BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast. Ülikooli privileegid sai ta 1158.a.Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajad-doktoreid. 13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus
Suurgild kaupmeeste ühendus. Mustpeade gild vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid koos. Hansa liit Lääne- ja Põhjamere ääres asuvate kaubalinnade liit. Eesti hansalinnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Tähtsaimad hansalinnad Hamburg, Lübeck. Peatükk 22 Esimesed euroopa ülikoolid tekkisid 12-13.saj Euroopa vanim ülikool - Salerno ülikool Itaalias 10 saj. (protoülikool õpetas ainult arstiteadust) Bologna ülikool 1119. Mida õpiti keskaegses ülikoolis? 7 vabat kunsti kõnekunst, ladina keel, dialektika, arikmeetika, geomeetria, algebra, muusika. Edasi õpiti arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Dekaan õppejõudude seast valitud juht. Skolastika keskaja ülikoolis viljeldud teadused. Gutenberg leiutas trükikunsti, trükkis kõige esimese raamatu Piibel.
NATURE CONSERVATION AND PROTECTED AREAS In 2004 Estonia had 360 different protected areas, apart from 448 protected parks, and over 1200 natural monuments. The total area of protected land covers over 550 000 hectares (more than 10% of the Estonian territory). Protection is extended to diverse elements such as waterfalls, hills, karst areas, outcrops, caves, lakes, craters an so on. Lahemaa National Park is the largest and oldest national park in Estonia. It covers 1119 square km. The park has reserves where any human activity is prohibited except for scientific purposes. It features various landscapes. Soomaa National Park offers real wilderness it covers 370 sq km of a vast lowland is central Estonia. The aim of the park is to protect Estonia's bigger bogs, meadows and forests. The Viidumäe Nature reserve is a small area in Saaremaa rich in rare plants. Some of them are unique in the world like Saaremaa yellow rattlebox. NORTH ESTONIA
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Mon...
x 406 849 465 852 4 24 AsqsB
x 401 913 460 916 4 24 As
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest kee...
181) Bernardi karisma oli selline, et reisidel sai ta pidevalt uusi liikmeid oma kloostritesse ning pidevalt pakuti talle maad, et ta ehitaks uusi kloostreid (Tobin 1995: 57). Bernard rajas üksinda 69 kloostrit, lisaks sellele ühinesid Bernardi eluajal veel 166 konventi tsistertslaste uue ja rangema distsipliiniga nii, et peagi kujunes tsistertslaste ordust tugev vastasjõud Cluny'le, mis oli vanem, jõukam ja "mitmeski mõttes esinduslikum kloostriimpeerium" (Prinz 2006: 162). 1119. aastal andis Bernard välja paavsti kinnitatud reeglistiku. See sätestas range eeskirja, mis kehtis kõigile tsistertslastele ning millest kinnipidamist käidi kord aastas kontrollimas. (Prinz 2006: 164) Kuulus on vastuolu tsistertslaste ja klüniilaste vahel (Lawrence 2001: 199). Nimelt ei sallinud Bernard juba noorena Cluny kloostrit heites neile ette, et see pole piisavalt askeetlik. (Prinz 2006: 160) 1124/25. aastal läks klüniilaste ja tsistertslaste
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Kõrgkeskajal tekkisid kloostrikoolide kõrvale linnades asuvad katedraalikoolid e. toomkoolid ja mõningatesse linnadesse ka nn ametikoolid. Kõrgelt hinnati dominikaani ja jesuiitide ordu poolt loodud koole. Kusjuures viimastes koolides õpetati lisaks kirikuloole ja -laulule ka ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja mehaanikat. Esimesed ülikoolid tekivad Lääne-Euroopas 11.-12. sajandil ja nad asuvad eelkõige Euroopa lõunaosas. 1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli nelja teaduskonnaga: filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond. Kõik alustasid oma õpinguid filosoofia teaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti (kirj need siia!). Rektor ülikooli juht, kes korraldas praktilisi asju Dekaan õppejõudude poolt valitud juht Magister, professor - õppejõud
2009 veebruar muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) EUROOPA ÜLIKOOLIDE RAJAMINE · 425.aastal rajati Konstantinoopoli Kool · Salerno ülikool protoülikool (10. saj arstiteadus) · 1119. Bologna ülikool. · doktorid õpetajad, kelle palkasid õpilased. Universiteedid üliõpilasorganisatsioonid. Rektor ülikooli juht. Kolleegium doktorite ühendus. Tavaliselt tuli asutamiseürik e. luba ja privileegis Paavstilt. · 12. saj Pariisi ülikool, mille juht kantsler, kuna sai pribileegid kuningalt. Seotud tihedalt kirikuga. 1209.aastal rajati Cambridge'i ülikool ning 12.sajandil Oxfordi Ülikool: matemaatika ja loodusteadused. 1218.aastal Salamanca
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
14 Ürituste korraldus 50 50 50 15 Toiduainete ja jookide tellim. 1500 1000 16 Transpordi- ja sidekulud 50 500 500 500 100 17 Kommunaalkulud 50 100 200 200 200 18 Kulude reserv 10% 33 100 1956 769 1119 820 KOKKU EUR: 366 1113 21519 8454 12304 9020 KOKKU EUR: 52776 49 11.6 Investeeringute eelarve 11.6.1 Investeeringute eelarve eurodes 2012 2014.a. Jrk.nr. Kulutoimingu sisu 2012 2013 2014 1 Ühekordsed investeeringud 1
· Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. · Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 2. Ülikoolid a. Vanimad ülikoolid: · Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. · Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. · Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). · Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. · Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) · Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). · Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. b. Ülikooli ülesehitus: · Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul.
· Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
Unustati loodusteaduste põhisaavutused. Kõik, mis kirikule ei sobinud, oli vale. 10. Esimeste ülikoolide kujunemisperioon Euroopas jääb 11. sajandisse. Missugust ülikooli peetakse esemeseks ülikooliks Euroopas? Miks on komplitseeritud ühe konkreetse ülikooli nimetamine esimeseks Euroopa ülikooliks? Loetle nimekamaid ülikoole (ca 5). Missugune ülikoolidest sai keskajal teistele nö eeskujuks ja miks? Euroopas on vanimaks tunnistatud Bologna Ülikool 1119. aastal. Mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Oxford, Cambridge, Yale, Harvard, Stanford Ülikool. Eeskujuks sai Pariisi ülikool, sest seal kujunesid kõige selgemalt välja tänapäevase ülikoolile omased jooned ülikool jagunes teaduskondadeks ja õpetada võisid need, kellel on taduskraad. 11. Keskajast rääkides ei saa mainimata jätta kahe olilist nime: Gutenberg ja Leonardo da Vinci. a) Millal leiutas gutenberg trükikunsti
Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur, kirjakultuur. 2.8 Linnade majandus Käsitöölised koondusid erialade kaupa tsunftidesse. Selleks, et saada käsitöö meistriks, pidi olema varameistri sugulane. Kõigepealt tuli olla meistri juures õpipoisiks ja seejärel selliks. 2-3 aastat oli kohustus ringi rännata. Meistriks saamiseks tuli esitada meistritöö (eksam). 2.9 Keskaja ülikoolid ja teadus Euroopa vanimaks ülikooliks on Bolognia ülikool, mis avati 1119 aastal. Ülikool oli üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale õpetajaid ehk doktoreid. 12-13ndal sajandil tekkisid Pariisi, Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Euroopas kuulub trükikunsti leiutamise au Gutenberg'ile 15ndal sajandil. Esimene trükitud raamat oli piibel (1456). 3. Maadeavastused 3.1 Maade avastuste põhjused & eeldused
1) Linnades oli kaubanduslik tegevus ja see vajas õiguslikku kaitset ( Rooma õigust oli vaja kohandada vastavalt keskaja tingimustele ) Õigussüsteemi arendamiseks oli vaja seda enne tundma õppida 2) Kirik oli huvitatud sellest, et kuidas võideltda ketseritega( ka sai Rooma õigusega mdagi teha) · Erinevates kirjutistes võib kohata erinevat aastaaruv ühe ja sama ülikooli rajamisel · Esimeseks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli Itaalias. See avati 1119. aastal. -Eestis oli sellel ajal alles muinasaeg. Kooliharidust polnud. · Ülikoolil pidi olema neli teaduskonda: 1) Kunstide teaduskond see tähendas seitsme vabakunsti õppimist (retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, dialektika ) 2) Õigusteaduskond 3) Usuteaduskond 4) Arstiteaduskond · Ülikooli mindi 14-15 aastasena. · Kui kunstiteaduskonnas oli õpitud, siis sai edasi minna õigusteaduskonda, kus õpiti Rooma õigust jne
Tehnilistel joonistel on antud siiski kraadides ja kraadide kümnendosades või minutites või sekundites. Radiaan on võrdne nurgaga, mis jääb tsentrist lähtuva kahe joone vahele, mis lõppevad kaare pikkusel, mis on võrdne raadiusega: 1 rad = 57o17'44,8''. Nurga moodustavad kaks lõikuvat joont või tasapinda. Viimasel juhul saab moodustada prisma. Koonus moodustub, kui kaks lõikuvat joont pöörlevad. Prisma ja koonuse põhikarakteristikud on määratletud standarditega ISO 2538 ja ISO 1119. Tegelikkuses moodustuvad prismad ja koonused erinevaid detaile ning nende määratlemiseks on vajalik tunda nende omadusi. Eriti tähtis on see masintöötluse rakendamisel. Nurka on võimalik väljendada valemiga H S = (H - h) / L = tan Koonusel on võimalik väljendada koonilisus
Õpetus ise jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Need olid grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järgi, sest kirik vajas haritud õpetlasi, kes suudaks kaitsta ketserite eest. See sundis linnakoole oma õpetust täiustama ja kujunesid ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. aastal rajatud Bologna ülikooli. Keskaegne ülikool oli oma ehituse poolest nagu tsunft. Õppejõud doktor oli meistri osas. Temast allpool olid bakalaureused vanemad õpilased, kes võisid juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis ja nooremad õpilased moodustasid õpipoisid. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vabat kunsti
-karbonaadid (sooda) -sulfaadid (kips, anhüdriit) -kloriidid (haliit, sülviin) esimesena hakkavad kristalliseeruma karbonaadid, seejärel sulfaadid(kips), [kaltsiumioonide vähenemisel võib seejärel tekkida õhuke kiht dolomiiti (Mg ühend)], siis hakkavad settima kloriidid. Alles jäänud vesi sisaldab üldiselt vaid Mg ja Cl ioone, mis kristalliseeruvad vaid keeruliste struktuuridena. Eestis (1975a) 1119 järve, 964 looduslikud. 4,7% eesti kogupindalast. Ainult 8,7% järvede kogupindalast ja 4,7% mahust moodustavad väikejärved. Väikejärvede jaotus ebaühtlane ning genees erinev. Sood. Liigniisked alad. Eestis soode tekkimiseks väga head tingimused. Sademete hulk aastas ~2x suurem kui aurumine. Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa org ainet lagunemata ning ladestub turbana.
Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi.
(kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi.
(kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363). Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi.
13.11.2009 663 769 Põldoja Tauno Tallinn 03:38:51 M40 1086 1007 Pärnik Jüri Tartu 04:00:33 M40 1918 1702 Pärt Kalle Ida-Viru 04:46:55 M40 1129 622 Raidvee Priit Tartu 04:02:17 M40 1416 1588 Raig Indrek Harju 04:15:40 M40 1533 1063 Raitviir Erik Harju 04:22:17 M40 841 1119 Raspel Raido Tallinn 03:48:25 M40 538 437 Raudik Raimo Tartu 03:33:24 M40 1100 1328 Raudsepp Peep Järvamaa 04:01:18 M40 2016 1368 Raudsepp Raido Võru 04:53:33 M40 426 341 Rautenbergs Arturs Läti 03:26:38 M40 1511 1385 Rebane Andres Harju 04:21:02 M40 1944 1128 Rebane Andrus Harju 04:48:52 M40 428 373 Reedi Teet Tartu 03:26:45 M40
relvastatud sõjasalka, sellest kujunes hiljem Hansa nime kandev kaubalinnade liit; Lübecki vabalinn, selle kaupmehed muutsid liidu linnade liiduks, hiigleajal kuulusid liitu enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonel olevad sadamad ja kaubalinnad; Eesti aladelt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Koge uut tüüpi laev, suutis vedada kõike suurtemates kogustes 33.Keskaja ülikoolid ja teadus Euroopa esimesed ülikoolid: Bologna 1119 algselt moodustas selle õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatioon, mis palkas ise õpetajad doktorid, varsti oli üliõpilasorganisatsioone 4, jagunesid üks koosnes Itaalia elanikest, teine välismaalastest, kumbki valis endale juhi rektori, nende palgatud doktoritel puudus algul organisatioon, kuid vajadus reguleerida üliõpilaste eksamineerimist, magistritööde kaitsmist, moodustasid kolleegiumi. Pariisi ülikool 12.saj
Lussi rõhutanud, et kaelaristid matusetraditsioonis kristiaiseerumisperioodil, ss kadusid sajanditeks ja hiljem taas käibele. Talupoeg (pärast mongoli-tatari iket). Metropoliidid kreeklased. Loodi piiskopkondlik süsteem. U 15 piiskopkonda. Kui katolikus koonduvad peapiiskopi alla. Aga Vm tiitel, hierarhilist erinevust pole. Kiievi koobasklooster (Laura-Suur klooster v k)- raj 11.saj keskel. Kreeka päritolu mungad. Novgorodi Georgi/Jurjevi klooster 1119 esmamainitud (rajaja Jaroslav Tark legendi järgi). Ilus V-V ehitis. Nõuka ajal avati-suleti mitmeid kordi. Ka oluline pol keskus. Kaubahoovi võtmed seina kloostrisse hoiule (Novgordodi?). Kristianiseerimine ühest küljest pol akt ning selle juurdumine pika aja jooksul. Kiriku institutsiooni sisseseadmine olulisel kohal riigi loomisel. Vanim Vm käsikiri Ostromiri evangeeliumi käsikiri (Novgorod). 1054- Ostromiri sõjakäik Eestisse. 1015- Vladimir suri, pärimisküsimus
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Kohustus preestrit ülal pidada lasus talurahva õlgadel. Kirikute kõrval tegutsesid keskaegses Eestis usuorganisatsioonidena mitmesugused munga- ja nunnaordud. Nende keskusteks olid erinevad kloostrid. Olulisemad keskaegsed ordud Eestis olid: · Tsistertslaste ordu Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks
8 168 479 0,07 0,15 1577 27,0 1611 0,25 3 107 136 0,02 0,24 1862 31,7 2265 0,28 9 193 315 0,06 0,31 845 17,3 2041 0,42 9 220 558 0,12 0,12 787 17,4 1208 0,27 2 63 68 0,01 0,13 2170 26,4 1519 0,18 5 111 178 0,02 0,20 1381 19,8 1995 0,27 8 176 528 0,07 0,15 1827 27,6 1782 0,25 3 60 94 0,02 0,16 1596 43,5 1119 0,22 8 175 216 0,04 0,28 752 15,0 1724 0,34 13 287 598 0,12 0,11 767 15,3 1273 0,25 3 72 126 0,02 0,12 2508 30,4 1400 0,17 5 104 179 0,03 0,19 1978 30,6 1742 0,26 6 128 515 0,07 0,16 1931 27,9 1913 0,26 3 71 104 0,01 0,16 1654 25,8 1553 0,19 6 125 285 0,06 0,23 841 17,1 1612 0,32 7 145 525 0,10 0,14 800 15,4 1426 0,27
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
489028 27764 Jõgeva vald 29969 4900268-1Laiuse 58.79252426.481398 29969 Jõgeva vald 29970 4900267-1Laiuse 58.79228826.481501 29970 Jõgeva vald 110443 4900269-1Laiuse kalm58.78046326.491412 110443 Jõgeva vald 27386 6500284-1Lajavangu 57.96793026.758136 27386 Kanepi vald 27387 6500283-1Lajavangu 57.96817826.757864 27387 Kanepi vald 857 02105-1 Laki 59.41649624.678407 857 Mustamäe 1119 08201-1 Laki 59.41693524.679741 1119 Kristiine 860 02108-1 Lakiotsa 59.40992624.673639 860 Mustamäe 910 03203-1 Lakiotsa 59.40957224.674872 910 Mustamäe 20164 7800415-1Lalli 58.39600627.044266 20164 Luunja vald 20578 7000268-1Lalli 58.87591725.011137 20578 Kehtna vald 20579 7000269-1Lalli 58.87591625.010862 20579 Kehtna vald 29338 7800416-1Lalli 58.39628227
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
99 20.98 767.26 0.07 Regular Air -29.56 30.97 253.89 0.09 Regular Air -103.77 6.48 127.9 0.07 Regular Air -80.41 6.48 3519.12 0.09 Express Air 315.33 77.51 108.33 0 Regular Air 17.00 2.88 251.11 0.03 Regular Air 10.04 7.84 1466.95 0.02 Delivery Truck -64.14 120.98 440.23 0.09 Regular Air -37.94 13.99 296.94 0.08 Regular Air -25.41 10.98 1119.91 0.08 Express Air 434.71 48.04 500.48 0.08 Regular Air -48.20 11.29 202.84 0.05 Regular Air -19.48 8.85 78.39 0.01 Express Air -5.16 11.97 251.34 0.1 Regular Air -162.20 7.3 73.64 0.07 Regular Air -58.87 1.7 15.81 0.06 Regular Air -9.88 4.98 64.44 0 Regular Air -89.02 2.66 34.11 0.02 Regular Air -12.95 25.38 396.04 0.08 Regular Air 230.02 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
