Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus...
aprillil käisin Tallinn Music Week'i raames toimuval muusikafestivali Sweet Spot'i õhtul Telliskivi Rohelises saalis eesti räpparit Reketit kuulmas. Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele järgnesid nominatsioonid Eesti Muusikaauhindade galal...
Liiguvad üksteisest eemale(uus ookeaniline maakoor tekib juurde), või koonduvad(ookeani keskmäestikes). Subduktsioonivööndid (üks laam sukeldub teise alla, vahevöösse; alati on selleks ookeaniline maakoor, nende kohale tekivad vulkaanid, mille magma sisaldab palju vett -> purskuvad vulkaanid(rõhk väiksemaks -> vee ruumala suuremaks -> plahvatus). Süvikud on subduktsioonivöönditega seotud. Liiguvad väga aeglaselt, 10cm aastas. Mandriline maakoor: Tektooniline = orogeenne vöönd Atektooniline = kraaton Kilbid (lähim, Balti kilp, FIN+SWE) Platvormid (Eesti on Ida-Euroopa platvormil) 4.Maa geoloogiline minevik. On nähtav mandrilise maakoore hiidmandritelt. 5.Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). 6.Maavärinad, magnetism ja vulkanism. 7.Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. 8...
Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tulleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel,et maaksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Soobib nii põlluna,rohumaana kui ka metsamaana. [6] 3.2 Gleistmullaga 6 Gleimuld on alaliselt liignisked mullad,mille ülemine horisont on toorhuumuslik ja/või maapinnal lasub alla 10cm tühsedusega turbaharisont. Mullaprofiil on tugevasti gleistunud: selles on kas G-horisont või liithorisont,mis sisaldab ka G-horisont. [6] Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas paealsete,rähksete, küllastunud või küllastumata gleimuldadega Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne...
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm ...
2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga. Puistetihedust määrati järgmise valemiga: Valem 4.1 Puistetihedus m1 m 0 1000 V - puistetihedus [kg/m3] m - anuma mass [g] m1 - liiva ja anuma mass [g] V - anuma maht [cm3] 2 Arvutus: 1713.2 215.8 kg...
Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad....
Paksu lume korral temperatuuri ööpäevased kõikumised sageli ei ulatugi maapinnani, rääkimata siis pinnasest. 53. Mis on tegevkiht ja kuidas seda iseloomustatakse? Tegevkihiks nim seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Taimkattega pinnase puhul loetakse tegevkihiks ka taimkatet ennast. 54. Millisel kuul on mullatemp 10cm sügavusel Eestis kõrgeim? Juuli 55. Kirjelda pinnase külmumise käiku Eestis. 56. Millised on mullavee liigid? 1. keemiliselt seotud vesi 2. füüsikaliselt seotud vesi 3. veeaur 4. vaba vesi 57. Millised on mulla hüdroloogilised konstandid? 58. Kirjelda mullaniiskuse aastast käiku. Külmal aastaajal veevaru mulla ülemistes kihtides suureneb vastavalt mulla järjest sügavamate kihtide külmumisega. Varakevadel, mil lumest vabanenud põlluosadel mulla ülakiht sulab, on veekadu...
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristust...
M' T1-T2-T3 Halvasti lagunenud turvas, keskmiselt lagunenud turvas, väga hästi lagunenud turvas. Ülekaalus väga hästi lagunenud turvas. T horisonti 30-50cm. MULDADE OMADUSED Põllumassiiv on üsna korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Leostunud gleimuld Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT , metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T- horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine. Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG)...
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm...
problemaatilisem. · Epiduraalselt 20-25% vähem ravimeid, kuna epiduraalselt palju rasvkudet. · Spinaalanesteesia ettearvamatu blokaadi kõrguse arenemise suhtes. ANESTEESIA ISEÄRASUSED Üldanesteesia: · Lipofiilsete (rasvlahustuvad) ravimite (barbituraadid, bensodiasepiinid) jaotusruumala oluliselt suurenenud. · Hüdrofiilsete ravimite jaotusala jääb samaks. · Ravimite annused peavad olema korrigeeritud, kuna lihasmass, veremaht ja SMM on muutunud. · Induktsioon PEEP 10CM H2O. Hingamisreziim IBW 6-8 ml/kg, PEEP 10-15 cm H2O. · Desfluraan või sevofluraan sobib, mitte kunagi isofluraan. ANESTEESIA ISEÄRASUSED Ravimid: ANESTEESIA ISEÄRASUSED KÜSIMUSED?...
Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
Asustus paikne, 4,5 perega 100-200km2 d. Elasid vee ääres 3. Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur) a. Infogermaanid, idakultuurist vähe geene, võimalik vägivaldne vallutus b. Maa 10-20km2 c. Karja- ja teraviljakasvatus (sead, kitsed, veised, lambad, nisu, kaer, oder, lina) d. Vilju kasvatati õlleks e. Inimeste arv suurenes, naised jäid 5cm, mehed 10cm lühemaks 2000 e.m.a inimesed kadusid, lokaalne katastroof Soomest Kreekani Suhted kiviajal: • Hõimu-/sugukonnasisesed o Ürgdemokraatia – võimuinstitutsioonid puuduvad, kõik ei ole võrdsed (saaki ei jagata võrdselt) o Kärajad – tähtis probleem, mida peab arutama, otsust ei võeta enne vastu, kui kõik on nõus. • Hõimudevahel o Veritasu...
Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...
Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. tüsedus, värvus, struktuur, tihesus, ülemineks jne. 19. Mullaprofiili horisondid. 1) orgaanilise aine akumulatsioon O-metsakõdu. mulla pinnale ladestunud org ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10cm . O1-halvasti lagunenud org aine O2-keskmine O3-hästi A-huumushorisont. Tumeda värvusefa:tekkinud parasniiskestes, kuivades või ajutiselt liigniiskestes tingimustes mulda ladestunud org aine mõjul. Koosneb nii mineraal kui ka org ainest. Ülekaalus mineraalosa, millega on seortud org aine. Huumusesisaldus enamasti 1-6% AT-toorhuumuslik horisont. Tekib liigniiskestes tingimustes org aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org...
3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruuma...