Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Häälekurrud piiravad häälepilu. Nende sees paiknevad hääleside ja häälelihas. Hääle tekitamisel tõmmatakse häälekurrud pingule ja lähendatakse teineteisele. kõri ülesanded: juhtida õhku ja tekitada häält. 89) Hingetoru/ Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 90) Kopsu asend rindkeres Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided. kopsu välisehitus: Kopsud meenutavad kujult koonust. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned.
31.10.2011 13 Üks dzaul on veel: Töö, mida tuleb teha, et liigutada ühe kuloniline laeng läbi ühe voldise potentsiaalide vahe. Seda seost saab kasutada voldi defineerimiseks. Töö, mida tuleb ühtlaselt teha, et toota ühe vatine võimsus üheks sekundiks; üks vatt-sekund. Seda seost saab kasutada vati defineerimiseks. Töö, mis tuleb ligikaudu teha 1kg keha tõstmiseks (maakera) maapinnast 10cm kõrgusele. Järelikult: Dzaul = njuuton × meeter = volt × kulon = amper × veeber Magnetvoog - weber Wb V·s V · s m 2 ·kg·s -2 ·A -1 m 2 · kg · s -2 ° -1 31.10.2011 14 Joule (dzaul) ja kalor - veelkord 1 J = 0.2390 cal (kalorit) 1 cal = 4,184 J 31.10.2011 15
ensüümi reguleeritakse allosteetiliselt) 55. Lihaskoe biokeemia: biokeemiline koostis, kontraktsiooni mehhanism Lihaskude moodustab <40% imetajate kehamassist. Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1- 1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud- lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100µm, pikkusvõib ulatuda üle 10cm, kooseb müofibrillidest. Kontrakstsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP (aktsioonipotentsiaal) näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...
HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi
HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi
kontrollitakse sette olemasolu, vaatlusandmed vormistatakse tabelina. Määramiseks tuleb mõõta põhjavee sügavuste mõõtmistega rõhk dreeni vahel (h1) ja dreeni kohal (h2). Toimimisvõime määratakse 5-st puuraugust koosneva profiili abil, kus looditakse maapinna ja dreenide kõrgused. Nende abil saab ka hinnata põhjavee alanemiskiirust. Vaatluseks sobivad pilvised päevad, kus aurumine on minimaalne. Vaatlused on näidanud, et veetase võib olla kuni 10cm erinev öösel ja keskpäeval. 54)Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Niisutusviisid on olenevalt sellest, kuidas vesi mulda viiakse: ·uduniisutus; ·vihmutus; ·pindmine niisutus; ·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub
HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi
Kaevamisi on kaht tüüpi. Uurimiskaevamised ehk plaanitud kaevamised arheoloogid ise valivad objektid, mida kaevavad. Päästmiskaevamiste puhul on hädavajalik kaevata, sest plaanitakse näiteks midagi ehitada. Euroopas on 90% päästmiskaevamisi ja 10% uurimis. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikaid. Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil on lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Väga oluline. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kaevatakse ka omaaegsete kihtide järgi. Kaevamisel kasutatakse labidaid, kühvleid ja pintsleid. Kõik joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad ka palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse kuni loodusliku pinnani, mis elutegevuse all oli. Kääpa kaevamine. Tavaliselt on kääpa hunniku jaoks võetud muld kraavist. Seetõttu kaevatakse ka kraavi kääpa ümber (seal on teised kihid)
nende keskmine Kokkuleppe mõõdetakse läbimõõtu kas koos koorega või ilma kooreta Läbimõõdu järgi jagatakse palgid tinglikult: Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm Saepalgi pikkus Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena Okaspuu palgi standardsed pikkused on vahemikus 3...6 m sammuga 0,3 m , millele lisandub järkamis varu 10cm Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide: Nimipikkused: 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0 Tegelikud pikkused: 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda standardiga etteantud vahemikus Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on +- 3 cm
Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20ºC ja õhu niiskus 90...100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Koefitsendi k suurus sõltib proovikeha mõõtudest ja on 10cm kuubi puhul 0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Seepärast kasutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem.
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
irdumisele võib kaasa aidata sünnitanu kõhule vajutades ja samaaegselt kergelt nabaväädist tõmmates. Kui ei esine verejooksu , on taktika äraootav. Jälgitakse platsenta irdumisele viitavaid tunnuseid: · emakapõhja kuju ja kõrguse muutus - pärast lapse sündi on emakas ümmargune, emaka põhi on naba kõrgusel. Kui platsenta on irdunud, siis emakasein pakseneb, emakas muutub kitsamaks, emakapõhi tõuseb nabast kõrgemale · tupest väjaulatuv nabaväät langeb allapoole umbes 10cm (nabaväädile asetatakse peale lapse sündi tupepilu juurde Kocheri klemm) · kõht võlvub sümfüüsi kohal välja, kui irdunud platsenta laskub emaka alumisse segmenti · Küstneri tunnus: kui peopesa servaga vajutada kõhule sümfüüsist kõrgemal, siis irdumata platsenta korral tõmbub nabaväät tupe suunas. Irdunud platsenta korral jääb nabaväät paigale. Kui platsenta ei irdu, eemaldatakse see käega üldanesteesias (platsenta manuaalne eemaldamine)
naelad 200 mm 10 kg 97 naelad 100 mm 5 kg 40m² (punkri seinad ja killuvarje põllumajanduslik kile katused) metalltoru seinapaksusega 3mm, Ø 16m (ahju- ja ventilatsioonitoru) 10cm drenaažitoru 10 meetrit KILLUVARJE KIHTIDE EHITUSED Killuvarje 150 mm kildmürsu kildude eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal; Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal; Kandev kiht: puit, betoon või muu kandekonstruktsiooni materjal. Joonis 6.13 98
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
