Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
Oksüdatsioonikindlus g/m3 max 25 EN ISO 12205 Leekpunkt °C üle 55 EN ISO 2719 Hägustumispunkt EN 23015 suvine °C ei normita talvine °C max -16 Filtreeritavuspunkt EN 116 suvine °C max -5 talvine °C max -26 Koksiarv massi% max 0,30 EN ISO 10370 Tuhasisaldus massi% max 0,01 EN ISO 6245 Väävlisisaldus mg/kg max 50 EN ISO 20847 EN ISO 20846
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
, ning , milledes ; Q = dA Q xy = yx dAx Q yx = xy dA y dA y = dA sin · kaldpinnaga mahuelemendi tasakaalutingimused punktis K tulevad nüüd: Priit Põdra, 2004 116 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS dA = x dA cos 2 + y dA sin 2 - 2 xy dA sin cos ( dA = x dA sin cos - y dA sin cos + xy dA cos - sin 2 2
1. Soojustuspaneelid vähesoojustatud paneelmajade lisasoojustamiseks – sünteesi staadium 2. Eesmärk Luua konseptuaalsed alused ehk enda arvamuste kokkuvõte väljapakutud ideede kohta. Leida ideede seast parim ning tuua välja lahenduse puudused, nende eemaldamise võimalused. 3. Töö teoreetilised alused Sünteestistaadium on etapp, kus arvestatakse ka realiseeritavust. Eesmärgiks on luua edasiseks tegevuseks kindlad konseptuaalsed alused. Staadiumi käigus selgub töö eesmärk, määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja jäetakse kõrvale ebaoluline. Sünteesi staadium on loominguline ning oluline on projekteerija isiksus. Selles staadiumis tehakse paraku ka kõige suuremad vead. Vigade tegemine on põhjustatud üleliigsest pessimismist või optimismist. Sobiv isik selles staadiumis on nn. „kunstniku“ tüüp, kes on võimeline otsuseid vastu võtma väheste teadmiste baasil. Staadiumi lõpus p...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast. Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut. ...
olukorras, kus võlgnik ei saa töödega õigel ajal alustada, kuna võlausaldaja ei esita selleks vajalikke andmeid, projekti, ehitusluba või töövahendeid või ei tee muul vajalikul viisil koostööd võlgnikuga, siis on võlausaldaja ehk siinkohal Hankija õiguskaitsevahendite kasutamine välistatud.3 Seega oleks välistatud Hankijal muude õiguskaitsevahendite kohaldamine (lepingust taganemine - kuna puudub oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 tähenduses, hinna alandamine – kuna rikkumise on põhjustanud hinda alandada sooviv pool, st Hankija ning seega oleks hinna alandamine välistatud jällegi VÕS § 101 lg 3 kohaselt) Täitja vastu ning tekkinud kahju 4900 eurot peab Hankija ise kandma. Vastus: Hankijal ei ole võimalik muid õiguskaitsevahendeid Täitja vastu kasutada tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3. II. Täitja nõuded Hankija suhtes
Soovituslikud režiimid: fn = 0,05 – 0,5 mm / p Vc = 200 – 100 Teriku hoidikuks valisin RF123G22-2020D. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka mahalõikamiseks. 12 8. OPERATSIOON 8.1. Paigaldus Ühest paigaldusest tuleb viis detaili. Paigaldades jätta toorikut pakkidest välja vähemalt 116 mm. 8.1.1 Siire 1 – otspinna töötlus Terakeha: SCLCR 2020K 12 Terik: CCMT 12 04 12-PR 4235 l = 19 mm ap = 1 mm Vc = 275 mm fn = 0,4 mm / r re = 1,2 mm Pc = 3,44 kW Ra = 32 µm n = 2367 p / min Ts = 1,2 s 8.1.2 Siire 2 – väliskontuuri koorivtöötlus Terakeha: SCLCR 2020K 12 Terik: CCMT 12 04 12-PR 4235 l = 10 mm ap = 1,2 mm Vc = 275 mm
10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225
Riik Inimarengu Koht maailma Keskmine Täiskasvanute (üle 15.a) SKT inimese indeks riikide hulgas oodatav eluiga kirjaoskus kohta (USD) Eesti 0.871 42. 39,9 99.8% 15,478 Austraalia 0,965 4. 37.3 99% 47,40 Egiptus 0,716 116. 24.8 71.4% 4200 Brasiilia 0.807 70. 28,6 88.6% 8,402 USA 0.950 15. 36,7 99% 41,890 Tabelist võime näha, et Austraalia on nende 5 riigiga võrreldes kõige arenenum selles suhtes, et SKT ühe inimese kohta ja inimarengu indeks on suurim. Samuti on seal väga suur kirjaoskuse protsent.
Lapsel valutab sõrmeots, emal süda 110. Lapse mängiasi on puupulk ja sitajulk 111. Lapse nahk ja koera nahk 112. Laps hea heinaajal, kallis kaeraleiku ajal, põrguline pulma ajal 113. Laps ikki nägusam, ku tasku ööl 114. Lapsi on, ruublid ei ole 115. Laps ja koer ei väsi iialgi 116. Laps ja loll tahavad kiita ja kass tahab silitada 117. Laps juokseb alt vihma 118. Laps kannab seni pokutat, kuni ema elab 119. Laps, kel sõna suus, jalg all 120. Laps kätkis, leib kappis 121. Laps laast vanema küljest 122. Laps labane, tuss toimine 123
viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie Meyer ütleb, et idee Twilighti raamat teha tuli tal 2. juunil 2003. aastal, kus ta nägi seda unes. 4 raamatut on võitnun palju auhindu. 2008. Aastal võitis ,, Koidukuma" Britannias ,,Aasta lasteraamatu" auhinna, 2010 aasta novembriks oli müüdud üle 116 miljoni raamatu. Autor Stephenie Meyer (sünninimi Stephenie Morgan; sündinud 24. detsembril 1973 Hartfordis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie Meyeri esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas keskkooli Arizonas ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses.
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajandi Referaat õppeaines ,,Kartograafia" MI.0208. Koostas: Anton Makarjev Juhendas: lektor Kiira Mõisja Tartu 2011 Sisukord 1.Sisukord........................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..................................................................................................................3 3.Vene kartograafia kuni 16. sajandi...............................................................................4 4.Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand.......................................................................8 5.Venemaa kartograafia 19. sajan...
Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 AKTIVA 2001 2000 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 42 128 kr 61 464 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 288 005 kr 143 761 kr 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) -23 889 kr 0 kr KOKKU rühm 3. 264 116 kr 143 761 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 227 kr 2 334 kr KOKKU rühm 4. 227 kr 2 334 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11 791 kr 3 937 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr 267 kr KOKKU rühm 6. 11 791 kr 4 204 kr 7. Varud 7.1
Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 AKTIVA 2001 2000 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 42 128 kr 61 464 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 288 005 kr 143 761 kr 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) -23 889 kr 0 kr KOKKU rühm 3. 264 116 kr 143 761 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 227 kr 2 334 kr KOKKU rühm 4. 227 kr 2 334 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11 791 kr 3 937 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr 267 kr KOKKU rühm 6. 11 791 kr 4 204 kr 7. Varud 7.1
ketsvuslepingut öeldakse üles, ja tavalisest lepingust taganetakse kestvusleping - nt tähtajatu üürileping. kestvusleping on müügi või tööleping, täitmise tähtaeg on märgitud. Ülesütlemise ja taganemise korral teeb üks lepingu poole avalduse/teadaande, et soovib taganeda. kui toimunud on lepingu oluline rikkumine ja üks pool on selle tulemusel taganenud, ja peale seda saab järgneda ainult kahju hüvitamine. taganemisest ei saa enam tagasi põrgata lepingu täitmisse. § 116 lepingust taganemine – lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta,
§ 112. Jälitustoiminguga tõendite kogumise üldtingimused (1) Jälitustoiming ei tohi ohustada isiku elu, tervist ja vara ega keskkonda. (2) Jälitustoiminguga koguvad tõendeid politseiasutus ning Kaitsepolitseiamet omal algatusel või muu uurimisasutuse taotlusel. Käesoleva seadustiku §des 115 ja 117 nimetatud jälitustoimingutega kogub tõendeid ka Maksu ja Tolliamet. [RT I 2009, 27, 165 jõust 1.01.2010] (3) Käesoleva seadustiku §des 116, 118 ja 119 nimetatud jälitustoimingutega võib tõendeid koguda eeluurimiskohtuniku loal. Käesoleva seadustiku §des 115 ja 117 nimetatud jälitustoimingutega võib tõendeid koguda menetlust juhtiva prokuröri loal. (4) Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, teatab jälitustoimingu teinud asutus selle taotluse täitmisest uurimisasutusele kirjalikult ja edastab talle vajaduse korral koos jälitusprotokolliga jälitustoimingus tehtud
N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 115 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI N1 MERCEDES-BENZ VITO 116 CDI
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
59, 381; RT I 2008, 56, 313; RT I 2009, 5, 35; RT I 2009, 29, 176; RT I 2009, 35, 232; RT I 2009, 49, 331; RT I 2009, 62, 405; RT I 2010, 22, 108; RT I 2010, 31, 158 ) 2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305) 3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596) 4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816; RTL 2006, 24, 431) 5. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116 ) 6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)
10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoo...
kasutamine ei ole alati põhjendatud. Lisaks kulutatakse liigväetamisel ülearu raha, samas kui saak ei suurene täiendavalt antud 1 kg väetise kohta. Samas võib üleväetamine põhjustada ka selliseid keskkonnaprobleeme nagu põhjavee saastumine. 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Järvan, M, U. 2010. Muldade lupjamine. Trükk AS Rebellis. 116 2. Kõlli, R. Lemetti, I. 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. Tartumaa. 121 3. http://www.haifa-group.com/files/Knowledge_Center/Articles/CRF-for-strawberries- Updated.pdf 18
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225
10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225
htm Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Noormets. J. (2000, märts 01). Sport, kehakultuur ja kehaline kasvatus. Õpetajate Leht, 9. [2000, märts 01]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/aine/3.shtml 12 Pantsenko. V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult ... Spotrliku ja terve elustiili käsitaamat. Autor. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (2002). Riigi Teataja I. 20, 116 Tomberg, E. (2002). Tervis ja liikumine koolieas. Õpetajate Leht, 17. [2002, aprill 26 ]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/26.04.02/aine/koik.shtml Viru, M. (2001). Sportlaste toitumine. URL http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm (21.02.2010) 13
Allikas: 1982 Puuviljad ja marjad Toiduaine nimetus Bruto Kadu Neto Kadu Valmis- kaal külm- kaal kuum- toidu g töötlusel g töötlusel kogus % % g 1 2 3 4 5 6 Aprikoos (kividega) 116 14 100 - 100 Ananass 182 45 100 - 100 Apelsin (kooritud) 149 33 100 - 100 mahla saamiseks 227 56 100 - 100 Arbuus Portsjontükid 111 10 100 - 100 Puhastatud koorest, seemnetest 192 48 100 - 100 Banaan 167 40 100 - 100 Viinamari
10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225
Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli tüüpiline kapitalistliku maa majandus: arengutempo äärmiselt ebaühtlane, tõusud ja langused on alalised. Aasta Koguprodukt Tööstus Ehitus Põllumajand Metsamajandu i kasv us s 1938 100 100 100 100 100 1950 111 113 120 116 81 1958 146 170 166 122 109 1962 186 236 196 133 129 Joonis 2. Kogutoodangu dünaamika Varjukülgi on rohkem kui päikesepaistet... Majanduselu aluseks oli kapitalistlik suurtootmine. Suur osa tööstusettevõtteist(90%) kuulus aksiaseltsidele, mille nimede taga peitusid tegelikult väikesed eraomanike grupid. Suurimate
01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit p...
% Kokku 816 100 57 Kokku 901 100 66 EL 27 578 71 59 EL 27 633 70 50 EA 17 264 32 38 EA 17 268 30 38 SRÜ 82 10 91 SRÜ 116 13 55 1. Rootsi 162 20 128 1. Rootsi 98 11 109 2. Soome 120 15 33 2. Soome 95 11 14 3. Venemaa 63 8 80 3. Läti 88 10 42 4. Läti 54 7 23 4. Saksamaa 83 9 54 5. Prants. 49 6 48 5. Venemaa 81 9 23 6
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashall...
''{ . ,t, 'i,, '.' ei'o1i" + "i/'(;t'i : { -'niL^l t '/t J W '' tt tt '/ trf, a !Yl s oOJ'h'/ UU 6 ba , b88C-'y 9Y J-' co sh'y ./ L ( (^v L D c aqL'y )t I ...
Bank of Ireland kukkus tänavu esimese poolaastaga sügavale kahjumisse, kuna kõrgenenud rahastamiskulud pühkisid minema enam kui veerandi panga puhtast intressitulust. Kitsikust ei leevendanud isegi tõsiasi, et halbade laenude kahjumid 21 protsendi võrra vähenensid. Iirimaa suurima laenuandja maksueelne kahjum oli aasta esimeses pooles 556 miljonit eurot. Võrdluseks: mullu tuli sama ajaperioodiga 116 miljonit eurot kasumit. Bank of Irelandi tegevdirektor Richie Boucher ütles: «Võla fundeerimiskulud ja riikliku garantii lõivud avaldavad jätkuvalt survet meie tegevustulule, kuid meie puhas intressitulu vastab laias laastus ootustele.» Panga kasumile andis hoobi ka elukindlustuse osakonna investeeringute kokkuvarisemine aastatagune 189 miljoni eurone kasum pöördus 115 miljoni euro suuruseks kahjumiks.
10 61 = 111 o 161 ᅧ 211 ᅧ 11 62 > 112 p 162 ᅧ 212 ᅧ 12 63 ? 113 q 163 ᅧ 213 ᅧ 13 64 @ 114 r 164 ᅧ 214 ᅧ 14 65 A 115 s 165 ᅧ 215 ᅧ 15 66 B 116 t 166 ᅧ 216 ᅧ 16 67 C 117 u 167 ᅧ 217 ᅧ 17 68 D 118 v 168 ᅧ 218 ᅧ 18 69 E 119 w 169 ᅧ 219 ᅧ 19 70 F 120 x 170 ᅧ 220 ᅧ 20 71 G 121 y 171 ᅧ 221 ᅧ 21 72 H 122 z 172 ᅧ 222 ᅧ 22 73 I 123 { 173 ᅧ 223 ᅧ
kasvupinnase uutele ning paljulubavatele harudele. Üha rohkem suunas ta ettevõtet teenuste osutamise poole, mitte ainult tootmisse. Muutuste vallandumine sai ajendatud Three Mile Islandil juhtunud õnnetusest tuumareaktoirga, mistõttu kadus lootus, et keegi neilt kunagi 7 veel mõne reaktori tellib. Ometigi viis see vahejuhtum nelja aastaga tuumareaktorite harus kasumi 14-lt 116 miljoni dollarini. Sellest kogemusest hakkas Jack rõhutama reaalsustaju ning, et tuleb vältida otsute langetamist tuginedes lootustele või minevikule. Esimese või teise positsiooni ideoloogia viis 1984-ndaks aastaks 71 tootmisharu müümiseni, mille pealt teeniti ligi 500 miljonit. Veel sooritati 118 tehingut, sealhulgas ühisettevõtmisi, oste ja investeeringuid, kuhu kulutati ligi miljard dollarit. Töötajaskond vähenes samal perioodil 118000 inimese võrra
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
Arvutus: (a) A s1f yd 1140 % 340 0,290 < c = 0,538 (tabel 3.1), f cd bd1 16,7 % 200 % 400 ! = (1 0,5 ) = 0,248. Paindekandevõime MRd = ! fcdb d1² = 0,248 · 16,7 · 200 · 400² = 132 · 106 Nmm = 132 kNm. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 50 (b) f ydA s1 340 %1140 y 116 mm. f cd b 16,7 % 200 = y/d1 = 116 /400 = 0,290 < c = 0,538. Paindekandevõime MRd = fcdby(d1-0,5y) = 16,7 · 200 · 116 · (400 0,5 · 116) = 132 · 106 Nmm = 132 kNm. Tulemus: Vaadeldava ristlõike paindekandevõime MRd = 132 kNm. 4. Normaalarmeeritud ristlõike suurim paindekandevõime Antud: MEd, fcd, fyd, b, h. Leida antud ristlõike suurim paindekandevõime MRd,max ja vastav As1.
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
159 lg 2), leppetrahvi nõue, viivise nõude hoiatus (VÕS paragrahv 114 lg 1, 2, 3), viivise nõue, hoiatus lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta (VÕS paragrahv 114 lg 1, 4), lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, lepingu ülesütlemise hoiatus (VÕS paragrahv 114 lg 4), avaldus lepingu ülesütlemise kohta (VÕS paragrahv 114 lg 4), hoiatus lepingust taganemise kohta (VÕS paragrahv 114 lg 4 ja 116 lg 1 ja lg 2 p 5) ning avaldus lepingust taganemise kohta (VÕS paragrahv 188 ja 189 lg 1). Sulgudes on toodud seaduse sätted, millest konkreetsel juhul juhindutakse. Tekib küsimus, mis vahe on lepingu taganemisel ja lepingu ülesütlemisel? Autor vastab küsimusele järgmiselt: lepingu taganemisel pooled tagastavad saadu, lepingu ülesütlemisel aga saadud ei tagastata. Lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise aluseks on oluline lepingurikkumine (VÕS paragrahv 116). 27
kaugküttesüsteemid ühtseks süsteemiks. Aruandes arvati, et süsteemi soojusvarustus peaks hakkama toimuma AS-i Tamsalu Kalor katlamaja baasil, mis ka 9 aastat hiljem realiseerus ehk Tamsalu katlamajast sai Sääse aleviku soojustootja. Lisaks arvati, et projekti läbiviimine on tehniliselt suhteliselt lihtsalt teostatav vajalik oleks olnud installerida 700m eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot. 1997. aasta projekti toetas ka keskkonnaalane aspekt võttes Sääse katlamajalt keskkonnakahjuliku põlevkiviõli kütmise võimaluse, töötaks Tamsalu katlamaja suurema koormusega katlad nominaalile lähedasemal reziimil, mis seega tagaks ökonoomsema põlemisreziimi ja vähendaks kahjulike heitmete kogust õhus.75 Põhjus, miks projekt varem ei realiseerunud, tulenes tollasest soojusenergia hinnast (umbes 24
Anthropology of Tourism Madli Tuvike Anthropology and Tourism Female Adventure Tourism This essay will explain what significance culture has in adventure tourism. There are five paragraphs in this essay, where definitions of adventure travel and human culture are given. First, paragraph will look and define what culture, anthropology and adventure tourism are. Second paragraph will examine how different cultures impact female adventure travel. Third paragraph will point out the problems in adventure tourism. The forth paragraph will give recommendations for the future and some of the possible future problems in female adventure tourism will be looked at. The last paragraph will be a summary of the key findings and recommendations. Tourism is one of the world’s largest industries (Tisdell, 2000, Swarbrooke et al. 2003, Buckley, 2003). According to UNWTO, i...
Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga.1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.–1619. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, 1623. aastal kahureid 116. 1645. aastal oli garnison seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. 1648 läänistati Magnus Gabriel De la Gardiele Kuressaare krahvkond ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta Liivimaa kindralkuberneriks ja ta kavatses linnuses kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid. Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna
Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku ...
535 0,833 4165 108 11,62467 195 5,2729995586 540 0,833 4165 109 11,708 195 5,2729995586 545 0,834 4170 110 11,79133 190 5,2470240722 550 0,835 4175 111 11,87467 185 5,2203558251 555 0,836 4180 112 11,958 180 5,1929568509 560 0,836 4180 113 12,04133 180 5,1929568509 565 0,836 4180 114 12,12467 180 5,1929568509 570 0,837 4185 115 12,208 175 5,1647859739 575 0,838 4190 116 12,29133 170 5,1357984371 580 0,838 4190 117 12,37467 170 5,1357984371 585 0,838 4190 118 12,458 170 5,1357984371 590 0,839 4195 119 12,54133 165 5,1059454739 595 0,841 4205 120 12,62467 155 5,0434251169 600 0,841 4205 121 12,708 155 5,0434251169 605 0,841 4205 122 12,79133 155 5,0434251169 610 0,841 4205 123 12,87467 155 5,0434251169 615 0,842 4210 124 12,958 150 5,0106352941