KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisõda - · Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonika" · 12.-13. saj. toimusid ristisõjad ,,Pühamaa" vabastamiseks · 1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud · 1143. a. - rajati Lüübecki linn · Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid.
FALKEN HS414 86Q 1050 FALKEN EP-01 88Q 1030 FALKEN HS414 88Q 1000 FALKEN EP-01 91Q 1050 FALKEN EP-01 94Q 1124 GOODYEAR UG500 82T 1464 GOODYEAR UG500 84T 1423 GOODYEAR UG500 86T 1548 GOODYEAR UG500 88T 1589 GOODYEAR UG6 1200 KLEBER KAPNOR4 1143 MICHELIN IVALO I2 82Q 1145 MICHELIN MAXI-ICE 1408 MICHELIN IVALO I2 84Q 1101 MICHELIN IVALO I2 86Q 1174 MICHELIN MAXI-ICE 1455 DUNLOP SP ARCTIC M4 88T 1474 DUNLOP SP ARCTIC M4 91T 1561 DUNLOP WINT. SPORT M2 1500 DUNLOP WINT. SPORT M3 1900 FALKEN EP-01 88Q 1200 FALKEN HS414 88Q 1150 FALKEN EP-01 94Q 1710
C-662 laud kask punane 6 6368 38 207 7 641 45 848 D-664 laud kask pruun 6 4549 27 293 5 459 32 751 B-761 kummut saar pruun 7 6681 46 765 9 353 56 118 C-237 laud saar pruun 7 1196 8 373 1 675 10 047 P-971 laud kask roheline 7 1143 8 003 1 601 9 604 D-646 tool tamm roheline 8 8353 66 823 13 365 80 188 A-531 tool saar punane 8 9084 72 670 14 534 87 204 D-611 kummut saar pruun 9 2920 26 277 5 255 31 532 A-684 tool kask roheline 9 9745 87 706 17 541 105 247
PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. ...................................................................................................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei ...
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
§7. MUISTSE VABADUSVÕITLUSE I PERIOOD 1208 -1212 EELLUGU Siim Kingu 7 Tartu Tamme Gümnaasium · XII saj algas sakslaste tung itta, mis hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust. · Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. Aastal LSüübeki linn, mis sai lähtepunktiks järgnevatele sündmustele. · Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal. · Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich
1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1. [1] Joonistus 1. Lissaboni väljak 1.2. Riigi geograafiline asend
Kailimantani vihmametsade hävitamine Referaat Tartu 2010 1.Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Ülevaade..................................................................................................................................4 3.1.Asukoht............................................................................................................................4 3.2.Taimkate...........................................................................................................................4 3.3.Loomastik.........................................................................................................................5 ...
Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. (Ibid) Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. (Ibid) 9 Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. (Ibid) 2.2. Usuelu Islamis on viis peamist uskumust (Breuilly et al. 1999: 73): 1. Usutunnistus (Sahada) Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet.
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Käsikirjad hävitati ära. Kaliif-prohveti asemik. Peatükid pikkuse järgi. V.a. vaba suura, mis on lühike aga hästi tähtis. Suurad jagatakse värsideks. Seal on suuremas osas hoiatused, käsud, lood jne. Koraani ei saa kõik aru.et sellest aru saada on vaja seda tõlgendada. Praegu on seitse õiget tõlgendust koraanist. Loetakse räpi moodi, ehk rõtmi. Koraani pole võimalik õigesti tõlkida ja sellepärast loetakse seda araabiakeeles. 1143 aastal kirjutati ladina keelde. Ristisõdade tõttu. 2007 ilmus eesti keelne koraan. Kalligraafid on ilukirjad, millega ilustatakase. Sunna- koraani kommentaar seal on ka pärimus muhhamedi kohta, ütluste jms kohta. Sunna ja koraani järgi moslemid seavadki enda igapäevase elu. Hadiath- islmai seadus, mis põhineb , ahaadile, tsunnale , ja sariaadile. Teokraatlik riik-riik mis põhineb sariaadi seaduste järgi. Moslemite jaoks on au tähtsam kui usk. Arusaam ühiskonnast
Kohtupraktika Aastal 2009 narkokuriteod kokkuvõttes vähenesid, erinevalt aastatest 2007 ja 2008, registreeriti 2009. aastal alla 1000 narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtumi, mis tähendab, et vastavate kuritegude üldarv langes 2006. aasta tasemele. 2008. aastal moodustasid narkokuriteod ligi 3% kogu registreeritud kuritegevusest, mil registreeriti kokku 1558 narkokuritegu, sh 1143 narkootilise aine suures koguses käitlemise juhtu, mis moodustasid omakorda ligi 73% kõigist narkokuritegudest. 32 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 § 183 väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine § 184 suures koguses ebaseaduslik käitlemine
Kolm jõudu läksid Phiilippe II Auguste, Friedrich I Barbarossa, Richard I Lõvisüda- nad tegutsesid eraldi ja ei saanud asja. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227. Muiste vabadusvõitsulega lõppeb Eestis esiaeg ja algab keskaeg. 11.saj said Lääne- Euroopast alguse ristisõjad nn pühale maale, millel oli 2 eesmäarki: 1. Usuline: vabastada Issanada haud uskmatute(moslemite) käest. 2. Laiendada Euroopa suurriikide võimupiire Ees- Aasiasse. 1143.a- asutati Lüübeki linn, oli Saksa linn Lääne-Mere ääres, mis sai kaubateede sõlmpunktiks kuid ka ristiusu misiooni tugipunktiks. Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond. 12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi. 1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi. 1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk
Järgmine Eestimaa piiskop oli Prantsusmaalt pärit munk Fulco, talle määrati abiliseks Norras elanud eestlasest munk Nicolaus. Idapoolsesse Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt. Ristiusku suhtusid eestlased algul vaenulikult. Äge võitlus ristius vastu oli tingitud tema vägivaldsest pealesurumisest. Eellugu. 12.sajandil algas sakslaste tung itta (,,Drang nach Osten"). Alistasid lääneslaavlaste alad Läänemere lõunarannikul, sinna rajati 1143. Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid varsti olulise positsiooni Ojamaal. Sealt suunduti mööda Väina jõge ja Soome lahe kaudu vene linnadesse. Meinhard (augustiinlaste ordu koorihärra) tuli 1184.a paiku Väina jõe suudmes elavatele liivlastele ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Kaupo oli liivlaste abiline, kes laskis end ristida, temast sai ka sakslaste usin abiline. Pärast Meinhardi surma sai uueks
kivid · ohverdamist kasutati ennustamiseks · ravimaagia - allikate vesi ravis ja allikate tuli hõbedat ohverdada · ristiusk lähimaades mõjutas kombeid nagu matmine Muistne vabadusvõitlus 1208-27 Eellugu: · Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelikult sihtpunk Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lübeck · Eelduseks lõuna pool elavate rahvaste allutamine ristiusule · Tugevaks liitlaseks liivlased ja Toreida vanem Kaupo · Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega · 1198 piiskop Berthold · Tuli Liivimaale juba sõjaväega, kiire lüüasaamine Piiskop Albert: · Siinse ristiisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229
Tartu elanikkond koosnes osalt venelastest. *Venelased üritasid oma ala veel rohkem suurendada, korraldades sõjaretke, mis ulatus kuni Harjumaani. Vene võim Tartus ja kogu kagupoolses Eestis lõppes 1061.aastal. *Sõjakad suhted oli eestlastel sel perioodil ka lääne suunal. 8 *Läänemerele olid ilmunud ka sakslased ning 1143. aastal alustasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna Lüübeki rajamist, millega saksa idakaubandus sai kindla tugipunkti. *Peagi rajasid saksa kaupmehed endale ja oma uudsetele laevadele tugeva sillapea Ojamaal. Kaupmehed olid huvitatud Vene turgudele viivatest kaubateedest. *10.-11.sajandil võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi ja Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele, kuid otsest usku vastu ei võtnud. Kuidas see võimalik oli, pole siiani teada.
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, pa...
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus
Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. Safaviidide impeerium (1501 1722/36) 24 Allikaid nende kohta on neilt endilt ja eurooplastelt: safaviidide ajal hakkas Euroopa Aasiaga
His campaigns were successful and, on July 25, 1139, he obtained an overwhelming victory in the Battle of Ourique, and straight after was unanimously proclaimed King of Portugal by his soldiers. Afonso then established the first of the Portuguese Cortes at Lamego, where he was crowned by the Archbishop of Braga, though the validity of the Cortes of Lamego has been disputed and called a myth created during the Portuguese Restoration War. Afonso was recognized in 1143 by King Alfonso VII of León and Castile, and in 1179 by Pope Alexander III. Afonso Henriques and his successors, aided by military monastic orders, pushed southward to drive out the Moors, as the size of Portugal covered about half of its present area. In 1249, this Reconquista ended with the capture of the Algarve on the southern coast, giving Portugal its present-day borders, with minor exceptions.
Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184.a augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi selgusid sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja
aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele. Saksa kaupmehed saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi said Liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid
leedulaste retked Läänes vastastikused retked 1187 Sigtuna põletamine läänemere idarahvaste poolt Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad
ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda.
1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine
Ohvrikivi MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus.
Järva Kiir 88 8 91 27 448 3323 1625 Järva Kirna 88 21 167 43 957 4738 3857 Järva Koeru 88 5 78 36 799 3562 1642 Järva Lehtse 88 17 135 43 927 3937 2624 Järva Lenini nim. 88 13 108 25 1880 3528 4497 Järva Leninlik Tee 88 10 103 56 1621 3820 5464 Järva Oktoober 88 20 120 39 1143 4685 3859 Järva Tammsaare 88 21 143 42 855 4754 3305 Järva Türi NST 88 8 65 37 1222 4043 3333 Järva Udeva 88 8 104 16 972 3876 2278 Läänemaa Karuse 83 22 204 184 1045 3450 3559 Läänemaa Kasari 83 24 90 173 783 3314 712 Läänemaa Kullamaa 83 24 111 173 1006 3186 1997 Läänemaa Lihula 83 25 136 256 1311 3840 2351
põlema, tulevast päikesepaistet sümboliseeris. 3.loeng Läti hõimud olid edukalt tagasitõrjunud viikingite retked 7-8 saj ,vana-vene riigi sissetungijad 9-10 saj.12 saj II poolel ilmusid läänemere idarannikule uued ohustajad sakslased. Nende itta tung oli alguse saanud juba 8 saj ,esialgu lääneslaavi maade suhtes ,esialgu aeglaselt ja ettevaatlikult,omandas ka see itta tung üha suurema ulatuse.Läänemeremaade rahvaste jaoks oli oluliseks murrangu punktiks 1143 millal asutati Lübecki linn, esimene saksa linn läänemere ranniku, saksakaupmeeste retked läänemerele ja ida-rannikule.Ennekõike saksakaupmehi huvitasid lätit läbivad suured jõed, seetõttu tegutsesid ennekõik Väina ja Koiva liivlaste aladel,nende jaoks vastasustatud maa pälvis Liivimaa nimetuse.Kauplemine oli toona ohtlik tegevus, rööviti tühjaks ja tapeti maha, oli huvitatud oma vooride kindlustamisest ja tugipunktide loomisest,tugu ja kaitset
Järva Kiir 88 8 91 27 448 3323 1625 Järva Kirna 88 21 167 43 957 4738 3857 Järva Koeru 88 5 78 36 799 3562 1642 Järva Lehtse 88 17 135 43 927 3937 2624 Järva Lenini nim. 88 13 108 25 1880 3528 4497 Järva Leninlik Tee 88 10 103 56 1621 3820 5464 Järva Oktoober 88 20 120 39 1143 4685 3859 Järva Tammsaare 88 21 143 42 855 4754 3305 Järva Türi NST 88 8 65 37 1222 4043 3333 Järva Udeva 88 8 104 16 972 3876 2278 Läänemaa Karuse 83 22 204 184 1045 3450 3559 Läänemaa Kasari 83 24 90 173 783 3314 712 Läänemaa Kullamaa 83 24 111 173 1006 3186 1997 Läänemaa Lihula 83 25 136 256 1311 3840 2351
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
24514 1 0,40 1,47 0,21 45 5467 382 5417 1 0,16 1,77 0,20 45 5200 421 1490 1 0,01 0,93 0,23 45 4821 611 807 1 0,09 0,00 0,30 45 4900 418 14416 1 0,11 0,21 0,22 45 5336 1166 25533 1 0,44 1,30 0,23 45 6300 470 6465 1 0,01 0,00 0,24 45 5903 794 1215 1 0,01 0,83 0,21 45 5540 299 1143 1 0,00 1,39 0,20 45 5100 475 24683 1 0,36 1,42 0,21 45 7152 785 7775 1 0,01 1,95 0,26 45 3231 1122 545 1 0,03 1,56 0,23 45 5050 681 23374 1 0,30 1,47 0,21 45 6597 992 7760 0,982594 0,05 2,50 0,26 45 6248 532 87519 1 0,53 1,86 0,33 45 4814 581 11470 1 0,43 2,62 0,29 45 8977 1179
Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela- nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu. Kiievi Russi valdused praeguse Venemaa loodeosas päris 1132. aastal iseseisvunud Novgorodi feodaalvabariik. Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja ja itta. Neid alasid seni hõredalt
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
25342 3700313-1Ühtri 58.81542322.646994 25342 Käina vald 25343 3700312-1Ühtri 58.81514122.647022 25343 Käina vald 4831 22835-1 Ülamäe 59.23277823.967417 4831 Padise vald 4832 22836-1 Ülamäe 59.23265223.967908 4832 Padise vald 137814 8600868-1Üla-Rõuge 57.72744426.914021 137814 Rõuge alevik 1142 08911-1 Ülase 59.43061524.718180 1142 Kristiine 1143 08912-1 Ülase 59.43087524.718203 1143 Kristiine 138707 7801293-1Ülase 58.23616826.689726 138707 Kambja Kambja alevik 25696 7800201-1Ülase 58.23705626.689993 25696 Kambja Kambja ale 24758 8401154-1Ülde 58.51874425.660347 24758 Suure-Jaani vald 24759 8401153-1Ülde 58.51861325.660133 24759 Suure-Jaani vald 4536 43301-1 Ülejõe 59.41290624.921072 4536 Rae vald
79 6.68 95.73 0 Regular Air -151.15 2.08 7338.79 0.03 Regular Air 4031.62 204.1 12569.31 0.1 Delivery Truck 3160.63 279.81 62.54 0.02 Regular Air -30.74 15.99 2750.107 0 Regular Air 600.42 125.99 177.95 0.09 Regular Air -61.75 6.48 99.53 0.1 Express Air 18.28 3.8 106.78 0 Regular Air -98.05 3.28 79.37 0.07 Regular Air 6.14 3.29 1143.35 0.04 Express Air 411.10 29.18 1463.0965 0 Regular Air 162.67 115.99 246.3 0.02 Regular Air -67.49 5.98 353.62 0.01 Regular Air 140.15 12.97 76.16 0.04 Regular Air -24.03 5.98 244.85 0.06 Express Air 38.06 17.67 268.09 0.07 Regular Air -63.76 8.32 557.03 0.04 Regular Air 8.95 45.19 26.53 0.05 Regular Air -15.00 6.68 5133.9235 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
