15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 137 137 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 110 110 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 9 9 25 Eelmiste perioodide 12 12 kahjum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2504 574 716 656 558
Mai 5 119.47 Juuni 6 120.56 140 f(x) = 0.6176069257x + 112.1330053191 Juuli 7 121.46 R² = 0.8827753497 August 8 119.33 THI 130 September 9 119.26 120 Oktoober 10 119.12 110 November 11 119.26 Detsember 12 120.11 100 2005 Jaanuar 13 121.07 0 5 10 15 20 25 30 35 Veebruar 14 121.26 Aeg t (kuudes) Märts 15 121.56 Aprill 16 121.29 Mai 17 122.11 Silumine eksponentsiaalse regressioo
Kaunviljad, sojaoa(idu)d (värsked, keedetud, külmutatud) 35-170 Kompotid, puuviljakonservid 55-140 Kohupiim, kodujuust, (koore)jogurt, viili 40-140 Vein, sampanja 70-135 Astelpajumarjad, granaatõun 120 Lambapiim 110 Küüslauk, tomatipasta, ketsup, kibuvitsamarjad 100 Puuviljad 20-100 Pärm 80 Köögiviljakonservid 20-80 Kartul, viinamarjad, tofu 75 Täispiim, hapupiim R2,5% 70 Metsa- ja aiamarjad 30-75 Kitsepiim 60 Täismahlad 40-60
otsuseid ja järelpärimisi, millega peaks protsessor tegelema Kõige levinum võrgutopoloogia mida kasutada oleks tähtvõrk. Kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommunaatori või jaoturiga. Ül 2. Poes saadaolevale DVD-R toorikule saab salvestada 4,7gb infot. See teeb kokku 2737948.4 lehekülge MS WORD-i teksti kui 1lehekülg on 18KB. Ül 3. 8-süst. 2-süst. Näited: 0 000 1 001 264=010 110 1002 763=111 110 0112 2 010 15=001 1012 3 011 4 100 5 101 Ül 4. 6 110 7 111 Suurim arv on 11111111 111111112 (6553510, FF FF16) mida on võimalik esitada 2 baidiga.ˇ Ül 5. 100111 kümnendsüsteemi
330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib olla ka ainult jaotamiseks, siis on jaotuspunkt nimeks El.energia ülekandja - el energiat kannab eestis üle AS Elering Elering on ainult el.ülekandeteenust osutav ettevõte Jaotusvõrgu ettevõtja El. Jaotamisega tegeleb OÜ Elektrilevi , on ka teisi nt Elektrum jne. Võrgupiirkonnad · Läänepiirkond
tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal 1990. aastal vastuvõtt kolmanda maini kahe tuhande viiendal aastal vastuvõtt 3. maini 2005. aastal toimus viiekümne aasta juubel toimus 50 aasta juubel laud kahekümnele inimesele laud 20-inimesele kahe tuhande esimesest kuni kahe tuhande teise aastani 2001. 2002. aastani kolmesaja tuhande suurune summa 300 000 suurune summa möödunud saja kümnendast aastapäevast möödunud 110. aastapäevast saja-aastane Eesti Vabariik 100-aastane Eesti Vabariik vanem härra kuuekümnendates eluaastates vanem härra 60. eluaastates Tartu rahu üheksakümne esimene aastapäev Tartu rahu 91-ne aastapäev vaheaeg on esimesest aprillist kolmeteistkümnenda aprillini vaheaeg on 1. aprillist 13. aprillini talle kulus ära pooletunnine paus talle kulus ära 30-minutiline paus tal on nelja-aastane laps tal on nelja-aastane laps
Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta? Andmed Püsikulud (CF)= 3500 eur Muutuvkulu (Cv)= 5 eur Tootmismaht (q)= 400 ühikut C(400) = CF + Cvq = 3500*12+5*400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 kulu/ühik sel aastal 400*1,25 = 500 C(500)= 3500*12+5*500 = 44500 44500/500 = 89 kulu/ühik järgmisel aastal 110-89 = 21 Vastus: Järgmisel aastal väheneb keskmine kulu tooteühiku kohta 21 € võrra d ja q tootmismaht. Leid akse tootmismahu ulu tooteühiku kohta?
Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks
SISSEJUHATUS 6 Ülekandevõrkude /transmission systems/ (tavaliselt U N =110...500 kV) ülesandeks on suuremate elektrienergia koguste transport elektrijaama- dest tarbimispiirkondade toitealajaamadesse. Sageli eristatakse veel nn süsteemivõrke − tähtsamad ülikõrgepingevõr- gud, mis ühendavad elektrisüsteeme ja suuremaid elektrijaamu. Eesti oludes vastab ülekandevõrkudele Põhivõrk (pinged 110, 220 ja 330 kV). Süsteemivõrguna tuleks vaadelda 330 kV võrku. Jaotusvõrkude /distribution systems/ (tavaliselt U N ≤ 35 kV) ülesandeks on tarbimispiirkonnas elektrienergia jaotamine ning edastamine tarbijaile. Mõnedes maades eristatakse veel nn ülekandejaotusvõrke /subtransmission systems/ (tavaliselt U N =35...110 kV). Nimipinge alusel liigitatakse võrke madal-, kesk-, kõrge- ja ülikõrge- pingevõrkudeks /low, medium, high, extra high voltage/.
Vasakpoolsed nurgad Parandatud nurgad Direktsiooninurgad Joonepikkused x y x - parandatud y - parandatud X koordinaadid Y-koordinaadid D D +0:00:01 110:45:07 E 180:05:06 180:05:07 +1,248 +0,027 6170,060 10860,900 E +0:00:01 110:50:14 430,010 -152,961 +401,885 -151,713 +401,912
1. C. 10-18, F. 50 2.: · . : N2 -78,09%, O2 -20,95%, Ar- 0,93% (e- 5,2·10-4, Ne-1,8·10-3, Kr-1·10-4, Xe-8·10-6, Rn-6·10-16) · .: - 0,2 , 2,6 CO2-0,035 · : O3 110-6, -0,001 0,0001; H2-510-5; H41,610-4; N2O-3,510-5;NO-110-6; NO2210-6 3. : . 4. . ? 2. : , , , ; : , , , . 4. : - , , ; : , , , , , . 5. , , . , . , . , , . : ( 2,0 4,5° ), , . 6. . ; ; ...; ; ; , ; ; , . ; ; . 7. . . 8. , ? -- , ( ), (, ). , , -- . , , , , , -- . . 9. pH . - . , (SO2) (N). , . pH=5,6 (). 10. , . ? (, ) ( ), -- (IV) -- SO2- , (VI) -- SO 3 -- , -- H2S( , ...
4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130 H= 140 R 10 R9 Od1= 110
= - 3 + 1 + + + = 10 1000 100 100 27 27 3 1 4 1000 4 1000 4 27 100 = - 3 + = - 3 + = - 3 + = 10 1 - 1 10 99 10 1000 99 11 100 100 10 4 3 44 + 3 47 = - 3 + = - 3 =-3 . 10 110 110 110 Perioodilise kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks võrrandi abil Näide 1: Olgu x = 1, (3). Korrutades selle võrrandi mõlemat poolt kümnega, saame: 10 x = 13, (3). Kirjutame need võrrandid üksteise alla ja lahutame võrrandite vasakud ja paremad pooled: 10 x = 13, (3) x = 1, (3) 9 x = 12, (0) Lahutamise tulemusena saadud võrrandist leiame otsitava x:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20** 4- 74153 S0 S1. S0 S1 , . F0=A cmp B (võrdlustehe) 4- 74LS85. 3 4 E. . 1) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0101 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=1) F = 0010 (f3=0, f2=0, f1=1, f0=0) A=B 2) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) A>B 3) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0100 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=0) A
nr aeg R1(i), μA R2 R1(i/i0) R22 R1(ln(i/i0)) 1 0 110 145 Err:509 Err:509 Err:508 2 5 99 125 Err:509 Err:509 Err:508 3 10 87 107 Err:509 Err:509 Err:508 4 15 76 91 Err:509 Err:509 Err:508 5 20 68 79 Err:509 Err:509 Err:508
60 1179 10,39 586 33,20 0,85 0,92 70 875 7,71 304 25,78 1,14 1,07 80 676 5,96 199 22,74 1,48 1,22 90 593 5,23 83 12,28 1,69 1,30 100 520 4,58 73 12,31 1,92 1,39 110 464 4,09 56 10,77 2,16 1,47 Männikud IV boniteet 10 11739 100,00 0 0,00 0,09 0,29 20 6833 58,21 4906 41,79 0,15 0,38 30 5149 43,86 1684 24,65 0,19 0,44
V4 10 V12 50 V7 750 V20 50 V21 35 O1 80 O2 70 O3 140 O4 110 O5 100 O6 130 O7 160 O8 40 O9 60 O10 20 O11 95 V4 V5 V6 V7 V8 V9 V10 V11 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 -1 -1 0 0 0 0 0 0 0 1 1 -1 0 0 0 0 0 1 -1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 -1 0 0 0 0 0 0 0 1 -1 0 0 0 0 0 0 0 1 -1 0 0 0 0 0 0 0 1 -1
= 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 50. 4. Koorivtreimine (1. aste) Treida 1. aste mõõtu ØD1 = 35 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõduni L3 = 50 +0-0.5 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel L3 = 50 mm, lõikesügavus t = 3,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10.
N1 KIA PREGIO N1 KIA PREGIO N1 KIA PREGIO N1 KIA PREGIO N1 KIA PREGIO N1 KIA SORENTO N1 KIA SORENTO N1 KIA SORENTO N1 KIA SPORTAGE N1 KIA SPORTAGE N1 LADA NIVA N1 LADOG G127DC N1 LANCIA VOYAGER N1 LAND ROVER 109 N1 LAND ROVER 109 N1 LAND ROVER 109 N1 LAND ROVER 109 SERIES IIA N1 LAND ROVER 90 N1 LAND ROVER DEFENDER N1 LAND ROVER DEFENDER 110 N1 LAND ROVER RANGE ROVER N1 LAND ROVER RANGE ROVER N1 LDV 400 N1 LDV 400 N1 LDV 400 N1 LDV 400 N1 LDV MAXUS N1 LDV MAXUS N1 LEXUS RX400H N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA N1 LEYLAND SHERPA
20 5 4 45 93 15 4 15 90 86 10 5 4 100 93 2 1 3 45 83 5 0 5 90 91 November (tk) Detsember (tk) 110 139 90 84 80 93 95 96 105 126 90 70 78 66 69 100 75 135 90 50 92 87 90 96 90 75
2) k = cpm/cvm = 1,81 /1,553 = 1,17 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi C’pm = 2,49 Tabel 1.1 Kats luge PW P1 B P1 ∆t ∆t T2 Gaasiarvesti e m W mmH2 mm Pa mV ◦C ◦C näit O Hg 1 4,96 106 767 103300 0,144 28 Katse algul 2 4,97 110 767 103300 0,139 28,1 1 3 5,06 110 767 103380 0,134 28,2 1,580m3 4 5,02 110 767 103380 0,135 28,5 Katse lõpul 5 5,07 111 767 103348 0,137 28,7 6 5,07 111 767 103348 0,137 28,8 2,016m3 Kesk. 5,025 109,67 767 103343 0,1377 3,36 28,38 vahe 0,436m3
( - ) -- . III 1524 -- «» -- , 1514 . -, , ( ). . 2010 -- . , -- «», «». , ( ). , XI ( 1046 ), IX -- , . , . XII ( , 1097 ) , . , -- , -- . 1239 . 1404 , . 110 . 1456 , , « » . , . , , . , « » . Novodevichy Convent (Novodevichy Convent Smolenski Jumalaema) - Õigeusu Vene kirik zhenskiymonastyr Moskvas [1] [2]. Novodevichy Convent asutas suurvürst Vassili III 1524 - auks Smolensk Mother of God "Protectress" - peamisi pühamu Smolensk, tänulikkusest valduses Smolensk aastal 1514 [1]. Klooster asub Devichye valdkonnas [1] painutada ning Moskva jõe lähedal Luzhniki
kastmes, toorsalat) Registreerimine Abielu registreerimine toimub Viljandi maavalitsuses kell 13.45 . Edasi toimub sõit Varbola linnuse juurde ja sealt edasi pulmapeole. Riigilõiv 30€ Abielusõrmused Abielusõrmused 2tk( klassikaline, rõngas), lisandub materjal ( ca 8-14g) 85 € Graveerimine käsitsi sõrmuse sisse freesiga 2tk/ 25€ Kleit Morri Lee 1965 Alghind 1 040€ Soodus hind 567€ Kingad Hind 35.90€ Mehe rõivad Smokingu rent (4- öö/Päeva): 110 € Lakk kingad 41 € Kunginglik piknik Varbolas Sõit kalessiga, mille ette on rakendatud kaks valget hobust, algab Varbola linnuse juurest. Sõidame mööda metsateid (ca 4km) teisele poole metsaserva, kus ootab meid ees uhke vana küün ning mitmekäiguline piknik-pidusöök. Kui linnulaul kuulatud ja pidusöök maitstud kappame tagasi linnamäele.Kestvus ca 3 h Maksumus: 300 € ● Tallihoone 640€ ● Salatid 252,5€ ● Kalaroad 94,6 €
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 1 TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütus...
(perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks). Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt. ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01.20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 10 000 krooni. Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel. SEST.... Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 10 000 = 100 000). I LINEAARNE MEETOD
60 1448 12,5 586 8,7 6,91 2,63 70 1144 9,8 304 4,5 8,74 2,96 80 945 8,1 199 3,0 10,58 3,25 90 862 7,4 83 1,2 11,60 3,41 100 789 6,8 73 1,1 12,67 3,56 110 733 6,3 56 0,8 13,64 3,69 Männikud IV boniteet 10 12008 100 - 0,83 0,91 20 7102 59,1 4906 40,9 1,41 1,19 30 5418 45,1 1684 34,3 1,85 1,36
andmeväljad: Hiire_ID - täisarv, primaarvõtme väli ja automaatselt suurenev ning ei tohi olla null, Nimi tekst, väärtus ei tohi olla null, Kaal täisarv, Synniaasta aasta, Ema_ID täisarv, võõrvõti (lisa indeksite alt valik INDEX). Määra andmebaasimootoriks InnoDB. 4. Lisa tabelisse järgnevalt toodud andmed Nimi Kaal_gr Synniaasta Ema_ID Piiks 120 2015 1 Triip 80 2017 2 Mustu 95 2018 3 Troll 110 2017 1 Rulli 105 2018 1 Trips 130 2016 2 Emma 120 2017 2 Miia 85 2016 2 5. Järjesta hiired kaalu järgi kahanevalt (väljasta nimi ja kaal). 6. Leia hiirte keskmine kaal. 7. Ümarda eelnevalt saadud vastust nii, et oleks kaks kohta peale koma. 8. Muuda Tripsi sünniaastat, uus sünniaasta on 2017. 9. Lisa tabelisse HIIR järgmine hiir: Donna kaaluga 110, sünniaasta 2015 ja
tundides. Omal ajal oli väga levinud soojushulga ühikuks kalor (cal), mis defineeriti kui soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra temperatuurivahemikus 19,5 20,5 0C. Kuna kalorit kasutatakse veel tänapäevalgi (eriti toiduainete toiteväärtuse andmisel), siis anname seose kalori ja dzauli vahel 1 cal = 4,187 J . Näidisülesanne 5. Kui palju soojust kulub 1 kg jää, mille algtemperatuur on - 5 0C, muutmiseks veeauruks temperatuuriga 110 0C ? Lahendus. Antud: t1 = - 5 0C Kõigepealt analüüsime, mis toimub jää muutmisel auruks, sest jää ja aur on kaks erinevat agregaatolekut, soojendamise käigus tekib t2 = 110 0C vahepeal veel kolmas agregaat olek vesi. Seetõttu toimub antud m = 1 kg soojendamise käigus kõigele lisaks kaks faasisiiret jää muutub veeks j = 3,34 105 J/kg ja vesi muutub auruks
Materjal: teras 50, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 505, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 1, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 4). +0,03 1 O 20 H8 0 0 O 110 h8 -0,05 Joonis 4 4 Lahendus: +𝟎, 𝟎𝟑𝟑 2.2.1 Sisemise ava Ø𝟐𝟎𝐇𝟖( ) stantsimine. 𝟎 Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel 𝑧 = 0,005 ∗ 1 ∗ √50 = 0,035 mm, c – kuna täpsusklass on H8, siis valin 𝑐 = 0,005
Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot 100 euro tulevikuväärtus kolme aastase investeerimisperioodi ja 10 % intressimäära juures on 133,10 eurot. Intressiperioodide suure arvu puhul on eeltoodud lahendamisviisi rakendamine üpris tülikas, mistõttu üksiksumma tulevase väärtuse leidmisel on otstarbekam lähtuda valemist: FV = PV x (1 + i)t FV (future value) põhisumma tulevane väärtus t perioodi lõpul
tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus: · asulasisesel teel kuni 50 km/h · asulavälisel teel kuni 90 km/h · õuealal 20 km/h Suurimat lubatud kiirust võib maanteeamet tõsta asulavälistel teedel "A" ja "B" kategooria sõidukitel: · kiirteel kuni 120 km/h · eraldusribaga teel kuni 110 km/h · eraldusribata teel kuni 100 km/h Kohalik omavalitsus võib asulasisesel teel tõsta kiirust kuni 90 km/h SÕIDUKIIRUS Liiklusmärgid "Suurim kiirus" või "Kiiruse piirangu ala", mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või alal, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.
). Alumiiniumitoodang ( mln t ) Hiina 4.300, Venemaa 3.347, Kanada 2.709, USA 2.707, Austraalia 1.836, Brasiilia 1.318, Norra 1.096, LAV 0.707, India 0.671, Saksamaa 0.653. Värvimata alumiinium: Värvitud alumiinium: Alumiinium pada: Alumiinium on hästi sepistatav: Kasutatud kirjandus: Eneke 1, kirjastus "Valgus". Lk 49. Väike Entsüklopeedia. Rein Aro. Lk 44. Õpilase Entsüklopeedia. Jennifer Justice. Lk 110. Õpilase Teadus- Entsüklopeedia. The Concise Science Encyclopedia Kingfisher. Lk 110 115. Illustreeritud Laste- Entsüklopeedia. Dorling Kindersley. Lk 366.
jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine. ● Pulss tõuseb 100- 110 lööki minutis Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Hapniku hulk väheneb. Tekib hapnikuvõlg, sest gaasivahtussüsteem ei suuda kohe kohaneda suurenenud hapnikuvajadusega. Koormuse lõppedes taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg. ● Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb. Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus
environmental samples from WGS projects Posted date: Apr 1, 2008 5:55 PM Number of letters in database: -2,114,121,490 Number of sequences in database: 6,388,671 Lambda K H 0.340 0.284 1.71 Gapped Lambda K H 0.294 0.110 0.610 Matrix: PAM30 Gap Penalties: Existence: 9, Extension: 1 Number of Sequences: 6388671 Number of Hits to DB: 292755462 Number of extensions: 22749798 Number of successful extensions: 23183 Number of sequences better than 100: 110 Number of HSP's better than 100 without gapping: 0 Number of HSP's gapped: 22470 Number of HSP's successfully gapped: 157 Length of query: 434 Length of database: 2180845802 Length adjustment: 35 Effective length of query: 399 Effective length of database: 1957242317 Effective search space: 780939684483 Effective search space used: 780939684483 T: 11 A: 40 X1: 15 (7.3 bits) X2: 35 (14.8 bits) X3: 58 (24.6 bits) S1: 41 (20.6 bits) S2: 70 (32.9 bits) gb|AAM47551
keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 4.921 dispersioon, 7.352 standardhälve, 2.712 standardhälbe viga 0.183 valimi maht, 110 standardviga, 0.259 variatsioonikordaja, 55.097 variatsioonikordaja viga, 3.715 suhteline standardviga e katsetäpsus. 5.253 2) Leida diameetri usalduspiirid: keskväärtuse 95%lised usalduspiirid, 4
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.0...
viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Kümnevõitlus Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks * kaugushüpe * kuulitõuge * kõrgushüpe * 400 m jooks teine päev * 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi
1. Mida kujutas endast Suur-Saksamaa idee? Mida võttis Hitler 1938.-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbr...
. , , , 50 , , . - , , . 86,7 . , 2050 110%, 190 . . , . , . , , - . , . , . - , . , , , , , . , , , , . , 1979 , . -- , , 5 . , , , , . , , .
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest
· , 2673 ², 88 , 90 . · . · : 7 , . · , , . · , , . · , 1300 ( 600). · . · 18 16- , 110 · . .
- . - . B , . 90 . . , . - . o , . - , 10 000 . . , . . . -. . . , , , 70 . , , , , , . . ,, ". . . · 1200 , 7000 · - - · - · , , , · · · · · · · · - 50 · - 2400 · · - 318 · · - 110 · - 16 · , , · , , ,
1812, I (135 . 587 ) . . (. 120 . 640 ), 25 . (110 ). 24 . . 25 . . " , , ", -- . , . : -- 44 ., -- 58 ., . . 40% . 25 26 , , , . . . . , " ", , , , , . -- : " " , " ". , , .
Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,221,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on
000986 3.10E-005 0 0.000127 14 0.000115 15 6.28E-006 Rahakotis on 9 münti - 5 kahekümnesendilist ja ülejäänud on viiekümnesendilised. Rahakotist võeti m Keskväärtus on: 5*20 4*50 50 50 0.4444444444 70 20+50 0.2777777778 90 20+20+50 0.1587301587 110 20+20+20 0.0793650794 130 20+20+20 0.0317460317 150 20+20+20 0.0079365079 Xi Pi 50 0.444444 70 0.277778 90 0.15873
Eeldatakse, et väärtused vektoris on järjestatud kahanevas järjekorras. NÄIDE Paigalduse hinnasoodustused alates näidatud pinnast Liigid/m2 0 100 150 200 Laminaat 0% 5% 7% 10% Meetrid jrk (abi) funktsioon Soodustus Meetrid MATCH funktsioon INDEX 110 2 5% vastavat väärtust ei leita, siis tagastatakse tatud kasvavas järjekorras. Kui otsitava väärtuse järjenumber. anevas järjekorras. 250 10% Funktsioon Lookup Piirkond, kus otsitakse, on järjestatud. Tagastatav väärtus võib olla teisest piirkonnast. Tagastatava väärtuse indeks on sama, mis otsitava väärtuse indeks. Töötab nagu Match reziimiga 1.
### 53 0.18 I 195 ### 53 0.17 I 195 ### 52 0.16 I 195 ### 53 0.16 I 195 ### 48 0.15 I 195 ### 45 0.14 I 195 ### 47 0.13 I 195 ### 43 0.13 I 195 ### 41 0.12 I 195 ### 42 0.12 I 195 ### 42 0.13 I 195 ### 45 0.13 I 195 ### 50 0.16 I 195 ### 58 0.23 I 195 ### 71 0.32 I 195 ### 87 0.49 II 190 ### 95 0.72 II 190 ### 110 1.06 II 190 ### 125 1.46 II 190 ### 142 1.9 II 190 ### 161 2.16 II 190 ### 166 2.42 II 190 ### 160 2.27 II 190 ### 150 2.16 II 190 ### 161 2.31 II 190 ### 171 2.97 II 190 ### 184 3.58 II 190 ### 192 3.63 II 190 ### 197 3.68 II 190 ### 174 2.97 II 190 ### 145 2.34 < 200 ### 141 1.96 < 200
Minu tasuvus 6% 7% 3% -1% -6% -11% Minu turuosa 40% 44% 44% 44% 45% 45% Konkurendi hind 1 080 1 080 1 035 990 945 900 Konkurendi müügikogus 1 200 000 1 121 739 1 118 182 1 114 286 1 110 000 1 105 263 Konkurendi kasum 316 000 000 262 782 661 210 045 382 157 428 740 104 950 000 52 631 500 Konkurendi tulu 1 296 000 000 1 211 478 261 1 157 318 182 1 103 143 140 1 048 950 000 994 736 700 Konkurendi püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
