1. Betooni B………… koostis ja konsistents Liiva Killustiku Killustiku Vee Katse CEM……… Liiva fraktsioon, fraktsioon, mass, mass, W=v/Ts nr Tsemendi mass, g mm mm mm g mass, g I1 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 I2 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 II 1 594 1458 2376 0,38 II 2 594 1458 2376 0,38 2. Survetugevus Purustav Survetugevus, Katsekeha mõõtmed
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 ...
Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed
München Linn München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjapool. Linna asukoht Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänubenediktiini munkadel e, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla. Rahvaarv Rahvastiku Müncheni - 1517868 inimesed (31. oktoober 2015) [1]. Seega on suurim linn Bavaria ja kolmas pärast Berliini ja Hamburgi, Saksamaa linna Kliima München on kontinentaalse kliimaga, mida mõjutab tugevalt Alpide mäestiku lähedus. Linna kõrgus merepinnast ja lähedus mägedele tingivad suure sademete hulga. Tormid saabuvad sageli ootamatult ning o...
22. Keskaja ülikoolid ja teadus. Keskaja teaduse arengu põhijooni. Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas enda...
Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 37,1 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud.
on 1942. aastal saadud ka madalaim aasta keskmine temperatuur, milleks oli 1,6 kraadi. Kõrgeim keskmine temperatuur on registreeritud Vilsandil, kus nii 1975., 1989. kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 kraadi. Kuu kõrgeim keskmine õhutemperatuur saadi 2001. aasta juulis Võrus ja see oli 21,6 kraadi. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris Narvas, kui selleks leiti 18,0 kraadi. EESTI SADEMETE REKORDID Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm, kuus 351 mm ja ööpäevas 148 mm. Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min. Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm. KLIIMADIAGRAMME
jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud 43,5 °C · Madalaim aasta keskmine on registreeritud aastal 1942 milleks oli 1,6 °C · Kõrgeim aasta keskmine on mõõdetud Vilsandis, kus 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C · Kuu kõrgeim keskmine õhutemperatuur saadi kätte 2001. aasta juulis Võrus ja see oli 21,6 ºC · Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris Narvas, kui selleks leiti 18,0 ºC · Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm 1990. aastal Nääri külas · Kuus 351 mm 1987. Aastal Haanjas · Ööpäevas 148 mm 1972. aastal Metskülas · Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min · Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis
Freistaat Bayern Lage Bayern liegt im Click to edit Master text style Südosten der Second level Bundesrepublik Third level Fourth level Deutschland Fifth level Die Grenznachbarn: Österreich, Tschechien, Baden-Württemberg, Hessen, Thüringen und Sachsen Regierung Parlamentarische Republik Regierungschef: Horst Seehofer Regierende Partei: Christlich-Soziale Union Teilsouveräner Gliedstaat der Bundesrepublik Deutschland Maximilianeum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Staatswappen Großes Staatswappen Kleines Staatswappen Click to edit Master text styles Click to edit Master text ...
Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Ülikoolide tekkimise eeldused. Varasemad ülikoolid. Bologna (1119, 1158 põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt, Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD
Võrumaa Kutsehariduskeskus MULLBETOON Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andrus Kapp KBp-12 Väimela 2012 Sisukord: Mullbetoon.................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge beto...
· Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj · Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri · Muistses vabadusvõitluses 13. saj. astuti välja vägivaldse ristiusustamise vastu Muistne vabadusvõitlus 1. 12. saj. algas sakslaste tungimine ja ümberasumine itta 2. võitlus toimus ristisõja vormis, 1143 jõudsid sakslased läänemere äärde, eesmärgiks suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku 3. 1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) merekaubanduskeskus 4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8. III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades) 9
Laste kasvatamine Psühholoogia Katariina Reissaar 10.RL klass Rakvere 2011 SISUKORD Sissejuhatus Sünd ja imikuiga Kodu Imikuiga Kiindumus Lasteaed Piaget Sotsiaalne areng Kokkuvõte Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Inimese areng toimub kogu eluea. Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja omandatava koostoime tulemus. Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel. Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt. 1. SÜND JA IMIKUIGA Naise üsa on üsna hästi kaitstud koht. Hoolimata sellest võib raseduse ajal miski viltu minna ning sellel võivad olla lapsele püsivad mõjud. Lisaks loomulikule kaitsele on seda...
Venemaale. XII sajandil hakkas üha enam hoogustuma hansakaubandus. Hansa tähendab vanas saksa keeles seltsi või kampa. Niisuguseid seltse rajasid Põhja-Saksa kaupmehed selleks, et oleks parem seilata ühiste huvide eest. Saksamaalt pärit kaupmehed olid teatud ja tuntud nii Norras, Inglismaal kui Madalmaades. Kaubandus Läänemerel sai õige hoo sisse alles siis, kui Saksa kaupmehed saavutasid väljapääsu Läänemerele. 1158. aastal taastas Saksa hertsog pärast tulekahju Lübecki linna. See jäi sajanditeks hansakaubanduse südameks. Siitkaudu tungisid Saksast pärit kaupmehed üha kaugemale põhja poole. Hiljem hakkasid omavahel liituma mitte enam üksikud kaupmehed, vaid terved linnad. Nii kujunes XIV sajandil välja hansalinnade liit. Sinna kuulus suur osa Läänemere äärsetest kaubanduslinnadest. Mõjukamad hansalinnad olid ka Riia, Tallinn ja Tartu. Hansa Liit oli väga mõjuvõimas ühendus
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõelis...
Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasustes märgitud isikud ja milliseid tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid nad saaksid kasutada oma õiguste kaitseks? 3) millised on võimalikud vastuväited? 1. I variant.
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...
Maal Salerno meditsiinikoolist 11. saj maj. Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool. Sealses piirkonnas oli säilinud Kreeka-Rooma kultuuripärand ja Salernot peeti ravivate mineraalveeallikate tõttu ka meditsiinikeskuseks. XXI sajandil tegutseski Salerno meditsiinikoolina, ülikoolina märgiti alles 1231. Seal tõlgiti ladina keelde araablaste meditsiinialaseid töid, tundides lahati loomi ja õpiti anatoomiat füüsiliste näidete pealt. (Gutek 1995: 99) Bologna ülikool sai ülikooli õigused 1158. Ta arenes ümbruskonna koolidest kõrgetasemeliseks õigusteaduse ülikooliks, mille nii itaallastest kui mitte-itaallastest üliõpilased kontrollisid üheskoos rektori valimist, teaduskonna moodustamist ja ülikooli akadeemilisi ning ärilisi asjaajamisi. Kuna nii ülikooli kui selle asukohalinna heaolu ning mainekus oli seotud nimekate õppejõududega, seisid Bologna üliõpilased edukalt prestiizsete õppejõudude kohalemeelitamise ning säilitamise eest. Bologna ülikoolist sai
aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu Tuntud on Ateena filosoofiakool ja Araablaste teadusharidus Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asub 11.-13 saj. Euroopa vanim ülikool salerno ülikool kuna 10 saj oli seal vaid arstide kool siis nimetatakse seda protoülikooliks Euroopas on vanimaks ülikooliks tunnustatud Bologna ülikool 1119 Ülikooli privileegid sai 1158 Algselt moodustas Bologna ülikool õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid 13 saj algul oli bolognase selliseid üliõpilasorganisatsioone universiteete juba 4 Varsti ühinesid need kaheks konföderatsiooniks millest üks koosneb itaalia elanikest ja teine välismaalastest Kumbki ülikool valis endale juhi rektori Paljgatud doktoritel puudus algul organisatsioon, kuid vajadus reguleerida
10 4 5 5/4/2011 11 9 92.70 6 6 9/9/2008 34 3 510.80 5 5 8/29/2007 19 29 1,321.90 5 6 8/29/2007 6 6 3,764.50 3 4 12/1/2011 39 13 62.40 5 7 7/1/2007 990 23 3,284.30 2 6 12/1/2008 28 3 2,086.00 5 4 4/1/2004 40 12 710.30 4 5 2/12/1999 9 82 12,028.80 5 6 12/12/2000 1158 61 3,328.20 2 6 9/1/2006 16 70 6,587.60 5 5 11/1/2004 21 65 8,727.10 5 7 4/12/2010 187 16 172.40 6 7 8/1/1999 27 18 3,111.60 2 4 1/25/2009 11 41 23.50 5 4 1/24/2000 260 12 5,456.00 7 2 4/12/2010 46 4 461.20 3 4 2/11/2009 23 55 56.00 5 7 6/5/2009 19 9 715.10 2 7 6/5/2009 32 7 599.40 5 6
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ......................................................................................................
Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2013. aastal. VENEMAA RAHVAD Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. VENEMAA RELIGIOON
Setu lauluema Anne Vabarna (21.12.1877 - 7.12.1964) Referaat Juhendaja: Ülle Orhidejev Koostaja: Maiki Joakit 10 klass 2009 Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni (ortodoksse ristinimega Tihhon) ja Kreepa (ristinimega Agrepina) neljanda lapsena 21. (vana kalendri järgi 9.) detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil setu talutüdrukutel tol ajal: e...
langemisteekonnast. Pehme või sula ilmaga sajab tavaliselt palju intensiivsemalt lund ning lumehelbed on suuremad, kui külma ilmaga, sest mida madalam õhutemperatuur, seda vähem on niiskust õhus. Härmatiseks nimetatakse valget tahket sademetekihti mitmesugustel esemetel tavaliselt maapinnast kõrgemal, kuid see võib ka näiteks lumepinnale tekkida. Eristatakse teralist ja kristalset härmatist. Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; Nääri küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; Haanja) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; Metsküla Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; Tooma) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki.
amplituud suurem. Eestis see aga nii ei ole. Arvesse peame võtma ka kohalikke tingmusi, antud juhul siis reljeef, mis mõjutab samuti sademete paiknemist. Merelises kliimas on sademeid rohkem augustist märtsini. Mandrilises kliimas maist juulini. 8. EESTI VEDELATE SADEMETE JAOTUMINE Kliimarekordid: · Suurim ööpäevane sademete hulk Eestis registreeriti Saaremaal 4. juunil 1972. aastal -148 mm · Suurim aastane sademete hulk registreeriti Raplamaal 1990. aastal - 1158 mm · Väikseim aastane sademete hulk registreeriti 1964. aastal Narvas - 355 mm · Kõige kuivem kuu oli august 2002. aastal, mil sademeid ei langenud üldse · Kõige sajusem kuu on olnud august 1987. aastal, mil sademeid registreeriti - 351 mm · Suurim sademete intensiivsus (mõõdetud 10 minuti jooksul) on 2,3 mm/min Eesti paikneb Ida Euroopa lauskmaa loodenurgas, seega vööndis, kus mereline kliima läheb üle mandrilisele
4.05.2011 11 9 92,70 6 9.09.2008 34 3 510,80 5 29.08.2007 19 29 1 321,90 5 29.08.2007 6 6 3 764,50 3 1.12.2011 39 13 62,40 5 1.07.2007 990 23 3 284,30 2 1.12.2008 28 3 2 086,00 5 1.04.2004 40 12 710,30 4 12.02.1999 9 82 12 028,80 5 12.12.2000 1158 61 3 328,20 2 1.09.2006 16 70 6 587,60 5 1.11.2004 21 65 8 727,10 5 12.04.2010 187 16 172,40 6 1.08.1999 27 18 3 111,60 2 25.01.2009 11 41 23,50 5 24.01.2000 260 12 5 456,00 7 12.04.2010 46 4 461,20 3 11.02.2009 23 55 56,00 5 5.06.2009 19 9 715,10 2 5.06.2009 32 7 599,40 5 17.10.2011 16 6 17,50 4 1.07
keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast. Ülikooli privileegid sai ta 1158.a.Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajad-doktoreid. 13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast. Ülikooli privileegid sai ta 1158.a.Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajad-doktoreid. 13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus
Hansa liit 1220 Lübecki esile tõus Läänemere regioonis Novgorodi-Kölni-Londoni joonel olevad kaubalinnad tekkis uut tüüpi laev: koge 15. Teadus ja ülikoolid triivium: grammatika, retoorika, dialektika kvadriirium: muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria teadmised põhinesid antiikkultuuril, loodusteadused oli kiriku põlu all protoülikool Itaalias Salernos 10.saj 1119 Bologna ülikool privileegid 1158 Oxford, Cambridge, Pariis, Salamanca doktorid üliõpilaste palgatud õpetajad, õppejõud 1214 1209 1200 1218 organisatsioonid universiteedid, kes juhtisid koolielu rektor ametlik ülikooli juht Kunstide teaduskond harudeks kolleegium õpetajatest koosneb eksamineerimiskogu
50 tuhande väike linn (maaomavalitsus) elaniku) (alla 50 tuhande elaniku Olemasolevate 4801 3616 1817 3416 13650 eluruumide arv Ootelehel isikute 3790 731 637 720 5878 arv Eluruumide 2850 1272 1158 1349 6629 täiendav vajadus s.h. kohandatud 50 180 419 891 1540 eluruumi puuetega inimestele ja eakatele Puudujääk % 37% 26% 39% 28% 33% TARTU SOTSIAALELURUUMI ÜÜRNIKUD TULUD-KULUD (2006) Üürivõlglased Üürimaksjad Kõik tulud 3621 3466
Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas Iseloomulik keskaegsele ülikoolile: Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks. BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158 Asutati üliõpilaste algatusel. PARIISI ÜLIKOOL - Asutati 12. saj. Notre Dame'i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal OXFORDI ÜLIKOOL - Asutati Oxfordi kloostrikoolide baasil. 12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis resideeruvale piiskopile) CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil. King's College Chapel. Cambridge Ülikooli, King's College üliõpilase päevakava 15
Nii otsisidki sõjamehed linnadest üles Studium generaled ehk ülikoolid. Kolmadaks linnade võitlus suurfeodaalide vastu oma sõltumatuse eest, vajati riigiõiguslikke akte ja seetõttu hakkaski suurenema huvi juriidika vastu. Tollel ajal oli Itaalia aladel riik nimega Lombaridia. Lombardias hinnati haridust väga kõrgelt ja seepärast tekkisidki esimesed ülikoolid just sinna riiki. Esimeseks ülikooliks oli Bologna ülikool, mis tekkis 1158. aastal. Esimene ülikoolidest väljaspool Lombardiat loodi Pariisis1150. aastal. Kõikides keskaegsetes ülikoolides oli kasutusel Ladina keel. Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Oxfordi ülikool loodi 12. sajandi alguses ja Cambridge 13. sajandi alguses. Ülikoolide liikumine Euroopas oli Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse. Enamasti ei rajatud ülikoole kuningriikide suurimatesse linnadesse vaid rohkem väikestesse linnadesse
Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Majandus Postimehe andmetel on Venemaa majandus 2008. aasta seisuga 10
4 Jiangyin 1385 m Hiina 1999 5 Tsing Ma 1377 m Hiina (Hong Kong) 1997 6 Verrazano Narrows 1298 m USA 1964 7 Golden Gate 1280 m USA 1937 8 Hoga Kusten 1210 m Rootsi 1997 9 Mackinac 1158 m USA 1957 10 Minami Bisan-Seto 1100 m Jaapan 1988 Eestis on rippsildu võrreldes teiste sillatüüpidega suhteliselt vähe ehitatud. Eesti rippsillad on mõeldud tavaliselt jalakäijatele. Seevastu maailmas aga eelistatakse rippsildu sageli just suurte autoteedena (Ammas 1997). Kuulsaim sild Eestis on 1931. aastal Viljandi lossimägedesse paigaldatud rippsild (Vikipeedia, Viljandi rippsild). Lisaks leidub rippsildu
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
Kunas Hasburgide soov nende üle kontrolli saavutada aina tugevnes, sõlmisid 1291 kolm kantonit oma vabaduse ühiselt kaitsmiseks Igavese Liidu ehk Eidgenossenschafti. Seda sündmust loetakse Šveitsi riigi alguseks. TAALIAI Itaalia sai pärast Hohenstaufenite langust Saksa-Rooma riigist sõltumatuks. Vaatamata korduvatele sõjakäikudele ei suutnud Saksa keisrid Itaaliat allutada. Itaalia linnad olid kaubandusega rikkaks saanud ja soovisid iseseisvust. RONCAGLIA RIIGIPÄEV 1158: Itaalia linnade omavalitsusõigused võeti revideerimisele. Tunnustust leidsid need linnaõigused, mis põhinesid keisrite poolt antud ürikuil. Keiser jättis endale õiguse määrata podesta’d ehk keisri ametnikud, kes olid linnade kõrgemaid võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. LOMBARDIA LIIGA- Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu
12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad ülikoolid. Antiikajast ei ole tuua ühtegi näidet selliste üksuste kohta, nagu seda olid keskaegsed ülikoolid oma privileegide, kindlate õppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sõna ülikool ei tähendanud universitas litterarum (teaduste ühisus), vaid üliõpilaste ja õppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna ülikool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal. Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkonda: glossaatorid ja postglossaatorid. Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Selline lähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus. Vastuolu tuli ületada tõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub allikakriitika,
mõisahärra. Esimese talurahvaseaduse andmine 1764, mis reguleeris talupoegade omavaheliste tülide küsimusi, suhteid mõisatega. 1789 esimene talurahva eraõigus. Schultz oli ettenägelik maapoliitik, alanud Vene keskvõimu pealetungis eriõiguste toetaja, ei tohi anda initsiatiivi käest. Reguleerida talurahva õiguseid, omavoli piirata. Põhjalik Liivimaa ajalookirjutuse katse 1773. Alates esimesest Saksa kaupmeeste saabumisest, sakslaste Aussidlungist 1158 kuni Vene riigi osaks saamiseni 1710. Rootsi aja lõpu kirjeldus, taunib keskvõimu katseid siinset olukorda muuta. Heinrich von Jannau (1753-1821) Laiuse pastor ja ajaloolane. Sündis Viljandis mõisavalitseja pojana (vanemad Böömimaalt) ja õppis Riia Toomkoolis, kus ka Herder õpetas. Schlötzeri tugev feodaalkriitiline mõju talle. Göttingenis mõjutas Liivimaale elama tulnud sakslaseid. Jannau on pärit Göttingenist, tulnud tagasi abipastoriks Põlvas. Pärast Tartumaa praost
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Aadli poolt vallutatud alade feodaalriigid olid küll Saksa-Rooma vasallid, kuid faktiliselt iseseisvad. Welfide ja Staufenite sisemised võitlused kestsid 1127-1254 ehk siis kogu aeg kui Staufenid valitsesid. WelfidBaierisuguvõsaOttoIV-pidevkonkurents-WelfidBaltikumslaavid-Staufenidt roonilRoomasse Friedrich I Barbarossa (valitses 1152-1190)Staufen, kelle emaks oli Welf (seetttu oli Saksamaal rahu). 1154-55 I sõjaretk Itaaliasse - krooniti keisriks. 1155-1162 II sõjakäik Itaaliasse: 1158 Roncaglia riigipäev (vt Itaalia). 1159 tekkis kirikulõhe, Friedrich toetas vastupaavst Victor IV-d (1159-1164). 1163-64 III sõjakäik Itaaliasse, võitlus Verona linnade liiduga keisri vastu. 1166-1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III (1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga
saj.) ja mitmed 15. saj. pärinevad anonüümsed käsikirjad. Laevad Läänemerel Sveaviikingite ja Läänemere idarannikul elanud hõimude vahel valitsesid ammused sidemed. Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8. aastasajast langevad ajaliselt ühte Gotlandi ja Kuramaa ranniku asukate kokkupuutega. Nimed Lindasnäs ja Kuramaa põhjatipp Domesnäs muutusid hästituntud geograafilisteks mõisteteks Mälerni oru ruunikividel Kesk-Rootsis. 1158 sai Lübeck kaubalinna õigused. Sakslased lõid endale Visbysse tugipunkti kaubavahetuse kindlustamiseks. Kasvas huvi Daugava kui kaubatee vastu. Liivimaale asunud saksa ristisõdijad ja kaupmehed pärinesid Vestfaalist ja Reinimaalt. Siia tuldi alati üle Lübecki ja Visby, piki Kura rannikut Riia suunas madala mere tõttu purjetada ei juletud. Seevastu Eesti ja Soome ranna vahel on iidsest ajast sõutud ja purjetatud, tehnilisi raskusi lahe ületamine ei valmistanud
BsaAI yAC'GTr 2 293, 1280 BsaHI Gr'CG_yC 4 205, 245, 1331, 2490 BsaJI C'CnnG_G 7 100, 301, 492, 760, 844, 1656 2553 BsaWI w'CCGG_w 7 425, 1193, 1283, 1442, 1871, 2240 2264 BsaXI ACnnnnnCTCCnnnnnnn_nnn' 2 268, 1835 BsaXI GGAGnnnnnGTnnnnnnnnn_nnn' 2 298, 1805 BseMII CTCAGnnnnnnnn_nn' 1 1158 BseRI GAGGAGnnnnnnnn_nn' 1 1582 BseYI C'CCAG_C 2 356, 1165 BsiEI CG_ry'CG 2 160, 2391 BsiHKAI G_wGCw'C 2 392, 1176 BslI CCnn_nnn'nnGG 8 339, 912, 1068, 1258, 1272, 1295 1425, 1561 BsmI GAATG_Cn' 1 421 BsmAI GTCTCn'nnnn_ 7 473, 502, 639, 893, 1535, 1800 2455
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Igavese Liidu ehk Eidgenossenschafti. Seda sündmust loetakse Sveitsi riigi alguseks. Peagi ühines veel teisigi kantoneid ja mõne aja pärast hõlmas liit kogu Sveitsi. ITAALIA Keisrivõim ja Itaalia Itaalia sai pärast Hohenstaufenite langust Saksa-Rooma riigist sõltumatuks. Vaatamata korduvatele sõjakäikudele ei suutnud Saksa keisrid Itaaliat allutada. Itaalia linnad olid kaubandusega rikkaks saanud ja soovisid iseseisvust. Roncaglia riigipäev 1158 Itaalia linnade omavalitsusõigused võeti revideerimisele. Tunnustust leidsid need linnaõigused, mis põhinesid keisrite poolt antud ürikuil. Keiser jättis endale õiguse määrata podestá'd ehk keisri ametnikud, kes olid linnades kõrgeimad võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. Lombardia liiga - Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu
Seda sündmust loetakse Sveitsi riigi alguseks. Peagi ühines veel teisigi kantoneid ja mõne aja pärast hõlmas liit kogu Sveitsi. ITAALIA Keisrivõim ja Itaalia Itaalia sai pärast Hohenstaufenite langust Saksa-Rooma riigist sõltumatuks. Vaatamata korduvatele sõjakäikudele ei suutnud Saksa keisrid Itaaliat allutada. Itaalia linnad olid kaubandusega rikkaks saanud ja soovisid iseseisvust. Roncaglia riigipäev 1158 Itaalia linnade omavalitsusõigused võeti revideerimisele. Tunnustust leidsid need linnaõigused, mis põhinesid keisrite poolt antud ürikuil. Keiser jättis endale õiguse määrata podestá'd ehk keisri ametnikud, kes olid linnades kõrgeimad võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. Lombardia liiga - Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu
Need likoolid olid keskaja omalooming. Antiikajast ei ole tuua htegi näidet selliste ksuste kohta, nagu sed a olid keskaegsed likoolid oma privileegide, kindlate ppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sna likool ei tähendanud universit as litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsioon i (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid: Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid . CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Sellinelähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus . Va s t u o l u t u l i ületadatõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub
Rahvusvahelise eraõiguse seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Võlaõigusseadus 82 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus III. osa. Äritehingute õiguslik korraldus. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. - Riigikohus 2001. Lahendid ja Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2002, 1158 1170. Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura, 1998. Õppematerjal kohtunikele 2003. Eraõiguse põhiprobleeme. Koost. V. Kõve ja T. Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004. Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004. Hallik, L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005. Kingisepp, M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine
301 515 110 4167 2391 917 426 571 254 8307 4531 1853 329 340 85 13588 6391 3101 329 974 592 7340 4013 1553 428 399 163 9265 5552 1848 259 212 15 8214 3760 2279 353 343 68 6334 3983 1225 181 738 443 4735 2435 899 459 806 497 10768 5371 2380 568 1541 996 6005 3508 762 124 390 64 5656 2206 1540 461 635 316 7928 4057 1543 556 1158 734 8487 4763 1499 161 322 66 3276 1853 700 273 527 271 528 45 206 7982 9815 4232 5723 1993 1044 178 605 383 4911 2107 1269 210 769 406 4017 1504 1415 327 445 190 10064 3668 3256 346 419 223 8140 4382 2262 201 348 178 4243 2579 922 236 448 239 7860 2022 2943
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
