omavõnkesagedus oli samal ajal 63,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 127±0,50 m/s). Massiga 2368g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 81 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 77,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 155±0,61 m/s). Massiga 3208g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 87 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 89,63 Hz. (Laine levimiskiirus: 179±0,71 m/s). Massiga 5576g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 117 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 118,17 Hz. (Laine levimiskiirus: 236±0,93 m/s). Massiga 786g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 95 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 88,73 Hz. Massiga 1600g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 126 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 126,60 Hz. Massiga 2368g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 152 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 154,59 Hz.
Ülesanne 4 Uuri, kas kartuli saak sõltub aastast. Valimi põhjal Kartuli saak Aasta (ts/ha) Kartul Loendus koguhulg 81 66 Halb ast Kartul Kartul 81 63 Halb Aasta Halb Hea Üldkokkuvõte 82 70 Halb 81 2 2 83 117 Halb 82 1 2 3 83 110 Halb 83 3 2 5 83 127 Halb 84 1 4 5 84 89 Halb 85 8 7 15 85 119 Halb 86 2 10 12
Rooma kirjanduse põhiperioodid. Vanim ajajärk kuni 240 e.m.a Kreeka eeskujude jäljendamine kuni Cicer kirjandusliku tegevuse alguseni (a. 240-81 e.m.a) Rooma kirjanduse kuldne ajajärk (Cicero aeg ooma proosa õitseaeg) Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk Augustuse surmast Traianuse surmani Rooma kirjanduse vasken ajajärk hiline impeeriumi aeg Traianuse surmast antiikaja lõpuni ( a.117-476 m.a.j Komöödia Algust tegi Livius Andranicus, kes valis süzeesid Trooja tsüklist. Ta sai ka Rooma dramaatikas juhtivaks Kirjutati värssides ja kanti ette mitmesuguste mängudel Komöödias säilisid kreeka süzee ja kreeka tegelased Näitlejad kandsid kreeka riietust, milles tulenes ka zanri nimetus. Roomlaste teatris puudus koor Koosnesid dialoogiga vaheldivaist retsitatiividest ja sooloaariaist Proosa Esimesel ajajärgul tõusid esile ...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika m...
Rooma vabariigi lõpuks nim. Seda, kui Octavianus hõivas aastal 30eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Ülevaade varase keisririigi ajaloost (30. a eKr 3. Sajandi algus pKr) Octavianus võttis endale peale võimule tulekud nimeks Augustus ("auväärne"). Valitses 30 eKr- 14pKr. Ta oli tasakaalukas ja järjekindel. Oma välise võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Kogu riigi aladel kehtis nn Rooma rahu(pax Romana). Riigikorraldus Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Augustus võttis omale princepsi ("esimene") aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori("käskija") tiitlit. Mõiste keiser tuleb Caesari nimest. Rooma sõjavägi
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna . Ta oli tark ja kaval naine , kes püüdis kuulsate roomlaste abil säi...
Inimese paljunemine ja areng 1)tunda jooniselt ära meie või naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust elundile sobiv ülesanne vaata jooniseid õpikust lk 104 ja 105. 2)parandada seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstist vead ülesanne 3)järjesta viljastumise või loote arengu etapid Viljastumine · Mehe ja naise suguühe · Spermid satuvad naise suguteedesse · Üks sprem jõuab munajuhasse · Munasarjast vabanenud munarakk liigub munajuhasse ning sealt edasi emaka poole · Toimub viljastumine munajuha laienenud osas Loote areng · 1.kuu süda hakkab tööle, närvisüsteemide areng · 2.kuu aju kiire areng ja kere areng · 3.kuu kõik organid ja kehaosad olemas ning talitlevad, idulasest saab loode · 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb ...
olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Plaatina esimene teaduslik-tehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal.
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid. Sündimuse suurendamine · Laste- ja perepoliitikas on tähtsal k...
35 1 0.0004 2. 1600 67 63.30 127 0.50 m m 3. 2386 81 77.30 155 0.61 g S 4. 3208 87 89.63 179 0.71 9.818 1.26E-07 n 1 5. 5576 117 118.17 236 0.93 m/s2 m2 6. 786 95 88.73 89 0.35 7. 1600 126 126.60 127 0.50 p 8. 2386 152 154.59 155 0.61 7800000 9. 3208 186 179
Juhan Sütiste (1899-1945) Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi ...
Aritmeetiline jada ------------------------------------------------------- Aritmeetilise jada üldliikme valem a n = a1 + n - 1 d ( ) Aritmeetilise jada esimese n-liikme summa valem a + an 2a + ( n - 1) d Sn = 1 n Sn = 1 n 2 2 ------------------------------------------------------- 1. Leia aritmeetilise jada 2; 9; 16; ... kaheteistkümnes liige. Lahendus: Antud on a1 = 2; a2 = 9, millest järeldub, et vahe on d = 9 2 = 7; n = 12. Leiame a12 ( ) Kasutades aritmeetilise jada üldliikme valemit a n = a1 + n - 1 d , saame a12 = 2 + (12 - 1) 7 = 2 + 11 7 = 79 2. Arvuta aritmeetilise jada n-is liige. a) a1 = 2; d = -2; n = 12; a12 = ??? ...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhti...
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
66 42 102 01000010 82 52 122 01010010 98 62 142 01100010 114 72 162 01110010 67 43 103 01000011 83 53 123 01010011 99 63 143 01100011 115 73 163 01110011 68 44 104 01000100 84 54 124 01010100 100 64 144 01100100 116 74 164 01110100 69 45 105 01000101 85 55 125 01010101 101 65 145 01100101 117 75 165 01110101 70 46 106 01000110 86 56 126 01010110 102 66 146 01100110 118 76 166 01110110 71 47 107 01000111 87 57 127 01010111 103 67 147 01100111 119 77 167 01110111 72 48 110 01001000 88 58 130 01011000 104 68 150 01101000 120 78 170 01111000 73 49 111 01001001 89 59 131 01011001 105 69 151 01101001 121 79 171 01111001
4 38 114,3 6520,9 0,0032139 8,78277 5 40 114,7 6422,6 0,0031934 8,76758 6 42 115,4 5968,3 0,0031731 8,69422 7 44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 8 46 117,3 5243,7 0,0031333 8,56478 9 48 117,7 5157,8 0,0031138 8,54827 10 50 118,6 4764,8 0,0030945 8,46901 11 52 119,3 4543,7 0,0030755 8,42150 12 54 120,3 4298,1 0,0030567 8,36593
Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele Kerli Puusepp 11d Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Ajalugu - Vesipiibu sünnimaaks on India. - 500 aastat tagasi ehitati esimene vesipiip, mis tehti kookospähkli koorest. - Vesipiip kogus populaarsust ruttu ja levis kaupmeeste ja väljarändajatega pea kõigisse Araabiamaadesse. - Esimene tänapäevane piip sündis 1623.aastal. - 19.-20. sajandil muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas, kujunedes salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks. Miks hakkavad noored vesipiipu kasutama? - Teiste eeskujul. - Gruppi kuulumise tunde pärast. - Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiib...
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
Katseandmed Kasutatud mõõtelahus 0,1080n NaOH Tabel Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega Lisatud Mõõdetud mõõtelahuse elektrijuhtivus ml , S/m 0 25 0,5 21 1 27 1,5 37 2 49 2,5 61 3 72 3,5 83 4 96 4,5 117 5 146 5,5 180 6 211 6,5 243 7 273 7,5 303 8 335 8,5 367 9 397 9,5 428 10 455 Tabel Nõrga ja tugeva happe segu tiitrimine tugeva alusega Lisatud Mõõdetud mõõtelahuse elektrijuhtivus ml , S/m 0 434
Minu lemmik näitleja Matt LeBlanc Autor: KarlErik Reim Juhendaja: Ako Rääbis Varasem elu Matt LeBlanc, sünninimega Matthew Steven LeBlanc sündis Newtonis, Massachusettsi osariigis. Tema ema, Patricia töötas büroojuhatajana ning tema isa, Paul oli mehaanik. LeBlanci juured ulatuvad Itaaliasse ning PrantuseKanadasse.[1] Karjäär 1987. aastal oli Matt Heinz Tomato Ketchup reklaami peaosaline. 1988. aastal oli tal regulaarne roll TV sarjas TV 101. LeBlanc sai oma karjäärile hoo sisse situatsioonkomöödias ,,Sõbrad'', kus ta mängis Joey Tribbiani rolli. Sealt alates sai LeBlanc ning teised näitlejad sarjas ,,Sõbrad'' ülemaailmse kuulsuse. Matt ilmuma mitmetes filmides: ,,Ed''; ,,Lost in Space''; ,,Charlie's Angels'' ning ,,All the Queen's men''. 2011. aastast alates on Matt mänginud treeneri rolli sarjas Episoodid.[1] [2] ...
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
Kuhu kerkisid esimesed linnad ja too näiteid? Suurte jõgede orgudesse: Niiluse, Tigrise, Eufrati, Induse ja Huang He kallastele. 6. Miks rajati suuremad asulad just jõe, järve või mere kaldale? See võimaldab rahuldada nii joogivee- kui ka toiduvajadust ja soodustab kaubandusliiklemist. 7. Mis toimus 16.-19. sajandil 20 miljoni inimesega? Orjakaubanduse käigus viidi ligikaudu 20 miljonit inimest Aafrikast Ameerikasse. Lk. 117 1. Miks on inimkond kasvanud kiiremini kui toiduainete tootmine alates 1984.aastast? On olnud lühiajalisele kasule orienteeritud põllumajanduslik tootmine, mis pikemas perspektiivis on viibinud maa viljakuse lahguseni erosiooni, kõrbestumise, mageveevarude kahanemise ja niisutamiseks kasutatava veevarude kahanemise tõttu. 2. Mida on vaja teha, et liikuda säästva põllumajanduse suunas? Aretada uusi taimesorte, võtta kasutusele ebatraditsioonilisi
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikor...
olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Ve...
Kui mina veel noor olin.. ma mäletan! Luulekava Kuressaare 2009 Nüüd olen elatand, ring on täis (2:53) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja kaugele noorusera'ale veel tagasi mõtleb mu meel (4:102). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev, 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114), näe naermas vikerkaar ja vari (2:118). Ma kuulen imelikku viit, mis pole pärit maa päält siit (1:13). Mu süda nagu lendu tungiks ning laiu kaari löövad käed (3:136). Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus min...
Tromb ehk Tornaado Mis on tromb? · Õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. · Väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris. · Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, keskmine kiirus 64 km/h kuni 177 km/h. · Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms Fujita-Pearsoni skaala · Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5 võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. · F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud. · F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud. · F-2 181-253 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha re...
Mä I 25 13 38 38 38 25 25 29 Ku I 89 74 89 104 74 74 89 85 Summa 290 290 330 331 355 302 318 317 Puistuelementide mahud hektari kohta II rindes (tm) Ku II 56 84 46 65 93 84 56 69 Lv II 61 0 44 61 0 26 52 35 Summa 117 84 90 126 93 110 108 104 I ja II rinde mahtude summa hektari kohta (tm) I+II rinne 173 167 137 191 186 193 164 Koosseisukordajate arvutamine (eraldi arvutatakse I ja II rinde kohta) Puuliik Maht Kooseisukordajad (% mahust) ja rinne (tm) Arvut. Ümard. Korrig. Koosseisuvalem Maht kogu eraldise kohta
1. Püsimagnet (mõiste, liigid, mõju, kasutamine) Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Püsimagneti magnetväli on aineosakeste magnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust. Kahe püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised aga tõukuvad. Kasutatakse nt. Kappidel, kõlaris, tahvlil, mikromootorites. 2. Voolu magnetväli (lk 117, joonis 4.7, selgitus) Voolu magnetvälja avastas 1820. aastal H. Cr. Oersted. Magnetinõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Prantsuse füüsik A. M. Ampere avastas, et paralleelsed vooluga juhtmed mõjutavad üksteist. KI 1I 2e -7 N F= K =210 d A2 F jõud (N) I1, I2 voolutugevused juhtmetes (A) e juhtme pikkus (m) d juhtmetevaheline kaugus (m) 3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet?
Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite olemasolu. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva. Vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Elu Veenusel
150 New Word 48. Contone Pidevtoon 49. Conversion Teisendus 50. Courseware Õppevara 1. Abstract Abstraktne 51. Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54. Data Andmed 5. Acquaintance tuttav 55. Declarative Deklaratiivne 6. Acronym Akronüüm 56. Decode Dekrüpteerima 7. Actuator Ajur ...
Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks. Samal viisil määrata ka lahjenduste takistused. Katsete lõpetamisel tuleb elektroodid jätta destilleeritud vette seisma. Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1)115 Ω. 2) 117 Ω ; keskmine: 116 Ω 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2765 Cm/m; I −1 K= =R ∙ κ=116 ∙ 0,2765=32,074 m nõu konstant s B. Nõrga elektrolüüdi lahus: elektrolüüt HCOOH piiriline ekvivalentjuhtivus λ0 = 0,04044 S·m2/gekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr
HAAPSALU By Marika Form 7 HAAPSALU Seaside resort town located on the west coast of Estonia Administrative centre of Lääne County Population - 11,618 Tallinn 100 km away White Lady Western Region Administrative Centre Area - 10,59 km2 HISTORY The German Knights of the Sword conquered this region in 1224, and Haapsalu became the bishop's residence, with a fortress and cathedral built soon afterwards. The Danes took control during the Livonian War then the Swedish had their turn in the 17th century, but they lost it to the Russians during SYMBOLS Flag-blue and white, the flag is confirmed on 27 September 1994 Coat of arms- of the 27th confirmed September 1994 NATURE A few rivers and lakes A lot of deciduous trees and coniferous trees Lakes- Vaikeviik lake Rivers- Asuküla Main Ditch Haapsalu Bay FAMOUS PEOPLE Kaia Kanepi - tennis player Eda-Ines Etti - singer Eia Uus - writer ...
the match to which he has been appointed", and whose decisions are final. The referee is assisted by two assistant referees. In many high-level games there is also a fourth official who assists the referee and may replace another official. FC BARCELONA (Futbol Club Barcelona)… …is a professional football club based in Barcelona, Catalonia, Spain. Founded: 29 November 1899, 117 years ago. Barcelona is one of the most supported teams in the world, and has the largest social media following in the world among sports teams. Barcelona's players have won a record number of Ballon d'Or awards (11), as well as a record number of FIFA World Player of the Year awards (7). LIONEL MESSI Lionel Andrés "Leo" Messi (born 24 June 1987) is an Argentine professional footballer who plays as a forward
Hiljuti teatavaks tehtud avastused näitasid, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades; suurem osa temast on olnud geoloogiliselt üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Kuna Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse ööpäev 117 Maa ööpäeva ja aasta 228 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ainult 2 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Vesi Maa põrgulik naaber Veenus võis kunagi olla meie kaksikplaneet, millel leidus suuri jõgesid, sügavaid ookeane ja kus kihas elu. Briti teadlased kasutasid NASA uurimisseadmetelt saadud
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektori...
lahutada. Toote hind mõjutab selle omaduste tajumist turul ja teiste sellega koos müüdavate toodete omaduste tajumist, reklaami efektiivsust ja turustuskanalite poolt osutatavat tähelepanu. Toime on vastastikune: toode, selle reklaam ja turustamine mõjutavad hinnakujundusstrateegia edukust. Kuigi hinnakujundusprotsess on küllaltki ainulaadne ja spetsialiseeritud turundustegevus, moodustab selle tulemuseks olev hinnakujundusstrateegia lahutamatu osa kogu ettevõtlusest. [ 2: lk 117 ] 1.6.1 Hinnakujundus ja tooted. Toode on kõige võimsam vahend hinnakujundusekeskkonna mõjutamiseks. Enamik firmasid müüb mitut toodet. Sagedasti sõltuvad eri toodete läbimüügid üksteisest. Ühe toote läbimüügi mõju teise toote läbimüügile võib olla kas soodne või ebasoodne. Kui see on ebasoodne, siis on need tooted asendajad. Kui ühe toote läbimüük mõjutab teise läbimüüki soodsalt, on need tooted täiendid (neid tarbitakse koos või on kõige
Loomulik iive aastatel 1919 – 1945 (joonis 1) Rahvaarvud aastast 1919- 1945 (joonis 2) Aasta Elanike arv 1919 1 069 344 1920 1 059 000 1921 1 076 543 1922 1 097 733 1923 1 107 130 1924 1 114 498 1925 1 116 730 1926 1 117 270 1927 1 116 343 1928 1 114 941 1929 1 116 553 1930 1 114 748 1931 1 117 445 1932 1 119 339 1933 1 123 734 1934 1 124 769 1935 1 127 928 1936 1 129 804
Eeskujuks sellele tööle arvatakse olevat Ateena Parthenoni friisi. Töö teostus on peen ja meisterlik, kujutisele on püütud anda ka perspektiivilist sügavust, st. seda, et figuure on püütud kujutada teineteisest kaugenemas vastavalt perspektiivi seaduspärasustele, mitte neid lihtsalt vähendades. Keiser Augustuse ajal väljakujunev suund jääbki edaspidi üldiseks eeskujuks ametliku, ajaloolise reljeefikunsti arengul. Trajanuse sammas Keiser Trajanus valitses aastatel 98.- 117. , tema valitsusaastail paisus Rooma riik oma kaugeimate piirideni, mistõttu rajati sel ajal arvukalt keisri võite ülistavaid monumente, sambaid ja triumfikaari. Hilisemast perioodist on tuntuim teos Trajanuse sammas(106.- 113.a.) ja selle reljeefid. Samba mõõtmed on muljetavaldavad, kõrgus 38 meetrit. Kuju on osaliselt säilinud seetõttu, et rakandati ristiusu teenistusse, st., et samba tippu pandi 16. saj. troonima püha Peetrus
= -1 (t ) 2n S = 11 2v - 1 + t t = 1,57 = -1 (1,57) = 0,8836 : P(11<<13)=0,8836 4.6 =0,02 . Mi 85 120 25 10 Mti 117 85 37 9 mi miT (mi-miT)2 (mi-miT)2/ miT 85 117 1024 8,752137 120 85 1225 14,41176 25 37 144 3,891892
Latium maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamali...
pühama, idapoolse osa tavalistee usklikele jäetud kirikuruumist. Võib näha kirikutes. KAROLINGIDE KUNST 4.Mis liiki kiviehitiste olemasolust Karolingide ajal oled teadlik? Too paar näidet. Lossid, lossikabel(Aachenis), kirikud, kloostrid 5. Kirjelda Aacheni lossikabelit See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Mõõtmetelt on lossikabel üsna väike. LK 117 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Kulla ja hõbeda sulamist vaas, kreeka käsitööliste toodangut, loomastiili.Neid nimetatakse kurgaanideks. 3. Mis vallandas Suure rahvasterände? Paremate karjamaade otsing. Rändrahvad võitlesid eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi aganema ja uusi elupaiku otsima. 6.Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Paelornament
harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
jaotusvõrguga. . Virtsu I tuulepark Virtsu I tuulepark valmis 2002. aastal. Esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 2002. aasta oktoobris. Samal kuul saavutas tuulepark ka täisvõimsuse. Virtsu I tuulepargis on kaks 0,6 MW võimsusega Enercon E-40 tüüpi elektrituulikut. Tuulepargi koguvõimsus on 1,2 MW. Elektrituulikute tootja on Saksa ettevõte Enercon GmbH. Tuuliku masti pikkus on 63 m, rootori läbimõõt on 44 m. Tuuliku kaal on 117 tonni. Virtsu I tuulepargi tuulikute kavandatud eluiga on 20 aastat. Virtsu I tuulepark asetseb Läänemaal Hanila vallas Virtsu alevikus. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 6,3 ha. Tuuleturbiini tähtsamad parameetrid: labade arv: kolm laba on rootori balansseerimiseks ja tuuleju ning hrdetakistuse nullpunkti saavutamiseks sobivaim; labade pikkus: mida pikemad labad, seda suurem toimeala ja toodetava energia kogus;
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur o...
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
Oneway analysis for Solver model in HinnamudelLineaarne worksheet input (cell $C$7) values along side, output cell(s) along top nõudlus kasum Hind -2,4 254,17 490,00 100 041,66 -2,3 264,13 492,50 105 459,23 -2,2 275,00 495,00 111 375,00 -2,1 286,90 497,50 117 860,11 -2 300,00 500,00 125 000,00 -1,9 314,47 502,50 132 898,02 -1,8 330,56 505,00 141 680,55 Sensitivity of Hind1 to input Data for chart When you select an output from the Hind1 #N/A dropdown list in cell $K$4, the chart will #N/A adapt to that output. #N/A #N/A #N/A
ehitustegevuses ei pidanud silmas üksnes Itaaliat ja Galliat, vaid pühendab tähelepanu ka teistele provintsidele. Toredusehitiste kõrval hoolitses ta Flaviuste eeskujul eriti tarbeehitiste eest. Viimastest oli kuulus kõigepealt sama Apollodorose poolt ehitatud Doonau sild Raudväravate juures (Vaga 1999: 114). 10 Hoogsalt jätkus ehitustegevus ka Traianuse järglase Hadrianuse ajal (a. 117 138). Kerkis suursuguseim ja üllam meie ajani säilinud Rooma ehitis Panteon (vt. Lisa 6), kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. See ehitati aastail 115 125 ühe vanema kavatise kohale. Panheon on ümmargune ehitis, 43,4 meetrit läbimõõdus, kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 meetrit. See on esimene nii ulatuslik kuppelehitis, mis oma siseruumi ilu ja harmooniaga oli ideaaliks renessansimeistritele. Panteoni vägev mõju on tingitud tema proportsioonidest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
