ja lehe sisemuses 6µM. CO2 difusioonikonstant õhus on 0.16cm2 s-1. Arvestades difusiooni ainult õhulõhe torus, on difusioonivoog iga ruutsentimeetri kohta A=5000*0.16*{(14-6)*10*10- 4 *5*10-4}/(10*10-4)=3.2nmol/cm2*s. Nõutud ühikutes oleks väärtus 3.2*10000/1000=32µmol m-2 s-1. Kui difusioonikonstant on antud cm2 baasil, siis ka kõik teised suurused, kaasa arvatud kontsentratsioon, tuleb anda cm3 baasil, mitte liitri kohta. 30. Lehe sees on fotosünteesivate rakkude pindala 10cm 2/cm2. CO2 difundeerub läbi raku seina ja tsütoplasma kuni karboksüleerimistsentrini keskmiselt üle teepikkuse 1µm. Kui suur on CO2 assimilatsiooni kiirus lehe välispinnal, ühikutes µmol CO2m2/s, kui CO2 kontsentratsioon rakuseina välispinna lähedal on 6µM ja karboksüleerimistsentrites keskmiselt 4µM? Kasutage teadmist, et õhus on CO2 difusioonikonstant 0.16cm2/s ja arvestage, kui palju on difusioon vedelikus aeglasem kui gaasis. Difusioonikonstant 0.16*10-4 cm2/s
Stabiliseerimisel eelduseks on pinnase sujuv terakoostis mis vähendab pinnase poorsust. Bituumenstabiliseerimise toime siisneb pinnaseosakeste kaitsmise vee eest. Bituumenit kasutatakse tavaliselt kas emulsioonina või vahtbituumenina. On leitud, et kattekontruksiooni tavalne külmakerge ei mõjuta oluliselt katte tasasust ja eluiga juhul, kui katte üldine keskmin ei ületa järgnevaid tabalis toodud suurusi. 1. püsikatend- 4cm 2. kergkatend- 6cm 3. Siirdekatend- 10cm 4. Pinnatud kruusakatted- 6cm Geosünteetide kasutamine. Geotektiilid, geovõrgud, geomembraanid,geosünteetilised savivahekihid,geokomposiidid. Geosüteetide funksioonid. Filtreerimine. Separeerimine ehk eraldamine . Pinnaste tugendamine ehk armeerimine. Tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda. Vedelik ja gaaside liikumise tõkestamine. Paigaltatune tõidavad seosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet korraga.
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens .............................................................................................
Karkassisüsteem Korruspostkarkass Jätkuvpostkarkass Postid Ruudu- ja ristküliku kujuline Ümarristlõikega. Paigaldus Otse kannu: kiire ja odav, ebatäpne. (Tööstusehitus) Poltühendus ~30% aeglasem, vajab täpset poltide paigaldust, hea rihtimise võimalus. Keevisühendus palju tööd objektil, keevitustööd, suurem kandevõime. Talad Ristkülikulõikega talad: tüüplaiusega 30...70cm, tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm, soovitatavad ristlõike mõõdud on 40x60, 40x70, 40x80 cm Lõugtalad: keha laiusega 30...70cm tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm). Lõugtalad võivad olla ühepoolse astmega või kahepoolse astmega. I ja HI talad: tala keskosas külgedelt vähendatud ristlõikega, vöö laiusega 30...50cm, tüüpkõrgusega 90...2100cm. Komposiit talad: terastalad, mis valatakse betooni täis ehitusobjektil. HQ tüüpi terastala Posti ja tala liited
Võrumaa Kutsehariduskeskus LAPSEHOIDJA Gerli Reiljan Vanemate tähtsus lapse turvalise keskkonna loomisel Referaat Juhendaja : Ie Puhm 2013 Sisukord 1.SISSEJUHATUSLAPSE 2.VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE 3.OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus 3.1.2 Mänguasjad 3.1.3 Maosisaldis 3.1.4 Toit 3.1.5 Vann ja veekogud 3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud 3.3 Kukkumis-, löökide- ja muljumisohud 3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool 3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted 3.3.3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraan...
1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine · tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini, kuna operaator saab käsitseda korraga ainult üht konteinerit · pidev inventuur · lao ruumala optimaalne kasutamine · maksimaalne mugavus ja garanteeritud juurdepääs ladustatud kaubale. www....
Fourth level Fifth level Harilik võrkiiris IRIDODICTYUM reticulatum 10-15cm, Click to edit Master text styles Second level aprillis- Third level mais Fourth level Fifth level Vinogradovi võrkiiris IRIDODICTYUM winogradowii Click to edit Master text styles 10cm, Second level aprillis Third level Fourth level Fifth level Buhhaara juuno JUNO bucharica Click to edit Master text styles Second level 20-40cm, Third level mais - juunis Fourth level Fifth level Idahüatsint HYACINTHUS orientalis Click to edit Master text styles Second level
viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida 4.1.4 Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist. Et kastmisvesi laiali ei valguks, tuleb pärast istutamist mõlemale poole hekirida teha mullast väikesed vallid. Rajatud hekk vajab mitu korda kastmist ka järgmisel suvel. Eriti oluline on multsida rajatud heki alust maariba. Multsikiht võiks olla olla 5 kuni 10cm paksune. Seenhaiguste esinemisel tuleb pritsida seenhaiguse vastase preparaadiga. Taimedest on võimalik parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil. Talvekaitset harilik kukerpuu ei vaja (Soovik 2011). Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris ja kuna marjad kasvavad kobaras on neid lihtne korjata (Pedaste et al 2005). 4.2
Kuusetaelikuid võib võras nõrgeneb. Enne hooldusraiet puud toodavad tekkida igal pool. Levib eestis kõikjal. kasvuaineid, et konkureerida teiste puudega Kahjustab üle 40 a kuuski. Tõrje on välja ja hooldusraie järel kasvuainete tootmine raiuda ja põletada! Kuuse-ebapuidik intensiivistub. Heterokarüootsed ei ole kübarad poolringjad, vahel mitu tükki ühel geneetiliselt identsed, aga homokarüootsed alused, 1-2cm paksused ja kuni 10cm on. Juurepess sõltub: vaata ,,juurepessu laiused, ülakülg pehmelt karvane, ebatasane, kahjustused" Külmaseen kuulub punakaspruun, seeneliha pruun vamjas, lehikulaadsete hulka. *Ohtlik juuremädaniku hümenofoor kiuline ja sitke. Torukesed kuni tekitaja *suudab nakatada nii nõrku kui 8mm pikkused, poorid roostepruunid, terveid puid: tunnused: 1)moodustab asetsevad ebakorrapäraselt kuid mitte
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud – esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik).
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristust...
liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks. Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega.
45 13.3 Nõlvade pindala ja haljastamiseks vajaliku kasvukihi mahu määramine h c a Pindala leidmine: h = 0,50 m (kõrgusest on maha lahutatud asfalti kalle) a=3m c = 3,04 m Nõlva pindala = 2 * 3,04 *3000 = 18250m2 Ruumala leidmine: Mulda pannakse 10cm ehk 0,1m 18250*0,1=1824m3 46 14. MAHUARVUTUSTE KOONDTABEL All amounts in EEK / Kõik maksumused EEK Item No./ Unit prices / Amount /
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees o...
Jõevähk on lahksuguline loom. Emasvähi tagakeha on laiem kui pearindmik. Isastel valmivad seemnerakud, mille nad kleebivad kokku vorstikesteks ja kinnitavad need emaslooma tagakeha alla. Emasel valmivad sügisel tagakehas munad. Viljastumine toimub vees ja see on kehaväline. Vastsed veedavad talve ema jalgade küljes. Kevadel kooruvad vastsed. Kasvamise ajal kasvab nende selga uus kitiinkest (seda nimetatakse kestumiseks). Suguküpseks saavad jõevähid 10cm pikkuselt. Jõevähki tuleb kaitsta, kuna neile on kehtestatud alammõõt. Alla 10cm pikkusi vähke ei tohi püüda, kuna nad ei ole veel jõudnud järglasi saada. Jõevähi püügiriistade kaudu levitavad inimesed vähikatku. 36.Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Vähke on palju liike. Kõige suurem mageveevähk on jõevähk. Temast suuremad on aga sarnase välimusega homaarid ja langustid, kes elavad soolastes ookeanide madalamates kohtades. Homaari kaal võib ulatuda kuni 9 kilogrammini
Katusealuses oleva välistrepi värvitoonis.lisaks valmistatakse ka valgusplaate. astme kõrgus võib olla max 160mm ja mujal 130mm. Trepiastme Piir kaldse ja lameda katuse vahel on tinglik. Käesolevalt on Plaate on voirnalik kasutada leamadala kalde puhul (alates 5*). laius peab olema vähemalt 300mm. selleks piiriks võetud kalle 10 %, St. 10cm meetrile. Katuslaeks Trepikäsipuu kõrgus astme pinnast peab olema 1m, lasteaedades- nimetatakse konstruktsiooni, mis on ühtaegu nii ruumi laeks kui ka BETOONKATUSEKIVID EST-STEIN (Eesti) 70cm. Käsipuu vaba kaugus seinast/kinnisest piirdest on min 4,5cm. hoone katuseks. Katusekivi toodetakse AS Kunda Nordic Tsemendi tsemendistja Saksa
nende järgi jaotatakse kõrgemad taimed arhegoniaadi ja õistaimedeks. Sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Juhtkimbud vee ja toidu transpordiks. Ainuraksed loomad ehk algloomad: Varem loomadeks peetud ainuraksed loomad. Elavad vabalt või parasiitidena. Heterotroofid, vahel miksotroofid, mobiilsed, pole rakuseina ega kloroplaste, on olemas rakutuum. Sarnased väliselt, mitte geneetiliselt. Läbimõõt 0,005-0,5-2-5mm fosiilsetel vormidel kuni 10cm. Rakus palju erifunktsionaalseid organelle, ainulaadsed rakusuu ja ekstrusoomid. Rakumembraan poolläbipaistev, õhuke, vormi muutev, 1-3-kordne, kui tugevdatud mikrotuublitega siis nimetatakse korteksiks või pelliikuliks, paljudel liikidel koda. Võib olla mitu sama/erineva funktsiooniga tuuma. Kulgevad kulendite, viburite, ripsmete abil. Algloomade paljunemine: Mittesuguline pooldumine, jagunemine, pungumine, suguline. Põlvkonniti võib paljunemisviis erineda
Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi: uurimiskaevamised (plaanitud) ning päästmiskaevamised. Euroopas on 90% päästmiskaevamised ja 10% uurimiskaevamised. Kaevamise koht ruudustatakse ära 1x1m kaupa. Nende abil lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kasutatakse labidaid, kühvleid, pintsleid, kellusid. Kõike joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse loodusliku pinnaseni, mis oli elutegevuse all. Kameraaltööd Leidude puhastamine ja konserveerimine.
on ringsagedus? Lahendus: Sagedus a) Võnkepe iood = (sest 1Hz = b) Ringsagedus ehk nurksageduse leiame valemi abil 2 * 3,14 * 4,2* rad/s 27. Võnke mpli uud on m võnkumi e gedu Hz Ki ju d võnkuv punk i liikumi võ nd x f Leid f j hälve pä he ke mil lgf i võib luged nullik Kui pik j möödude on hälve m? Lahendus: Võnke mpli uud = 10cm = 0,1 m ja sagedus Hz = 0,5 A vu me välj nu k gedu e rad/s a) Kui t=1,5 s ja algfaas φ Faas ω φ π ja Hälve b) Kui x=7,1 cm = 0,071m 0,071= in π in π π in t= s 28. Sumbum ul võnkuv pillikeele mingi punk i mpli uud on mm võnkumi e gedu
Keraamilised potid (kala fermenteerimiseks) c. Asustus paikne, 4,5 perega 100-200km2 d. Elasid vee ääres 3. Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur) a. Infogermaanid, idakultuurist vähe geene, võimalik vägivaldne vallutus b. Maa 10-20km2 c. Karja- ja teraviljakasvatus (sead, kitsed, veised, lambad, nisu, kaer, oder, lina) d. Vilju kasvatati õlleks e. Inimeste arv suurenes, naised jäid 5cm, mehed 10cm lühemaks 2000 e.m.a inimesed kadusid, lokaalne katastroof Soomest Kreekani Suhted kiviajal: • Hõimu-/sugukonnasisesed o Ürgdemokraatia – võimuinstitutsioonid puuduvad, kõik ei ole võrdsed (saaki ei jagata võrdselt) o Kärajad – tähtis probleem, mida peab arutama, otsust ei võeta enne vastu, kui kõik on nõus. • Hõimudevahel o Veritasu
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
Vajadus tekkis 1925 kui liikusid esimesed bussid, nende läbipääsemine tekitas vajaduse. 1929 saadi niikaugele, et igas maakonnas oli veoauto ette kinnitatav sahk. Kui 1936 eraldati lumetõrjeks 39000,- siis 37/38 juba 213000,-. Eks selline asi pärssis kogu arengut, kui ei olnud võimalik läbida, siis ka ei sõidetud ja ei vahetatud kaupu jne. Saabus aeg korraliseks lumekoristuseks. 39/40 nähti ette hoida lahti 1420 km . Norm oli, et 10cm lund teel on ok. Teedemajandamisega oli seotud 31/32 125 inimest. Teemeister pidi olema paberitega mees. Tpi alustas õpetamisega 1958. Esimese vabariigi algusaastatel elavnes, kuid majanduskriis tõmbas sellele kriipsu peale, 1932 oli teid 23439 km millest enamus kruusateed, kivisillutist 402 km. Materjale veeti kaugelt ja töödeldi käsitsi 1928 töötas 8 kivipurustit. Asfalt 1923 esimene 180m Tallinn Narva mnt asfaltkate. 1926 alustati katseid põlevkivibituumeniga.
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (org aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb mullaprofiili kujunemine. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks – tüsedus – koostis – lagunemise aste – segunemine mineraalse kihiga Metsakõdu on reeglina kuni 10cm tüsedune. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (10- 30cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui org aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: - fermentatiivsed metsakõdud – viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist. Et kastmisvesi laiali ei valguks, tuleb pärast istutamist mõlemale poole hekirida teha mullast väikesed vallid. Rajatud hekk vajab mitu korda kastmist ka järgmisel suvel. Eriti oluline on multsida rajatud heki alust maariba. Multsikiht võiks olla olla 5 kuni 10cm paksune. Seenhaiguste esinemisel tuleb pritsida seenhaiguse vastase preparaadiga. Taimedest on võimalik parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil. Talvekaitset harilik kukerpuu ei vaja (Soovik 2011). Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris ja kuna marjad kasvavad kobaras on neid lihtne korjata (Pedaste et al 2005).
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
hulgas Kirju Valged laigud Tiigerkirju Valgel põhivärvusel täpid või vöödid Valge valged Märgised Märgisteks nimetatakse valgeid kehapiirkondi. Enamasti on need pea piirkonnas ja jäsemetel. Märgised on kultuurtunnuse alused. Kohalikud tõud: hiirjas, võik, kõrb. Otsmikul asuvad märgised 1. Kübe märgise läbimõõt kuni 0,5cm 2. täpp 0,5-4cm 3. täht 4-10cm 4. laik üle 10cm Otsmikul ja ninal asuvad märgised 5. Kriips märgis on kuni 2 sõrme laiune 6. Kitsas lauk 2-3 sõrme laiune 7. harilik lauk 3 sõrme laiune 8. lai lauk üle 3 sõrme laiune 9. päits märgis ulatub ümber silmade põsele ja palele Jalgade märgised Jalgade märgised täheldatakse üles nende ülatuse järgi. Karvapöörised antakse sünniga kaasa. Vanuse määramine Vanust määratakse hammaste järgi. Kihvad tulevad hobustel 5-aastaselt
nivelleerimisraamatust. Pikiprofiili konstrueerimiseks kantakse punktide kõrgused valitud vertikaalmõõtkavas vertikaaljoonte abil tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutab maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tinghorisondile valitakse kõrgus sõltuvalt maapinna kõrgustest nii, et ta oleks võrdne kümne meetri kordsega ja et profiili madalaim punkt jääks tinghorisondist umbes 10cm kõrgusele. Tinghorisondi kõrgus kirjutatakse tema algusesse. Profiili koostamise hõlbustamiseks joonistatakse välja graafiline vertikaalmõõtkava, millele kirjutatakse juurde kõrgused iga cm tagant. Alati on üks laiem riba, kus antakse trassi sirged ja kõverad ja nende andmed. Rea keskele tõmmatakse sirgjoon, mille peale kirjutatakse lõigu pikkus ja suund. Kõverate algused ja lõpud märgitakse piki piketaazijoont ja saadud punktidest tõmmatakse vertikaaljoon trassi sirgeni
Tüüp jaguneb alltüüpideks: liik ja erim. Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad, klibumullad, veerismullad. I Tüüp Karbonaatsed mullad K. On mullad, mis on kujunenud välja lubipael või rähnmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad Kh on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht <30cm. Paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt põuakartlikud ja väheviljakad. a) Kh' väga õhukesed alla 10cm peeneseline kiht AD b) Kh'' õhukesed alla 20cm c) Kh''' keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on hästi tuuleõrnad 2) Rähksed mullad K hästi laialt levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Lubipaas on kaetud valkjas halli rähnmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla pinnalt. Viljakus väga erinev. a) K' väga õhukesed A C 2 b) K'' õhukesed
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitum...
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administr...
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
kinnitatakse puutikuga. Hautatakse. 22. Kuidas valmistatakse pajapraade? 23. Kuidas valmistatakse naturaalseid kotlette? Ilma lisanditeta. Hakklihale lisatakse leiget vett ja maitseained. 1 kg lihale lisatakse 200g vett. Vett lisatakse osade kaupa, massi hoolikalt kloppides, kuni see muutub sitkeks. 24. Kuidas valmistatakse linnufillekotlette? 25. Kuidas valmistatakse hakkrulaade? Lihthakkmassist täidiseta või tõidisege suur päts läbimõõduga 10cm. Täidisega hakk- Rulaadi vslmistamiseks laotakse hakkmass märjale kangale 1,5cm paksuse kihina, Asetatakse sellele täidis ja keeratakse kanga abil massi ääred peale. Liitekohale vormi- Takse märgade kätegs ,,õmblus". Pannile asetatakse hakkrulaad ,,õmblusega" allapoole, vormitakse märgade kätega ja torgatakse sisse mõned lohud. 26. Kuidas keedetakse keeli? Kaabitakse puhtaks, pestakse, soolatakse, lõgatakse keele külgedele sisselõiked ning hõõrutakse jämeda soolaga
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjel...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
We sell/make .................................. They range in price from ................ to .................. They are available in ....................................... They are made of ............................................ They come in ..................... sizes. They are guaranteed for .................................... Weights and measurements 1 How wide is it? It's 30 centimetres ..... It's 30 cm in width. 2 How long is it? It's 10cm ........... It's 10 cm in length. 3 How high is it? It's 20cm ............ It's 20cm in height. 4 How deep is it? It's 15cm .......... It's 15cm in depth. 5 How heavy is it? It weighs 50kg. It's 50kg in weight. Materials plastic glass fibre glass wood paper tin rubber gold brass concrete cardboard aluminium porcelain canvas cotton silk metal Write down the product information Price: ..............................................................
Sipsik SEEDETRAKTI HAIGUSED Kirjelda seedetrakti ealisi iseärasusi lapseeas. Looteeas on seedetrakt steriilne •10-20h pärast sündi hulgaliselt mikroobe •Rinnapiimatoidul - peamiselt piimhappebakter •Sega ja/või kunstlikul toidul – segafloora (soolekepike) •Süljenäärmete sekretsioon on esialgu vähene (↑ 4.-5.kuust) •Nn füsioloogiline süljevoolus Toidu tagasiheide – söögitoru sulgurlihase transitoorne lõõgastumine •Söögitoru VS 10cm, TK 25-30 cm •Magu horisontaalne Mis on füsioloogilise GÖR-i olemus ja tunnused? Füsioloogiline GÖR (gastroösofageaalne refluks). Esineb tervetel lastel, eriti esimestel elukuudel pärast toitmist. Tekib äkki, ilma iivelduseta ja ebameeldiva aistinguta; Väheste toidumasside väljumine toimub kergelt, kiirelt; Lapse üldseisund, emotsionaalne toonus ei muutu, ei häiru. Missugused tegurid soodustavad toidu tagasiheidet? Ebaregulaarne toitmine, ületoitmine, vaegtoitmine,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
Esimesel talvel pärast istutamist on soovitav taim talveks katta, hiljem ei ole seda enam vaja. Perele piisab ühest-kahest taimest. Paljundamine - Paljundab ennast suurte tugevate seemnetega, algsest kasvukohast kaugele ja looduslikesse kooslustesse ei levi. Kunstlikult saab paljundada juurte jagamise teel. Saagi kogumine õrnu lehti võib kogu suve läbi korjata ning kasutada värskelt või kuivatatult. Kui taim maha lõigata umbes 10cm kõrgusel mullapinnast, võrsub ta kiiresti uuesti. Ka juuri kasutatakse toiduvürtsina. Kasutamine maitsetaimena - Paljudele on leeskputke maitse tuttavamgi kui nimi. Leeskputk on nimelt üks põhilisi maitseaineid puljongikuubikutes. Kuivatatud juuri kasutatakse maitseainena toiduainetetööstuses. Värskeid lehti võib tarvitada ka salatites. Nii kuivatatud kui värsked lehed sobivad suppide, pajaroogade, riisi, makaronide ja paljude muude roogade maitsestamiseks
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
panevad. Liiguvad üksteisest eemale(uus ookeaniline maakoor tekib juurde), või koonduvad(ookeani keskmäestikes). Subduktsioonivööndid (üks laam sukeldub teise alla, vahevöösse; alati on selleks ookeaniline maakoor, nende kohale tekivad vulkaanid, mille magma sisaldab palju vett -> purskuvad vulkaanid(rõhk väiksemaks -> vee ruumala suuremaks -> plahvatus). Süvikud on subduktsioonivöönditega seotud. Liiguvad väga aeglaselt, 10cm aastas. Mandriline maakoor: Tektooniline = orogeenne vöönd Atektooniline = kraaton Kilbid (lähim, Balti kilp, FIN+SWE) Platvormid (Eesti on Ida-Euroopa platvormil) 4.Maa geoloogiline minevik. On nähtav mandrilise maakoore hiidmandritelt. 5.Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). 6.Maavärinad, magnetism ja vulkanism. 7.Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. 8
Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
