 MB 22 4 MB 6 MB 6 MB MB liides USB 2.0 USB USB 2.0 USB USB USB USB USB 2.0 2.0 2

Informaatika → Arvutiõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Kasulik info puidu kohta

mentidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava puusepatöödes. koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioo- nidele sobib ainult männipuit. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levi- numad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT

Ehitus → Puidutöö
2 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Väga kasulik info puidu kohta

mentidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava puusepatöödes. koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioo- nidele sobib ainult männipuit. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levi- numad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT

Metsandus → Puiduõpetus
60 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ühiskonna arvestus

honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%. Käibemaksumäär: Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. NT: 1) Kui inimene saab 1200 eurot kuus palka (bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum (400) ja maksu makstakse 800 euro pealt 20% (800×0.2) ehk 200 eurot ja inimesele, siis inimene saab kätte 400 + 600 = 1000 eurot (neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (800 - 200) = 1000 eurot(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (1200 - 1000) : 1200 × 100 = 16.67%

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nordstream

Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
2
pptx

Madagaskari saar

Talvel võib Saare lääneosas asuvad põhiliselt temperatuur Antananarivos ja mujal mägismaal langeda kuni savannid, kuivad metsad, väikesed kõrbed 10 ° C ja öösel isegi madalamale. ja Madagaskarile omased okastaimedega Rahvaarv: 20 milj. Madagaskari keskosas pealinna piirkonnas umbes 1200 m tihnikud. Suunakood: +261 kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid Madagaskari veestik ei ole väga suur, kuid Ajavöönd: GMT +3 maist septembrini 20 °C – 23 °C ja oktoobrist aprillini 25 °C – seal on palju jõgesid ja suurimad neist Pindala: 587 041 km2 28 °C

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
34
ppt

Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana

jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta. Eesti majandus on energiat raiskav ­ ühe krooni rahvusliku kogutoodangu tootmiseks kulub Eestis kordades rohkem energiat, kui arenenud riikides. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Energy Intensity, Total inland energy consumption/GDP in 2002 kgoe/EUR 1400 1273,08 1156,18 1200 1000 Energy Intensity, Total kgoe/EUR 759,2 800 inland energy 600 consumption/GDP in 400 191,15 272,01224,4 2002 kgoe/EUR 209,28 200 122,93 0

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuu...

Ajalugu → Eesti ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Indo Eurooplased (konspetk)

Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel. Rajasid kolooniaid Põhja aafrika rannikule ja ka Hispaaniasse. Tähtsamad

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eh teh 2-spikku

003 . - . , . 2- . , . : , , - 1- - . ) - 2- , , . . 48. 1) . , . 80 . . 1200 3. 1:7, - · , 1:15 - - Kartsevi meetod - . - 10 , .. - . . ,

Ehitus → Ehitustehnoloogia
71 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tsivilisatsiooni teke

Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljele...

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Esimese Maailmasõja kronoloogia

1. August 1914. - Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. 3. August 1914. - Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. 4 august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marnei lahing algab. 1914 - Jaapan astub Saksamaa vastu sõtta. 1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest korda sõjategevuses gaasi. 1915. aasta lõpul - Stabiliseerub rinne Riia-Daugavpils-Pinsk- Tsernovtsõ joonel. Veebruar 1916 - Algab 10 kuud kestnud Verduni lahing. 31. Mai 1916 - Taani ranniku lähedal toimub Jüüti merelahing. Juuli-November 1916 - kestab Somme'i lahing. 1916 - Saksamaa otsustab mereblokaadi läbi murda, 1917 - Veebruarirevolutsiooniga kukutatakse Venemaa tsaarivaltisus.

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maakorraldus praktikum 5

Praktikum 5 – Maa ala kruntideks jagamine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 29.11.2015 Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1433,25 56 25,59 1:2,19 2 1406,25 61 23,05 1:2,44 3 1330 52 25,58 1:2,03 4 1273 55 23,15 1:2,38 5 1333 53 25,15 1:2,11 6 1270,5 50 25,41 1:1,97 7 1220 51 23,92 1:2,13 8 1332 55 24,2...

Muu → Maakorraldus
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo KT11

Ajaloo KT 1. Eesti muinasaja periodiseerimine  Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr  Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr  Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr  Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr  Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr  Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid  Tööriistade valmistamine looduslikust materjalist (kivi, luu, puu), aja jooksul täiustus lõhestus- ja lihvimistehnika — hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks —  Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
xls

Sundvõnkumised, pingeresonants

C 0.888 0.000000888 L 40 0.04 R0 60 6 v; Hz ω=2πv; s-1 I; mA Uc; V Ul; V I; mA 1400 8796.5 5.23 0.675 1.893 5 1300 8168.1 6.09 0.85 2.04 5.7 1200 7539.8 7.22 1.085 2.235 6.64 1100 6911.5 9.05 1.488 2.552 7.93 1050 6597.3 10.24 1.765 2.756 8.65 1000 6283.2 11.48 2.059 2.957 9.61 950 5969.0 13.36 2.534 3.25 10.39 900 5654.9 14

Füüsika → Füüsika
123 allalaadimist
thumbnail
40
pptx

Madagaskar

ronija, sööb ka leemureid) » Ainulaadne roosa » Kasvab 750 liiki lill (Catharanthus orhideid roseus) kasvab Madakaskaril, mis on vähiravimi tooraine » Madakaskaril » Baobab õitseb ... kasvab 6 baobabi liiki, üldse maailmas 8. Nii suureks kasvavad 600 aastaga. » ja viljad on söödavad. » Kasvab ka eebenipuu, mille viljad on söödavad Kui palju miski maksab? » 1,5 liitrine pudel vett 1200 Ar = 0,36 € » Kohalik Three Horses õlu (0,6 l) 2000–3000 Ar = 0,6 – 0,9 € » Star Cola või Bonbon Anglais limonaad (0,3 l) 1000 – 2000 Ar = 0,3 – 0,6 € » Toitlustus odavam restoran 4000 - 5000 Ar = 1,2 – 1,5 € Kasutatud kirjandus » [www] http ://seikluskliinik.ee/#/trip/madagaskar/m issioon-ja-info / (15.03.2013). » [www] http:// et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar (15.03.2013). Täname kuulamast! 

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vana hea rootsi aeg

Essee Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.Tinglikult kestis Rootsi aeg (1629–1699), selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. 18. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast ja uusajast. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda....

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
xlsx

Pingeresonants

95 8 12 975 6126 18.62 5.17 5.27 6 13 1000 6283 18.25 4.94 5.28 14 1025 6440 17.4 4.59 5.15 4 15 1075 6754 14.95 3.76 4.63 2 16 1200 7540 9.98 2.26 3.42 17 1350 8482 6.95 1.39 2.71 0 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 18 1450 9111 5.76 1.08 2.43 19 1600 10053 4.66 0.79 2.16 ω, s^-1

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Michelangelo Buonarroti - esitlus

Teoseid · "Taavet" · "Viimne kohtupäev" · "Kentauride lahing" · "Mooses" · "Surev ori" · "Võitlev ori" · "Madonna Doni" · Sixtuse kabeli laemaal · Peetri kiriku kuppel · "Öö" · "Koidik" Michelangelo Buanorreti "Taavet" · Valmis vahemikus: 1501 ­ 1504 · On elusuurune · Asub Firenzes Fresko "Viimne kohtupäev" · Valmistatud vahemikus 1536 ­ 1541 · Mõõtmed: 1370 cm × 1200 cm · Asub Vatikanis Sixtuse kabelis Vatikani Sixtuse kabeli laemaal · Maalitud ajavahemikus 1508-1512 Relijeef "Kentauride lahing" · Valmis arvatavasti 1492 · Mõõtmed: 84,5 cm × 90,5 cm "Mooses" · Valmistatud vahemikus 1513-1515 · Kõrgus 2,35 m · Asub Roomas Püha Peetruse Basiilikas · "Mooses" on osa Julius II hauamonumendist "Surev ori" · Valmistatud vahemikus 1513 ­ 1516

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun