PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult mee...
t = / j j (t+) + (t) = 1 Iooni j ülekandearv sõltub seega mõlema lahuses oleva iooni liikumiskiirusest, ja nii nagu liikumiskiirus, ka temperatuurist, viskoossusest, kontsentratsioonist. Ülekandearvud ja ioonide liikumiskiirused on eksperimentaalselt määratavad suurused. Katsetulemused. A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02 M KCl lahusega 1) 116 2) 115 0,02 M KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 (tabelist) Nõu konstant B. Elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine: Kasutatav nõrk hape: metaanhape 0,3854n Piiriline molaarne elektrijuhtivus (arvutatakse käsiraamatu abil) Jrk Lahuse Mõõdetud Eri- Molaarne Dissotsiat- Dissotsiat- nr. kontsentrat takistus juhtivus elektrijuhti siooniaste siooni-
Tallinna Tehnikaülikool 2009/2010 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Kodutöö aines Materjalitehnika Üliõpilased: Rühm: Esitatud: 16.12.09 Detaili töötingimused Detailiks valisime sumoroboti saha. Saha üldised mõõtmed on 200x35x3mm. Seega sahk ei ole eriti paks, aga kuna ta töötab 16 kraadise nurga all maapinna suhtes, siis võtab suurema koormuse vastu ikkagi 35mm külg. Omadustelt peaks sahk olema võimalikult tugev, see peaks taluma teistelt robotitelt saadud lööke ja sealjuures mitte purunema. Sellest lähtuvalt on sahal vaja teatavat kõvadust ja löögisitkust. Kuna enamik konkurente kasutab alumiiniumist sahka, siis võiks meie...
.................................................. 9 Iluuisutamine................................................................................................................ 10 Toimumisest ja ajaloost 1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash. Tõrviku tõi
valmistatud piima toodete kvaliteeti. Kõrgetoodanguliste lehmade söödaratsioon peab sisaldama kuivaines eritoite komponente Pastöriseeritakse alates aastasts 1882 Louis Pastour Kõrgkuumutamine ehk UHT ultra heat treated 3. Steriliseerimine hermeetiliselt suletud pakendis temp 115 kuni üle ja hoida 2 0 kuni 30 minutit Piima terniline töötlemine toimub plaataparaaatides ehk teisi sõnu piima pastörisataator jahutaja TOORPIIM number 6. pluss 2 kuni pluss 6 kraadi Piim pumbatakse ja muutub 40 kraadideks Piim väljub puhastusseparaatorisse, sealt voolab välja puhas piim Puhas piim voolab plaataparaaadi ehk teise regeratiivosakonda
Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta ...
LUUA METSANDUSKOOL LUMEROOS Eesti keele referaat Juhendaja: Kaia Pilden Koostaja: Teele Sukk MEPK I LUUA 2012 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Lumeroos...............................................................................................................................4 1.1 Päritolu...............................................................................................................................4 1.2 Kasutusala .........................................................................................................................5 ...
Võlaõiguse üldosa II kontrolltöö Küsimused: 1. Kuidas saab võlgnik vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? Paragrahv 104 annab kohustust rikkunud võlgnikule seadusest tuleneva õiguse oma rikkumine veel ise parandada või asendada (heastada), näiteks puudustega kaupade asemel tarnida uued või parandada puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni (või ajani, mil saab selgeks, et heastamist ei toimu) võib ...
suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline eetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaalkooseisudele või vokaalinstrumentaal koosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii saksa, vene, ladina, slaavi, inglise, hispaania ja itaalia keeles. Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 erinevat, nende seas ka mitu suurvormi nagu näiteks "Passio", "Kanon Pokajanen" ja 4. sümfoonia "Los Angeles". Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus? 1) Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse, kust see saab edasi liikuda kas kopsude...
Murdude jagamine Murdude jagatiseks on murd, mille lugejaks on jagatava lugeja ja jagaja nimetaja korrutis, ning nimetajaks jagatava nimetaja ja jagaja lugeja korrutis. 1 Näited 1) 5 4 5 3 5 : = = . 12 3 12 4 16 4 2) 2 1 : 7 2 = 11 : 23 = 11 3 = 33 . 5 3 5 3 5 23 115 1 9 2 9 1 9 1 3) 4 :2 = : = = =2 . 2 2 1 22 4 4 3 2 6 2 63 9 4) 6: = : = = = 9. 3 1 3 1 2 1 1 Murdude korrutamine ja jagamine Kui ülesandes on järjestikku mitu korrutamist ja/või jagamist, siis tuleb tehted sooritada vasakult paremale kirjapandud järjekorras või kõik korraga ühisel murrujoonel.
Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Räim · Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi · Toiduks plankton · Koeb kevadel 115 m sügavuses · Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks 3 Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega · Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk · Tursasaak on kõikuv · Elab merepõhja lähedal
Monitori iseloomustavad järgmised suurused: 1. ekraani mõõt monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid; 2. värskendussagedus sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz; 3. reasagedus sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 115 kHz; 4. lahutusvõime ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 90 Hz; 5. värvitoonide arv monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest
Metsamarjakasvatus Eksam 08.05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. ...
Hispaanias, mis kaotab igal aastal 2 cm väärtuslikku maad. Lõuna-Hispaania kõige suuremateks probleemideks on üleniisutamine, metsade hävinemine, ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus. Kõige rohkem vett 88 % kulutatakse põllumajanduses. Hispaania toodab Euroopa turule aastaringselt miljoneid tonne aed- ja puuvilju, mille niisutamiseks kulub suurtes kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate kasvatamisel u 115 liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud illegaalselt, mis tähendab seda, et nii piirkonna veekasutus kui ka prügivedu on reguleerimata. Vee kättesaamiseks puuritakse illegaalsed puuraugud, millede arvu loetakse Hispaanias kuskil poole miljoni lähedale küündivaks. Kuna korralist prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse lihtsalt kusagile loodusesse
Kool Kooliõpilased Vabadussõjas Koostaja:... Juhendaja:... 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Tallinna koolipoisid 3 Tartu koolipoisid 4 Võru koolipoisid 5 Vabadussõjas langenud 6 Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6 Kasutaud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorgan...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VANA – ROOMA Referaat 10D Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.....................................................................1 VANA – ROOMA....................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................1 10D..........................................................................................................................................1 Tallinn 2015.............................................................................................................................1 Sissejuhatus...............................................................................................
293 750 Hoone müügihind 700 000 31.10.2007 Hoone ja maa ost Turuhinnaks hinnati maad 115 tuh ja hoonet 230 tuh Hoone 200 000 Hoone soetusmaksumus: Maa 100 000 230000/(115000+230000)*300000= 200 000 Raha -300 000 Maa soetusmaksumus:
Soodustused: · Kuni 5aastastele lisakohad tasuta. · 6-12 aastasele lastele on lisakoht 50% täishinnast soodustust. · Kui oled maja broneerinud kuueks ööks on allahindlus 15%, aga kui oled seitse ööd või rohkem on soodustus 20%. Majade hinnakiri: Jaanuar aprill Mai - august September- detsember 1- magamistoaga puhkemaja 75 115 Kaks magamistuba, sauna ja mullivanniga 190 230 puhkemaja 2-magamistoaga puhkemaja 145 180 3-magamistoaga puhkemaja 209 255 Kliendid: Suvel on pigem klientuuriks turistid. Seal ööbivad grupid, kui ka tavainimesed, kes tulid puhkama või meelelahutust otsima. . Mikrokliima töökollektiivis
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Ven...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakaond Meery-Heleen Pikkor SR118 KUI MINA OLEKSIN JUHT ESSEE-REFERAAT Juhendaja:Laine Simson 2012 KUI MINA OLEKSIN JUHT Mina kui juht? Hetkel ei kujta ma ennast ette juhina. Olen alles noor ja omandan edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi. Juht peab olema julge, hea suhtleja, tundma arvutiprogramme, juhatama koosolekuid, korraldmama meeskonnatööd, omab motiveerimisoskust ja peab tundma ümbritsevat keskkonda. Minu isiklikult puudub julgus esineda. Aga iga juht peab oskama esineda oma meeskonna ees. Kes on juht? Juht on inimene kes juhib mingit teatud organisatsiooni. Juht peab olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. ...
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. ...
ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti s...
kõrvaldatavaid takistusi. Mängitavat palli tuleb kepiga selgesti lüüa. Seda ei tohi liigutada tõugates, riivates ega kepi otsaga ülespoole visates. Kuulsamad golfi mängijad Jack Nicklaus tema hüüdnimi on Golden Bear. Ta on võitnud oma 24 aastase karjääri jooksul 18 korda Major Championshipsi tiitleid. See on läbi aegade parim saavutus. Ta on PGA touridelt kogunud 73 võitu ja kokku on ta oma profikarjääri jooksul võitnud 115 korda. Teda peetakse üheks läbi aegade parimaks golfariks. Gary Player Ta on Lõuna-Aafrika golfar. Teda tuntakse ka, kui Black Knight nime all, kuna ta on läbinud oma sportlaskarjääri jooksul 15 miljonit miili. Mitte ükski teine sportlane pole niipalju kunagi reisinud. Gary on PGA touridelt kogunud 24 võitu ja kokku on ta olnud võidukas oma karjääri jooksul 165 korral. Tiger Woods Kõik tunneme teda kui Tiger Woods nime all, aga tema tegelik nimi on Eldrick Tont Woods
412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7 443,3 44,33 8 115 1835,3 516,8 57,42 9 414 662,3 371,0 53,00 1 030 2266,3 379,0 47,38 3 341 941,6 412,0 45,78 2 272 2275,8 515,1 55,39 2 739 2414,0
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess *SRP-1 ja raketitõrjesüsteemid. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSV...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
usule. Riisi ümbritsevatel lintidel on lao keele rahvuslik deviis, all riigi nimi ning hümni esimesed sõnad.Rahvuslill Plumeria sümboliseerib siirust ja elurõõmu. Poliitiline süsteem: Laos on sotsialistlik vabariik. Riigipea on president, kelle valib viieks aastaks ametisse parlament. President nimetab ametisse või vabastab ametis peaministri ja ministrite nõukogu, kuid selleks peab tal olema parlamendi toetus. Seadusandlik nõukogu (Eesti näitel riigikogu) koosneb 115 liikmest, kelle valib rahvas ametisse viieks aastaks. Korruptsiooniindeks jääb maailmas 111. kohale. Ajalugu: 1975.aastast valitseb riiki Laose Revolutsiooniline Rahvapartei, kes alistas pikas kodusõjas USA toetatud kuningriiklased. Vietnami sõja ajal pommitati Laost rohkem kui Vietnamit ennast, Laost peetakse enimpommitud riigiks maailmas. Sinna heideti miljoneid tonne pomme, arvatavalt 0.5t iga inimese kohta. Tsitaat reisikirjast:
Ida-Viru Erra 85 16 101 213 1062 4000 2005 Ida-Viru Iisaku 85 14 134 236 717 3356 1570 Ida-Viru Juuni Vit 85 19 116 187 468 3560 1680 Ida-Viru Kaljurand 85 25 140 252 519 4650 2141 Ida-Viru Kohtla-Järve 85 20 158 190 1302 3852 1225 Ida-Viru Lüganuse 85 24 199 197 1236 3917 3472 Ida-Viru Mäetaguse 85 18 115 220 1136 3271 3233 Ida-Viru Narva 85 13 121 212 1163 3633 2137 Ida-Viru Tammiku 85 25 171 222 547 4127 3051 Ida-Viru Tudulinna 85 17 185 272 470 3542 829 Ida-Viru Viru Maidla 85 24 184 277 669 4233 2362 Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555
Sel viisil eraldatakse tselluloosist vähem ligniini ja hemitselluloose kui tavalisel keetmisel. Sealjuures jääb pärast keetmise lõppu suhteliselt palju tselluloosikiududeks lõplikult keemata laastu. Seepärast kohe peale keetmise lõppu ja pesemist suunatakse kogu mass jahvatamisele. Saadakse kiuline mass jõupaberi jt odavamate paberisortide valmistamiseks. Sealjuures vähenevad tunduvalt leelise ja auru kulu, suureneb katla tootlikkus, olles 115...120 kg katla 1 m 3 kohta (tavaliselt 75...95 kg).’ Mis on must lahus ja kuidas temast saadakse valge lahus? Must lahus on tselluloosi tootmisel tekkiv keedulahus, mis on värvunud mustaks sest sisaldab ligniini, vaike ja muid lisandeid. Tarvitatud mustast lahusest jälle tarvitamiskõlbliku valge lahuse saamiseks aurutatakse temast välja vesi ja jääk põletatakse. Aurutamisel lendub suur osa väävlist väävelvesinikuna. Väävli kadude vähendamiseks tuleb lasta mustal lahusel seista
81 824a. 22015 161 a. 85 027 -82 866 Müügitulu 7 336 668 6 558 153 1 880 700 1 611 102 Omakapital kokku 3 133 142 2 633 585 499 557 92 742 263 115 -170 373 Müüdud teenuste kulud -3 894 978 -3 368 503 1 424 921 1 110 346 Müüdud teenuste kulu osakaal müügitulust 53 % 51 % 76 % 69 % (%) KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 5 410 281 4 582 684 827 597 354 289 528 902 -174 613 KOKKU Brutokasum (-kahjum) 3 441 690 3 189 650 455 779 500 756
tõkked. Tööhõive ja majanduskasvu tagamine on Euroopa Liidu juhtide esmane ülesanne. Tänapäeva konkureerivas maailmas vajab Euroopa uusi töökohti ja kvalifitseeritud tööjõudu. Uusi töökohti saab luua uurimis- ja arendustegevusega. ELi juhid on lubanud suurendada neid kulutusi aastatel 2001-2010 rohkem kui 50% võrra. Samuti on vaja uusi oskusi ning meil kõigil tuleb elukestvale õppele investeerida rohkem aega. Üks kolmandik Euroopa Liidu eelarvest ehk 115 miljardit eurot kasutatakse investeeringute soodustamiseks ja töökohtade loomiseks ebasoodsates piirkondades ning töötute ja erialase väljaõppeta töötajate koolitamiseks. Tänu ELi toetusele on Iirimaa ja Hispaania kodanike majanduslik olukord muutunud tunduvalt paremaks kui 25 aastat tagasi. Nüüd on majanduskasv suurem Ida- Euroopas paiknevates liikmesriikides. Täiendav teave tööhõive ja majanduskasvu kohta Euroopa Liidus.
märtsini. Naastrehvide kasutamine on lubatud 1. oktoobrist kuni 1. maini Rehvide koormusindeksid Rehvi koormusindeks tähistab maksimaalset kandevõimet ühe rehvi kohta (kilogrammides). Rehvide vahetuse korral peab uue rehvi koormusindeks olema vanaga samaväärne või suurem. Ettenähtud on, et rehvi kandevõime x 2 võrdub telje kandevõimega. Tabelis vastab igale väärtusele teatud kindel suurim kandevõime (kilogrammides). 30 = 106 kg 31 = 109 kg 32 = 112 kg 33 = 115 kg 34 = 118 kg 35 = 121 kg 36 = 125 kg 37 = 128 kg 38 = 132 kg 39 = 136 kg 40 = 140 kg 41 = 145 kg 42 = 150 kg 43 = 155 kg 44 = 160 kg 45 = 165 kg 46 = 170 kg 47 = 175 kg 48 = 180 kg 49 = 185 kg 50 = 190 kg 51 = 195 kg 52 = 200 kg 53 = 206 kg 54 = 212 kg 55 = 218 kg 56 = 224 kg 57 = 230 kg 58 = 236 kg 59 = 243 kg 60 = 250 kg 61 = 257 kg 62 = 265 kg 63 = 272 kg 64 = 280 kg 65 = 290 kg 66 = 300 kg 67 = 307 kg 68 = 315 kg 69 = 325 kg 70 = 335 kg 71 = 345 kg
4/12/2010 1095 12 867.10 5 7 4/1/2006 40 53 319.40 5 6 7/1/1998 38 15 8,778.40 2 7 11/20/2001 35 111 2,969.90 5 6 1/1/2010 35 14 462.50 3 5 2/12/2011 1 1 35.80 3 5 5/2/2000 607 75 4,873.10 5 2 11/20/2001 295 115 9,249.60 4 5 5/2/2000 656 4 11,272.70 3 3 1/18/1999 31 113 12,585.90 2 5 12/1/2006 7 41 3,243.60 4 6 1/1/2010 29 1 1,187.10 6 5 6/1/2003 19 36 9,981.80 2 5 11/1/2007 33 49 1,703.50 2 6 2/17/2012 35 2 114
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni ...
tegeleda ei saaks. Kui oled otsustanuid kepikõnniga tegelema hakata ja ostad endale ühed korralikud kepikõnni kepid, saad nendega väga pikka aega hakkama, ükskõik kui intensiivselt neid kasutada. Aeg-ajalt tuleb vahetada kuluvaid osi, näiteks rihmasi, asfaldiotsikuid ja kepirõngaid. Endale sobivad keppikõnni kepid tuleb välja valida arvestades kvaliteeti ja kasvule. 150 cm - 110 cm 160 cm - 115 cm 170 cm - 120 cm 175 cm - 125 cm 180 cm - 130 cm 185 cm - 135 cm 190 cm - 140 cm Kepikõndi tervisespordina harrastades kasutatakse keppide pikkuse valimisel arvutusvalemit: 0,70 x oma pikkus. Nt 170 cm pikkuse naise jaoks sobib kepp koefitsiendiga 0,7, mis tähendab, et kepi optimaalne pikkus oma 120 cm (170cm x 0,7 = 119cm).
teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas zestide või kõne näol.3 1 ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu lk 158 2 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 115 3 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 118 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS Sümbolmäng saab tekkida ainult täna keele ja mõtlemise arengule. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti:4 1. Detsentreerimist ehk suhte loomist teiste mängijatega. 2. Seksventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist. 3. Esemete asendamist. 4. Dekontekstualiseerimist ehk fantaasiaolukordade loomist.
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus
aktiivsus(lähim tegevvulkaan on Kamerunis), puudub suur temperatuuride kõikumine, mis lagundaksid teid. Sisevedudes võiks olla oluline maanteeveondus ja kitsarööpaline raudtee, kuid naftatulu kahanemise tõttu on need halvasti hooldatud. Rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal meretransport. Maanteeveondus on Nigeeria peamine veondusharu. Tihedaim on teedevõrk edela osas, kus toimub nafta töötlemine ja asuvad linnad. Kõvakattega teid on kokku 31 500 km, kiirteid ja maanteid 115 km. Tänapäeval on teed halvas seisus, kuna riigil puuduvad vahendid selle hooldamiseks. Nigeeria on liiklusõnnetuste poolest maailmas esimeste hulgas. Kitsarööpalist raudteed on kokku 3505 km ja see loodi mahukate kaupade veoks. Naaberriikidega raudtee ühendus puudub. Nafta hiilgeajal oli see hästi hooldatud, praegu madalseisus. Jõetransport pole eriti tähtis, siseveeteid 8575 km. Võrgu loomine pole mõtekas sest on vaid kolm laevatatavat jõge-Niger, Kadena ja Benue. Meretransport on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted................................
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...
külastamisest.Suurte vaarikamassiivide läheduses võib tugev mesilaspere koguda 3-4kg päevas.Vaarikamesi on hele,peaaegu värvitu,vaevumärgatava roheka varjundi ning meeldiva maitssega. Harilik pärn Pärnaliste sugukonda kuuluv kuni 35 m kõrguseks kasvav puu.Lai võsa on munajas ja rohkesti harunev.Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas.Üks õis eritab 0,73-3,11 mg nektarit,mille suhkrusisaldus saavutab 54%.Kui arvestada,et 115 cm tüve läbimõõduga pärnal leidub keskmiselt 1 200 000 õit,saavutab ühe puu meeproduktiivsus peaaegu 3kg.Hektari kohta seega keskmiselt 200-300kg. Raps Eestis kasvatatakse nii tali-kui suvirapsi.Kõik on üksteisele sarnased ristõielised kultuurid.Nii õitseb taliraps peamiselt juuni ja suviraps kuu aega hiljem.Taliraps on 1-1,5 m kõrguste tugevasti hargnenud vartega õlikultuur.Õitsema hakkab juuni algul,kusjuures ühe õisiku õitsemine kestab 28-38 päeva,kogu taim kuni 45 päeva
Tabasalu Ühisgümnaasium Sahhariidid referaat Koostaja: Aiki Sats Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2013 Sisukord 1 Glükoos 1.1 Saamine 1.2 Tootmine 1.3 Kasutamine 1.4 Keemilised omadused 1.5 Fakte elus 2 Fruktoos 2.1 Saamine 2.2 Tootmine 2.3 Kasutamine 2.4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarj...
Jaapani muusika Sisukord Sisukord.............................................................................................................lk.3 Sissejuhatus........................................................................................................lk.4 Jaapani muusika.................................................................................................lk.4 Jaapani muusika ...............................................................................................lk.5 Jaapan ...............................................................................................................lk.6 Kokkuvõte..........................................................................................................lk.7 Kasutatud kirjandus............................................................................................lk.8 Lisa...................
vastastikmõju tulemusel. p1 + p 2 = p10 + p 20 Ülesanded: 1. Liivaplatvorm massiga 3t seisab raudteel. Mürsk, mille mass on 10 kg, lendab horisontaalsihis kiirusega 500 m/s ja jääb liiva kinni. Kui suure kiirusega seejärel platvorm liigub? 2. Kaheosaline rakett massiga 500 kg lendab vertikaalselt üles. Kui rakett saavurab kiiruse 100 m/s, eraldub temast kapsel mõõteaparatuuriga. Kapsli kiirus Maa suhtes on pärast eraldumist 115 m/s. Kapsli mass on 200 kg. Kui suur on raketi ülejäänud osa kiirus? 6. Jõud looduses 6. 1. Gravitatsiooni seadus Ülemaailmne gravitatsiooni seadus: Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. m1 m2 F =G r2 Nm 2 kus G = 6,7 10 -11 kg 2 Ülesanne:
Hs Hassium 108 Mt Meitneerium 109 Uun - 110 Uuu - 111 Uub - 112 Uut - 113 Uuq - 114 Uup - 115 Uuh - 116 Uus - 117 Uuo - 118 (13) faktid: Uraan(foto) on üks pommide koostis osa, kõrgrikastatud uraani (KRU) varud on pärit eelkõige Külma sõja ajast. Hinnanguliselt leidub maailmas 1500-2000 tonni KRU-d, rohkem kui 40 riigis, nendeseas Valgevenes, Mehhikos, Ghanas. Sellele lisandub ka 500 tonni plutooniumit-piisav
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, k...
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada. Peale puurist välja saatmist asus ta täielikult oma vabadust nautima, ta sõi toitu mis ette juhtus ning mängis...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
täielikult. Näiteks Kolmogorovi-Smirnovi testi alusel ei tohiks neid kumbagi 7 normaaljaotuseks lugeda. Seega uurisin mõjusid ka normaaljaotust mitte-eeldava Kruskali- Wallise testi alusel. Kruskali-Wallise testi alusel on immigrantide hinnangud erinevad olulisuse tõenäosusega alla 0,05 vanusgruppide lõikes (teststatistik 115 vabadusastmete 6 korral). Sugu on Kruskali- Wallise testi alusel eristav faktor olulisuse tõenäosusega 0,09 (teststatistik 3 vabadusastme 1 korral) ja haridustase olulisuse tõenäosusega 0,08 (teststatistik 8 vabadusastmete 4 korral). On huvitav, et sugu polnud nii tugev eristav faktor astakute võrdluse puhul, kui see oli keskmiste võrdluste puhul. Homoseksuaalide õiguste hinnang erineb olulisuse tõenäosusega alla 0,05 vanusgruppide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
