13) Meinhardi ja Bertholdi tegevus 1) Meinhard preester, augustiinlane. Tal oli õigus sakramente jagada, tuli Liivimaale 1184. Oli vana, heatahtlik ja rahulik mees. Ta sai liivlaste ja eestlastega hästi läbi, ristis neist suure hulga. Ristiusu võttis vastu ka Koiva liivlaste vanem Kaupo. Liivlaste abil ehitati Üksküla puukirik Daugava jõe kaldale. Meinhardi abiline oli Theoderich. Meinhard on ainus katoliiklik pühak, kes Eesti aladel on olnud. Suri 1196. 2) Berthold oli piiskop 1197-1198. Ta läks liivlastega tülli ja tagasi tulles tõi Väina jõe suudmesse Saksamaal mitu ristirüütlit, enamus neist tapeti ja Berthold ka, kuid kokkuvõttes sakslased võitsid lahingu. 14) 1198-1206 sündmused Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert. Ta oli Bremeni peapiiskopi toomhärra, pärines mõjukast aadlisuguvõsast, koos temaga tulid ristisõtta tema 4 venda. Ta sai piiskopiks 1199
dekoreeritud Domenico Beccafumi poolt. Pinturichio maalis Piccolomini raamatukogu freskod, mis rajati 1495. aastal kardinal Franssesco Piccolomini poolt, kellest hiljem sai paavast Pius III. Ehitise esimesed struktuurid on veidrad ning neid katab legendide vari. Katedraali pragusel asukohal seisis üheksandal sajandil kirik koos paavsti paleega. 1058. aasta detsembris peeti kirikukogu, mille tulemusel valiti uueks paavstiks Nicholas II. 1196. aastal hakati rajama uut katedraali. 1215. aastal peeti seal juba päevaseid missasid. 1226. aastast on märkmeid valge ning musta marmori transpordi kohta. Võlv ja transeptid konstrueeriti 1259.- 1260. aastal. 1339. aastal plaaniti teist suurt lisaehitustööd. Uus lööv ja risti vahekäik oleksid kiriku struktuuri enam kui kahekordistanud. Ehituse, mida alustati Giovanni d'Agostino käe all, kes on rohkem tuntud skulptorina, katkestas 1348 aasta ,,must surm"- katk
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer..................................................................................
Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta. 5. Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn. Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda I : A. ristisõdade algus; 1196 B. Frangi riigi jagunemine Verduni lepinguga 843 C. Araabia kalifaadi teke 632 D. Vana-Vene riigi tekkimine 882 E. Karolingide renessanss. 745-814 ca Vastus: C, E, B, D, A Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda II : A. esimene ümbermaailmareis; 1519. B. Trükikunsti leiutamine; 1440 C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492. D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517 E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus B, C, E, D, A
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse. Samal ajal rüüstasid Virumaa randa ka sakslased ja rootslased. 1206. aastal tungis Saaremaale taanlaste vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada. Aastal 1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert, kes ehitas Väina jõe suudmesse Riia linna (1201) ning asutas Mõõgavendade ordu (1202). 1203. aastal ründasid Riiga suunduvad saksa ristisõdijad Ojamaal (Gotland) Taanist rüüsteretkelt naasvaid saarlasi.
Keskmise bakteriraku pikkus 2-3 µm. Viiruspartikli e. viriooni suurus varieerub aga vahemikus 20 - 400 nm. Viirused tuvastati kui haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid, mille pooride läbimõõt on väiksem kui 0,4 µm. Eelajalugu. Esmased teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest 3500 a. tagasi. Memphises on leitud hieroglüüfe, mis kujutavad templipreestrit tüüpiliste poliomüeliidi nähtudega. Ka Kairos eksponeeritud vaarao Ramses V muumial (vaarao suri 1196. a. e. m. a.) on täheldatavad viirushaiguse - rõugete - tunnused. Esimesed katsed vältida viirushaigusi pärinevad vanast Hiinast. Rõugete vältimiseks oli Hiinas juba 3000 a. tagasi kasutusel variolatsioon, kus haiguse läbipõdenute paranevatest rõugekahjustuskohtadest võeti materjali ning kraabiti laste käsivartele. Variolatsioon oli kasutusel sajandeid ka Euroopas. Tulemus oli tõhus, kuid sisaldas alati riskimomenti
18 lõikuskäärid Y50 2 3600 7200 50 3600 19 lõikuskäärid YA 50 2 3600 7200 50 3600 20 Lõikuskäärid SS 45 2 3200 6400 50 3200 21 lõikuskäärid M 50 2 3200 6400 50 3200 22 juukselõikusmasin 2 2000 4000 50 2000 23 töökäru 2 2990 5980 20 1196 24 värvikäru 2 2700 5400 20 1080 25 salongiföön 2 3500 7000 50 3500 26 peegliga töökoht 2 3140 6280 10 628 27 sterilisaator 1 1570 1570 50 785 28 maniküüri puur 1 2750 2750 20 550 29 tolmuimeja 1 3206 3206 20 641,2
R-706 tool kask sinine 5 1350 6 752 1 350 8 102 C-662 laud kask punane 6 6368 38 207 7 641 45 848 D-664 laud kask pruun 6 4549 27 293 5 459 32 751 B-761 kummut saar pruun 7 6681 46 765 9 353 56 118 C-237 laud saar pruun 7 1196 8 373 1 675 10 047 P-971 laud kask roheline 7 1143 8 003 1 601 9 604 D-646 tool tamm roheline 8 8353 66 823 13 365 80 188 A-531 tool saar punane 8 9084 72 670 14 534 87 204 D-611 kummut saar pruun 9 2920 26 277 5 255 31 532
Läti ja Leedu- 32,4 Absoluutne vaesus- inimeste sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset. Suhteline vaesus- näiteks 10% vaesemaid peresid. Aasta elatusmiinimum Sh Ovaalsuspiir minimaalneostukorv 1997 1141 570 1250 1998 1202 569 1330 1999 1196 588 1360 2000 1263 573 1428 2001 1282 681 Rahvusvahelised kriteeriumid võrdlemiseks. Rahvusvaheline vaesuskriteerium- elanikkonna arv, kelle tulu päeva kohta on kas alla 1$ või alla 2$. Pool maakera elanikkonnast kulutab päevas alla 2$. 10% maakera elanikest saab 70% tuludest ning toodab ka vastavalt 70% hüvedest. Kes on vaesed?
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
Arvestades Eestis levinud skandinaaviapäraseid kivikalmeid, võib arvata, et eestlaste muinasusund võis olla mõjutatud Skandinaavia mütoloogiast. 9. Keskaeg Liivimaa ristisõja algus ja Vene 1198.a Liivimaa esimene piiskop, misjonär Meinhard suri 1196. aastal ning tema ametijärglaseks pühitseti tsistertslaste ordu Loccumi kloostri abt Berthold, kes aga langes juba 1198. aasta suvel lahingus liivlaste vastu. Kuigi Berthold tapeti, võitsid lahingu tema poolt maale kutsutud ristisõdijad, kes sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga. 1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele: . 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad . 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks
Peale tema surma hakkasid liivlased sakslasi umbusaldama, selleaegne piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks ning 1198. a. saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla. MEINHARD 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna. Meinhard suri 1196. BERTHOLD sai peale Meinhardi surma Üksküla piiskopiks. St. uue lehekülje keeramist siinses ajaloos ja misjooni politiseerimise algust. Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta. Eesti kolme kuninga valduses 1576.a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused.
Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Väliskaubandus Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Eksport Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63%. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Muud suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinadja seadmed.
piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes
M3, S1, S2, S3, S4) koosnev komplekt. Igas genoomses dsRNA-s on: positiivse ahela 5'-otsas paikneb cap-1 struktuur; negatiivse ahela 5'-otsas asub mitte kolm vaid kaks fosfaati ja see ots on sageli blokeeritud (blokeeringu tüüp teadmata); nii positiivse kui ka negatiivse ahela 3'-otsad on polüadenüleerimata ja blokeerimata. Reoviiruse prototüüp-tüve (T3D) genoom on täielikult sekveneeritud ja koosneb kokku 23,549 bp-st (individuaalsete segmentide pikkused on 3916 ja 1196 bp vahel). Enamus segmente on monotsistroonsed ja sisaldavad ühte pikka lugemisraami (365-1289 koodonit), kaks segmenti on bitsistroonsed: segment on S1, mille mRNA-lt ekspresseeritakse alternatiivseid AUG koodoneid kasutades kahte valku (kattuvad lugemisraamid, mis asuvad erinevates faasides); segment M3 kodeerib kahte C-koterminaalset valku (nende AUG koodonid asuvad samas lugemisraamis).
Katoliku kirikupea otsuse kohaselt tuli liivlasi ja lätlasi sundida vabatahtlikult vastuvõetud usust kinni pidama. Nii kuulutaski paavst ristisõja, lubades pattude andekssaamist kõigile, kes Kristuse vastu võtavad ja lähevad "esikkirikut uuesti ellu äratama". Vana piiskop Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist. Enne surma kutsus ta kokku kõik Turaida ja Liivimaa vanemad, küsides neilt, kas nad tahavad pärast tema surma ilma piiskopita jääda. Liivlased ei tahtnud. 14. augustil 1196. a. Meinhard suri. Järgmine piiskop Berthold hukkus kohe esimeses lahingus liivlaste käe läbi. Enne lahingut püüdis ta samuti kohalikke heaga ristiusku pöörata. Ta jagas pärast saabumist nii paganatele kui kristlastele kingitusi. Mõne aja pärast hakati talle ette heitma, et Berthold tuli Liivimaale rikkaks saama. Piiskop sõitis salaja Saksamaale paavstilt ja peapiiskopilt abi paluma. Berthold saabus Liivimaale tagasi koos sõjaväega
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
Enamik liikmeid Bremeni kandist. Historiograafiast liialt idealiseeritud. Juhtkond vaimulik ning ordu rohkem usurpaator, kes liialt kõrvaliste asjadega teeb. Selle kõrval on ju ka veel Taani ristisõda. Peeti mingi hetk Riiat oma alluvusena ja toimub võimuvõitlus – võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse. 1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold. Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased, kes olid vabatahtlikult usu vastu võtnud taganesid usust > võitlus õigustatud. Ristiretk hooajaline – talveks mindi koju. Kuna see ei toiminud, hakkas Albert läänistama ning tekkis püsiv sõjavägi. Aga see maa tuli enne ju vallutada. Teine võimalus: asutada sõjaline rüütliordu. Theoderich rajas fratrer militie Christi (mõõgavennad)
68 6481.5 1210.89 12239.66 3/14/2013 1563.23 14539.14 2807.3 6529.4 1221.85 12381.19 3/15/2013 1560.70 14514.11 2799.41 6489.7 1217.35 12560.95 3/18/2013 1552.10 14452.06 2792.3 6457.9 1209.67 12220.63 3/19/2013 1548.34 14455.82 2787.27 6441.3 1195.98 12468.23 3/20/2013 1558.71 14511.73 2805.91 6432.7 1203.1 3/21/2013 1545.80 14421.49 2774.85 6388.6 1187.72 12635.69 3/22/2013 1556.89 14512.03 2800.81 6392.8 1196.43 12338.53 3/25/2013 1551.69 14447.75 2789.45 6378.4 1195.58 12546.46 3/26/2013 1563.77 14559.65 2806.5 6399.4 1194.99 12471.62 3/27/2013 1562.85 14526.16 2809.98 6387.6 1194.49 12493.79 3/28/2013 1569.19 14578.54 2818.69 6411.7 1201.19 12335.96 3/29/2013 6411.7 12397.91 4/1/2013 1562.17 14572.85 2797.07 6411.7 12135.02 4/2/2013 1570.25 14662.01 2820.62 6490.7 1210
Tippkarjad valgu ja rasvasisalduse järgi. Karja suurus üle 100 lehma. · Soone Farm OÜ, tartumaal, karjas 202 lehma, toodang aastalehma kohta 11 200 kg, 4,06% rasva, 3,38% valku, rasv+valk 833 kg · Põlva Agro Osaühing, põlvamaal 1121 lehma, 11 076 kg, 3,93%, 3,31%, 802 kg · Suurekivi Osaühing, harjumaal 134 lehma, 10 517 kg, 4,12%, 3,51%, 802 kg · Tartu Agro AS, tartumaal 1196 lehma, 10 502 kg, 4,02%, 3,41%, 780 kg 9. Veiste märgistamine ja nudistamine MÄRGISTAMINE Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised
2026 92 1891 Jool Ege Ida-Viru 04:54:16 N21 1558 54 2625 Juul Mari-Liis Tallinn 04:23:30 N21 1921 82 1856 Jäetma Nele Tallinn 04:47:11 N21 1965 87 2939 Järvalt Renna Harju 04:50:58 N21 2391 135 1954 Kaasiku Kristel Tallinn 06:03:48 N21 391 3 3002 Kaliakina Tatjana Leedu 03:23:53 N21 2036 94 1661 Kaljumäe Aile Harju 04:55:03 N21 1080 33 1196 Karu Kätrin Tallinn 04:00:21 N21 2445 151 2061 Kolbre Katrin Harju 06:51:46 N21 1379 45 2788 Kool Inge Tartu 04:13:39 N21 2429 145 2014 Kopti Madli Tallinn 06:30:53 N21 1548 53 2723 Kvietkauskaite Danguole Leedu 04:22:59 N21 933 22 1382 Käes Jaanika Harju 03:52:55 N21
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
102 131,1 208,1 314,4 483,4 772,8 866,0 2908 11443 104 147,6 236,4 360,4 558,9 902,1 1044 3620 14797 106 165,7 268,1 412,1 644,7 1050 1222 4332 18151 108 186,1 303,7 470,0 743,0 1221 1400 5044 21505 110 208,3 342,9 536,1 853,0 1413 1573 5754 24855 115 274,5 461,8 763,6 1196 2028 2488 9954 48150 120 358,2 614,9 898,8 1554 2664 6406 14150 71446 .2.1. 6 PS(38) n < 67 67 133 133 266 266 399 399 532 > 532 < 12 3,66 1,39 4,41 1,54 2,15 2,75 13-23 3,28 1,37 3,97 1,51 2,06 2,62 24-27 3,00 1,36
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Tema tegevus oli rahumeelne ning ta ei kutsunud endale appi ristisõdijaid, kuid teda abistasid mitmed vaimulikud, kellest tuntuim on Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Tema piiskopkonna keskus oli Üksküla. Meinhard suutis küll ristida mõned liivlased, kuid paljud neist ütlesid hiljem uuest usust lahti. Kuna rahumeelsest ristimisest ei tulnud midagi välja, andis paavst Coelestinus III talle loa algatada ristisõda, mis kuulutati välja 1193. aastal. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Pärast Meinhardi määrati piiskopiks Berthold, kuid ka tema ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida. 1198. aastal toimus liivlaste ja Bertholdi vahel Riia kandis lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid mille käigus Berthold suri. 1199. aasta kevadel nimetati Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden. 1201. aastal rajas ta Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt
286 449 170 9261 3357 3308 272 483 198 10089 2574 4414 678 329 538 364 152 39 16027 7901 7021 2791 4660 2515 251 413 188 6872 2357 2490 213 559 289 5448 2005 1884 566 483 262 11763 5290 2580 216 449 233 10311 2284 4460 206 404 225 7110 3538 1196 115 520 243 6813 927 3241 188 393 173 5336 2192 2102 322 543 302 8358 3520 2354 449 395 203 14530 4460 5379 177 447 243 7387 1581 3211 197 367 182 2894 6163 1363 116 876 419 2263 542 941 304 419 197 8869 3137 3188 328 467 296 11021 4552 3342 233 424 214 10503 3300 4435 254 666 391 6167 2843 1624 257 353 183 10474 4258 3303 230 466 230 7522 1938 3127
pigem koondada ristisõdijat Jeruusalemma vallutamiseks. Enne kerjusordude (dominiiklaste ja frantsisklaste) loomist polnud Katoliku kirikus ka tööjõudu misjonitööks. Meinhardi rajatud piiskopivõim põrkus varem või hiljem kokku liivlaste juhtide vastupanuga. Meinhardi konfliktid liivlastega olid tõsised, rahulolematus arenes konfliktiks ja piiskop lasi hankida paavsti toetuse ristisõdijate värbamiseks, et liivlasi jõuga kuulekusele sundida. Meinhard suri 1196. aastal. Liivlaste uueks piiskopiks pühitseti Saksimaa Loccumi tsistertslaste kloostri abt Berthold, kes samuti pärines Bremeni peapiiskopkonna ministeriaalide seast. Üksküla kirikul olid juba olemas omad põllud, tööloomad, eluhooned ja kodakondsed. Piiskop oli liivlaste ja saksa kaupmeeste kõrval osanik (sai raha) Holmi ja Üksküla linnustes. Henriku kroonika sõnul ütlesid liivlased Bertholdi kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast.
See kindlus oli suurem ja vägem pasteltüüpi linnus, 1186 asastal pühitseti esimene üksküla piiskopp,ei tegustenud üksi oli abiks palju preestreid.Üks nimi teada preester Theoderich,kes jõudis oma ristisusutamis retkedel Väina jõelt Koiva jõele,suurimaks saavutuseks jäi Koiva Liivlaste Kaupo ristiusustamine. Meinhard jäi ristiusu levitamisel rahumeelseks.Ta ei jõudnud alustada ristisõda.Henriku liivimaa kroonikale 1196 aastal tahtis liivimaalt väljapääseda et suunduda Bremenisse,aga liivlased ei lasknud teda maalt välja. Theoderich pääses liivimaalt minema ja jõudis välja Rooma ,kus esitas paavstile kirjeldusi ,kuidas liivlased mässavad oma ülemate ja usu vastu .1966 kutsus paavst relvile inimesi ,et sundida vastristitud tagasi kiriku radadele. 1966 Meinhard suri,oli vaja tarvis leida asendaja üksküla piiskopi
286 449 170 9261 3357 3308 272 483 198 10089 2574 4414 678 329 538 364 152 39 16027 7901 7021 2791 4660 2515 251 413 188 6872 2357 2490 213 559 289 5448 2005 1884 566 483 262 11763 5290 2580 216 449 233 10311 2284 4460 206 404 225 7110 3538 1196 115 520 243 6813 927 3241 188 393 173 5336 2192 2102 322 543 302 8358 3520 2354 449 395 203 14530 4460 5379 177 447 243 7387 1581 3211 197 367 182 2894 6163 1363 116 876 419 2263 542 941 304 419 197 8869 3137 3188 328 467 296 11021 4552 3342 233 424 214 10503 3300 4435 254 666 391 6167 2843 1624
18097 1 0,55 0,00 0,22 47 5572 554 1993 1 0,08 0,67 0,19 47 8249 885 17025 1 0,26 0,06 0,20 47 6463 657 38698 1 0,20 2,01 0,22 47 4857 322 1729 1 0,12 1,22 0,20 47 5773 1196 67457 0,993915 0,38 0,92 0,21 47 5686 705 2040 1 0,06 1,72 0,19 47 8394 1721 15906 1 0,15 0,29 0,20 47 6124 626 199874 0,99817 0,38 0,70 0,31 47 6084 576 6358 1 0,06 1,12 0,30 47 7986 862
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
28957 7800499-1Maidla 58.20420126.808224 28957 Kambja vald 9337 23350-1 Maidla kül 59.22348124.591935 9337 Saue vald 9338 23351-1 Maidla kül 59.22340924.591895 9338 Saue vald 132919 23398-1 Maidla mõi59.21199524.579667 132919 Saue vald 28226 4400902-1Maidla tee 59.35292426.966242 28226 Kiviõli linn 28227 4400903-1Maidla tee 59.35282726.966056 28227 Kiviõli linn 22426 6700523-1Maima 58.58895124.407019 22426 Halinga vald 1196 09903-1 Maisi 59.44119024.713170 1196 Põhja-Tallinn 1197 09904-1 Maisi 59.44159324.713355 1197 Põhja-Tallinn 1198 09905-1 Maisi 59.44157424.713601 1198 Põhja-Tallinn 1204 10004-1 Maisi 59.44084824.713251 1204 Põhja-Tallinn 4839 22813-1 Maissoo 59.24934823.774545 4839 Padise vald 4840 22814-1 Maissoo 59.24905023.774039 4840 Padise vald 23413 8400450-1Maiste 58.35470025.555193 23413 Viljandi vald
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
36 120.98 2718.07 0.1 Regular Air 1107.53 209.84 2508.673 0.03 Regular Air 417.47 125.99 59.38 0.1 Regular Air -3.05 8.69 1285.37 0.1 Regular Air 514.07 31.78 212.57 0.09 Express Air 9.49 5.34 1469.48 0.07 Delivery Truck -263.65 140.98 4279.24 0.06 Regular Air 890.18 205.99 1042.25 0.08 Regular Air 195.16 131.12 5010.7415 0.03 Express Air 1196.37 200.99 2932.99 0.07 Regular Air -1448.83 90.98 9194.8 0.1 Delivery Truck -1760.57 218.75 2285.12 0.08 Delivery Truck -455.80 140.98 525.555 0.04 Regular Air -60.67 85.99 276.029 0.05 Regular Air -108.19 7.99 187.204 0.01 Regular Air -796.76 205.99 434.73 0.03 Regular Air -12.20 11.33 7017.42 0.08 Regular Air 595.20 140.85 54.28 0.01 Express Air -11.98 6.24 4888.14 0
51 1229 KAUBIK 2013 Diisel 55 1248 KAUBIK 2013 Diisel 70 1248 KAUBIK 2015 Bensiin kat. 51 1229 KAUBIK 2016 Bensiin kat. 51 1229 KAUBIK 2006 Bensiin kat. 59 1229 KAUBIK 2015 Bensiin kat. 51 1229 KAUBIK 2017 Bensiin kat. 51 1229 KAUBIK 2017 Bensiin kat. 66 1398 KAUBIK 2018 Bensiin kat. 66 1398 KAUBIK 1993 Bensiin kat. 92 2410 KAUBIK 2002 Diisel 85 2171 KAUBIK 1986 Bensiin 40 1196 KAUBIK 1987 Diisel 40 1598 KAUBIK 1988 Bensiin 60 1598 KAUBIK 1989 Bensiin 44 1281 KAUBIK 1990 Bensiin 44 1281 KAUBIK 1990 Bensiin 55 1389 KAUBIK 1990 Diisel 42 1700 KAUBIK 1991 Bensiin 55 1389 KAUBIK 1991 Diisel 42 1699 KAUBIK 1992 Bensiin 55 1389 KAUBIK 1986 Bensiin 44 1281 KAUBIK 1986 Bensiin 66 1598 KAUBIK 1986 Diisel 40 1587
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
