a Muutus Raha 335 330 -5 Debitoorne võlgnevus 414 591 177 Tootmisvarud 58 70 12 Tulevaste perioodide kulud 149 208 59 Käibevahendid kokku 956 1199 243 Põhivahendid kokku 17137 19134 1997 Akumuleeritud amortisatsioon (-) 4326 4782 456 Põhivahendite jääkväärtus 12811 14352 1541 Investeeringud 755 779 24
* Ristisõda Eesti aladele algas 1180. aastatel, kui esialgu saadeti siia misioni tööd tegema piiskop Meinhard, kes püüdis usku levitada rahulikult, esialgu ühes külas nimega Üksküla, kuhu ta lasi ehitada ka kivilinnuse. Liivimaal võttis ristiusu vastu Kaupo, kellest sai nende liitlane. -) 1190 saabus siia piiskop Berthold, kes tahtis ristiusu levitamiseks kasutada ka sõjalist jõudu, kuid tegelikkuses mingit suurt edu tal ei olnud, sest esimeses lahingus ta langes. -) 1199 alustas tööd piiskop Albert, samal ajal kui paavst Innocentius III kuulutas välja ristisõja, kus sõdurid pidavat saama andeks kõik oma patud. Albert ei tulnud siia enne, kui ta oli enesele kokku kogunud umbes 500 mehelise armee. Albert valis uueks keskuseks Üksküla asemel Riia, mis sai 1201 aastal linna õigused ja kuhu ehitati ka neitsi Maarjale pühitsetud toomkirik (Maarjamaaks pühitseti Eesti ja Põhja-Läti).
riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisid välja südame ja sõid selle ära
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
771 673 Kilk Kalle Tallinn 03:44:32 M21 1547 2859 Kilpeläinen Santtu Tartu 04:22:53 M21 636 791 Kindel Kaido Harju 03:37:46 M21 350 311 Kingo Gunnar Tallinn 03:20:50 M21 340 357 Kingo Priit Tallinn 03:20:27 M21 2298 1584 Kirbits Janis Valga 05:30:31 M21 1584 1346 Kirsiaed Ivo Tartu 04:24:57 M21 1600 1659 Kirsimägi Taavi Tartu 04:25:42 M21 1772 1199 Kits Asso Valga 04:35:26 M21 287 274 Kiuru Väino Tartu 03:17:18 M21 2058 2122 Kivi Urmet Tartu 04:57:09 M21 2436 2020 Kivikas Urmo Tartu 06:41:20 M21 1321 1384 Kivimäe Raul Tallinn 04:11:30 M21 75 54 Kivioja Raimo Lääne-Viru 02:58:44 M21 696 1265 Kivirüüt Margus Tartu 03:40:44 M21 1342 1329 Klaassen Märt Tartu 04:12:02 M21
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator
Teiselt poolt võiks iseenesest oletada, et oli ka vastristituid, kes hakkasid ristiusu poole hoiduma. Et teada saada, kuidas eestlaste seas ses suhtes tegelikult lugu oli, tuleb sellest ajast pärit olevaid kirjutusi läbi vaadata ja püüda nende põhjal, kui võimalik, selgusele jõuda. Et eestlaste kohta käivatest paavsti ja teiste isikute kirjadest paremini aru saada, vaatleme üht endise aja paavsti kirja a. 1199 (U. B. 12), kus paavst Innocentius III kutsub ristisõjale Liivimaale Saksi ja Vestfaalia usklikke. Ta seletab, et osa liivlasi on Meinhard ristiusku pööranud, kuid inimsoo vaenlane oli kade nende pöördumise pärast ia kutsus nende vastu esile ümberkaudu asuvate paganate tagakiusamise (persecutionem paganorum circum adiacentium) kes püüavad vastristituid ja ristiusu nime sellelt maalt hävitada. Ristisõdijaid ongi tarvis, et
89 58,55 86,78 123,8 190,4 267,1 266,5 719,0 2235 90 62,04 92,33 132,2 191,7 287,3 283,8 770,0 2406 91 66,78 100,1 144,2 210,6 318,5 324,2 913,0 2974 92 71,49 107,8 156,2 229,3 349,4 364,6 1036 3542 93 76,18 115,4 168,1 247,9 380,3 405,0 1199 4110 94 80,84 123,1 179,9 266,5 410,9 445,0 1342 4678 95 85,47 130,6 191,7 284,9 441,4 485,0 1485 5246 96 91,71 141,1 208,3 311,6 485,7 525,0 1628 5814 97 97,92 151,5 224,8 338,1 529,8 565,0 1771 6382 98 104,1 161,8 241,3 364,5 573,7 605,0 1914 6950
P ( A) = P( H i ) P( A / H i ) = + + = = . i =1 7 12 7 12 7 12 84 7 22. , 5%. , 60 .? . , n p - k0 = [np + p], np + p ; - k0 = np + p k0 = np + p - 1, np + p . k 0 = 60 , p = 5% = 0,05 . n +1 np + p = (n + 1) p = = 60 , 20 , n = 60 20 - 1 = 1199 . 23. 5 , 3 , . , , , . , : ) ; ) ? . ) : m P ( A) = , n m , n . . : 5! m = C 22 = 1 ; n = C 52 = = 10 . 2!3! , , : m 1 P ( A) = = = 0,1 . n 10 ) , , : P( B ) = 1 - P( B ) , P(B ) - ( ). ,
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
a Muutus Raha 335 330 -5 Debitoorne võlgnevus 414 591 177 Tootmisvarud 58 70 12 Tulevaste perioodide kulud 149 208 59 Käibevahendid kokku 956 1199 243 Põhivahendid kokku 17137 19134 1997 Akumuleeritud amortisatsioon (-) 4326 4782 456 Põhivahendite jääkväärtus 12811 14352 1541 Investeeringud 755 779 24
a Muutus Raha 335 330 -5 Debitoorne võlgnevus 414 591 177 Tootmisvarud 58 70 12 Tulevaste perioodide kulud 149 208 59 Käibevahendid kokku 956 1199 243 Põhivahendid kokku 17137 19134 1997 Akumuleeritud amortisatsioon (-) 4326 4782 456 Põhivahendite jääkväärtus 12811 14352 1541 Investeeringud 755 779 24
a Muutus Raha 335 330 -5 Debitoorne võlgnevus 414 591 177 Tootmisvarud 58 70 12 Tulevaste perioodide kulud 149 208 59 Käibevahendid kokku 956 1199 243 Põhivahendid kokku 17137 19134 1997 Akumuleeritud amortisatsioon (-) 4326 4782 456 Põhivahendite jääkväärtus 12811 14352 1541 Investeeringud 755 779 24
ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert. Albert ei olnudki enam palverändur, pigem kirikuvürst. Ta ei kavatsenud liivlasi usulise misjonitööga ristiusule võita, vaid nad võimuga alistada, rajades nende maale tugeva, vaimulikku ja ilmalikku võimu omava piiskopkonna. (Oma ametiajal (1200-29) käis Albert kokku 13 korda Saksamaal uusi ristisõdijaid hankimas)
N. A. Vavilov ASPECTS OF BRITISH HISTORY Н. А. Вавилов КРАТКАЯ ИСТОРИЯ ВЕЛИКОБРИТАНИИ Учебное пособие на английском языке Москва Институт международного права и экономики имени А. С. Грибоедова 2008 2 УТВЕРЖДЕНО кафедрой лингвистики и переводоведения Вавилов Н.А. Краткая история Великобритании: Учебное пособие на английском языке. – 2-е изд., пересмотр. и испр. – М.: ИМПЭ им. А.С. Грибоедова, 2008. – 88 с. Пособие содержит краткий очерк важнейших событий в истории Великобритании – от первых документально засвидетельствованных вторжений на остров (кельтов, римлян и англосаксов) до создания и распада Британск...
KAUBIK 2004 Bensiin kat. 44 1124 KAUBIK 2008 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2004 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2006 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2010 Bensiin kat. 54 1360 KAUBIK 2005 Bensiin kat. 80 1587 KAUBIK 2009 Bensiin kat. 88 1598 KAUBIK 2010 Bensiin kat. 88 1598 KAUBIK 2014 Diisel 68 1560 KAUBIK 2015 Bensiin kat. 81 1199 KAUBIK 2015 Bensiin kat. 88 1598 KAUBIK 2015 Diisel 68 1560 KAUBIK 2015 Diisel 68 1560 KAUBIK 2015 Diisel 88 1560 KAUBIK 2016 Bensiin kat. 81 1199 KAUBIK 2016 Bensiin kat. 88 1598 KAUBIK 2016 Diisel 73 1560 KAUBIK 2016 Diisel 88 1560 KAUBIK 2017 Bensiin kat. 81 1199 KAUBIK 2017 Diisel 73 1560
Pronkskirja allikateks on arheoloogilised anumaleiud luukirjaga samas- se perioodi kuuluvatest haudadest. Yin l~opuperioodi ja L¨a¨ane- ning Ida-Zhou aegsed leiud on juba u ¨sna pikkade kirjutistega. Leidude arv sellest perioodist ulatub 4831 n~ouni, samuti on rohkeid v¨a¨artuslikke leide hilisematest perioodidest. 1959. a. v¨alja antud J¯ýnw`enbi¯an sisaldab 1894 seletatud m¨arki ning lisades 1199 veel seletamata m¨arki. V~orreldes luukirjaga oleks m¨arkide arv nagu kahanenud, aga arvestada tuleb suurt hulka luukirja seletamata ja varieeruvaid m¨arke. 14 Piiri t~ ombamine vana ja uue kirja vahele on tinglik. V¨aikese u ¨markirja v~ oiks h¨asti liigitada ka uuskirja hulka, kuna koos totalitaarse Qin riigi s¨
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
78421623.266309 93595 Ruhnu Ruhnu vald 4911 21942-1 Ruila kool 59.19251424.437938 4911 Kernu vald 4912 21941-1 Ruila kool 59.19220324.439628 4912 Kernu vald 4933 21944-1 Ruila tee 59.19830824.414593 4933 Kernu vald 4934 21943-1 Ruila tee 59.19821824.414697 4934 Kernu vald 24572 6700823-1Ruistuma 58.65958624.684015 24572 Vändra vald 28431 6700822-1Ruistuma 58.65943124.684494 28431 Vändra vald 1199 09906-1 Rukki 59.44524124.710946 1199 Põhja-Tallinn 25797 7800785-1Rukki 58.21272626.399869 25797 Rõngu vald 1200 09907-1 Rukki 59.44572924.710912 1200 Põhja-Tallinn 833 01102-1 Rukkilille 59.41375024.640229 833 Haabersti 834 01103-1 Rukkilille 59.41339124.640275 834 Haabersti 23791 6700824-1Rukkilille 58.65305225.031212 23791 Vändra vald (alev) 22568 8200547-1Rulli 58.03733325
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
22 20.98 790.63 0.1 Regular Air 52.32 34.54 197.15 0 Express Air -23.34 6.68 820.5645 0.09 Regular Air -800.25 205.99 3332.06 0.09 Regular Air 412.63 99.99 118.18 0.06 Regular Air -133.62 4.06 354.45 0.01 Regular Air 11.38 10.98 238.43 0.02 Regular Air -36.11 16.99 1606.4 0.08 Delivery Truck -1231.35 44.43 104.38 0.07 Regular Air -24.20 14.42 1199.7 0.01 Regular Air 3.22 30.98 10445.95 0.07 Delivery Truck 1069.61 243.98 1125.76 0 Regular Air 379.28 60.65 622.72 0 Regular Air 76.51 40.97 7522.8 0.04 Express Air 3187.37 162.93 3491.71 0.04 Delivery Truck -1216.64 95.95 485.16 0.1 Regular Air -9.32 34.58 457.68 0.07 Regular Air 107.38 29.17 66.33 0.03 Regular Air -47.23 4.13 717.29 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
