Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) T...
25 12.30 HEB260 100% 5 15.07 HEA300 93% 5 14.30 HEB 300 86% 6.25 14.74 IPE 330 99% 3.125 13.26 Lähtudes kandevõimest ja materjali kulust valin IPE450 S355 sammuga 6,25 m HEA300 HEB 300 IPE 330 88.3 117 49.1 290 300 330 300 300 160 8.5 11 7.5 14 19 11.5 27 27 18 1383 1869 804 11.24 14.13 6.95 490.97 663.50 285.42 455.16 572.10 281.57 5 6.25 3.125 9 7 15 11250 14910 6260 763.47 972.53 631.33
e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64 c) Antud ettevõtte võlakordaja:1 514 478 / 12 692595= 0,12 = 12% d) Omakapitali võlasiduvus: 1 514 478 / 11 178 117 = 0,14 = 14% e) Soliidsuskordaja: 11 178 117 / 12 692 595 = 0,88 = 88% 2010.a. a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 7 764 856 / 2 776 963 = 2,80 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19% d) Omakapitali võlasiduvus: 2 776 963 / 11 928 850 = 0,23 = 23% e) Soliidsuskordaja: 11 928 850 / 14 705 813 = 0,81 = 81% 2011.a. a) Käibekapital: 11 965 144-5 953 730= 6 011 414 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 11 965 144 / 5 953 730 = 2,01
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86. pr k "Head isu!" 87.-93. varda otsas küpsetatud liha / 94.-102. huvitav kala / 103.-116. hea koka põlualune 117.-123. maiustus/seen / 124.-128. koka töövahend / 129.-132. puulabidas / 133.-138 Rootsi laud / 139.-146. pirnloorber 1. 133-107-47-8-55-72-145-24-98 maailma prestiizseim kokandusvõistlus BOCUSE D ORE 2. 103-118-28-37-13-3-113-14-58-94-94 maa, kus asub kõige rohkem kolme Michelini tärniga restorane PRANTSUSMAA
Joonis 1. Soojusisolatsioonmaterjalide paindetugevused 4.4 Survetugevuse määramine 10%-lisel deformatsioonil Katsekehade koormustaluvus arvutati valemi 5 järgi ning tulemused on toodud tabelis 4. Tabel 4. Katsekehade survetugevus Prk Proovikeha Ristlõike Mass [g] Koormustalu nr. mõõtmed [mm] pindala vus [kPa] [mm2] a b c 1. 49 50 47 2450 1,56 117 2. 50 49 50 2450 1,66 130 3. 49 50 50 2450 1,65 123 4. 50 49 51 2450 1,61 117 5. 50 49 51 2450 1,61 139 6. 50 49 48 2450 1,52 139 Keskmine: 127,5 4.5 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivus Tabel 5. Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivus
Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. ORBIIT · Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. PÖÖRLEMINE · Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. · Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. · Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. TUUM · Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. VEENUSE JA MAA SARNASUSED · Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi.
on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks. Kuna Stockholmis on väga linnastunud ala, on Stockholmi murded kiiremini muutuvad, kui maapiirkondades. maakonna lilleks on Leper lily (mingit sorti lillakas liilia mille nimetust ma eesti keeles leida ei osanud) ja lind on merikotkas. Ajalooliselt on Uppland jäänud silma vürstiriiklikult ja see tõttu ka vapp on esindatud hertsogi koronettidega. ● Kõrgeim mägi: Upplandsberget at Siggeforasjön, 117 m ● Suurim järv : Mälaren ● Looduspargid: Ängsö, Färnebofjärden Upplandis on ka kaks UNESCO kaitse all olevad kohta. Birka arheoloogiline ala ja Drottningholm’i loss. Upplandis asub Uppsala ülikool asutatud aastal 1477 ja see oli esimene ülikool asutatud nii Rootsis kui terves skandinaavias. See töötab siiani ja asub üle maailmalises ülikoolide paremuse listis 86. kohal. ( selle järgi mis ma lugesin on kõige populaarsem sport jalgpall)
, -- . , , , , , -- . . 9. pH . - . , (SO2) (N). , . pH=5,6 (). 10. , . ? (, ) ( ), -- (IV) -- SO2- , (VI) -- SO 3 -- , -- H2S( , , ). , ( , , , ). ( , ) -- , (IV) NO2. ( , " "), -- , , . , , . 11. 4 . =6,0 , =5,6 , , , =5,0 , =5,0 (Pb, Hg, Cd, Al), =3,5 . 12. ? 78% . , , , . 117 . . , 100 . . . . , CO2 , , , . 13. : ( ), , , , , . () , , . 14. , : - ; D- . 15. . : ( ), ( ), , , , , . 16. . . ? , - , , - - , ( ). () , , , . 17. : SO2. , , . : () . 18. ? ? . , . ( ) 19. : , , , , , , , ,
; , ; () -- , , . . : (, , ..), (, , , ). : ( ) , , , ; , . ( ): ; . 115. . : , ; , , ; , , (, , , ..); ; , ; () , , ; , , , ; . : , ; 25-30% ; ; ; ; ; . 116. ? 117. ? - . -, 118. . : , . , . . -. , . (, ) , ( ) . - 85% ( 90%) - . , , , . , , , . , , . ( , ). , ( ), ( ) .. 119. ? . (). : , , , , . , , , . , , , , .. , , , . , , , , , , , . 120. ? 121.
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h
04.2005 8 kaer 10 8 80 72 Paju 23.04.2005 9 manna 20 6 120 108 Paju 23.04.2005 10 tatar 10 10 100 90 Paju 23.04.2005 11 jahu 20 7,5 150 135 Tamm 23.04.2005 12 riis 3 12 36 32,4 Saar 23.04.2005 13 suhkur 13 9 117 105,3 Paju 23.04.2005 14 tatar 6 10 60 54 Tamm 23.04.2005 15 kaer 4 8 32 28,8 Paju 23.04.2005 16 sool 5 6 30 27 Saar 23.04.2005 17 hernes 3 7 21 18,9 Kask 23.04.2005 18 tatar 10 10 100 100 Tamm 23.04.2005
hiireviu, kelle pesa ja kaaslane olid hävinud metsaraietööde käigus. Järgmisel aastal oli abivajajateks 2 kodukakku, 1997. a. talvitusid turvakodus 3 valgetoonekurge ning ravimisel oli üks tulistatud kühmnokkluik. Iga aastaga on abivajajate arv suurenenud (ka informatsiooni levimise tõttu) ning 2001. aastal vajas juba 372 isendit ning 12 pesakonda taastuskeskuse abi. Praeguse seisuga on turvakodu abi vajanud isendeid 117 liigist, kes kõik on vajanud erinevat hooldust ja toitu. Kährikupoega õpetatakse pudelist jooma Külastajale Matkaradu on 25, kogupikkusega 83,1 km. Vaatetorne on kokku 21. Looduskaitsealaga saab tutvuda kasutades ekskursioonirada, mis suures osas kulgeb mööda 6,8 km pikkust laudteed. Kasutatud materjalid http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=987763 http://et.wikipedia.org/wiki/Nigula_looduskaitse http://www.estonica
ainult kaks kosmoseaparaati magnetväli. · Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. ·Ainult Päike ja Kuu on Veenusest Maa taevas heledamad ·Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa · Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ·Keskmine temperatuur on 480° C (kõige 177,3 kraadi.
VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutab Rooma riik Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas löödi ülemvõimu sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere kujunemine lääneosa tugevaimaks ...
76 over 77 think 78 most 79 even 80 find 81 day 82 also 83 after 84 way 85 many 86 must 87 look 88 before 89 great 90 back 91 through 92 long 93 where 94 much 95 should 96 well 97 people 98 down 99 own 100 just 101 because 102 good 103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number 144 part 145 turn 146 real 147 leave 148 might 149 want 150 point
Saksamaa Nimed: ÜLDANDMED • Pealinn on Berliin • Pindala on 357 111,91 km² • Rahvaarv 80 327 900 elanikku • Riigikeel on saksa keel • Rahvastikutihedus on 229 in/km² • • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • ...
Tuumaenergia 2014 Tuumajaamad maailmas ● elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest ● 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. ● Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (58), Jaapan (50) ja Venemaa (32). ● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. ● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed ●õnnetuste puhul võivad vä...
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis k...
1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42 sobi...
Antiikkirjandus 1. Antiikkirjanduse mõiste Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandus. Tähistavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. 2. Vana-kreeka kirjanduse mõiste ja ajajärgud On antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Arhailine ajajärk Atika ajajärk Hellenismi ajajärk Rooma ajajärk 3. Arhailise ajajärgu iseloomustus, peateosed, tunnused, jooned Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjadusliigiks draama Koorilaulu pidulikest elementidest kujunes aja jooksul tra...
Bakterite t�htsus htsus Kodut�htsus �htsus 19.5: Vasta �htsus lk 110-117 1. kes on ts�htsus anobakterid? ehk ts�htsus anoprokar�htsus oodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite h�htsus imkond. Ts�htsus anobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes...
NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 97 445 1. Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4. Venemaa 20 490 Prantsusma 5. Pakistan 17 227 5. 36 841 a 6. Iraan 12 775 6. Kanada 26 775 7. Türgi 12 261 7. Austraalia 25 090 8. Egiptus 9 639 8. Saksamaa 23 693 9. Brasiilia 8 918 9. Pakistan 21 612 10
Kinnisvaraõigus I Anton Makarjev, GE-3 Evelin Jürgenson Küsimused TSÜS ja AÕS seminariks 1. Mis juhtub maatükile jäänud ehitisega asjaõiguse lõppemisel? Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. §54.(3) TSÜS 2. Kuidas on isikud TSÜS'is jagatud? Juriidilised ja füüsilised isikud 2. Osa TSÜS 3. Mis on pettus? Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. §94.(1) TSÜS 4. Kuidas on defineeritud elukoha mõiste? Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14.(1) TSÜS 5. Mis on tehing? tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus) suunatud õiguslike tagajärgede tekkimis...
1) dokumendi autor 2) pealkiri 3) koostamise kuupäev 4) registreerimise või saamise kuupäev 5) viit e dokumendi järjekorranumber Registreerimisel seostatakse dokument liigitusüksusega, millesse ta registreeritakse. Seda seost väljendab viit. Näit. 12-6-3/117, kus 12 on funktsiooni tähis 6 on dokumendi sarja tähis 3 on struktuuriüksuse tähis 117 on dokumendi järjekorranumber 8.2-1/133, kus 8 on struktuuriüksuse tähis 2 on struktuuriüksuse allüksuse tähis 1 on dokumendi sarja tähis 133 on dokumendi järjekorranumber registris DOKUMENTIDELE SÄILITUSTÄHTAJA MÄÄRAMINE Säilitustähtaja määramise eesmärk on tagada, et dokumente hoitakse alles nii kaua kui neid vajatakse.
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnak...
Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74. Ecuador 105. Kõrgõstan 75. Boliivia 106. Turkmeenia 76. Paraguay 107. Armeenia 77. Uruguay 108. Aserbaidzaan 78. Nicaragua 109. Gruusia 79. Costa Rica 110. Pakistan 80 Tsiili 111. Nepaal 81. Peruu 112. Bangladesh 82. Columbia 113. Tai 83. Sudaan 114. Laos 84. Etioopia 115. Vietnam 85. Kenya 116. Brunei 86. Tansaania 117. Paapua Uus-Guinea 87. Mosambiik 118. Fidzi 88. Namibia 119. Komoorid 89. Angola 120. Seisellid 90. Nigeeria 121. Taiwan 91. Mali 122. Maldiivid 92. Libeeria
samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk Trumviraadi senati vastu. Ceasar kuulutas ennast diktaatoriks. Tapeti 44 eKr. 30 eKr vallutas Augustus egiptuse ja sai alguse... Keisririik: Rooma riigi parim olukord(30 eKr - 13 pKr.) Arenes majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. Sajandi keskel vallutati suur osa Britanniast. 98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Läksid ruttu kaotsi, kuid säilis vahemere ala. Kogu sellel alal kehtis Rooma rahu(pax romana) rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad. Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius
31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc 36Krilptoon Kr 76 Osmium Os 116 Livermoorium Lv 37 Rubiidium ~: 77 Iriidium Jr 117 Tennessiin Ts 38 Strontsium Sr 78 Plaatina Pt 118~Oganessoon Og 39Utrium Y 79 Kuld Au 40 Tsirkoonium Zr 80 Elavhobe Hg
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
km). Hele planeet VS Veenus vs Maa Veenus Maa Kaugus Päikesest: 0,72 a.ü. 1,00 a.ü. Ekvaatori raadius: 6 051 km 6 378 km Mass: 4,87x1024 kg 5,97x1024 kg Tihedus: 5,24 g/cm3 5,52 g/cm3 Raskuskiirendus: 8,9 m/s2 9,8 m/s2 Veenus vs Maa (2) Veenus Maa Aasta pikkus: 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja –välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON (õpik lk. 106-117) Vastused leiate vaadatud video nr. 10 põhjal ja õpikust. Täidetud töölehte ootan tagasi teisipäeva, 1.veebruari jooksul ja seda kas e-kooli kaudu või [email protected] Kui on probleeme-küsimusi , lahkesti ootan. 1. Nimeta kolm Prantsuse revolutsiooni põhjust (3p.) 2. Riigi rahaline olukord oli kriitiline. 3. Lihtrahvas tundis,et ühiskonnakorraldus on ebaõiglane(valgustusideede levik). 4. Kuninglik perekond oli äärminselt ebapopulaarne. 2. Kes olid Prantsuse revolutsiooni ajal Louis XVI ja Marie Antoinette? Milline oli nende saatus?(2p.) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas ja Marie Antoinette tema naine keda kõik vihkasid. Louis XVI tapeti giljotiiniga. 3. Mis olid generaalstaadid ja miks nad kokku kutsuti? (2p.) Selleks,et maksusüsteemi muuta, oli vaja kokku kutsuda kõigi seisuste esinduskogu ehk gener...
Põhja-Aafrika Constantinusel tuli idee haarata võim kõigis neljas regioonis. Constantinus võidab Maxentiuse & tuleb ja vallutab Apenniini ps.-i & Rooma linna - selle eest saabki triumfikaare. Triumfikaar ise on Colosseumi lähedal. medalid peal Rooma riigi ajal toimus 305 triumfikäiku! Traianuse sammas - alustatakse 113 Traianus ise on "arvestatav" 1. saj. Rooma imperaator, kes sureb 117.a. 40m kõrge, 120m spiraali, mis jutustab sõjasündmusi: võit Balkani ps-il elavate daaklaste (rumeenlaste) üle. 18 hiiglaslikku marmorplokki. Jalamis e. baasis olevat olnud Traianuse tuhk kuldurnis. 16 saj. lõpus (1587) pandi sinna otsa Peetrus võtmetega. Peetrus on 1. apostel (=misjonär), kelle misjoniteekond oli Rooma, kus ta Nero tsirkuses (kaarikute võiduajamise koht) tagurpidi risti löödi. Püha Peetri kirik Roomas - Peetruse haud (ehitas Constantinus 4. saj.)
Aruandeaasta kasum -6 689 -785 753 36 964 OMAKAPITAL KOKKU 32 623 340 30 992 915 31 029 879 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 46 KOKKU 712 919 45 182 892 43 207 198 KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200 Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803
Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3
23 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova 5.2 / . . . . . . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 . , 135 163 127 0,5 6,5 5,5 863 198 980 903 184 1599 1292 0 0 988 0 1483 1387 ,50 5 ,50 ,50 6 1 V.1.3. 100 . V.1.4. V.1.5.
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003
Home-reading ‘’The summoning’’ 20 new words: 1.Cacophony- ebakõla The kitchen door flew open and Mrs. Talbot appeared, but her words were beat back by the cacophony.(page 54) 2.Billow- voolama, voogama I knew he was just being polite-including the new girl in conversation-but if Tore had been a cartoon character, smoke would have billowed from her ears.(page 53) 3.Clamber- eest ära minema, põgenema As I clambered out of her way, a dark shape vaulted over the deck railing.(page 345) 4.Auditory- kuulmine, kuulmis Visual and auditory hallucinations.(page 65) 5.Cord- pael, nöör A moment of silence as she fingered a long corded necklace.(page 66) 6.Mope- norutama, tusatsema You’ll get a lecture on moping around.(page 71) 7.Oxygen- hapnik Then I sat cross-legged on my bed, gulping oxygen.(pages 116 and 117) 8.Proverbial- üldtuntud I’d led the proverbial sheltered life.(page 117) 9.Disembodied- maisest kehast vabanenud, eemaldunud I’d seen a ...
Mitmendal kohal on riik elektrienergia kogutoodangult maailmas? Elektrienrgia kogutoodangult on riik 44. kohal (ibid.). Kui suur on elektrienergia kasutamine ühe inimese kohta (Electricity consumption per capita kilowatt-hours)? Elektrienergia kasutamine ühe inimese kohta on 1,639.06 kWh/h (Indexmundi kodulehekülg). Mitmendal kohal on riik elektrienergia tarbimises inimese kohta? Riik on elektrienergia tarbimises inimese kohta 117. kohal (Indexmundi kodulehekülg). Millised riigi majandusharud on peamised energiakasutajad? Peamised energiakasutajad on petrooliumi töötlemine, keemiatööstus, väetisetööstus. (Vikipeedia 2016 s.v Economy of Iraq) Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse elektrienergiat (Electricity generation by fuel)? Elektrienergiat toodetakse nafta, gaasi baasil töötavad EJ, samuti on ka hüdroelektrijaamu (Iraq indicators... 2014.)
Ülesanne 4 Uuri, kas kartuli saak sõltub aastast. Valimi põhjal Kartuli saak Aasta (ts/ha) Kartul Loendus koguhulg 81 66 Halb ast Kartul Kartul 81 63 Halb Aasta Halb Hea Üldkokkuvõte 82 70 Halb 81 2 2 83 117 Halb 82 1 2 3 83 110 Halb 83 3 2 5 83 127 Halb 84 1 4 5 84 89 Halb 85 8 7 15 85 119 Halb 86 2 10 12
peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20). 3, Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, Kuna planeet pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. 4. Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on umbes sama palju kui rõhk Maal 1 km sügavusel ookeanis). Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Veenuse
horisontaalne kokkusurumine parket Beta piirkond suurema vulkaani läbimõõt 820 km, kõrgus 5 km, kraatri läbimõõt 60-90 km 100 000 väikest, mitusada suurt vulkaani sagedased maavärinad maise koostisega tardkivimite olemasolu raskemetallikirmetis plii ja vismut annavad ereda metalse kesta Orbiit ja pöörlemine ringikujuline orbiit aastaajad puuduvad aasta 225 maist ööpäeva vastassuunaline pöörlemine päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva aastas 2 ööpäeva öö ja päeva vahet pole sama küljega meie poole Tuum raud-nikkeltuuma olemasolu magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini temperatuuri kõikumine on mõni kraad 200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi elu paralleelselt Maaga rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine
Ajalugu Rooma ItaaliaApenniini ps. Keldid(galjalased) Sitsiilia Etruskid Latiinid, itaalikud Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I...
II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeruoopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. ...
Maa kiirgusbilanss Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Jaanuar 2011 Kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid olenevad Päikeselt saadavast energiast. Päikeselt saabub energia kolme liiki kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud...
ARGENTIINA K E I T L I N P I R N , L I I S A T R I I N S E I , L A U R A E S TA , M I A R O S H N I M O DY , E R I K E VA L D M U S T J Õ G I GEOGRAAFILINE ASUPAIK • Asub Lõuna-Ameerikas. • Pealinn on Buenos Aires. • Naaberriigid on Urugay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiili. • Pindala on 2 766 890 km. • Rahvaarv on 40 117 100. LOODUS • Mount Fitz Roy kõrgus merepinnast on 3405m, kuulub Andide mäestikku. • Rong pilvedesse Saltas-hakati kasutama 67- aastat tagasi, on 4220m kõrgusel. • Buenos Aires obelisk on 67.5 m kõrgune ajalooline monument. See on 79-aastat vana. TRADITSIOONID • Argentiina köök on kuulus oma asadode (grillipidude) poolest. • Tüüpilised road: • Provoleta-grillil küpsetatud juustutükid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
