avarii, kus Schumacher murdis jala. Aastal 2000 oli ta tipus tagasi ning pälvis üheksa esikohta, tuues Ferrarile kauaoodatud pilootide maailmameistritiitli. 2001. aastal ei suutnud keegi sakslasele vastu hakata, ta võitis üheksa esikohta ja oma neljanda maailmameistritiitli. 2002. aastal oli Ferrari teistest selgelt üle. Schumacher kindlustas viienda meistritiitli juba poole hooaja pealt. Ta lõpetas kõik 17 etappi esikolmikus, neist 11 esimese kohaga. Saavutused: Võite 64 Auhinnakohti 114 Stardi esikohti 50 Kiireimaid ringe 51 Meistritiitleid 1994+1995+2000+2001+2002
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Keevitaja kvalifikatsiooni tähistamine 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 1 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb EN 287-1 Keevitajate atesteerimise standard Osa 1: Terased 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 2 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb 1. 111- kaarkeevitus kattega elektroodiga 2. 114- kaarkeevitus täidistraadiga ilma kaitsegaasita 3. 121- kaarkeevitus räbustis traatelektroodiga 4. 131- kaarkeevitus inertgaasis (MIG) 5. 135- kaarkeevitus aktiivgaasis (MAG) 6. 136- kaarkeevitus täidistraadiga aktiivkaitsegaasis 7. 137- kaarkeevitus täidistraadiga Keevitusprotsess inertkaitsegaasis 8. 141- kaarkeevitus sulamatu elektroodiga ...
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM Eesti sport 30ndatel Rapla 2010 Sisukord: 1.Üldiselt Eesti spordist.............................................................................................................. 3 2.Kristjan Palusalu ..................................................................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928. aastal vahetati välja ESK-eesti spordi komitee esimees, kelleks sai J. Laidoner 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organisatsioon-spordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jm probleeme ilma esindaja...
4 13.7 temperatuur (°C) Keskmine minimaalne - 0.0 2.0 3.5 7.5 10.2 12.5 12.0 9.6 6.5 3.2 1.3 5.7 temperatuur (°C) 0.1 Keskmine temperatuur 2.8 3.0 5.8 8.3 12.7 15.2 17.4 17.2 14.2 10.3 6.2 4.0 9.8 (°C) Keskmine sademete hulk 67 48 65 45 62 72 70 58 72 77 81 77 793 (mm) Keskmiselt päikesepaistet 52 79 114 158 204 187 196 192 133 106 60 44 1524 (h) d) Poldrialadel on levinud liivsavimullad. 40% Hollandi muldade lähtekivimiks on liiv, turbaalad moodustavad ligi 25%. e) Hollandis tegeldakse laialdaselt maa kuivendamisega. f) Igal pool pole Hollandis võimalik põllumajandusega tegeleda, sest suur osa riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked. 2. Majanduslikud eeldused b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust.
kohas on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult orginaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime, keegi ei ole iial olnud suuteline initeerima ei selle vormi ega sisu. See viimane sõnum inimkonnale ilmutati 23 aasta jooksul. Seda loeti Muhammadi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele, paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast. Koraan koosnev 114 suurast ehk peatükist, mõned neist on pikemad, mõned lühemad. See Jumala sõna käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaabia kivi umber. Peale Muhhamadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpeta...
Juhan Sütiste (1899-1945) Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi ...
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
1969 Januar/Februar: Plattenaufnahmen in Memphis. Mai: Erscheinen der LP "From Elvis in Memphis". Juli/August: Comeback-Engagement in Las Vegas: insgesamt 57 Auftritte. November: LP "From Memphis To Vegas"/From Vegas To Memphis". November: Premiere von "Change of Habit", Presleys letztem Spielfilm. 1970 Presley gibt in diesem Jahr 138 Konzerte, davon 114 in Las Vegas. Januar: Auszeichnung als einer der "zehn herausragenden jungen Männer Amerikas", neben Wissenschaftlern und Menschenrechtlern, durch die Junior-Handelskammer (Jaycee) der USA. November: Premiere des Dokumentarfilms "Elvis - That's The Way It Is". Dezember: Zusammentreffen mit Präsident Richard M. Nixon (1913-1994) im Weißen Haus in Washington. Presley wird von Nixon zu einem Agenten der
Soovitab Eugene'il abielluda Lk 101 vaese tütarlapsega. Lk 102 Eugene peaks naiseks võtma Victorine'i. Lk 102 Lk 104 Et isa Victorine'i tagasi võtaks, plaanib Vautrin ta venna surma (kaasavara). Lk 104 Lk 106 Isa Goriot teab oma tütarde tegevusest kõike, toatüdrukute Theres'i ja Constance'i Lk 106 kaudu. Lk 108 Isa Goriot arvab, et ta tütred armastavad teda väga, kuid tema väimehed on tema Lk 108 suhtes halvasti käitunud. Lk 112 Claire läheb teatrisse koos Eugene'iga. Lk 112 Lk 114 Markii d'Ajuda tutvustab Eugene'ile pr de Nucingeni. Lk 114 Lk 118 Eugene on juba armunud pr de Nucingenisse. Lk 118 Lk 119 Isa Goriot viletsa toa kirjeldus. Lk 119 Lk 121 Isa Goriot'le meeldib see, et Eugene'ile meeldib ta tütar. Lk 121 Lk 122 Pr de Nucingen on ilma jäänud armastuse magususest. Lk 122 Lk 124 Bianchon (arstiteaduse üliõpilane, Eugene sõber) ei tapaks. (Eugene küsib talt Lk 124 retoorilise küsimuse või midagi taolist) Pr de Nucingen kutsub Eugene'i teatrisse.
Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 64 40 100 01000000 80 50 120 01010000 96 60 140 01100000 112 70 160 01110000 65 41 101 01000001 81 51 121 01010001 97 61 141 01100001 113 71 161 01110001 66 42 102 01000010 82 52 122 01010010 98 62 142 01100010 114 72 162 01110010 67 43 103 01000011 83 53 123 01010011 99 63 143 01100011 115 73 163 01110011 68 44 104 01000100 84 54 124 01010100 100 64 144 01100100 116 74 164 01110100 69 45 105 01000101 85 55 125 01010101 101 65 145 01100101 117 75 165 01110101 70 46 106 01000110 86 56 126 01010110 102 66 146 01100110 118 76 166 01110110
Metall Pooljuht 1/T ln R ºC 1 32 111,7 7970 0,0032771 8,98344 2 34 112,3 7527,9 0,0032557 8,92637 3 36 113,4 6913,8 0,0032347 8,84127 4 38 114,3 6520,9 0,0032139 8,78277 5 40 114,7 6422,6 0,0031934 8,76758 6 42 115,4 5968,3 0,0031731 8,69422 7 44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 8 46 117,3 5243,7 0,0031333 8,56478
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see...
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli...
Islamiusu Pühakiri Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. ALLAHi viimane sõnum, mille ta on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud ilmutas Muhamedile või inspireeritud Jumala poolt Ei ole nõukogu poolt kokku kirjutatud, Koostati erinevate autorite poolt pandi kirja juba Muhamedi eluajal. ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. Originaalis säilinud sajand pKr. (prohvetid, luuletajad, 114 Suurat ehk peatükki kuningad, ajalookirjutajad, apostlid) Käsitleb Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk Elutarkust iseseisvast osast. Vana Testament (39) Iisraeli rahva Õpetusi ajalugu, Jumala tegutsemine maailmas Varasemate prohvetite elu (Seadus, , Ajalooraamatud,
XI klass. Test nr. 2. I variant. 1. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta kinnitab, et voolutugevus sõltub kolmest suurusest: elektromotoorjõust, välistakistusest ja sisetakistusest. Kui vooluallika sisetakistus on välistakistusest palju kordi väiksem, siis (1p.) a) pinge vooluallika klemmidel on elektromotoorjõust palju kordi väiksem, b) pinge vooluallika klemmidel on ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga, c) pinge vooluallika klemmidel muutub oluliselt koos välistakistuse suurendamisega. (lk 107) 2. Vooluallika sees liiguvad laengud... (1p.) a) kõrvaljõudude mõjul, b) elektrostaatiliste (kuloniliste) jõudude mõjul, (lk 102) c) gravitatsioonijõudude mõjul, d) elastsusjõudude (rõhkude vahe) mõjul. 3. Kui ühendada juhi abil kaks erinimelise laenguga metallkuuli, siis tekitab nende laengute elektriväli juhis ...
Kristlus Islam Tekkimise Jeesuse sünd, millest algab meie Aastal 610 aeg ajaarvamine; ehk siis aastal 0 Tekkimise Iisrael Araabia koht Levik Ligi 2,1 järgijat, suurima levikuga Lähis Ida: Indoneesias, Pakistanis ja religioon. Valitsev regioon Euroopas, Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja moodustavad moslemid Afganistanis, Okeaanias Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraak, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias,Sudaanis, Süürias, ...
Ladina juriidiline terminoloogia 16.10. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstid: A rühm: tekst 11 (laused 1-4, 7, 9-11, 13-17), tekst 14 (laused 1, 2, 7-9) tekst 15 (laused 2-15) B rühm: tekst 12, tekst 13 (laused 1-10), tekst 14 (laused 10, 11, 15-17) NB! Ase- ja arvsõnade kohta vt lk 106-114. 2) Seminari alguses toimub tunnikontroll, materjalid on ÕIS-s. XI 1. ja sina, brutus! Sina ka, brutus! 2. ma ei pea midagi inimlikku endale võõraks. 3. ise 4. rahu teile 7.Quiritiumi seadusest on minu maatükk. 9. isesugune, omanäoline, eripärane 10.selleks 11.see on 13.iseenesest 14. seadusest endast, fakist endast 15. 16 17 XIV 1. kaheteistkümne tahvliseadused on iidsed rooma seadused. 2.laste kolm õigust 7. 8.esmapilgul, näiliselt 9. esimene võrdsete seas XV 2.kaasaarvatud, väljaarvatud 3.asjaoludele vastavalt 4.nii, nõnda, sel viisil 5.sealsamas, samas kohas 6.(kuskil) mujal 7.piisavalt tark 8.nagu allpool, nagu ülalpool 9.vahepeal, esi...
1. Allah – Araablaste taevajumal, kes oli olemas juba enne islamit. Meka – Muslimite püha linn Saudi-Araabias, kus 7. sajandi alguses kaupmees nimega Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. Koraan – Islami püha raamat, kuhu on kirja pandud Allahi ilmutused Muhamedile ning seda peetakse Jumala sõnaks, mida tuleb täita. Seal on 114 peatükki ehk suurat, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kalifaat – Riik mis loodi peale Muhamedi surma, pealinn oli Mediina. Džihaad – Püha sõda, mida kalifaat alustas ümbritsevate maade vastu. Ühtlasi levitati ka islamit. 2. Muhameedlus tekkis 7. sajandi alguses Mekas, kui Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. 3. Rooma tsivilisatsiooni hääbumine varakeskajal(3 näidet):
Tootsi Lasteaed-Põhikool SUUR LIIVAKÕRB Referaat Katrin Klemmer 8.klass Tootsi 2014 SISUKORD 1. Asukoht.......................................................................3 2. Kliima.........................................................................3 3. Veestik...............................................................................................4 4. Taimestik............................................................................................4 5. Loomastik..........................................................................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus.............................
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemist...
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid...
Minu lemmik näitleja Matt LeBlanc Autor: KarlErik Reim Juhendaja: Ako Rääbis Varasem elu Matt LeBlanc, sünninimega Matthew Steven LeBlanc sündis Newtonis, Massachusettsi osariigis. Tema ema, Patricia töötas büroojuhatajana ning tema isa, Paul oli mehaanik. LeBlanci juured ulatuvad Itaaliasse ning PrantuseKanadasse.[1] Karjäär 1987. aastal oli Matt Heinz Tomato Ketchup reklaami peaosaline. 1988. aastal oli tal regulaarne roll TV sarjas TV 101. LeBlanc sai oma karjäärile hoo sisse situatsioonkomöödias ,,Sõbrad'', kus ta mängis Joey Tribbiani rolli. Sealt alates sai LeBlanc ning teised näitlejad sarjas ,,Sõbrad'' ülemaailmse kuulsuse. Matt ilmuma mitmetes filmides: ,,Ed''; ,,Lost in Space''; ,,Charlie's Angels'' ning ,,All the Queen's men''. 2011. aastast alates on Matt mänginud treeneri rolli sarjas Episoodid.[1] [2] ...
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel toimub maksvõla ajatamine ja kustutamine. MKS §107 tagastusnõude peatamine, samuti kontrollitoimingute liigi ja ulatuse ning sunnivahendi valik, tagatise nõudmine jne KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMINE Peab motiveerima palju põhjalikumalt ...
Tartu Forseliuse gümnaasium KOHUPIIMAKREEM JÕHVIKAKISSELLIGA Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis, 11.klass Juhendaja: Katrin Torkel Tartu 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Toitumisalane teave 100 grammi kohta...................................................4 3. Minu päevane energiavajadus..................................................................5 4. Kohupiim jõhvikakisseliga minu päevasest energiavajadusest(%).........6 5. Toote koostis..........................................................
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt v...
Islam Islam, araabia keelest tulnuna tähendab alistumist Allahi tahtele. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Praeguse seisuga on maailma circa 1,4 miljardit moslemit, see arv aga kasvab jätkuvalt. See usuliik on kõige kiiremini kasvav üldse. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Kes või mis on Allah? Allah on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgema olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõik olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on Allahi tahtele kuuletumine. Allah on oma tahet kuulutanud erinevate prohvetite kaudu, keda on maailma läkitatud kokku 124 000, neist viimane oli Muhamed, kes pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Pea...
sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi säilinud, viimistlemata. Maine koraan on taevase, jumaliku koraani jäljend. Viis usuelu sammast on usutunnistus (sahada; ,,Allah on Jumal ja Muhamed on tema prohvet."), rituaalne palve (salat; 5 korda päevas Meka poole, sooritatakse moseedes, kodudes ja ka lahtise
Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmo...
Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W- Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppisaparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. Omadused. Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Oksüdatsiooniaste: -II kuni VIII. Sulamistemperatuur: 3045 °C. Keemistemperatuur: 5027 °C. Tihedus: 22,59 g/cm³ Kõvadus Mohsi järgi: 7,0. Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Os on väga rasksulav (3045 °C, rasksulavuselt on Os metallide hulgas 3. kohal, pärast volframi ja reeniumi), kõva
Sellel riigil on 3000-kilomeetriline merepiir LAV-i territoorium on Eestist umbes 27 korda suurem Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui Ida-Aafrikas Parim aeg safariks on LAV-i talv maist septembrini Aafrika uhkus ja maailma tuntuim rahvuspark President Paul Krugeri (1825-1904) nime kandev park asutati juba 1898.aastal Kruger paikneb Lõuna-Aafrika kirdeosas Mpumalanga provintsis, piirnedes Mosambiigi ja Zimbabwega Üle kahe miljoni hektari suurusel territooriumil elab 114 roomaja-, 49 kala-, 507 linnu- ja 147 imetajaliiki Hommikusel safaril näeb taimetoitlasi aga õhtusel röövloomi Kaelkirjakud Keenia on riik Aafrika idaosas Seal räägitakse inglise ja suahiili keelt Keenia on metsik maa metsiku looduse ja metsikute suguharudega - tõeline eksootika Sealsed inimesed, muusika ja tants, lõhnad ja värvid on need, mis teevad sellest mustast maast värvilise Keenia Keenia on koduks väga aktiivsele ratsutamise kogukonnale
kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini[viide?]. Kliima Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi Dfb kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Hüdrokeemia Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline. Näiteks 19972006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks pH väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,08,6 vahel. pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui Pihkva järves sarnased. Elustik Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug
150 New Word 48. Contone Pidevtoon 49. Conversion Teisendus 50. Courseware Õppevara 1. Abstract Abstraktne 51. Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54. Data Andmed 5. Acquaintance tuttav 55. Declarative Deklaratiivne 6. Acronym Akronüüm 56. Decode Dekrüpteerima 7. Actuator Ajur ...
saa Kaamelid ja vesi • Kaamelid suudavad olla nädalaid ilma joomata • Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet • Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab, (inimese kehas on aga märksa väiksem kogus rasva, seega pole ka vett kehas nii palju talletatud ja me peame tihedamalat jooma, et ei tekiks vee kaotust) • Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett Veeprobleemid • Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses • Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. • Inimese kasutuses ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi • Suures osas maailmas on mageveepuudus • Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele
UURIMUSTÖÖ MEETODID AP2 Heidi Jakobson Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmä...
3 6.8 366 58. Lihapuljong 200 0.5 0.5 0 6.5 59. Kanapuljong 200 3.5 1 0.5 25.5 60. Kalapuljong 200 0 1 0 9 61. Puljong frikadellidega 250 4.4 9.4 0 129 62. Bors frikadellidega 250 8.7 9.4 7.5 163 63. Hapukapsasupp 250 1.8 8.1 6.8 114 64. Lihaseljanka 250 8.1 11.8 3.7 162 65. Hernesupp kruupidega 250 7.7 3.4 28.2 129 66. Köögivilja-klimbi 250 3.7 6.8 17.4 154 67. Külm bors 250 2.6 5.5 7.5 93 68. Piimasupp riisiga,mannaga 250 6.8 9.3 23.7 213 69. Piimasupp makaronidega 250 7.5 0.3 24.4 234 70
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Vastus: teede laius on 10 m 305 Olgu ristküliku laius a ja pikkus b 2a + b = 144 ab = 1600 b = 144 - 2a a (144 - 2a ) = 1600 114a - 2a 2 -1600 = 0 / ÷ (-2) a 2 -57 a +800 = 0 a = 28,5 ± 812,25 -800 = 28,5 ± 12,25 a = 28,5 ± 3,5 a1 = 25 või a 2 = 32 1) Kui a = 25 , siis b = 114 - 2a = 144 - 2 × 25 = 64(m) a = 25 b = 64 Kontroll: 25 × 64 = 1600( m 2 ) 2) Kui a = 32 , siis b = 114 - 64 = 50(m) a = 32 b = 50 Kontroll: 32 × 50 = 1600( m 2 ) Vastus: Ristküliku mõõtmed on 25m × 64m või 32m × 50m n(n - 3) 2
Ka tsiviilkohtumenetluse sea- dustik sisaldab sätet, mis reguleerib pankrotimenetlusega seotud hagide esitamist, kohtualluvust pankrotimenetluses (TsMS paragrahv 82). 24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta Kehtiv Eesti Vabariigi seadusandlus ei näe ette, et kõigis nõuetes tuleb enne kohtusse hagiavalduse esitamist saata eelnevalt nõue vastaspoolele. Seaduse sätestatud juhtudel aga tuleb seda teha. Näiteks võlaõigusseaduse paragrahv 114 sätestab täiendava tähtaja andmise kohustuse täitmiseks. Kuna seda on oluline teada, toob autor nime- tatud seadusesätte tervikuna ära (VÕS paragrahv 114 lg1-4). Praktika näitab, et siiski on otstarbekohane alati saata eelnevalt nõue (kus on määra- tud vastamise kuupäev), mis on põhjendatud ning dokumentidega tõendatud. Hagi- avaldusele lisatakse ka väljasaadetud nõue (pretensioon) ja sellele saadud vastus. Pre- tensiooni järgi on lihtsam koostada hagiavaldust
Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan. 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Islami viis sammast
aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Üle poole alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² hõlmab meri ja 75,3 km² maismaa. Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Vilsandist läänes paiknevad looduskaitseala tuntuimad linnusaared – Alumine Vaika, Keskmine Vaika, Ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu, kus paljandub Alam-Siluri geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere korallriffidega. Karula rahvuspark Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud
L.I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest v...
Vagumuse põhjas on mitu paarikümne meetri sügavust lohku. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini. Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla 7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril (mõõdukalt külm talv ning jahe suvi). Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 5060cm. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri) Suuri taimekogumikke leidub saarte varjus, eelkõige järve lõunapoolses osas
1. TÖÖAJA KULUPLAAN I II III IV A Tunnitasu, kr/h 14 14 14 14 14 Palgakulu, kr 35 000 70 000 105 000 105 000 315 000 Sotsmaks tunnis 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 Sotsmaksu kulu 3 250 6 500 9 750 9 750 29 250 Kokku plaaniline koos sotsmaksuga 38 250 76 500 114 750 114 750 344 250 5. TOOTMISE ÜLDKULUDE PLAAN Muutuvate üldkulude norm on 4 kr/h , püsivate üldkulud on 35 00 kr igas kvartalis. Seal 19 hulgas 12 000 kr tootmisseadmete kulum. I II III IV A Tööjõu vajadus, h 2 500 5 000 7 500 7 500 22 500 Muut.üldk.norm kr/h 4 4 4 4 4
Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24% Turism 114% 214% 100% Side 129% 104% -25% Rõivad/jalatsid 134% 149% 25% Haridus ja lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, maj...
S 11,7 10,7 66 66 11 11 4,1 2,6 4,5 6,9 O 7,2 5,9 72 59 12 11 4,5 3,0 5,3 7,3 N 2,4 0,3 68 52 13 12 4,8 3,2 6,8 8,3 D -1,1 -3,4 56 46 13 12 4,7 3,2 6,6 8,4 Aasta 6,1 5,7 625 634 114 119 4,3 2,8 4,7 6,9 Allikas : EMHI 4. Õhutemperatuuride iseloomustus Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes Joonis 1. Võru ja Virtsu kuude keskmine temperatuur °C Võrus läheb kiiremini soojaks ja külmaks, sest seal on mandriline kliima ning seal on kevad ja sügis lühemad.
Iseseisev kodutöö aines Ehitamise alused KB- 12 Koduse töö ülesandeks on järgnevale tööriistade nimekirjale iga nimetuse juurde internetist õige pilt otsida ja nimetuse alla kopeerida ning lisada selle tööriista iseloomulikud kasutuskohad näitena. Kui te leiate mõne tööriista pildi ja te ei tea milleks või kuidas seda kasutatakse, soovitan selle toote nime youtube-sse kopeerida (soovitavalt inglise keeles). Nii näete kuidas neid kasutatakse. Valmis töö saatke minu e-mailile ([email protected]) , võtke esmaspäeval (4.03) mälupulgaga kaasa või tõstke see dropboxi ehitusaluste kausta. Töö on arvestuslik. Abimaterjalid internetist: http://www.tooltechnic.ee/ www.makita.ee www.tremix.com www.stokker.ee http://www.wackerneuson.eu/en/environmental-protection/home.html www.rothenberger.com www.pipelife.ee http://m.husqvarnacp.com/ee/products/ 1. Lattvibraator 2. Rootorsilur 3. Kõrgsagedusmuun...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
Psoriaas ehk soomussammaspool Psoriaas ● Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 2-3 % rahvastikust ehk Eestis umbes 41 000 inimest. ● Psoriaas on naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. ● http://medicaladviceforyou.com/scalp-psoriasis/ (04.12.14) Sümptomid ● Psoriaas on nahahaigus, mille puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed ja naastud. ● Haiguskolded võivad sügeleda ja olla valulikud, kuid võrreldes teiste nahahaigustega kaebavad psoriaasihaiged sügeluse üle harva. ● Lööve paikneb sagedamini peanahal, küünarnukkidel ja põlvedel, kuid seda võib esineda ka mujal kehal ja nahavoltides. ● Haiguskolded on enamasti ümara kujuga ja erineva suurusega. ● Esmakordselt tekkinud lööve on tavaliselt väiksema diameetriga, kuid haigusk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
