13 113. Mis on loomulik teljestik ja tavaline Descartesi koordinaatteljestik punkti kinemaatikas? Loomulik teljestik järgib punkti liikumise trajektoori ja oleneb trajektoori kujust, kuid Descartesi teljestik seda ei pruugi teha, ning on kogu aeg ühesugune. 114. Anda kooldumistasapinna definitsioon kolme punkti kaudu. 115. Anda kooldumistasapinna definitsioon kahe puutuja kaudu. 116. Anda kooldumistasapinna mõlemad definitsioonid. 117. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. dv at = dt v2 an = ab = 0 118. Kirjutada kiirus- ja kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. dv at =
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
Arvutimonitore iseloomustavad järgmised näitajad: ekraanimõõt tavaliselt 12 - 21 tolli diagonaalis;kaadrisagedus tavaliselt 50-90 Hz, - sagedus, millega toimub kuva uuendamine, soovitavalt >70Hz, mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85 - 90 Hz, 1600x1200 puhul 75 - 80 Hz); reasagedus - sagedus, millega toimub ridade laotamine ekraanile, tavaliselt 24 - 115 Hz; lahutusvõime - ekraanil kujutatavate pikslite arv rõht- ja püstsuunas, 640x200 kuni 1600x1280; värvide arv - monitori poolt esitatavate värvitoonide arv, võib ulatuda must/valgest kuvast kuni 16,7 miljoni värvitoonini; kiirguskaitse - normid lubatavale kiirguse piirväärtusele; punktisamm - väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil, tänapäeval 0,25-0,28 mm; energiasääste - monitori tarbitav võimsus ei ületa etteantud piiri; ühilduvus erinevate
tööorjus kestma kuus aastat ning seejärel lõppema ilma lunamaksuta (2Ms 21:2). ka söögile, joogile ja teistele asjadele, mida loodus annab inimestele eluspüsimiseks, või lähtume ilmutusest, mis kirjeldab meile neid maailmaande, mille Jumal jättis Aadamale, Noale ja tema poegadele, mõlemal juhul on väga selge, et Jumal on andnud maa inimsoole ühiseks kasutamiseks; nagu ütleb kuningas Taavet: "ja maa on ta andnud inimlastele" (Ps 115:16). Aga kui tõesti nii arvata, siis võib mõnel inimesel olla väga raske mõista, kuidas saab kellelgi üldse tekkida millelegi omandiõigus. Seega ma ei piirdu vastusega, et on võimatu, et kõikide inimeste seast ainult ülemaaliselmonarhil võib olla õigus omandile selle alusel, et Jumal on andnud maailma Aadamale ja tema trooni pärijatele, jättes pärandist välja kõik teised Aadama järeltulijad -- olgugi et võib olla keeruline põhjendada omandi olemasolu eeldusel, et
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
2 CONTENT CONTENT CONTENT CONTENT CONTENT CONTENT 3 CONTENT GOALKEEPER TECHNOLOGIES ONORE 77 MATCHWEAR PRECIO 81 CAMPEON 15 9 CONDIVO 14 14 REFEREE 87 TIRO 15 17 TOQUE 13 21 STRIPED 15 27 TRAININGWEAR SQUADRA 13 33 TABELA 14 39 TIRO 15 93 ESTRO 15 45 CONDIVO 14 121 VOLZO 15 51 SERENO 14 147 ENTRADA 14 55 CORE FIFTEEN 161 TECHFIT 175 SHORTS 61 SOCKS 73 ACCESSORIES 183 HARDWARE 191 4 TECHNOLOGIES Light, breathable fabrics worn close to the skin, conduct heat climacool® is a combination of performance fabrics. Open mesh and and sweat away from the body to keep you cool and dry in warm ventilat...
plaaniti võimaluste piires hooldada. Neljanda majandamisklassi niitude hooldamist aga ei peetud võimalikuks ning need alad olid määratud võsastuma. 1, 2. ja 3. klassi luhtade kogupindalaks rahvuspargis hinnati ca 890 ha, mis moodustasid kokku 44% rahvuspargi luhtade pindalast. 4. majandamisklassi luhti oli 805 ha. Kõige rohkem hooldamist vajav territoorium jäi Halliste jõe kallastele kokku 471 hektaril, sellele järgnesid Raudna jõe luhad 206 hektariga, Tõramaa jõe luhad 115 hektariga ja Lemmjõe luhad 98 hektariga. Kokku peeti soovitatavaks igaaastaselt hooldada ca 500 ha luhti, kuid seda teostati ca 2/5 minimaalsest vajalikust territooriumist (Suurkask, 1999). 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus Esimese geobotaanilise ülevaate luha taimkatte kohta andis T. Lippmaa (1932) Edela-Eesti loodust kirjeldavas töös "Beiträge zur Kenntnis der Flora und Vegetation Südwest-Estland". Teine põhjalikum uurimistöö käsitletava ala kohta valmis H
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
RB II – KORDAMISKÜSIMUSED 1 – 7. LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurs...
tulunormidest kui nominaalsetest. Reaalne intressimäär on sisuliselt inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne tulumäär. Reaalse tulumäära arvutamiseks on järgmine valem: 1 + R nom (4.23) R real = - 1, 1 + inf kus Rreal reaalne tulusus, Rnom nominaalne tulusus, inf inflatsioonimäär. Näide Oletame, et ostsite aktsia hinnaga 100 krooni. Aasta lõpul müüsite selle hinnaga 115 krooni. Nominaalne tulusus oli 15%. Inflatsioon sellel vahemikul oli 6%. Leida reaalne tulusus. Ligikaudu võib öelda, et reaalne tulusus on 9%, aga leiame ka täpse tulususe. 1,15 Rreal = - 1 = 8,49%. 1,06 Näitena võib tuua Eestis nominaalse ja reaalse deposiidi intressimäära võrdluse ajavahemikus 19942004. Joonisel 4.2 on toodud nende seos. Nominaalse ja reaalse tulususe seos 15% 10%
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
õigussuhteks. Sarnane järk-järguline vanemate kohustuste asendumine ka nt VÕS § 1053. Vanema ja lapse õigussuhte tekkimine Seaduse alusel PKS § 117 Omaksvõtt Kohtuotsuse alusel Lapsendamine § 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus 43 § 114. Vanemate abistamise kohustus § 115. Lapse kulutused majapidamises Perekonna solidaarsuse väljendus, ei ole iseseisev nõude alus Lapse heaolu PKS § 134 Kehaline, vaimne ja hingeline heaolu Kasvatuse eesmärk- lapse areng vastutusvõimeliseks ja ühiskonnas toimetulevaks isiksuseks. Kasvatuse kontinuiteet (jätkuvus) ja stabiilsus Lapse enda soov HOOLDUSÕIGUS (Isikuhooldusõigus; Varahooldusõigus; Otsustusõigus; Esindusõigus) Hooldusõiguse kuuluvus AINUHOOLDUSÕIGUS ja ÜHINE HOOLDUSÕIGUS
See ka iga, mil toimuvad esimesed arusaamad metatunnetusest, oskused küll suhteliselt algelised. VAA puhul ei toimu rõhuasetuse muutus antud vanuses, raskema VAA puhul jääbki keskkond domineerivaks ning inimene ei ole suuteline ise oma tegevust suunama. Töövõime kõikumine VAA puhul: kord suudetakse keerulisemate toimingutega toime tulla, teinekord ei taluta ka väiksemat pingutust. Ei ole stabiilne. C. Vaimse võimekuse skaala. 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; 116 - 130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega ja üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: 1. IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise
2 v¨aa¨ rismetall 6 element metall, metalsus 3 raha 7 Veenus (planeet) 4 kell kui muusikainstrument 8 kullaproovi m˜oo˜ t 万 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 3 115 33 29 卜文 ✄ ✂象形 ✁Vanas kirjapildis 萬, kujutab putukat. 〔説文〕seletab kui putuka kuju- ちゅう じう tist 蟲, v˜otmeks , aga putuka nime j¨atab konkretiseerimata. On teooria skorpioni たい kujutisest, kuid m¨argid ei sobi omavahel foneetiliselt. 萬 kasutusn¨aidet putuka ばんぶ
2 Rm A HV Kasutus 2 2 tunnusnr. % N/mm N/mm % Puhas alumiinium AW-1050 Al99.5 L99,5 35 80 42 20 Toiduainetetööstus Kal. 105 125 10 36 Pakendimaterjal AW-1200 Al99.0 99,0 Kal. 115 125 9 38 Alumiiniumisulamid mittevanandatavad AW-5052 AlMg2.5 97,2 Kal. 200 250 14 75 Plekk keeviskonstrukt- AW-5083 AlMg4.5Mn 94,6 Kal. 275 360 16 105 sioonide tarvis Alumiiniumisulamid vanandatavad AW-2024 AlCu4Mg1 93,4 K+LV 275 430 18 120 Kõrgtugevad lennuki-
CENTER, siis üle minnes sellesse kihti, joonestatakse nüüd kõik sinise telgjoonega. ÜLESANNE I Pinnatükk 44 [ Cancel ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega tühistatakse aknal tehtud, kuid veel kinnitamata valik. Toime on sageli sama mis sõrmisel [ Esc ]. CD – („compact disc”) – laserseadmel kasutatav andmekandja, ketas Ø 115 mm (esineb ka väiksemaid (see on võimalik, kuna salvestamine algab alati plaadi sisemisest osast, kuid iga laserplaadi mängija ei suuda väiksemaid lugeda) tavaliselt mahuga 700 MB kuni 800 MB). Salvestusseadmetel on kasutatavad nii ühe- kui ka paljukordseks kirjutamiseks ettenähtud laserplaate. Suurema mahuga on DVD-plaadid. Tavaliselt on võimalik osaliselt täiskirjutatud laserplaadile veel juurde kirjutada, kuid seda üldiselt mitte üle seitsme korra
viseerimise oskus, iseseisvus, tasustamise edasilükkamine jne). Personaalse talendi teooria ei ole fookustatud mitte üksnes edule, vaid laiematele elu- eesmärkidele, aktiviseerib probleemide lahendamist ja on suunatud isik- suslike oskuste arendamisele. Nii kodu kui ka kool peaksid laste personaalse talendi arendamisele pöörama süstemaatilist tähelepanu. Järelsõna 115 Järelsõna Raamatus käsitletud teemade valiku ajendiks oli asjaolu, et isiksusega seon- duvad aspektid võivad andekate laste arengus osutuda määrava tähtsusega teguriteks. Arusaam andekusega seotud erijoontest aitab loodetavasti pa- remini kaasa niisuguste laste isikupära mõistmisele. Mõistmine omakorda on aluseks paremale koostööle, ilma milleta pole lapse arengu toetamine mõeldav. Raamatut kirjutades pole eesmärgiks seatud kõikehõlmav üle-
facts in terms of truth conditions. Russell noted the semantic properties of sentences of this kind or that, especially interesting properties that create logical puzzles, and then asked, how can we put together a theory of such sentences that explains why the sentences exhibit those puzzling semantic features? His answer, as in the Theory of Descriptions, would be a putative truth condition. Truth-Condition Theories: Davidson's program 115 The Truth-Condition Theory sees meaning as representation. In effect it reverts to the Referential Theory's idea of meaning as mirroring or corre- spondence between sentences and actual or possible states of affairs; Russell emphasized this idea (and indeed made it a cornerstone of his metaphysics). The truth definition is founded on the referential relations between terms and their worldly denotata or extensions. We saw in chapter 1 that the crude
Töötemperatuur -40...130°C. Väga kõrge stabiilsusega. Ette nähtud eeskätt rooliajami liigenditele. Ekspluatatsiooni käigus vahetamist ei vaja. Asendatav TO-24-ga. Määre 1-13c - sünteetilise naatriumseebiga paksendatud määre, kõrge tilktemperatuuriga (120°C). Ette nähtud kasutamiseks eeskätt autode rattalaagreis ja veepumpade laagreis. Sama otstarbega on veel määre H3-2. Kardaanimääre AM - pehme erimääre vedava esisilla püsikiirusega kardaanliigendeile. Tilktemperatuur 115 C, töötemperatuur -10...100°C. Ei ole veekindel. Asendatav määrdega TO -24. Määrete liigitus Euroopas ja Ameerikas Enamuses lääneriikides liigitatakse plastseid määrdeid penetratsiooniarvu järgi. NLGI süsteemis jaotatakse määrded klassidesse ja klasse tähistatakse: 000, 00, 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6. Klass 000 tähistab kõige pehmemat määret (katsekoonus vajub 0,45...0,475 mm sügavusele) ja 6 kõige paksemat ja tihkemat (katsekoonus vajub 0,085...0,115 mm sügavusele)
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
Рисунке 24 и указать стрелками их правильные направления. [В левой ветви ток течет сверху вниз и его величина равна 0,50 A ; в средней ветви ток течет снизу вверх и он равен 1,17 A ; в правой ветви ток протекает сверху вниз и его значение равно 0, 67 A ] 115 Рисунок 24 389. Найти все токи, текущие в цепи, изображенной на Рисунке 25, и указать стрелками их правильные направления. [В левой ветви ток протекает снизу вверх и величина его равна 0,15 A ; в средней ветви ток течет сверху вниз, он равен 0, 075 A ;
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
Töötemperatuur -40...130°C. Väga kõrge stabiilsusega. Ette nähtud eeskätt rooliajami liigenditele. Ekspluatatsiooni käigus vahetamist ei vaja. Asendatav TO-24-ga. Määre 1-13c - sünteetilise naatriumseebiga paksendatud määre, kõrge tilktemperatuuriga (120°C). Ette nähtud kasutamiseks eeskätt autode rattalaagreis ja veepumpade laagreis. Sama otstarbega on veel määre H3-2. Kardaanimääre AM - pehme erimääre vedava esisilla püsikiirusega kardaanliigendeile. Tilktemperatuur 115 C, töötemperatuur -10...100°C. Ei ole veekindel. Asendatav määrdega TO -24. Määrete liigitus Euroopas ja Ameerikas Enamuses lääneriikides liigitatakse plastseid määrdeid penetratsiooniarvu järgi. NLGI süsteemis jaotatakse määrded klassidesse ja klasse tähistatakse: 000, 00, 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6. Klass 000 tähistab kõige pehmemat määret (katsekoonus vajub 0,45...0,475 mm sügavusele) ja 6 kõige paksemat ja tihkemat (katsekoonus vajub 0,085...0,115 mm sügavusele)
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuru...
vähem Tabelis 2.14. on toodud näiteid viili valikust sõltuvalt töödeldava pinna kujust. Viili ristlõige ja töödeldava pinna kuju Tabel 2.14 Viili puhastamine terasharja ja puhastuslabidaga joon. 115 1.7.2. Viili kasutamine ja hooldamine. Uus viil on helehall. Tume toon tähendab, et viil on oksüdeerunud või halvasti karastatud. Viili kasutamisel tuleb kinni pidada järgmistest reeglitest: 1. Tööajal ega hoidmisel ei tohi viilid saada lööke üksteiselt ega metallesemetelt, sest see vigastab viili hambaid ja võib nad murda. Viile tuleb hoida puitalustel. 2. Tuleb hoida nii, et viil ei määrduks määrdeainete, mustuse ja abrasiivtolmuga, sest
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
· kui lähenev grupp ei täida tunnimehe käsku teist korda, tegutseb tunnimees vastavalt tuleavamise korrale. Allüksuse paiknemiskoha julgestaja tegevus, kui läheneb üle pooljao suurune tundmatu üksus: · anna vaikselt häire vastavalt kästud korrale; · kui jaoülem jõuab positsioonile tee ettekanne, mis sisaldab "Üksus-asukoht-tegevus" Näiteks: "Jalaväerühm-suunas 50-00-liikusid teeristi suunas"; 115 TUNNUSSÕNA KASUTAMINE: · tunnussõna kehtestatakse ööpäevaks; · tunnussõna määrab allüksuse ülem; · tunnusõna koosneb küsimusest ja vastusest, mis võib olla sõnapaar või arvude summa. · Näiteks: "Oscar- Charly"; · tunnimees küsib - tulija vastab; · tunnussõna öeldakse vaikse häälega; · tunnussõna korratakse ainult tugeva tuule puhul. 116 2.13 KÄEMÄRGID
1589. aastal nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus. Aina enam ja enam kerkivad üles poolakad, liivimaalased tõrjutakse kõrvale. Tekib tüli leedukate ja poolakate vahel, leedukad leiavad, et poolakad hakkavad üha enam domineerima. Mitmetel seimidel Leedu saadikud protestivad, tekitatakse teema, et Liivimaa tuleb allutada Leedule. 1587.aastast uus kuningas Sigismund III (Zygmunt). 1589.koostatakse Poola-Leedu seimis uus konstitutsioon. 115 artiklit, 21 puudutavad Liivimaad. Leedukad nõudsid, et nende osa riigis tuleb suurendada. Neid 21 artiklit on hakatud nimetama Ordinatio Livoniae I (prima). Seal oli näidatud, et Liivimaa kuulub mõlemale riigile, rõhutati, et Liivimaa asjades tuleb olla võrdsuse printsiibi juures, kõik Liivimaa otsused peavad saama kinnituse nii Leedu kui Poola poolelt, ühisallkirjad, mõlemalt pitserid. Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei mainita
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
Tii-u-tii, sul toas on soe: ära kauaks mine õue, muidu külm lööb küüned põue, kuri köha kurku poeb. Tii-u-tii, ma tihane, selle tähtsa teate eest palun rasvaraasukest. Tii-u-tii, sa ole hea, pekitükk seo nööri otsa, pane aeda uibu oksa! Kiigun, alaspidi pea, kassid kätte mind ei saa, olen meister akrobaat. Tii-u-tii, ma tihane, sulle suureks sõbraks saan, kui on tali vihane. Tihasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Tihane, Liina Raudsik, lk. 115. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Jõulutihane, Eno Raud, lk. 221. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Tihased, Aivar Pohlak, lk. 47. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Tihasetibude pitsvestid, E. Tee, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Sipsik vaatab tihaseid, Eno Raud, lk. 116. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7 VARBLASED
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsess...
klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada. Põhiline probleem ankeedi koostamise juures oli see, et täpselt sama küsitlus tuli kätte anda nii 5., 8
CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask (vastavalt reeglile 3) anoodil, aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H2O -> O2 + 4H+ + 4e katood: Cu2+ + 2e- -> Cu(t) |*2 summaarselt: 2H2O + 2Cu2+ -> O2 + 4H+ + 2Cu(t) Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine), et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). 115. Elektrolüüsi kasutamine. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt
16. Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest? Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt asja kaasomanike omavaheline suhe. Kaasomanikel lepingut teineteisega pole, aga kui üks 3 teisele kahju tekitab, siis ei kohaldata DÕ, vaid kohustuse rikkumisest tulenevat üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud
Sel ajal kui leping sõlmiti, oli A kantud registrisse. Äriregistri kaardil kuupäevad, millal kanne tehti ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine). Kas osaühing saaks lepingust vabaneda? Leping tuleks kohtus vaidlustada, kuna juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
164.686179063132 202.077502195725 179.62260790785 149.682818023632 179.606728125 183.243178682185 183.172439171203 3.73774022782794 179.384834829448 183.052050268555 3.7357044208902 179.293014688279 3.73520512935552 242.778023821031 3.73420420335086 201.640136909197 145.615951168105 126.946605559869 171.715884963898 190.378229342624 145.526479919153 3.72949411407219 190.195014940243 201.355505683178 3.72813040987984 178.860643834211 208.648274175162 190.016998044184 201.182726804704 115.47186621955 126.627112723167 145.236827606328 3.72355322795086 3.72298152445901 178.633576296325 133.93830416187 3.72036750195083 182.245252866593 3.71890861009555 126.436935457519 182.179918924361 3.7177556432194 133.814940603416 144.92953846953 178.319013751517 3.71489458024756 144.8659354206 178.2727961928 163.392023998311 181.8670990405 178.127491241812 181.836959668387 200.300496679687 3.70902701509679 200.189167534727 177.927529811709 3.7067653303784 3.70671801317335 214
167. Omandireformi aluste seadus (ORAS; RT 1991,21,257) 168. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS; RT I 1993,50,694) 169. Haldusõiguserikkumiste seadustik (HÕS; RT 1992,29,396) 170. ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest (T 1990,12,180) 171. ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (T 1991,25,312) 171. ENSV Ülemnõukogu otsus Põhiseadusliku Assamblee valimistest (T 1001,30,356) 115 173. ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest (T 1991,30,357). ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------174. Vallaseadus. RT 1937, 32, 310 175. Linnaseadus. RT 1938, 43, 404 176. Maakonnaseadus. RT 1938, 43, 405 177. Riigikogu kodukord. Põhiseadus. Põhiseaduse maksmapaneku seadus. Riigikogu väljaanne. Tallinn,1924
Lastekaitsetöötajate arv 187 195 202 208 214 220 220 Lisanduvad lastekaitsetöötajad 8 7 6 6 6 Lisanduv palgakulu ühe inimese kohta aastas 14 388 14 776 15 175 15 585 16 006 16 438 Töötajate palkamisest lisanduvad kulud 115 104 103 435 91 052 93 511 96 036 0 Kõikide lisandunud lastekaitsetöötajate 115 104 221 640 318 675 420 795 528 198 542 454 palgakulu aastas Kõikide perioodil 2015–2020 lisanduvate lastekaitsetöötajate kogu palgakulu aastaks 2020 2 146 885 6.2. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsesüsteemi ülesehitamise maksumus
või kohtule tähtaja ennistamise avalduse pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Kuna E. K kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hageja tugines kostja poolt on pärandist loobunud, siis PärS § 115 lg 2 teise lause kohaselt ei saa ta pärast pärandist loobumist pärandvara vastuvõtmise tühisusele. Kohtud jätsid hagi rahuldamata PärS § 117 lg 4 alusel. seda enam vastu võtta. TsMS § 688 lg 2 kohaselt ei ole Riigikohus seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
Vallasomand tekib igamisega. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik (AÕS § 110 lg 1). Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne (AÕS § 111 lg 1). Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel. Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel (AÕS § 115 lg 1). Kui isikul, kes ei valda võõrast asja, on õigus omandada selle asja loodusvilja, saab ta selle omanikuks vilja valdusse võtmisega. (AÕS § 115 lg 2). Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 167. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva
Yhteiskuntatalous ylioppilasluokkia varten. Yhteiskunnalliset voimat ja laitokset. Yhteiskuntatalouden ensimmäinen kurssi Kustannuskiila. Kuopio. 1980 109. Asikainen, J.; Seppo, H.; Hievanen, J.; Kuokka, H.; Linnamäki, A.; Wessman, R. Yhteiskunta - ja talousopin peruskurssi. Ensimäinen painos. Kustannuskiila OY. Pieksämäki, 1983 110. David, R. Nykyajan suuret oikeusjärjestelmät. Edellinen nide. Helsinki, 1982 115 111. Eduskuntavaalit 17.3.1991. Määräyksiä ja ohjeita. I . Oikeusministeriö. Helsinki, 1990 112. Erme, L. Oikeusoppi keskiastetta varten. Markkinointi-Instituutin kirjasarja N: 0 21. Weilin +Göös. 6.painos .Espoo,1988 113. Helander, V. Pohjosmaiden poliittiset järjestelmät. Turun Yliopisto. Valtio-oppi.Vatio- opillisia tutkinnuksia. N:0 44, 1988 114. Hide'n, M.; Saraviita, I. Valtiosääntöoikeuden pääpiirteet. 4. täydennetty painos. Suomen lakimiesliiton Kustannus OY
seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. 3) Kui mittetäitmisest oli möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlausaldaja oleks võinud täitmist nõuda. 4) Kui täitmise asemel on hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (§ 108 lg 8) 5) Kui on esitanud nõude mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai kohustuse rikkumisest teada või pidi teada saama (§ 108 lg 3). 2. Kahju hüvitamisele suunatud nõuded VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Muidugi v.a. juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmaseks eelduseks § 115 kohaldamisele on olemasolev võlasuhe (§ 100). Rikkuda saab: 1) seadusest tulenevat võlasuhet n
...... 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
