Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
80 2359,5897212 81,41028 0 97 81 1858,168067 -261,1681 0 97 82 2151,1232576 -115,1233 0 97 83 2015,806088 -108,8061 0 97 84 2000,2753188 -267,2753 0 97 85 2092,7728781 -245,7729 0 97 86 1774,6572685 -331,6573 0 97 87 2313,8118152 -112,8118 0 97 88 1987,8983851 -254,8984 0 97 89 2155,1362325 -320,1362 0 97 90 1813,8204367 -281,8204 0 97 91 1828,7598524 239,2401 0 96 92 1317,5212763 117,4787 0 96 93 1848,7713626 -210,7714 0 96 94 2187,8109905 302,189 0 96 95 2274,8123017 230,1877 0 96 96 1813,8657063 -144,8657 0 96 97 2050,1096226 182,8904 0 96 98 1926,40191 146,5981 0 96 99 1817,753022 -5,753022 0 96 100 1987,6264113 36,37359 0 96 101 1777,0923725 -166,0924 0 96 102 2081,3720409 204,628 0 96 103 1821,8731061 189,1269 0 96 104 2122,0234424 -310,0234 0 96
(kg) arv vus klass dB (mm) ACO 6825 68X600X2500 93 35 8 38 EI30 ACO 6830 68X600X3000 100 35 8 38 EI30 ACO 9225 92X600X2500 117 60 6 41 EI60 AC0 9233 92X600X3300 154 60 6 41 EI60 ACO 12025 92X600X2500 162 60 6 41 EI120 ACO 12033 92X600X3300 214 60 6 41 EI120 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 4 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 5 ACO vaheseinapaneele on sobiv kasutada vannitubade,
"Tarkus tarviline vara". Medal on nahkkarbis, mille kaant ehib B. G. Forseliuse Seltsi aabitsakukk. Bengt Gottfried Forseliuse nimeline teenetemedal Kasutatud kirjandus http://www.stmikael.ee/index2.php?option=com_content&do_pdf=1&id=41 http://www.forselius.ee/?Ajaloost_%2F_History http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius http://www.forselius.ee/?Statuudid_ja_laureaadid:Statuudid:Forseliuse_medal Eesti ajalugu I , lk 117 (Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Avita 2005, Tallinn) ENE 3, lk 39 (Kirjastus ,,Valgus", 1988)
plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamist. Plaatina kohta: H. Karik ja A. Tõldsepp, «Kallimad kui uued» (1974). Lisaks veel, et plaatina avastati 1735 a.-l Julius Scaliger-i poolt ja et nimi plaatina tuleneb hispaaniakeelsest sõnast "platina" e. väike hõbe. Nimi: Platina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amu Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 4 Ajalugu Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased - Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston. Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri
Selle käigus kaotab organism teadvuse, südametöö- ja hingamine seiskuvad. 2. Viljastumine Kehasisene Kehaväline Roomajad, imetajad, linnud Kahepaiksed, kalad Spermid viiakse emase munajuhas Sugurakud väljaspool munajuha Vaja on vähem sugurakke Vajalik väga suur sugurakkude arv järglased on paremini kaitstud suur osa järglasi hukkub 3. Õp. Lk 117 · Kondoom Kummikest takistab spermide sattumist naise organismi.Samuti ka ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. · Spiraal takistab embrüo kinnitumist emakaseinale.Väldib rasedust , kui paigaldatakse kuni 5 ööpäeva pärast suguühet.. · Steriliseerimine mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine.
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru...
156 190 217 S4 0,95 161 197 224 488 165 204 230 114 126 135 S5 0,48 0,35 116 126 135 489 117 126 134 116 127 140 S6 0,46 0,65 116 128 140 490 115 128 140 123 145 163 S7 0,44 0,95 123 144 162 491
Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Pallaadium: ... on keemiline element järjenumbriga 46. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Omadustelt on pallaadium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Osmium: ... (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.
Lepitusmenetlus Venemaa näitel Lepitusmenetlus on üks alternatiivsetest vaidluse lahendamise viisidest. Venemaal lepitusseadus on jõustunud 01. jaanuaril 2011.a.1 Seni Venemaal lepitusseadust ei ole olnud ja eralepitajate tegevus oli seaduse tasandil reguleerimata. Nimetatud lepitusseadusega samaaegselt oli vastuvõetud ka lepitusseaduse rakendamise seadus2, millega lepitusmenetlus oli sisse viidud tsiviilõigusesse3 ja erinevate kohtute praktikasse (sh arbitraazi kohus). Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikul...
bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o Ehe plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. o Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Hiiumaa Kōrgessaare 80 16.7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17.3 161 165 531 3511 2021 Hiiumaa Rahu eest 80 14.1 155 198 536 3545 1503 Hiiumaa Sōprus 80 16.4 132 171 794 3343 3567 Hiiumaa Ühendus 80 18.1 165 196 313 3583 1595 Hiiumaa Emmaste 81 17 91 242 590 3385 1346 Hiiumaa Kōrgessaare 81 22 117 179 325 3128 591 Hiiumaa Putkaste 81 17 100 250 516 3305 1861 Hiiumaa Rahu Eest 81 15 91 184 536 3404 2037 Hiiumaa Sōprus 81 16 104 171 829 3113 3263 Hiiumaa Ühendus 81 17 160 204 317 3388 1301 Hiiumaa Emmaste 82 18 182 184 570 3287 1269 Hiiumaa Kōrgessaare 82 16 94 176 340 3157 519 Hiiumaa Putkaste 82 22 198 280 511 3001 1568
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka
1 , OÜ SUNMAX 29%. 2004 -5 %, 2006 24 %. , . 2. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 2) 2004 . 2005 . 2006 . -430 062 1 281 862 2 274 027 1 844 355 1 725 963 1 949 854 ROCA % -23% 74% 117% : 2. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : , , . 24 , OÜ SUNMAX 140 %. 2004 -23 %, 2006 117 %. , . 3. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 3) 2004 . 2005 . 2006 . -430 062 1 281 862 2 274 027 -390 062 891 800 3 165 827 RO % 110% 144% 72% : 160% 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2004. 2005 2006 3. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : , , .
OMAKAPITAL Aktsiakapital / osakapital nimiväärtuses 400 000 400 000 Kohustuslik reservkapital 40 000 40 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 636 970 311 446 Aruandeaasta kasum (kahjum) 40 196 425 524 OMAKAPITAL KOKKU 1 117 166 1 176 970 PASSIVA (kohustused ja omakapital) kokku 3 109 428 4 191 043 Kasumiaruanne (kroonides) (skeem 1) 5 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Lisa nr 2005 2004 6
6 29 31 34 36 40 43 46 51 54 58 63 10 39 42 46 50 54 60 63 70 75 30 36 18 52 56 61 63 73 80 85 94 100 107 115 25 68 73 80 89 95 101 1 10 119 127 135 149 161 35 110 117 126 137 147 153 169 135 200 50 134 141 153 167 179 192 107 '225 242 70 171 179 106 213 229 246 268 289 310 95 207 218 238 258 278 298 328 352 377
Lähtudes VÕS § 108 lg 2 p-st 2 ja p-st 3 (Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil) Justiitsministeerium ei saa nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna ta teatas, mõjutaval põhjusel ta ei saa täita kohustust, samuti Justiitsministeeriumil on võimalus tellida tõlge teiselt isikult. VÕS § 117 lg 1 alusel kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kuna telefonivestluses ei ole ilmselgelt, et Maire Kuusik on teatanud, et ta oma kohustust ei täida 12.11.-ks (jutt on antud perioodi kohta ja ei ole teada, millal see periood lõpeb) vastavalt
annavad Veenusele ereda metalse kesta. [redigeeri] Orbiit Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. [redigeeri] Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. [redigeeri] Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
Orbiidi suur telg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Maa - Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.
kcal valke süsi- vesikuid rasve 179 20g 0g 11g 9% 40% 0% 16% 2. Ulukilihakonservid A. Hakitud liha zelees B. Hirveliha konserv Rannarootsi Hirveliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Hirveliha (60%), sealiha (25%), joogivesi, sibul, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 117 kcal Valke 18 g Rasvu 5 g Süsivesikuid 0 g Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasve 140 22g 0g 6g 7% 44% 0% 9% C. Metssealiha konserv Frank Pott Metssealiha konserv 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Metssealiha (min.68%), joogivesi, seakamar (max.13%), sibul, keedusool (max.1,6%), toidufosfaat E451, maitseained, säilitusaine E250
· Tarbeesemete vajadus( auto, külmkapp, telekas) · Võlgade tasumine ( sms- ja kiirlaenud) 3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Eraisikutele 6 899,5 9 237,3 12 997,9 19 238,8 29 301,5 49 810,9 81 266,9 108 865,9 120 677,8 117 258,1 Lühiajalised 131,2 159,4 213,8 244,9 617,0 888,1 1 474,8 1 352,4 1 776,0 1 949,6 Pikaajalised 6 768,1 9 077,6 12 997,9 18 993,9 28 684,6 48 922,5 79 786,7 107 504,3 118 802,7 115 263,1 Tarbimislaenud 456,0 845,9 1 173,8 1 484,0 2 685,0 4 412,7 8 350,0 12 501,5 13 392,8 11 966,1 Eluasemelaenu
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
Kasvukohatüüp Jänesekapsa Mustika Tarna Naadi Kokku Vanuseklass Valmivad 35,7 82,5 94,5 48,2 260,9 Küpsed 76 160,7 140,2 17,9 394,8 Üleseisnud 115,7 210 141,6 160,4 627,7 Keskmine 75,8 151,1 125,4 75,5 427,8 Kokku 227,4 453,2 376,3 226,5 1283,4 Tagavara jaotus kasvukohatüüpide järgi 500 450 Tagavara tihumeetrites 400 350 300 250 ...
htm 5 2.1 Arhitektuur Antwerpeni katedraal on gooti stiilis, aga saanud mõjutusi ka teistest stiilidest. Katedraal on 123 meetrit kõrgusesse. Põhja torn, mis meenutab sõrme, osutab justkui Jumala poole, see on Antwerpeni üle kõrgunud muutumatul kujul siiamaani. Katedraalis on lai kesklööv, millest mõlemale poole on kolm vahekäiku. See loob suure siseruumi, igas vahekäigus on 48 sammast. Katedraali pikkus on 117 meetrit ja laius 65 meetrit. Katedraalis on 34 suurt vitraažakent. Hoolduskulud on igal aastal 1,5 miljoni euro ümber.6 2.2 Muusika 15.sajandi alguses alustas katedraali koor aktiivselt muusikaelu, selle tõttu on kooril muusikaajaloos tähtis roll. Johannes Ockeghem, kes oli üks tähtsamaid heliloojaid 15. sajandil oli katedraalid 1443. aastal vikaar-laulja, samamoodi oli seda ka Jacob Obrecht, aastatel 1492-1497. Organistide hulgast, kes katedraalis töötasid on samuti tuntuid
058 6.703 001 1 30 22.25 - 934.4 243 0.107 942 92 31 27.82 19.35 1187. 048 414 814 32 25.20 11.78 1070. 77 219 505 33 25.55 42.68 1115. 225 43 879 34 32.43 - 1324. 117 37.63 476 28 35 9.568 77.70 479.5 054 795 662 36 29.08 - 1217. 422 3.758 779 11 37 21.88 36.06 955.0 111 151 683 38 20.80 37.44 911.2 474 328 422 39 18.41 - 756.3 697 17.16 499
Pelgulinna gümnaasium Saksamaa Arko Uukivi 9c Tallinn 2013 Sisukord Üldinfo..............................................................................................lk 3 Kliima................................................................................................lk 4 Maastik.............................................................................................lk 5 Veestik..............................................................................................lk 6 Loomastik.........................................................................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import..........................................................
2lisa: hunt, ilves, karu, must toonekurg, sookurg, kakulised, kullilised, orhideed, angerjas. Berni konventsioon Eesmärgiks euroopa looduslike looma- ning taimeliikide ning nende looduslike elupaikaede kaitse, algatajaks euroopa nõukogu.Sõlmitud 1979, Eesti 1992 on 50 osapoolt. Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav, nahkhiired, 3. lisas harilik siil, harilik orav. Bonni konventsioon Eesmärk rändeeluviisidega loomade kaitse hõlmab 117 riiki sülmiti 1979 jõustus hiljem, kaitset vajavad eriti väljasuremisohus liigid, kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd. Rio de Janeiro konventsioon On bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon. Allkirjastati ülemaailmsel Keskonna- ja arengukonverentsil 1992, 193 riiki Eesti liitus 1992, 22 mai bioloogilise mitmekesisuse päev. Eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine selle säästev kasutamine ning ressurssidest saadava tulu õiglane jaotamine
61, 1806 · Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 · Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 · Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814 · Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 · Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 · Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 · Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 · Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 · Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 · Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801 Nr
sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Elu veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda
sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Raili Silluste Page 5 Plaatina Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda.
keha ristlõik Survep Purust Mano e ind av jõud kgf/cm Prk nr. meetri N/mm2 mõõtm [cm2] [N] 2 näit ed üksik [mm] a b üksik Keskm keskm 4 117,7 117 13770,9 176 29333 213,0 5 119,5 111 13264,5 176 29333 214,3 216,3 22,1 6 119,3 112 13361,6 172 28667 221,6 Pehmenemistegur Kpehm = Rs(immutatud) / Rs(kuiv) =22,1/30,8=0,72 4.4 Katsetatud proovikehade paindetugevus Tabel 4.4 Proovik Paindetugevus Manom
Näide 6 (järg) Näide 6 (järg) 2) Leiame vasakpoolsetes ümarsulgudes oleva väärtuse: 4 2 4 32 2 4 10 32 3 2 6 40 + 96 - 12 + 3,2 - = + - = + - = = 3 5 3 10 5 3 10 10 3 5 6 30 62 124 62 = = . 30 15 15 3) Parempoolsetes ümarsulgudes oleva väärtuse leidmine: 39 1 78 1 39 1 39 3 1 25 117 - 25 2,78 - 1 = 2 -1 = 1+ - = 1+ - = 1+ = 6 100 6 50 6 50 3 6 25 150 50 92 150 + 92 242 =1 = = . 150 150 150 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 6 (järg) Näide 6 (järg) 4) Ümarsulgavaldiste väärtused korrutame: 62 242 15004 = .
Luunja Keskkool Apelsiniõli Esterid Koostaja: Juhendaja: Luunja 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................3 Estrid..............................................4 Apelsiniõli......................................7 Kokkuvõte.....................................10 Kasutatud materjal.........................11 Sissejuhatus Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes näiteks apelsinikoores. Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel. Täna...
600 10 42 14 28 21,5 998 1*10-3 6,32 72 106 650 10,83 51 16 35 21,5 998 1*10-3 6,22 78 090 700 11,67 59 16 43 21,5 998 1*10-3 6,11 84 147 750 12,5 70 16 54 21,5 998 1*10-3 6,24 90 132 800 13,33 80 18 62 21,5 998 1*10-3 5,91 96 117 5 Katseliselt määrasime tühikäigu võimsused ja koguvõimsused eri pööretel ning samuti mõõtsime vee temperatuuri. Vee tiheduse otsisime käsiraamatust ja vee viskoosuse leidsime nomograafikult. Arvutamise lihtsustamiseks lisasime ühe lisarea, kus arvutasime pöörded minutis ümber pöörded sekundis. Segamisevõimsus on saadud, kui koguvõimsusest on maha lahutatud tühikäigu võimsus. Reynoldsi arvu arvutasime valemiga D 2s nρ
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1010n Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus ml , S/m 0 41 0,5 42 1 44 1,5 46 2 55 2,5 64 3 74 3,5 84 4 94 4,5 105 5 117 5,5 143 6 168 6,5 194 7 224 7,5 246 8 273 8,5 299 9 324 9,5 349 10 368 Tugeva happe tiitrimine tugeva alusega. Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1035n Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , µS/m
Järgmisena on vaja koostada komponentide tugevustingimused ning leida puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites. Neljandana tuleb arvutada tarindile suurim lubatav koormus F täiskilonjuutonites. Viiendaks on vaja arvutada komponentide varutegurid ning kontrollida nende tugevust. Viimasena tuleb arvutada trossi ristlõike pindala ja trossi pikkuse muutus ning formuleerida kogu ülesande vastus. Ülesande algandmed: d t = 8 mm - trossi nimiläbimõõt E = 117 GPa - elastsusmoodul lim ¿ F ¿ = 40,8 kN - trossi piirjõud u , Tõmme = 80 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu tõmbel u , Surve = 40 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu survel 3 [S] = 6 - tugevusvaruteguri nõutav väärtus H = 4800 mm L = 1800 mm =3,14 4 Joonis 1. Varrastarindi skeem mõõtkavas 1:50 2
Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne
Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9
1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvulin...
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
roomlaste sõjalaagrist Sõjas Partiaga vallutasid roomlased Armeenia ja tungisid Traianuse juhtimisel Pärsia lahe kallastele. Mitte kunagi polnud Rooma leegionid jõudnud nii kaugele Idamaadele. See jäigi Rooma impeeriumi vallutuste tipuks. Traianuse ajal saavutas Rooma impeerium oma välise võimsuse tipu.(skeem) Peagi puhkesid ülestõusud Rooma provintsides ja uute vallutuste asemel tuli asuda võitlusse mässajatega. Traianus ise haigestus ja suri tagasiteel 117. a. Testamendi järgi sai Traianuse järglaseks Publius Aelius Hadrianuse (117-138. a.) Hadrianusel tuli tegelda riigi piiride kaitsmisega ja loovutada mitmedki Traianuse vallutused (Armeenia, Mesopotaamia). Juutide ülestõus. Hadrianuse ajal, 132. a. toimus uus suur juutide ülestõus. Selle juhiks oli Simon, hüüdnimega Bar Kochba ("Tähe poeg"). Kolm aastat kulus suurtel Rooma vägedel iseseisvuse eest võitlevate juutide purustamiseks. Juudamaa laastati täiesti ja
52 8 80 0 SDN Narva-Jõesuu 17.56 16.86 28.65 110 0 OTM Turbuneeme 13.03 12.51 11.87 59 0 PTM Sassukvere 13.2 12.67 10 56.6 SDN Narva-Jõesuu 27.12 24.8 77 220 0 PTM Lehtma 25.4 23.06 117 221 0 PTB Lohusuu 5.8 5.57 1.29 75 FPO Paldiski lossimiskoht 5.95 5.71 0.64 8 FPO Kurkse 6.8 6.53 1.35 30 FPO Leppneeme 9.15 8.78 4.46 30 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.62 5
kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414, Põhja-Karjalas (ehk Viena Karjalas ehk Valgemere Karjalas) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus 1926. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja Moskva oblastis - 140 567, Karjala ANSV 100 781, mujal 6 772). 1939. aastal loendati Venemaal kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). 2002.
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu..........................................................................................................................................3 1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad...........................................................................
Mitu naist on 100 mehe kohta Kogu Sellest Sellest Meeste Naiste Mehi 100 Naisi 100 Aasta rahvastik mehed naised osatähtsus osatähtsus naise kohta mehe kohta 1970 1,351,640 618,455 733,185 45.76% 54.24% 84 119 1975 1,424,073 656,622 767,451 46.11% 53.89% 86 117 1980 1,472,190 681,573 790,617 46.30% 53.70% 86 116 1985 1,523,486 708,088 815,398 46.48% 53.52% 87 115 1990 1,570,599 734,538 836,061 46.77% 53.23% 88 114 1995 1,448,075 671,264 776,811 46.36% 53.64% 86 116 2000 1,372,071 632,709 739,362 46.11% 53.89% 86 117
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
