Q 1C m Kus: V E elektrivälja tugevus. Ühik 1 m Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga: Q E= 4 a r 2 Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. TPT Doris Toos NÄIDE 1-2: Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm. Q E= Antud: 4 a r 2 Q = E1 4 a r12 = 2,2 r1 = 5cm = 5*10-2m E1= 9kV/m = 9000 V/m r2 = 10cm = 0,1m Leida: E2 9000 * 4 * 2,2 * 0,05 2 Q= 4 * 9 *109 = 5,5*10-9 C Q E2 = 5,5 * 10 -9 * 4 * 9 * 10 9 49,5 V
vajaminevad esemed. Esmaabikarp peab olema kuiv ja puhas ning kõigil seal olevatel rohtudel peavad olema selged etiketid. Kasutatud vahendid ning katkiläinud kaitsekorgiga pudelid ja ampullid tuleb kohe uutega asendada. Autoapteek-iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente. Komplekt on vutlaris ja sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente, miinimumnõuded sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster 8 tk Kinnitusteip 1 tk Des. ainega immutatud tampoonid haava puhast. 6 tk Kolmnurkrätik 1 tk
suhtega E elektrivälja tugevus [v/m] F jõud [N] Q laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga Q V E= m 4 a r 2 Elektrivälja tugevus · Näide Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. 9kV/m Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm. Antud: = 2,2 Q V r1 = 5cm = 0 0,05m 05m E= m E1= 9kV/m = 9000 V/m 4 a r 2 r2 = 10cm = 0,1m , Leida: E2 Elektrivälja tugevus Lahendus Q E= Q = E 4 r 2 4 a r 2 a 9000 4 0, 05 2
L(k)IIItugevasti leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E>15cm. Metsa mullad LI nõrgalt leetunud leedemuld O-(A)-(E)-B-C; A<2cm, E<7cm. LII keskmiselt leetunud leedemuld O-(A)-E-B-C; A<2cm, E=7-15cm. LIII tugevasti leetunud leedemuld O-(A)-E-B-C; A<2cm, E>15cm. Ls sekundaarne leedemuld O-E-A-E-B-C Gleimullad – esineb AT või alla 10cm T horisont Gh´ väga õhuke paepealne gleimuld AT-D Pinnalt või Gh´´ õhuke paepealne gleimuld AT-(CG)-D(g) 30cm ulatuse Gk´´ õhuke rähkne gleimuld AT-CG Gk´´´ keskmise sügavusega rähkne gleimuld AT-BmG-CG 30-60cm Go leostunud gleimuld AT-BmG-CG G(o) küllastunud gleimuld AT-CG, pH>5,6. G(I) küllastumata gleimuld AT-CG, pH<5,6. 60-90cm GI leetjas gleimuld AT-EL(g)-BtG-CG
Sotsiaalministri määrusega on sätestatud miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldi asetsevates struktuuriüksustes. Erinevused esmaabikomplektides on seotud ettevõttes töötavate inimeste arvuga. 3 Esmaabivahendid töökohal: Vahend Miinimum Töötajaid üle 25 Steriilne haavatampoon 10cm x 10cm 2 pakki 3 pakki Steriilne haavatampoon 7,5cm x 7,5cm 2 pakki 3 pakki Steriilne haavatampoon 5cm x 5cm 3 pakki Rullside (laius 10cm) 2 tk 2 tk Rullside (laius 15cm) 2 tk Plaastrid (eri suuruses Vähemalt 12 tk Vähemalt 24 tk
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1 ...
Tallinn, 2006 2 www.riigiteataja.ee/akt/81146 12) isekülmuv külmakompress 1 tk 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk 14) esmaabi andmise juhend 1 tk Autoapteek iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente.3 Miinimumnõuded esmaabivahenditele sõiduautodele ja traktoritele. Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster 8 tk
*Aknapaled ja nurgad tuleb alati tugevdada nurgaliistuga ja nurgaliistu võrk peab ulatuma abiliistuni. *Liistud kinnitatakse võrgu/alusmördiga. Aknapalevõrk peab olema paigaldatud vähemalt 10cm ülekattega muu fassaadivõrgustiku suhtes. *Sirgete nurkade tegemisel kasutatakse nurgaliiste ja võrku. *Nurgaliistuna võib kasutada selleks ettenähtud tugevdatud nurgavõrku. *Nurgavõrk kaetakse täielikult võrgumördiga. *Võrk peab ulatuma vähemalt 10cm üle nurga ja fassaadivõrgu suhtes on nurgavõrgu üleulatus vähemalt 10cm. *Välisnurkade puhul võib kasutada ka näit. alumiiniumist nurgaliiste, kus on võrk juba olemas. *Tsingitud nurgaliist, millel on valge plastserv. Nurgaliistud surutakse võrgumördisse. *Määri võrgumörti isolatsiooni peale võrgu laiuselt. *Mörti võib peale kanda käsitsi või pritsiga. *Kammi mört lahti ja suru võrk mördisse, tasanda. *Võrgu üleulatus peab olema 10cm.
1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine ...
Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga 2. Millise isolatsioonimaterjali puhul kasutatakse täispinnalist liimimist? 3. Kui kaugel peab olema minimaalselt üks isolatsiooni materjali vertikaalne vuuk järgmisest vertikaalsest vuugist? - 10cm 4. Kui suur on armatuurvõrgu ülekate? - 5. Kui kõrge peab olema krohvimise ööpäevane temperatuur? - Vähemalt +5c 6. Kas armatuurvõrk paigaldatakse horisontaalselt või vertikaalselt? - Vertikaalselt, ülevalt-alla 7. Millega täidetakse isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga Tüübeldamine 4. Tüübeldamine Auk puuritakse plaatide ühenduskohtadesse. Puurimissügavus peab olema tüübli pikkus +1cm
SIRBIK Sirbikuid leidub igal pool maailmas.Perekond sirbik kuulub lehtsammalde hulka ja tömpkaanikute sugukonda.Ta on kuni 10cm kõrgune tiheda vaibana kasvav sammal.Värvuselt võib ta olla kollakasroheline, heleroheline ja läikiv.Lehed on sirbikul sügavate pikikurdudega ja tipp on pikalt teritunud.Leheserv on peensaagjas.Varred on suhteliselt nõrgad ja lamavad või tõusvad.Nii varre kui ka okste tipud on kõverdunud.Sirbik paljuneb eostega.Eosed valmivad kevadest suve lõpuni.Ta kasvab kividel,puutüvedel ja ka huumusrikkal pinnal.Mõningatele putukatele on sirbik varjumispaigaks.Eestis on teda vähe ja ta ei ole kaitsvate taimede nimekirjas.
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm
2. Mis on leptonid? 4. Millistest kvarkidest koosneb prooton ja milline on tema laeng? 6. Mis on värvilaeng? 8. Joonista värvilaengu süsteem ja selgita kuidas neid kasutatakse. 10. Mis on kosmilised kiired? 12. Iseloomusta osakeste detektoreid(3) 1. Vastastikmõjusid on nelja erinevat liiki: Gravitatsioon, Tugev jõud, Nõrk jõud, elektromagnetiline jõud. 3. Kvargid on elementaarosakeste sees olevad värvilaenguga laetud osakesed. 5. Neutron koosneb ühest u kvargist ja kahest d kvargist 7. Elementaarosakesed on valged kuna elementaarosakesed koosnevad põhivärvidega kvarkidest(kollane, punane, sinine), mis annavad koos alati valge värvi 9. Vaheosakesed on osakesed, mis on kvarkide vahel üldiselt. 11. Kiirendit kasutatakse elementaarosakeste uurimiseks erandtingimustes. Näiteks on need umbes 10cm laiused ja kuni 15km pikkused.
Võrgu arvestamine Seina kõrgus 3m Seina laius 5m Mitu jooksvat meetrit on teil vaja selle seina armeerimiseks? 15 MEETRIT Välisseina kihid: seina kõrgus 3000mm Välisseina laius 7,5m Uks 2100mm x 1000mm ; aken 1000mm x 1000mm vahtpolüstereeni kinnitussegu vahtpolüstürool EPS 100mm = 10cm võrgu kinnitussegu tüüblid Serpo 395 (6tk/m2) armeerimisvõrk 1200mm (100mm ülekattega) välisnurga ja sisenurga tugevdus 2,5m nakkekrunt viimistlussegu Kasutatavad kulunormid: Serpo 405 (410) (25kg) vahtpolüstüroolplaatide kinnitamiseks- 6kg/m2 Serpo 410 (25kg) võrgu kinnitussegu ~ 4kg/m2 (teine kiht ½ õhem) Serpo Primer 425 (1;3;10;201) nakkekrunt ~ 0,21/m2 Serpo Scratch 435 (25kg) viimistlussegu (2 mm tera) ~3,5 kg/m2
Hoida laste eest kättesaamatult. Toode on vedela konsistentsiga, kuid pakendit raputades muutub vahuks. Enne kasutamist proovida ainet väikesel tähelepandamatul kohal, et kontrollida materjali vastupidavust. Eriti ettevaatlik tuleks olla sameti, velveti ja siidi puhastamisel. Toode sobib vaipade, pehme mööbli ja autoistmekatete puhastamiseks. Esmaslt tuleb pind tolmuimejaga puhastada, mööbliesemetel jalad kinni katta. Purki tuleb korralikult raputada ning pritsida 10cm kauguselt ühtlane vahukiht puhastatavale pinnale. Korraga soovitatakse töödelda 1m2 suurust pinda. Vaht hõõruda märja käsnaga puhastatavale pinnale. Lõpuks harjata pind ühesuunaliste liigutustega, et karv jääks püsti. Lasta kuivada 2-4 tundi, võimalusel üle öö. Vanish Oxi Action Spray – vaibapuhastusvahend Toode on spreipudelis. Toodet tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida toote
Teise katse kirjeldus ja lahendamine: Sipelgapesa temperatuuri uurimiseks läks vaja järgmisi vahendeid: termomeetrid maapinna ja õhu soojuse mõõtmiseks, kell ja pliiatsid. Erinevalt inimestest hoiavad sipelgad oma ümbrusega sama temperatuuri. Et uurimustööd läbi viia, pidi uurija sipelgapesa temperatuuri mõõtma sipelgapesa viiest erinevast kohast. Mõõda maapinna temperatuuri sipelgapesa lähedal oli 6 kraadi, sipelgapesa päiksepoolsemast küljest ja maapinna umbes 10cm ulatuselt sipelgapesas oli 11 kraadi, varjupoolses küljes oli 17 kraadi ja kõige kõrgem temperatuur oli 10cm ulatuses sipelgapesa sees. Kogu uurimustõõst selgus, et sipelgate elu ei ole kerge, kuna nad peavad ise ehitama kogu oma suure maja ja selleks, et nende pesad oleksid soojad ja korralikud ning, et keegi neid lõhkumas ei käiks peavad nad ka valima selleks õige koha. Uuringu tulemused olid head, isegi paremad kui autor oli lootnud. Kasutatud kirjandus: http://www.studioviridis
soovitakse valmistada võimalikult suure ruumalaga kaaneta kast. Selleks lõigatakse nurkadest ära võrdsed ruudud ja painutatakse ääred üles nii, et moodustuks kasti külgpind. Leidke äralõigatavate ruutude külje pikkus. Lahendus. V=Sp*h= (60-2x)²*x= 3600x-240x²+4x³ x x V´=3600-480x+12x² |=0 MAX KOHT! x²-40x+300=0 x=(40±20):2 x1=30 ja x2=10 V: Ruudu külje pikkus on 10cm. 7. (10p) Puhkekompleksis on 20 puhkemaja, iga maja nädalaüür on 400 eurot. Kui puhkemaju juurde ehitada, siis kasutajate mugavus langeks. Seetõttu tuleb koha pidajal iga uue maja ehitamise korral üürihinda 10 euro võrra langetada. Missugune arv puhkemaju annab maksimaalse võimaliku nädalakäibe ja kui suur see on? Lahendus. Käive=majade arv*üür x- puhkemaju juurde 2 y=üürihind alla
või tapab saagi. Elektriangerjal peaaegu puuduvad hambad, seega võib arvata, et ta neelab saagi alla. Elektriangerja paljunemise kohta pole praktiliselt mingit teavet. Pole õnnestunud veel ka selgeks teha selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks teha. Võimalik, et elektriangerjad kasutavad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Mingil ajal kaovad angerjad vaateväljast ja ilmuvad teatud aja möödudes välja, saatjateks umbes 10cm pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud.
Veereziim Läbiuhteline Tasakaalustatud Auramise ülekaaluga Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb. aurustub, ...
Tarantel Kaspar- Eerik Maarand 10.L Tallinna Nõmme Gümnaasium Ehitus Tarantlite suurus võib ulatad sõrmeküüne suurusest kuni õhtusöögi taldriku suuruseni jalad välja sirutatuna. Olenevalt liigist, keha pikkus tarantlitel on 2.5cm-10cm, jalgade ulatus 8cm-30cm. Mõni suurim tarantli liik võib kaaluda üle 85g(suurim the goliath birdeater Venezueelast ja Brasiiliast väidetavalt kaalub 150g). Sündides on mehed pikemad ja naised kogukamad. Levik Suures osas tarantli liigid esinevad lõuna ja lääne Ameerika osades, Ameerika keskel ja läbinisti Lääne Ameerikas. Teised liigid esinevad Aafrikas, suures osas Aasias ja läbinisti Austraalias. Euroopas osad liigid esinevad Hispaanias, Portugalis, Türgis, Itaalias ja Küprosel. Paljunemine Suur ja pikk...
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...
ANATOOMIA 22 LOENG 31.10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused: 1) Peristaltika lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina ringlihased ja jämesoole poole jääva laine osa ringlihased lõtvuvad ning valendik omandab suurema läbimõõdu ja lükkavad soolesisaldise laienenud ossa. Lai...
Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid. Märjad ruumid on vannituba, dušš dušširuum, iruum, sauna leili- leili- ja pesuruum. Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2 1 Niisked ja märjad ruumid Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud Seina- ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavat ...
18. 100% --- x õpilasat 75% --- 18 õpilast Ristkorrutisena saame, et x = 18 : 75 · 100 = 24 õpilast 19. 12 + 7 + 11 = 30 30 : 3= 10 on arvude aritmeetilin keskmine 20. Ülesanne lahendatakse valemi S= kh põhjal. Kindlasti tuleb teha teisendusi. 1) k= 7cm ja h= 6 cm S= 42cm 2) k= 2dm ja h= 4cm S= 60cm ehk 6dm 3) k= 2,3 m ja h= 10dm S= 230dm ehk 23 m 4) k= 10cm ja h= 1,2 m S= 120m 21. Mediaanid lõikuvad kõik ühes punktist, mis jaotab mediaani kaheks oskas nii, et tipupoolne osa on kaks korda pikem küljepoolsest osast- see on reegel,mis aitab ülesannet lahendada. 1) 24 : 3= 8 8 + 8= 16 16cm ja 8cm on mediaan jagatud lõikepunktist 21 : 3= 7 7 + 7= 14 14 cm ja 7 cm on mediaan jagatud lõikepunktist 2) 18 : 3= 6 6 + 6= 12 12cm ja 6cm on mediaan jagatud lõikepunktist
Bituumensindlitest katus Aluseks on laudis või ehitusplaat. Katusekatte alune peab olema välisõhuga ventileeritav. Puitkatused Lauad peamiselt katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullikate. Katuse naelutamisel kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid Laastukatus Mänd, haab, kuusk, lehis. 10cm/50 aastaringi Laastu pikkus 60...75cm, laius 7...12cm, paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks 50cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub umbes 100 laastu. Silindkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12cm. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Katus tehakse kolmekihiline. Kinnitus: puuritud auk+nael. Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata. Katused ja nende ehitus: vabakandev püstkatus Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruumi jääb vabaks kandvatest
koduloomadele äärmiselt ohtlikud. Enamike surmavate ämblike mürgisus pole aga täpselt teada. Nende hulgas sisaldab Phormictopus'e mürginääre mürki, mille hulk on küllaldane 20 hiire surmamiseks. Teatakse, et busmanid Lõuna- Aafrikas kasutavad nooleotste mürgitamiseks selle perekonna ämblike mürki segatuna amarüllise sibula mahlaga. Kuigi tapikuliste hulka kuuluvad kõige suuremad (linnutapiklased, üle 10cm pikkused karvased ämblikud), ei ole paljud nendest inimesele mürgised. Surmavaks osutuvate tapiklaste liigid paiknevad peamiselt Lõuna-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja mujal troopilisematel aladel. Pärisämbliklaste alamseltsi kuuluvatest keraämbliklastest on mürgine ämblik karakurt (Latrodectus mactans tredecimgattus), kes pesitseb Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmi stepivööndis ja Vahemeremaades. Karakurdi hammustus on 15 korda tugevam lõgismao mürgist
The Destroying Angel is more plentiful in mountainous areas and grow in or near the edges of woodlands. They can also be found on lawns or grassy meadows near trees or shrubs. 0 Destroying Angels usually appear in July, August and September. Immature specimens of A. virosa resemble several edible species commonly consumed by humans, increasing the risk of accidental poisoning. Description of Destroying Angel 0 Caps of the Destroying Angel are 5 to 10cm in diameter, pure white, and without any marginal striations. The cap is initially egg- shaped or occasionally almost flat. Amanita virosa gills are white, free and crowded. 0 Stems of Destroying Angels are 9 to 15cm tall and often slightly curved; pure white and fibrous with fragile ring high up on the stipe. 0 Symptoms of poisoning by Amanita virosa 0 It contains the highly toxic amatoxins, as well as phallotoxins
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm ...
Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses. 37. Harilik lodjapuu Viburnum opulus Kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne-Siberis. Kodumaine liik. 3-4m kõrgune põõsas. Niiskem kasvukoht ja poolvari. Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, jämedahambulised, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Õied õisikutes kuni 10cm, valged, roosakad. Õitseb mais-juunis. Viljad kerajad, kuni 1cm, erepunased, söödavad. Valmivad august-september. Vilju kasutatakse keediste valmistamiseks. 38. Perekond kikkapuu Kikkapuu perekonda kuuluvad ühekojalised, heitlehised või igihaljad puud, põõsad või puitunud varrega liaanid. Lehed elliptilised, peensaagjad või terveservalised. Õied kahesugulised, väikesed, rohekad, valkjad või roosakad asetsevad õisikutes või üksikult
than the continental climate characteristic of the same latitude. The temperature in the summer months (June September) is typically 15ºC...18ºC and in winter 4ºC...5ºC. Estonian weather offers many surprises. Temperatures may fluctuate by 20ºC. In the early morning the thermometer might read 12ºC and by afternoon it may already be 10ºC. Although it doestn't always snow in winter, there tends to be about 10cm of snow on the ground consistently from late December through to the beginning of March. Often, at the end of October till the end of November, when it is quite cold there already, it hails. Hailstones are almost as big as pin's head. It very often sleets in winter because of too warm temperature. Snow melts before it reaches the ground. Sometimes, in the middle of October, you can see coat of frost on the ground in early morning. This is the sign of that the winter is soon coming
..1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter. Käbide kasvamine ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja kestab
VEESOONTE OTSIMINE Miko Saviauk MTT2 Kunagi sai meil kodus veesooni otsitud ja selleks soovitati kasutada niidi otsa pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurg...
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel.
materjalidest. Vee ja orgaaniliste ainete rikas. Tuhavaene TURBAHORISONT (T) soomulla horisont. Muld põhjavee kõrge taseme tõttu suurema GELISTUNUD HORISONT (CG) osa aastast märg. Esineb õhupuudus. MAAILMAMULLAD TUNDRAVÖÖND Mullateke aeglane. Tüsedus alla 10cm. (tundra gleimuld, turvastunud gleimuld) Soostumine ja turvastumine. OKASMETS Keerukad mullad. Veereziim läbiuhteline. (kõduhorisont, väljauhtehorisont) Leetumine. LEHTMETS Ei teki tüsedat kõdukihti. Korralik huumus- (huumushorisont) horisont. Ei toimu väljauhtumist. Pastelse pruunika tooniga.
Muusika retsensioon Victoria Talpsepp 10B 7. aprillil käisin Tallinn Music Week'i raames toimuval muusikafestivali Sweet Spot'i õhtul Telliskivi Rohelises saalis eesti räpparit Reketit kuulmas. Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele järgnesid nominatsioonid Eesti Muusikaauhindade galal....
INIMESE AINEVAHETUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. ...
8 Monteeritav rb. karkass Talad h Ristkülikristlõikega talad: tüüplaiusega a Lõugtalad: 30…70cm, keha laiusega 30…70cm, tüüpkõrgusega 50…120cm Itüüpkõrgusega ja HI talad: sammuga tala50…120cm, 10cm, keskosas soovitatavadkülgedelt sammuga ristlõike b vähendatud 10cm). Kompostiit ristlõikega, mõõdudLõugtalad ontalad: 40x60, võivad 40x70,vöö
hakkavad uued kasvama moodustumise ajal Eelviljad: ei sobi ristõielised Väldi liiga tihedat istutamist vett) kõrvalvõrsed 15-20 päeva Tuleb koristada kiirest, Õisikut varjutada ei ole vaja Väldi liiga sügavale Ei vaja varjutamist Lõigatakse umbes 10cm muidu hakkab õitsema Põua perioodil on oht et istutamist Ohtlik kahjur kapsakärbes pikkuse varrega hakkab kiiresti õitsema Õied halvendavad maitset,
Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männipuud tugevalt ja säilub ainult võra tipuosa. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). 03.11.2009
- toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82 - kahjulik kui satub organismi - võib kaasneda gammakiirgus - levib õhus kuni 10cm kaugusele - kasutatakse suitsuandurites Beetakiirgus - kiirguvad osakesed on elektronid, millel on suhteliselt väike mass ja negatiivne laeng - levib õhus mõni meeter - kiirgust peatab plastik, alumiinium, klaas, puit jne - tungib läbi naha pealiskihi (tekivad põletushaavad) Gammakiirgus
- toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82 - kahjulik kui satub organismi - võib kaasneda gammakiirgus - levib õhus kuni 10cm kaugusele - kasutatakse suitsuandurites Beetakiirgus - kiirguvad osakesed on elektronid, millel on suhteliselt väike mass ja negatiivne laeng - levib õhus mõni meeter - kiirgust peatab plastik, alumiinium, klaas, puit jne - tungib läbi naha pealiskihi (tekivad põletushaavad) Gammakiirgus
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida)
Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida)
Sugukondlased: kärnkonlased Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina. Liigid: harilik kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn. o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
1. VNaOH = 11,11 cm3 2. VNaOH = 11,01 cm3 3. VNaOH = 11,04 cm3 11,11 + 11,01 + 11,04 33,16 = = 11,05 Aritmeetiline keskmine : 3 3 Katse arvutus. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. V NaOH C M , NaOH C M , HCl = V HCl VHCl = 10cm = 0,01dm3 3 CM, NaOH = 0,1004mol/dm3 VNaOH = 11,05 cm3 = 0,0111dm3 mol 0,0111dm 3 0,1004 C M , HCl = dm 3 = 0,1114 mol 0,01dm 3 dm 3 Töö käik. B. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 1. Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks
RINGJOON JA SELLE PIKKUS. RINGI PINDALA Matemaatika 6.klass Uued mõisted (ehk millest täna räägime) Ringjoon Ringjoone raadius ja diameeter Ringjoone kõõl ja kaar Ringjoone pikkus Ringi pindala Arv Ringjoon Märgime tasandile (vihikulehele) punkti O. A Võta sirkli haarade vahele mingi pikkus ja pane sirkli teravik punkti O O ning tõmba joon. C Punkti Tekkis O nimetatakse geomeetriline ringjoone kujund keskpunktiks. ringjoon. B Märgi Mõõda OAringjoonele nende = ...... punktid punktide A, B ringjoone OB =kaugus ...... jaOC ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
