81 -226 81 265 -589 184 365 -105 100 430 197 65 407 157 -23 483 187 76 526 457 43 555 284 29 657 -267 102 894 945 237 967 -224 73 1135 619 168 1199 -106 64 1543 566 344 1771 152 228 1458 -849 -313 1589 551 131 1456 -191 -133 n erinev? Fcrit 2.21 on suurem kriitilisest, genute arv on oluliselt erinev äljalangenute arvust asi, võetakse vastu H1 Õppijad Ärindus ja haldus Tehnikaalad Väärtus jooksevhindades, milj.eur
See tähendas uue lehe pööramist ajaloos. Liivlased olid harjunud sakslasi umbusaldama ega soovinud teda piiskopina vastu võtta. Berthold sai loa paavstilt ristisja korraldamiseks. Varsti tuligi 1000meheline ristisõdijate hulk ning ta hukkus. Meinhard- augustiinlasest piiskop, kes pühitseti hamburgi-bremeni peapiiskiopi poolt selleks ja tehti talle ülesandeks liivimaa ristiusule toomise. Albert- peale bertholdi sai piiskopiks tema 1199. Ta eesmärk oli luua liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop kes alluks paavstile. Tal oli märgatavalt laiem haare kui eeelkäijatel. Kaupo-liivlaste vanem, kes hukkus madisepäevalahingus. Lembitu- sakala vanem , hukkus samuti madisep. Tema juhtimisel koondati vägesid saadi 6000 m lahinguks. Mõõgavendade ordu- 1202 aastal asustati aga alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk see sama. Üheks selle loomise
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
Vanus A (a) tk. % esialgsest tk. % perioodi algarvust 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11618 100 - 0,86 0,93 20 4889 42,1 6729 57,9 2,05 1,43 30 3690 31,8 1199 17,8 2,71 1,65 40 2821 24,3 869 12,9 3,54 1,88 50 2034 17,5 787 11,7 4,92 2,22 60 1448 12,5 586 8,7 6,91 2,63 70 1144 9,8 304 4,5 8,74 2,96
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Teda austati pühakuna. Berthold-1196.a sai Üksküla piiskopik.tsistertslane. Rahvas ei võtnud teda omaks ja mees sai volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida.1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Keda ppetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Alber-Üksküla piiskop 1199.a.1201.a alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist. Ümera lahing-1210.aasta Võnnu piiramiselt lahkuvate eestlaste esimene suurem võit. Andis eneseusku. Madisepäeva lahing-1217. Aasta. Eestlaste üritust, koguda kokku rahvas ja lüüa sakslased minema. Kaotasid Lembitu ja Kaupo langesid. Pärast toimus veel kümme aastat lahing. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi.
Vabadussõja lõpp! Isikud 1. Meinhard- Üksküla piiskop. Tema ülesandeks oli ristiusustada Liivimaa. 2. Berthold- Üksküla järgmine piiskop. Sai paavstilt volituse ristisõja korrlaldamiseks, et liivlased jõuga alistuma panna. Riia all toimus lahing, kus Berthold hukkus. 3. Theoderick- Meinhardi tähtsaim abiline ja hiljem Eestimaa piiskop. Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. 4. Albert- Üksküla piiskop alates 1199 aastast. Tal oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Hakkas ehitama Riia linna, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. Hakkas ka maid läänistama. 5. Valdemar II- Taani kuningas, kes tuli laevastikuga Rävalasse ja ka tema eesmärk oli eestlased ristiusustada ja kehtestada siin Taani võim. 6. Kaupo-Liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus 7. Lembitu- Sakala vanem. Koondas vägesid Madisepäeva lahinguks, kus ta hukkus. 8
Selgroogse d 188 5 3 11 36 55 Imetajad 665 13 27 27 65 132 Linnud 87 – 1 2 13 16 Reptiilid 59 – 2 4 8 14 Kahepaikse d 200 2 16 6 17 41 Magevee 1199 20 49 50 139 258 kalad Kokku Selgrootud Putukad 28 720 2 23 15 166 206 Maa/mage vee teod 824 – 34 39 54 127 Teised 4040 – 4 3 11 18 Kokku 33776 2 61 64 276 403 Environment in Japan 1994.
. , . , . - , - . , , , . - . (11251157). 1155 . « ». . 1147 . ( ). c, (11571174), -- . , . . , . . , , . (11761212) , . . , , . - . - . . - . , , . ( , , ) . - - . - , - . (11531187), 1187 . . - , . 1199 . , - . . . 1240 . - -, 100 () (). . , . , . , . , , , , , . « », . . 1136. . . -. ( ) : , , , . , . , , . , , ( ) . 300 « » . . , , , . 40- XIII . - , . 1478. III. , , (13481510). .
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid ...
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitili...
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...
Suri 1196. 2) Berthold oli piiskop 1197-1198. Ta läks liivlastega tülli ja tagasi tulles tõi Väina jõe suudmesse Saksamaal mitu ristirüütlit, enamus neist tapeti ja Berthold ka, kuid kokkuvõttes sakslased võitsid lahingu. 14) 1198-1206 sündmused Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert. Ta oli Bremeni peapiiskopi toomhärra, pärines mõjukast aadlisuguvõsast, koos temaga tulid ristisõtta tema 4 venda. Ta sai piiskopiks 1199. Enne Liivimaale tulemist, külastas ta Rooma paavsti Innocentius III. Paavst kuulutas välja ristisõja Baltikumi paganate vastu. Albert sai õiguse värvata sõdijad. 1200 saabus Väina jõe suudmesse 23 laevaga 300-400 rüütlit. Alberti eestvedamisel hakati 1201 rajama Riiat (valmis Riia toomkirik, mis sai vallutamise tugipunktiks). 1202 asutas Albert Mõõgavendade ordu, rüütlid nii mungad kui sõdurid (200-300 liiget). 1236 löödi see Saumle lahingus leedulaste poolt laiali
Commissioned the Domesday Book. A survey of his newly conquered lands and possessions in England. His death was a riding accident when he fell from his horse. King Henry II Reigned as King of England in 11541189. He was the first of Angevin Kings. Henry II made Ireland a part of his domain. He is known as a strong and determined king and he had a terrible temper. King John Reigned as King of England from April 6, 1199 to October 19, 1216. In 1215. he was forced to sign Magna Carta by the English barons. He was not a very popular king. People think of him as a cruel and disloyal person. He died in 1216. after eating peaches. King Henry III Reigned as King of England from 19 Oct 1216 to 16 Nov 1272. During Henry III reign the custom of having Parliaments was established. He was a very kind king and it is known that he could never say "no" to anyone. The rebuilding
(m) 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11349 100,00 0 0,00 0,09 0,30 20 4620 40,71 6729 59,29 0,22 0,47 30 3421 30,14 1199 25,95 0,29 0,54 40 2552 22,49 869 25,40 0,39 0,63 50 1765 15,55 787 30,84 0,57 0,75 60 1179 10,39 586 33,20 0,85 0,92 70 875 7,71 304 25,78 1,14 1,07
AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a
KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisõda - · Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonika" · 12.-13. saj. toimusid ristisõjad ,,Pühamaa" vabastamiseks · 1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud · 1143. a. - rajati Lüübecki linn · Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja
5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk 8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ring...
w 1056 488 1056 352 0 w 1056 352 1128 352 0 w 1056 352 1056 216 0 w 1056 216 1128 216 0 w 1056 216 1056 80 0 w 1056 80 1128 80 0 w 1016 520 1048 520 0 w 1048 520 1128 520 0 w 1048 520 1048 384 0 w 1048 384 1128 384 0 w 1048 384 1048 248 0 w 1048 248 1128 248 0 w 1048 248 1048 112 0 w 1048 112 1128 112 0 w 152 40 152 32 0 w 352 208 352 184 0 w 1088 536 1128 536 0 w 1088 304 1128 304 0 x 1202 324 1213 327 0 10 F2 x 1203 189 1214 192 0 10 F1 x 1199 56 1210 59 0 10 F0 x 1203 455 1214 458 0 10 F3 152 1168 480 1176 480 1 4 5 w 976 480 992 480 0 w 992 480 992 504 0 w 896 488 1000 488 0 w 928 496 1000 496 0 w 960 504 1016 504 0 w 1016 504 1016 520 0 w 1000 536 1000 496 0 w 1000 488 1008 488 0 w 1008 488 1008 528 0 w 1008 528 1056 528 0 x 991 586 1056 589 0 15 Dekooder x 1129 555 1209 558 0 15 Multipleksor w 80 184 80 232 0 w 248 232 248 184 0 w 80 232 80 264 0 w 80 232 80 200 0 w 152 264 152 192 0 w 64 256 64 192 0 w 136 256 136 184 0
Retked Taani ja Rootsi rannikualadele polnud sugugi haruldased. 1187. aastal tehti maatasa Rootsi kaubalinn Sigtuna. Arvatakse, et seal käsid meie esivanemad, näiteks saarlased. Elu-olu Perekond Nii naise positsioon kui ka pärilussüsteem on tihedalt seotud perekondliku korraldusega. 12. ja 13. sajandi vahetusel käsitlesid kirikuseadused lähisugulastena nii enda kui abikaasa sugulasi kuni seitsmenda põlveni välja ning abielud nende vahel olid rangelt keelatud. Ilmselt 1199. aastal välja antud paavsti bullaga tehti Baltikumi vastristitutele mõningaid mööndusi, lubades muuhulgas neil, kes olid abiellunud enne ristimist, säilitada abielud, mis olid sõlmitud teise ja kolmanda põlve sugulaste vahel. Ühiskonnas, kus taolised reeglid ei kehtinud, olid kiriku mõistes lähisugulaste abielud üsna tavalised ja samade suguvõsade vahelised rohked abielusidemed isegi soositud. Abielu sõlmimisega seotud kombestiku kohta Eestis on isegi tõsiseltvõetavates
Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu levitamiseks. Meinhardi valitsemise ajal võttis ristiusu vastu liivlaste vanem Kaupo, sai ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert.Tolleaegne paavst Innocentius III kuulutas välja lausa ristisõja, kes sinna suundusid pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda. Muutis keskuseks Riia 1201, anti linnaõigus, toodi merele lähemale keskus. Ehitatud toomkirik pühitseti Neitsi Maarjale koos kogu ülejäänud vallutatud maaga, seepärast Eesti ja Läti Maarjamaa. Enamasti ristisõdijad kohapeale talvituma ei jäänud, aga et sõjaline jõud
4 LOODUSGEOGRAAFIA Pinnamood Kuuba Vabariik on Kariibi meres asuv arhipelaag. See koosneb peasaarest Kuuba, edelas asuvast Isla de la Juventud´i saarest ja mitmetest teistest rannikusaartest (neid on üle 1600). Kuuba koos korallrahudega asub selfiplatvormil. Kuuba on kõige suurem ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Maailmas on see suuruselt kuueteistkümnes. See on 1199 km pikk ning 32-190 km lai. Rannajoon on 3735 km pikk. Pinnamood on mitmekesine. 2/3 maa-ala hõlmavad künklikud tasandikud. Peasaare telgmikku läbib kõrgustike ja madalate mägede katkendlik ahel. Kõrgeimad on läänaosas Sierra del Rosario (699 m), keskosas Guamuhaya (1140 m) ja idaosas Sierra Maestra mäed. Sierra Maestriast idas asub mitu kulunud massiivi, mis küünivad 1100-1200 meetrini. Kuuba kõrgeim tipp on Pico Turquino (1994 m).
Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202
ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus (munk, kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198). 1199 sai piiskopiks Albert, kes rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu. Eesti alade vallutamist soosinud tegurid. Eesti aladel puudus ühtne riik ehk kaitse polnud tugev. Sõjarelvastus oli ristisõdijatel parem (tolleaegne soomustatud rüütel koos hobusega võrdus tänapäevase tangiga). Ristiusule olid allutatud juba liivlased ja lätlased, kes aitasid ristisõdijaid. 7. Liivimaa ristisõja põhisündmused Eestis. Põhilised juhid ja nende tegevus,
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...
1198.a Liivimaa esimene piiskop, misjonär Meinhard suri 1196. aastal ning tema ametijärglaseks pühitseti tsistertslaste ordu Loccumi kloostri abt Berthold, kes aga langes juba 1198. aasta suvel lahingus liivlaste vastu. Kuigi Berthold tapeti, võitsid lahingu tema poolt maale kutsutud ristisõdijad, kes sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres.
bishops at his request. In the end Henry quarrelled with his beautiful & powerful wife, his sons took Eleanor's side. In 1189 Henry died a broken man, disappointed & defeated by his sons and the French king. He was followed by his rebellious son, Richard. Although he spent little time in England (6 months of his 10-year reign), he was one of England's most popular kings. He was brave, a good soldier, but his nickname ,,lion-heart" shows that his culture was French. He died in 1199. He had no son. His brother John followed. King John is often regarded as the worst king England has ever had (unpopular, greedy). He wanted himself to choose archbishops, the pope didn't allow & from 1208-1213 King John locked the churches. In 1204 John lost his lands in France. He tried to recapture Normandy. As the cost of War had risen, he raised the taxes, the barons didn't like it. In 1214 the barons rebelled against John. He was forced to sign Magna Carta, the Great Charter (symbol of
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
lahinguvälja ning piiskopile tuldi mitmest küljest kallale ja rebiti lõhki. Seejärel liivlased põgenesid, arvates, et ühe saksi kiivri pähe pannud kaasmaalase näol on tegemist terve neid jälitava vaenlase sõjaväega. Ristisõdijad laastasid seejärel liivlaste viljapõlde. 2 4. Piiskop Alberti päritolu, tegevus Baltikumis; Riia linna asutamine ja Mõõgavendade ordu. Noor, energiline ja ambitsioonikas Albert määrati piiskopiks 1199.a. Enne seda oli ta Bremeni toomhärra. Temast sai Baltikumi ristisõja juht. Albert tuli suure sõjaväega Väina suudmesse ja rajas seal juba eesolevate saksa kaupmeeste abiga 1201. a. Riia linna, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades. Tema heakskiidul loodi 1202. a. vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad ehk Mõõgavendade ordu, selle nimetus tuleneb nende valgest ülekuuest, millel oli kujutatud (punasega) mõõk ja rist. Ordusse kuulusid rüütel -, preester - ja
kaupmeestel teadmisi arveraamatute pidemisest, sõjamehed omandasid võitluskunste jne. Budistid ning dsainistid lõid kloostrikoole. Budistlikest õppeasutustes oli tuntuim Biharis asunud Nalanda kolledz (rajati 5.-6. saj), kus õpetati meditsiini, mõtteteadust, grammatikat, loogikat, mehaanikat, metafüüsikat jm. Koolil oli suur raamatukogu. Õpilasi tuli sinna ka väljaspoolt Indiat ning kogu õpilaste arv ulatub ca 10´000-ni. Kolledz hävitati muslimite poolt 1199. aastal. Nad hävitasid ka palju teisigi koole. Kogu keskaja jooksul omandas India rahvas vaid käsitööoskused ning hariduse koha pealt vaid suulised teadmised. Kirjaoskus oli minimaalne. India vanimat keelt (kui ka uuemaid keeli: hindi, bengali, pandzabi keelt jt), sanskritti, oskasid lugeda-kirjutada vaid vähesed. 4 Islami sissetung/mõjutused 13
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
. 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad . 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine 1210 a
160 170 180 190 220 230 240 250 260 270 Sequen VPTPNVSVVDLTVRLEKAATYEQIKAAVKAAAEGEMKGVLGYTEDDVVSTDFNGEVCTSV ::::::::::::::::::::::::::: UNIPRO -------VVDLTVRLEKAATYEQIKAAVKAAAEG 200 210 220 280 290 Sequen FDAKAGIALNDNFVKLVSWYDNETGYSN >>UNIPROT:Q9L704_ECOLX Q9L704 Glyceraldehyde-3-phosphate (221 aa) initn: 1199 init1: 715 opt: 721 Z-score: 859.4 bits: 166.6 E(): 2.7e-39 Smith-Waterman score: 1067; 75.5% identity (75.5% similar) in 245 aa overlap (23-232:1-221) 10 20 30 40 50 60 Sequen RIGRIVFRAAQKRSDIEIVAINDLLDADYMAYMLKYDSTHGRFDGTVEVKDGHLIVNGKK ::::::::::::::: :::::::::::::::::::::: UNIPRO DLLDADYMAYMLKYDFTHGRFDGTVEVKDGHLIVNGKK 10 20 30
6.ptk Ruutvõrrand 8.klass Õpitulemused Näited 1.Arvu ruut - kahe võrdse teguri korrutis Ül.1262,1263 2 a a=a ; mistahes ratsionaalarvu ruut on Leida arvu ruut taskuarvuti abil. mittenegatiivne 2 2 2 2 15 =225; 28 =784; 41 =1681; 57 =3249 Lihtsustada avaldis ja arvutada. 2 2 2 2 2,4 2 =(2,4 2) =4,8 =23,04 NB ruutjuure pöördtehe; saab kasutada 2 näiteks ruudu ja ringi pindala arvutamisel =3,5 =12,25 2 2 2 2 2 ...
Suhete halvenemine, kui liivlased keeldusid maksma. Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT, pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne poliitik ja võimekas strateeg, kes õppis oma eelkäijate vigadest. 1199.a kuulutas Innocentius III välja ristisõja Liivimaa vastaste kristlaste kaitseks. Alberti juhtimisel sõitis 23 laeva 500 ristisõdijaga Lübeckist Väina suudmesse. Üks tema esimese otsuseid oli viia peakorter allajõge kaitsavamasse kohta, kuhu ta aasta hiljem asutas Riia. - Albert tõi kaasa Henricuse (Henrik), kellest sai latgalite seas tegutsev preester
aasta suvel tulevase Riia linna kohal. Kuigi Berthold langes lahingus, võitsid ristisõdijad. Theoderich (1150-1219) - Oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187. aastast peale asus tööle misjonärina liivlaste tähtsamas keskuses Turaidas. Ta tegutses 32 aastat. Ta nõudis paavstidelt ristisõja bullad. Rajas mõõgavendade ordu. 1211. aastal sai temast Lihula ehk Eestimaa piiskop. Piiskop Albert (1165-1229) - Oli Riia piiskop aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal alistada enamiku Eestist ja Lätist. Piiskop Alberti tegevuse raskuspunktiks sai ristisõjaks üleskutsumine ja valitsejate toetuse hankimine liivimaa-ettevõttele. Kahekümneseitsmel korral purjetas ta üle Läänemere, et tuua siia ristisõdijaid või minna neid värbama. Piiskopiameti esimesel aastal kutsus ta Ojamaal (Gotland) üles liivlastevastasele
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
2030 19 0,138 8717 1086 300 10104 7123 3228 2031 20 0,124 8979 1108 303 10390 7336 3292 2032 21 0,112 9248 1130 306 10685 7601 3361 2033 22 0,101 9525 1153 309 10988 7829 3428 2034 23 0,091 9811 1176 312 11300 8064 3497 2035 24 0,082 10106 1199 316 11621 8306 3566 2036 25 0,074 10409 1223 319 11951 8555 3638 10721 1248 322 12291 Kokku 2028-2031 2032-36 0,320 0,322 1,163 1,164 1,359 1,359 ud 1000 EUR/aastas Diskonteeritud liikluskulud 1000 EUR/aastas
t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese Eesti ala piiskopi Theoderichi, kes kandis ka Eestimaa piiskopi tiitlit, kinnitas 1211. aastal ametisse Riia piiskop Albert; endine Bremeni toomhärra Albert Buxhövden oli Liivimaa ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure, kes tegutses siinse mõõgamisjoni organiseerimisel energiliselt alates piiskopikspühitsemisest 1199. aastal kuni oma surmani 1229. Theoderich oli veel tüüpiline nn misjonipiiskop -- tal ei olnud ei kindlat residentsi ega toomkapiitlit. Pärast seda, kui eestlased Theoderichi 1219. aastal Lindanise lahingu ajal tema telgis tapsid, nimetas piiskop Albert Eesti alale piiskopiks oma venna Hermanni, algul Lihula piiskopi nime all. 1224. aastal viis Hermann piiskopkonna keskuse üle Tartusse. Lihulasse asus järgnevalt Saare-Lääne piiskop, kes aga kolis oma residentsi 1251
läks ema poja poolele üle. Peretüli kulmineerus Aliénori pikaajalise vangistamisega. Kui Richard Lõvisõda 1189. a Inglismaa kuningaks krooniti, sai emast nutikas regent. Oli ju see rüütlist kuningas pidevalt reisidel, küll Pühal Maal (3. ristisõda), küll oma valdustes Lääne- Prantsusmaal. Kui poeg Pühalt Maalt koju tulles sakslaste kätte vangi langes, korjas Aliénor kiiruga kokku hiigelsumma, et lemmikpoeg vangistajatelt tagasi osta. Kui Richard Lõvisõda aprillis 1199 hukkus, sai kuningaks Aliénori teine poeg Jean Sans Terre (John Maata). Nüüd läbis eakas Aliénor kõik tähtsamad paigad Inglismaal, kuid ka Lääne- Prantsusmaal, et kohalikud parunid uuele kuningale ikka ausalt truudust vannuksid (oli ju Inglise troonile mitmeid pretendente). Romaani stiilis Fontevraud' klooster, Aliénori viimane kodu. Loire'i org, Prantsusmaa Aliénori ja Henri (Henry) II hauamonumendid Fontevraud' kloostrikirikus
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
