Eestlaste relvastus aastal 1200 Eesti muinasaegsetest linnustest ja matmispaikadest on kogutud sadu 12.- 13. sajandi vahetusest pärinevaid relvi: oda- ja nooleotsi, mõõku ning sõjakirveid. Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid vibu, nooled ja viskeodad. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid se...
Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium J. Tito Referaat Viljandi 2009 Sissejuhatus Josip Broz Tito elas aastatel 1892 1980 ja oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik. Ta valitses Jugoslaavia riiki aastast 1943 kuni oma surmani aastal 1980. Josip Broz Tito Noorus Josip Broz Tito sündis 1892. aastal regioonis nimega Kumrovec, mille asemel on tänapäeval Horvaatia. Ta oli Franjo ja Marija Brozi seitsmes laps. Ta isa oli horvaatlane, aga ta ema oli sloveenlane. Kui Josip oli mõned noorusaastad elanud oma vanaisaga Podsreda külas, läks ta 1900. aastal põhikooli Kumrovecis. Põhikool oli Jugoslaavias sellel ajal 4 klassi. Ta jäi teist klassi kordama ja lõpetas kooli 1905. aastal. 1907. aastal läks ta lukksepa õpipoisiks. Kolm aastat hiljem liitus ta metallurgia töötajate ühinguga ja samal aastal ka Ho...
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastat...
Eesti pulmakombestik Pulmad olid mitte üksnes kahe noore inimese isikliku elu keskne sündmus, vaid juba muistsetest aegadest peale kahe sugukonna sõprusvahekorda ja liitu astumine, millega omakorda kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue rajatava pere vastu. Kosjad Pulmadele eelnesid kosjad. Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei läh...
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT-11 Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL............................................................................................................................5 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL..........................................................................................................7 5 USKUMUSED KESKAJAL......................................................................................
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 71 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed m1 = 1000 N*m m2 = 1200 N*m m3 = 800 N*m a = 60 cm = 0.6 m b = 50 cm = 0.5 m c = 70 cm = 0.7 m [] = 2° G = 8,1 * 104 MPa Kõigepealt koostan väändemomendi epüüri. Maksimaalne deformatsioon = c + b + a [ ] = 2° = 0,035 rad Ristlõike mõõtmed 1. Ristlõikeks täisvarras T1 * l1 +T2 * l 2 +T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d 4
1.Millist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri ● Vaneesti keel -1200 ● Murrangueesti keel 1200-1700 ● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre ● Maks- vorm 5. Mis on sotsioperiood? ● Ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed. 6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab...
Gooti arhitektuur Prantsusmaal Oleg Popov 10B Sergei Dikarev 10B Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 11401200) o kõrggootikat (u 12001350) o hilisgootikat (u 13501525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani -arhitektuuri süsteemist. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare -...
Eesti muinasaja lõpul 1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju...
Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavandamise ajalugu Projekti alustati 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj (tollal Neste) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 1997-1999 läbi viidud
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest
2 670 1,8615 288,8736 0,4311546456 0,447714 0,012 0,6 3 897 2,73 420,7916 0,4691099476 0,55094 0,018667 0,933333 4 1100 6,1075 937,5492 0,8523174679 0,632555 0,022667 1,133333 5 1110 7,0725 1084,203 0,9767595868 0,620987 0,024 1,2 6 1140 7,8445 1200,907 1,0534269312 0,628034 0,025333 1,266667 7 1150 8,906 1363,411 1,1855745049 0,631134 0,025333 1,266667 8 1160 9,5815 1466,822 1,2645019859 0,6415 0,025333 1,266667 ruutvorrand voi Mn*Sn^2-2Mmax*sn*sv+Mn*Sv^2=0
1400 1200 3050 1200 1950 1200 2400 400 3300 200 A 2999,97 200 4900,03 400 C 400
7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale
Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüdud Varud kaupade ühikute arv tk m/keskm maksumus kaubad keskm kr/tk
Gerli Lanno Rmo16 Iseseisevtöö funktsioonid 1.Firma kulud ruumide, tehnilise varustuse , kommunikatsiooniseadmete ja kontoritöötasule on päevas 1200 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 45 eurot, toote müügihind on 75 eurot. a Leida kulufunktsioon q toote valmistamisel. C(q)=45q+1200 b Leida tulufunktsioon q toote valmistamisel. R(q)=75q c Millise q korral kulud on võrdsed tuluga? 75q=1200+45q 30q=1200 q=40 d Leida kasumi avaldis. ( q )=75 q-45 q-1200=30 q-120 0 e Leida kasum, kui on valmistatud 100 toodet.. ( 100 ) =( 30 100 ) -1200=180 0
w 1136 400 1136 544 0 w 960 288 1168 288 0 w 1168 288 1168 544 0 w 1184 112 1184 544 0 w 864 336 816 336 0 w 816 336 816 304 0 w 816 304 800 304 0 w 768 368 768 352 0 w 768 352 752 352 0 w 752 352 752 320 0 w 752 320 768 320 0 w 608 288 608 448 0 150 752 240 752 208 0 2 0 w 752 320 752 256 0 w 752 256 736 256 0 w 736 256 736 240 0 w 768 240 768 256 0 w 768 256 832 256 0 w 832 256 832 304 0 w 832 304 960 304 0 w 960 304 960 336 0 w 960 336 1024 336 0 w 1024 336 1024 96 0 w 1120 448 1200 448 0 w 1200 448 1200 96 0 w 1024 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 80 0 w 1200 96 1200 80 0 w 864 224 800 224 0 w 800 224 800 192 0 w 800 192 752 192 0 w 752 192 752 208 0 150 720 160 720 128 0 2 0 w 752 192 704 192 0 w 704 192 704 160 0 w 736 160 736 176 0 w 736 176 864 176 0 w 864 176 864 192 0 w 864 192 960 192 0 w 960 192 960 224 0 w 960 192 1168 192 0 w 1168 192 1168 80 0 w 720 128 720 112 0 w 720 112 784 112 0 w 864 112 832 112 0 w 832 112 832 96 0 w 832 96 816 96 0 w 608 288 608 80 0 w 608 80 784 80 0
w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 368 944 352 0 w 944 352 760 352 0 w 760 352 760 320 0 w 752 368 744 368 0 w 744 368 744 320 0 w 752 280 752 272 0 w 752 272 744 272 0 w 744 272 744 240 0 w 944 272 944 256 0 w 944 256 760 256 0 w 760 256 760 240 0 w 752 200 752 176 0 w 944 176 944 160 0 w 944 160 760 160 0 w 760 160 760 136 0 w 752 176 744 176 0 w 744 176 744 136 0 x 984 463 1008 466 0 24 x0 x 982 366 1006 369 0 24 x1 x 980 273 1004 276 0 24 x2 x 979 171 1003 174 0 24 x3 150 1200 176 1200 48 1 3 0 w 944 176 1192 176 0 w 944 256 1200 256 0 w 1200 256 1200 176 0 w 1208 176 1208 352 0 w 1208 352 944 352 0 w 1200 48 552 48 0 w 552 48 552 184 0 152 768 176 808 176 1 2 5 w 808 176 872 176 0 w 768 184 768 176 0 w 768 176 752 176 0 w 768 168 568 168 0 w 568 168 568 184 0 w 568 184 552 184 0 152 768 272 800 272 1 2 5 w 800 272 872 272 0 w 768 280 768 272 0 w 768 272 752 272 0 w 768 264 552 264 0 w 552 264 552 184 0 152 768 368 792 368 1 2 5 w 792 368 872 368 0
jumalannasid. Mükeene allakäik 1200 eKr-põhjused: rivaalitsemine, kaubanduse soikumine ja rahvaste rändamine. 19. sajandi lõpukümnentitel toimunud arheoloogilised väljakaevamised Knossoses Kreetal ja Mükeenes Argolises tõid päevavalgele suurepäraseid leide. Need lubavad järeldada, et nende ühiskondade keskusteks olid kuningalossid, kust rühm ametnikke korraldas käsitööliste ja kaupade kokkuvoolu. Näib, et neid tsivilisatsioone tabas allakäik umbes aastal 1200 eKr, mille põhjustas dünastiatevaheline rivaalitsemine ja endiste kaubandus-sidemete katkemine. Homerose Iliases esinevates müütides Trooja sõjast võivad peegeldada murrangud, mis kärpisid Mükeene tsivilisatsiooni elujõudu. Kreeka maastik ja loodus Maastiku iseloomulikeks joonteks on mäed ja liigendatud rannik. Kreeklased sõltusid äraelamiseks põllundusest ja kaubandusest ning Kreeka ajaloos on tähtsal kohal võitlus põllumaa ja ülemvõimu eest merel
KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2 Aasta Läbisõi Lineaarne Tegevusmahupõhine Kahekordselt alaneva Kasutusaastate t (km) meetod meetod jäägi meetod järjenumbrite summa meetod 1 53 000 1200 0,024 * 53 000 = 1272 13 000 * 20% = 2600 (10/55)*12 000 = 2182 2 60 000 1200 0,024 * 60 000 = 1440 13 000 2600 = 10 400 (9/55) * 12 000 = 10 400 * 20% = 2080 1964 3 69 000 1200 0,024 * 69 000 = 1656 10 400 2080 = 8320 (8/55) * 12 000 = 8320 * 20% = 1664 1745
Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (€) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 €/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 €/tk = 480 € Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (480) = müüdud kaupade kulu 720 eurot Ressurss – kaubavarud perioodi lõpul keskm. Soet.m = müüdud kaupade kulu keskm soet.maksumuses Kaubavarud keskmises soetusmaksumuses – kajastatakse bilansis
OMAKULUD 1. KM PIKKUSE TEELÕIGU EHITUSEL Mahud ja nende paksused kihtide kaupa AC SURF 5cm 6,7x1000x0,05 = 335 m3 AC BASE 6cm 6,7x1000x0,06 = 402 m3 Peenkillustik 5 cm = 8*1000*0,05=400 m3 Jämekillustik 15 cm = 8*1000*0,15=1200 m3 Liiv 20 cm= 9*1000*0,2 = 1800 m3 Kogused ja hinnad JÄMEKILLUSTIK: 1 m3= 1,4 mahukaal tihendatult = 1200*1,7=2040t (/27t = 76 koormat )= 9.75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h) Asfaldi paigaldus 3 tööpäeva (8h) Tööliste palgad 2200 - Objektijuht 1500 - Töödejuhataja 1200*6 - Töölised =10900 * 0,45 = 4922 Küttek...
Tulumaks = (brutopalk töötuskindlustusmakse kohustusliku Tulumaks = (brutopalk töötuskindlustusmakse kohustusliku kogumispensioni makse maksuvaba tulu 180 ) x 20% kogumispensioni makse maksuvaba tulu ) x 20% Maksuvaba tulu arvestus: Maksuvaba tulu arvestus: Maksuvaba tulu 180 Brutopalk kuni 1200 maksuvaba tulu 500 Brutopalk 1201 2100 maksuvaba tulu erinev Brutopalk suurem kui 2100 maksuvaba tulu 0 Oluline valem tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks kuus =
4) Tule- ja niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKFI), 5) Erikõvad (KEK), 6) Põrandakipsplaadid, 7) Tuuletõkke kipskartongplaadid (KTS), 8) Remondi kipskartongplaadid (KS). NIMETUS SELGITUS MÕÕDUD TÄHISTUS KASUTUSVALDKOND Tuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Sisetöödel normeeritud kipskartongplaadid kipskartongplaadid, 1200 mm külje tulepüsivusajaga mille kipsist sisu on Pikkus: markeering aluskonstruktsioonile seinte, tugevdatud ja 2600 mm punane lagede ja muudetud tule 3000 mm kandekonstruktsioonide mõjule Paksus: vooderkatted ning vastupidavaks 3 12,5/15/18 karkassvaheseinad
videomaterjali montaaz 2000 Tartu Maakonna OVL fotod 40 40 1600 MTÜ käepaelad 265 3 795 MTÜ, Tartu Maakonna OVL 4. Büroo 17 000 büroo tarbed 4 300 1200 MTÜ sidekulud 4 200 800 MTÜ transport 5000 MTÜ töötasud 10 000 Taru Maakonna OVL Kokku 175 795 Projekti eelarve näidis rahastajate kaupa Kuluartikkel Summa Arengufond Kultuurkapital KOV Hasart. Eratoetajad Piletitulu Omafinantseering Palgakulu 7000 4000 2000 1000 Ruumide rent 1200 1200
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0
375 4520 150 2650 150 2155 375 275 1475 1200 375 375
Wksl = (W-0,05) * (1 + t * v) (vt. L.T3 ja L1.T4) Wksl=(0,68-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,71 Wtsl=(0,78-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,82 W1 järgi määra pinnase tugevuskarakteristikud E=?Mpa, F=?,C=?Mpa Kihis h E1 E2 E R C 0 MPA MPA MPa MPA MPa F 1.Tihe asf.betoon 4 2400 1200 3600 2,4 2.Poorne asf.betoon 6 1400 800 2200 1,6 3.tsemendiga st.pinnas 10 700 0,4 4.Killustikalus 20 400 5.Keskmise tervausega liiv 25 120 0,006 40 dreenkiht 6.Mulde pealmine kiht: 25 49 0,012 35 kerge saviliiv 7.Looduslik pinnas mulde all: 32 0,010 13 tolmne saviliiv
x1 x2 0 11 22 0 x2 <= 22 B Ülesanne 2 Firma toodab kahte tüüpi heinapallide kiletajaid K1 ja K2. Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui kiletaja K1 tootmisest saadav kasum on 90 eurot ja kiletaja K2 tootmisest 105 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud x1-kiletaja K1 partiide arv x2-kiletaja K2 partiide arv b) kitsendused tööaeg x1+2x2<=2000 Max -põhikuju
x1 x2 0 11 22 0 x2 <= 22 B Ülesanne 2 Firma toodab kahte tüüpi heinapallide kiletajaid K1 ja K2. Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui kiletaja K1 tootmisest saadav kasum on 90 eurot ja kiletaja K2 tootmisest 105 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud x1-kiletaja K1 partiide arv x2-kiletaja K2 partiide arv b) kitsendused tööaeg x1+2x2<=2000 Max -põhikuju
Vahekokkuvõtted Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm c_Andmeloendid.xlsm Data / Subtotal Ülesanne Sorteerida tabel kauba nimetuse järgi. Arvutada: monitoride summaarne arv ja summaarne maksumus, printerite summaarne arv ja summaarne maksu kaupade summaarne arv ja summaarne maksumus. Tulemus kopeerida lehele Y1L, kus on toodud pilt keskmine monitoride hind, keskmine printerite hind ning üldine keskmine hind. Tulemus kopeerida leh toodud pilt vastusega. iga monitori ja printeri tüübi summaarne arv ja summaarne maksumus ning üldine summaarne arv ja su maksumus. Tulemus kopeerida lehele Y3L, kus on toodud pilt vastusega. iga monitori ja iga printeri tüübi keskmised hinnad ning üldine keskmine. Tulemus kopeerida lehele Y4 pilt vastusega. Kauba nimetus Tüüp Mudel Hind Arv Maksumus Monitor 17" Viewsonic E70 39,90 25 997,50 Monitor ...
$ 3 5.0E-6 1.500424758475255 50 5.0 50 150 1104 16 1200 16 0 2 0.0 150 1104 72 1200 72 0 2 0.0 150 1104 128 1200 128 0 2 0.0 150 1104 184 1200 184 0 2 5.0 L 968 0 888 0 2 1 false 5.0 0.0 L 968 112 888 112 2 1 false 5.0 0.0 I 968 0 1040 0 0 0.5 I 968 112 1040 112 0 0.5 w 1040 0 1104 0 0 w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0
PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT 1200 2700 1200 1500 Siberi lehisest trepiaste Siberi lehisest talad,
Kolme juustuga pitsa 400 Kanapitsa 370 Jalapenopitsa 250 Hakklihapitsa 350 Toode 2019. aasta Mrs. Pizza 1500 Juustupitsa 1500 Kurgipitsa 600 Kalkunipitsa 950 Viineripitsa 1200 Kebabipitsa 1200 Tuunikalapitsa 600 Singi-šampinjonipitsa 1100 Salaamipitsa 1000 Pestopitsa 1000 Kreekapitsa 1000 Koorene krevetipitsa 900 Kolme juustuga pitsa 1250 Kanapitsa 1280 Jalapenopitsa 850
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuu...
09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma Keskmine rauaaeg (450 pKr-800 pKr) a) Rahustatud rännuaeg b) Eelviikingi aeg Noorem rauaaeg (800-1200 pKr) a) Viikingiaeg b) Hilisrauaaeg 2. Esita Eesti ajaloolise aja periodiseering Ajaline aeg alates 4200- präegu Keskaeg 1200-1559 a) Varakeskaeg (1200-1346) b) Hiliskeskaeg (1346-1558) Uusaeg a) Varauusajal esimene pool (1558-1629)
Tõstuki tootlikkus on piiratud enamasti 25 30 kaubaaluse teisaldamisega tunnis. Ei aita ka paljude tõstukite kasutamine ühekorraga, kuna sel juhul hakkaksid need üksteist segama. Ka ekspluatatsiooni- ja tööjõukulud on tõstukite kasutamisel suhteliselt suured. Vahel võib eksisteerida vajadus teisaldada pidevalt suuri kaubakoguseid erinevate laokorruste vahel. Alusekonveieritel võib teisaldada erinevate mõõtudega kaubaaluseid 800 x 1200 mm, 1000 x 1200 mm ja 1200 x 1200 mm. Kaubaaluse kogukaal võib ulatuda 1500 kg-ni. Üldjuhul teisaldavad konveierid aluseid ühes suunas, kuid võimalik on ka liikumissuuna muutmine. Valmistatakse kaht eri tüüpi konveiereid rullkonveierid ja kettkonveierid. Erinevate operatsioonide teostamiseks kaubaalustega kasutatakse ka täiendavaid erimooduleid sammkonveierid, pöördlauad, tõstelauad, liftid, aluste gabariitide mõõtmise moodulid jne. Kauba liikumise kiirus konveieril on enamasti vahemikus 0,2 0,4 m/s.
Sääst -10 0 10 20 30 Leida: a) MPC- b) APC kasutatava tulu tasemel 100 c) Säästujoone tõus Ülesanne 2.2.3 Punkte 8 Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbiimisfunktsiooni kohta: Käsutatav tulu Y 900 1000 1100 1200 1300 1400 Tarbimiskulutused C 750 800 850 900 950 1000 Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 400 ja avaliku sektori kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu
FOINIIKIA (asukoht, kaart jne) Kreeklaste antud nimetus Foiniikia tähendab "purpurmaad", sest sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi. Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina. Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus
w 672 336 688 336 0 w 672 320 672 336 0 w 640 320 656 320 0 w 528 496 528 336 0 w 640 496 528 496 0 w 560 464 640 464 0 w 528 336 592 336 0 w 560 304 592 304 0 w 528 336 480 336 0 w 512 304 560 304 0 152 736 448 784 448 0 3 5.0 150 640 480 688 480 0 2 0.0 150 640 416 688 416 0 2 5.0 154 688 352 736 352 0 2 5.0 154 592 320 640 320 0 2 0.0 154 1232 320 1280 320 0 2 0.0 154 1328 352 1376 352 0 2 0.0 150 1280 416 1328 416 0 2 0.0 150 1280 480 1328 480 0 2 0.0 152 1408 448 1456 448 0 3 0.0 w 1152 304 1200 304 0 w 1168 336 1120 336 0 w 1200 304 1232 304 0 w 1168 336 1232 336 0 w 1280 496 1168 496 0 w 1280 320 1296 320 0 w 1312 320 1312 336 0 w 1312 336 1328 336 0 w 1264 368 1152 368 0 w 1376 416 1392 416 0 w 1392 416 1392 432 0 w 1392 432 1408 432 0 w 1328 480 1392 480 0 w 1392 480 1392 464 0 w 1392 464 1408 464 0 w 1296 320 1312 320 0 w 1264 368 1328 368 0 w 944 368 1008 368 0 w 976 320 992 320 0 w 944 368 832 368 0 w 992 336 1008 336 0 w 992 320 992 336 0 w 960 320 976 320 0
20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30. august 20x1 D: Ettemakstud rendikulu 1800 K: Arvelduskonto 1800 31. detsember 20x1 D: Rendikulu 1200 see on 4 kuu eest K: Ettemakstud rendikulu 1200 uu intressi. 12 * (6/12)
1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532 Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII
Keila Gümnaasium 8A.Klass Imre Kuldjärv DIE ALPEN 2009 Inhaltsverzeichnis Einleitung · Die Alpen · Die Tiere und Pflanzen Zusammenfassung Persönlich Auffassung Einleitung Die Alpen erstrecken über sech Länder: Deutchland, Schweiz, Österreich, Frankreich, Italien und Slowenien. Sie bilden eine riesige Landschaft, 1200 km lang und fast 250 km breit. Die Berge ragen über 4000 m hoch (Montblanc 4810). Für die Tiere und Pflanzen ist es in den Alpen engeworden, seitdem Millionen von Urlaubern vor keinem Gipfel mehr haltmachen. Die Alpen Die Alpen sind das höchste Gebirge im Inneren Europas. Es erstreckt sich in einem 1200 Kilometer langen und zwischen 150 und 250 Kilometer breiten Bogen vom Ligurischen Meer bis zum Pannonischen Becken.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
