KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
Õppejõu loeng algas tavaliselt juba kell kuus hommikul ja seisnes eelnevalt määratud õppetüki õppimisest. Pärastlõunane tund seisnes tavaliselt töötamises tekstiga, mis kraadi saamiseks otseselt vajalik polnud. Õppetöö algas tavaliselt oktoobris ning lõpes lihavõttepühadeks. (Singman 1999: 205) 1.1.KOKKUVÕTE Alates X sajandist hakkas Euroopas tekkima üha enam ülikoole, lisaks referaadi 1. peatükis käsitletud Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolile avati 1096 Oxfordi ülikool, 1175 Modena ülikool, 1208 Palencia ülikool, 1209 Cambridge´i ülikool jne (Wikipedia 2). Kuigi geograafiliselt asusid ülikoolid üle Euroopa ja nagu võis näha ka kolme ülikooli kirjeldusest, oli igal koolil oma spetsialiseerumine ning eripära, kuid kindlasti esines ka ühiseid jooni, milledest nii mõnigi on mainitud referaadi teises peatükis, mis käsitleb pisut põhjalikumalt Pariisi ülikooli keskajal.
Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja ...
lähtekohaks ."Aga võib-olla on siiski parem, ja isegi meie kohus tõe nimel, loobuda sellest, mis on lähedane, eriti kui oleme filosoofid, tarkuse armastajad. Sest ehkki mõlemad on armsad, tuleb tõde enam austada."7 .Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. Sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. 4 Ibid, 478 a. 5 Ibid, 370 b ja 370c. 6 Ibid, 473 d. 7 Nikomachose eetika 1096 a. Mõned aastad pärast Platoni surma sai Aristotelesest Aleksander Suure õpetaja. Pärast tema õpilase troonile asumist lõi Aristoteles Ateenasse filosoofiakooli Lykeion. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest ja kunstist,spordist. Kusjuures ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
w 456 416 456 72 0 w 456 72 1368 56 0 w 1368 56 1368 312 0 w 1368 312 1472 312 0 w 432 608 448 608 0 w 448 608 456 608 0 w 464 608 456 608 0 w 464 608 464 80 0 w 464 80 1296 64 0 w 1296 64 1360 64 0 w 1360 64 1360 448 0 w 1360 448 1472 448 0 x 73 639 101 642 0 24 A3 x 67 687 96 690 0 24 B3 w 208 80 440 80 0 w 1352 80 1352 208 0 w 1472 208 1352 208 0 w 656 88 440 88 0 w 440 88 440 80 0 w 1352 80 1352 72 0 w 656 88 1352 72 0 w 216 256 472 256 0 w 472 256 472 96 0 w 472 96 784 96 0 w 784 96 1096 88 0 w 1096 88 1344 80 0 w 1344 80 1344 344 0 w 1344 344 1472 344 0 w 208 440 472 440 0 w 472 440 472 792 0 w 472 792 1328 792 0 w 1328 792 1464 792 0 w 1464 792 1464 480 0 w 1464 480 1472 480 0 w 216 632 480 632 0 w 480 632 480 784 0 w 480 784 616 784 0 w 616 784 1000 784 0 w 1000 784 1448 784 0 w 1448 784 1448 552 0 w 1448 552 1448 72 0 w 1448 72 1472 72 0 x 68 492 97 495 0 24 B2 x 68 444 96 447 0 24 A2 I 576 312 632 312 0 0.5 I 576 280 632 280 0 0.5 150 648 248 696 248 1 2 0
(1208 1227) 1) 1208 1212 2) 1215 1221 3) 1222 1227 Alguseks peetakse sündmust, kui rünnati Ugandi maakonda. 1210 andsid eestlased vastulöögi Liivlastele ja ristirüütlitele. ÜMERA LAHING, sai alguse sellest, et eestlased piirasid Võnnu kindlust, eestlased taandusid, sest teatati, et saabumas on suur Riia vägi, eestlased varjusid metsa, kui saabusid ristrüütlid asuti vasturünnakule ja saavutati võit. Ristisõjad algasid 1096, Eesti ristiusustamise ajal oli käimas 4. ristisõda. 1212 otsustati sõlmida vaherahu, eestlaste ja ristirüütlite vahel. Toreida (Turaida) vaherahu, sest oli vaja hakati otsima uusi ristirüütleid ja sellel ajal tabas ,,Must surm" siinseid alasid. Lõppes esimene periood. 1215 algas teine periood, kui rünnati Leola e. Lõhavere linnust. Samal ajal algasid ka sõdimised venelastega. Venelased olid lahingutes nende poolt, kumb pool kasulikum oli. 1217 toimus Madisepäeva lahing (21
2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Grupiaeg: 08:00 kolmapäeval Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioni...
alusest järvest. Lindanise kindlustatud asula hõlmas Toompea mäe tipus asuvat puidust palissaadidega linnust ja mere ääres asunud sadamapunkti. Aastaringselt kohapeal ei elatud, seal otsisid sõja korral varju ümberkaudsed Rävala elanikud. Tallinna ja siinsete alade vallutamine, kui osa üldeuroopalikust jätkuristisõjast: Risto Sulu Pärast paavst Urbanus II üleskutset 1096. aastal, olid Lääne- ja Kesk-Euroopa ristisõdijad sõdinud tänapäeva Lähis-Ida (Iisrael, Türgi, Süüria, Liibanon, Egiptus) aladel vahelduva eduga. 13. sajandi alguses kaldus sõjaline initsiatiiv moslemite poolele. Sel hetkel nägid katoliiklik kirik, mitmed Kesk- ja Põhja-Euroopa kristlikud ordud ning kuningriigid alternatiivi veel ristimata Euroopa osas. Sellesse ajajärku jääb Innocentius III
(Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas muuhulgas ka soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskmatute ehk moslemite käest. 1096. Kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristisõja. Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol.
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios 1. pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus 2. ei jätnud võimalust kasutamata. Ida- ja läänekiriku vahekord oli pinev. Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesuse Kristuse haua. 1095. aastal Lõuna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus 2. kõne, mille mõju ühiskonnale oli tollal ettearvamatu. Esimene ristisõda ( 1096. 1099. ) Vastukajad paavsti üleskutsele olid tormilised. Juba 1096. aasta varakevadel läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ja Kreeka ning 1096. aasta suvel jõuti Konstantinoopolisse. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi, kokku 5000 rüütlit ja 30 000 jalameest. Kuid see vägi ei olnud ühtne. Aastavahetuse paiku hakkasid üksikud feodaalide salgad jõudma Konstantinoopoli alla. Keiser Alexios 1
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
1836 1849 teenis Wrangel Peterburis laevastikus. 1.6 Admiraliks ja koju 1855 sai ta kindral-adjutandi ja täis-admirali auastme. 1864 aastal lahkus ta halva tervise tõttu lõplikult riigiametitest. 1866 siirdus kodumõisa, kus tegeles majandusküsimustega. 1.7 Wrangeli saar On saar Põhja-Jäämeres Aasia idaosas.(Joonis1.) Saart eraldab Euraasia mandrist Longi väin. Eraldab Ida-Siberi ja Tsuktsi merd. Saare pindala on 7300 km². Saare keskosas on mäed kõrgusega kuni 1096 meetrit, kohati on väikesed liustikud. Valitseb arktiline kliima. Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi. Saar kuulub Venemaa Tsuktsi autonoomsesse ringkonda. 6 2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) 2.1 Elulugu Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pe...
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
MUINASAEG EESTIS Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Jaotatakse 3ks: Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud. Samal ajal Euroopas 13. saj 1)Paleoliitikum-inimesed kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud puudusid,jääeg riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj. Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal ...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
4. Majanduslikud põhjused olid suurte alade ja linnade haaramine 1095 Clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja moslemeid välja ajama. Hüüdlauseks sai: " Jumal tahab seda!" Esimene ristisõda (1096-1099) Ristisõdadest olid huvitatud feodaalide teised ja kolmandad lapsed, kuna sõda tõotas neile rikkust ja rakendust (esimene poeg päris isa varanduse). Alates 1096. aastaks hakati Pühale Maale liikuma suured sõjaväed, umbes 40 000 ja juhiks oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulousi krahv Raymond. Ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli alla ja sealsele valitsejale Basileusele tuli see üllatusena ja tal õnnestus sõdijad algul maalt välja lüüa. Ristisõdijate väed olid oma eesmärgiks võtnud välja jõuda Jeruusalemma. Aastal 1099 Jeruusalemm vallutati. Korraldati palju tapmisi, mille tulemusens umbes 10 000 islamiusulist hukkus.
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
hõimud(Seldzukkid) olid vallutanud Vike-Aasia, süüra, Palestiina ja Jeruusalemma. Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. 1144
150 1584 1472 1744 1472 0 2 5 5 150 1584 1552 1744 1552 0 2 0 5 w 1568 1328 1584 1328 0 w 1568 1408 1584 1408 0 w 1568 1488 1584 1488 0 w 1568 1568 1584 1568 0 w 1744 1312 1744 -48 0 w 1744 -48 2272 -48 0 w 2272 336 1792 336 0 w 1792 336 1792 1392 0 w 1792 1392 1744 1392 0 w 2272 720 1824 720 0 w 1824 720 1824 1472 0 w 1824 1472 1744 1472 0 w 1888 1552 1744 1552 0 x 2270 -62 2347 -59 4 24 clrsA,sB x 2272 318 2349 321 4 24 clrsA,sB x 2288 703 2365 706 4 24 clrsA,sB x 2295 1093 2372 1096 4 24 clrsA,sB g 2272 976 2176 976 0 g 2272 1040 2176 1040 0 w -320 1184 1584 1184 0 w 1584 1184 1584 1296 0 w -368 1360 -368 1648 0 w -416 1440 -416 1680 0 w -464 1520 -464 1728 0 w 1584 1376 1568 1376 0 w 1584 1536 1584 1744 0 w 1584 1744 -464 1728 0 w 1584 1456 1552 1456 0 w 1552 1456 1552 1696 0 w 1552 1696 -416 1696 0 w -416 1680 -416 1696 0 w 1568 1376 1568 1664 0 w 1568 1664 -368 1648 0 w 2272 1104 1888 1104 0 w 1888 1104 1888 1552 0
Siis kuj välja kiriku tsentraliseeritud korraldus. 5.Ristisõdade ajend,eesmärgid,osavõtjad *Ajend: Jeruusalemmas Jeesuse haua vallutamine moslemite poolt *Eesmärgid: 1)vabastada Jeruusalemm 2)vallutada LähisIda 3)suurendada paavsti autoriteeti ja valdusi 4)feodaalide agressiivsust Euroopast välja suunata 5)Genova ja Veneetsia soovisid taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle *Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II 1096.a kuulutas Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. 1099.a vallutasid LääneEuroopa rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi. oli PõhjaPrantsusmaa aadlisuguvõsast põlvnev paavst, kes kutsus 27. novembril 1095 kõiki kristlasi minema Esimesse ristisõtta. Investituuritülis keiser Heinrich IVga suutis osavaks diplomaadiks ja poliitikuks peetud paavst hoida vaherahu, mistõttu läbisaamine keisriga oli üpris hea
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne- Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad Konstantinoopolile ohtlikuks muutuda.
paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada võimu Vahemerel - tagajärjed negatiivsed idamaade laastamine
(moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 – 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 – 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 – 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus:
- ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus:
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Alalinesõjavägi-tsentraliseeritud-linnademeleene-võitlesaadlivastu-vallutuspoliit ika-Austriarünne-tSehhivallutus-Bratislavaülikool-PestiCorvina-trükikoda Ristisõjad: Põhjendus ja võimalused. Kui seldzukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. I ristisõda (1096-1099) Peetrus Eremiidi juhitud rahva ristivägi hävitati 1096 Süürias Rum'i sultani Kilidz Arslani poolt. 1097 ristisõdijad, keda juhivad Normandia Robert (põhjaprantslased), Godfroi de Boullion, Flandria Baudouin, Robert II (lotringlased ja flaamid), Raymond de Toulouse (lõuna-prantslased) ja Taranto Bohenond ning Apuulia Tankerd (Lõuna-Itaalia normannid), jõuavad Väike-Aasiasse. Augustis 1097 vallutavad ristisõdijad Konya (Rumi ehk Ikonioni ehk türklaste pealinn) 1098 ristisõdijad vallutasid Antiookia 15
proniaariliseerimise käigus veel kesvõimu toetanud aristokraatia, selle protsessi lõpule jõudmisel polnud enam huvitatud Imperaatorite võimu tugevnemises. Tekkis olukord, kui paralleelselt riigikassas valitseva raha nappusega, erinevate feodaalide käsutuses olid hiigelvarandused. Bütsants ja I Ristisõda 1095. a. ülemaailmse kirikukogu ajal Paavst Urban II kuulutas välja esimese ristisõja, kasutades seejuures etekäändena ka Bütsantsi varasemat abipalvet. 1096. Aasta kevadel halvasti organiseeritud ja peaaegu relvastamata rahva mass suundus läbi Bütsantsi alade Pühale Maale, röövides ja rüüstates kõik teele jäävad alad, kaasaarvatud ka Bütsantsi alad. Tolleaegne keiser Aleksius I nähes missugust hävingut riigile toovad nn. ,,liitlased" kiirustas nende transporteerimisega Süüriasse, kus türklaste vägi kerge vaevaga neid hävitas. Antud pretsedent
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
patriarhi süüdistati simoonias, ladinlaste uues ristimises ja tsölibaadinõude eiramises Humbertus asetas kirjaliku kirikuvande patriarhi vastu Sofia kiriku altarile. Konstantinoopol ei jäänud vastust võlgu, kui vande alla pandi Humbertuse kirja autor ja tema abilised. 1054. aastal toimunud kirikulõhe oli vaid eelnevatel sajanditel kogunenud kirikuvaheliste pingete välja elamine, mille käigus Ida ja Lääs omavahel sideme kaotasid. Ida ja Lääne lahknemist kinnitasid ka aastatel 1096 1272 toimunud üheksa ristisõda. Esimese ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexeios I palvele. Eesmärgiks oli moslemitest seldzukkide Jeruusalemmast välja tõrjumine. Kui Esimest ristisõda (1096 1099) saatis veel edu, siis kõigi järgnevate edukus oli suurema või väiksema küsimärgi all. Näiteks Neljanda ristisõja (1202 1204) vältel ei mindudki enam Pühale Maale, vaid rünnati ja rüüstati Bütsantsi alasid.
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
palvetamine, kui ketserlust üles ei tunnistatud tuli see ülekuulamistega välja selgitada. Selleks võis kasutada ka piinamist. Karistuseks ketserlusele määrati kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Ristisõjad Paavstisvõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, taheti vabastada kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõja ajendiks saigi Bütsantsi üleskutse Rooma paavstile appiminek. 1096 kuulutas paavst Urbanus II kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Lääne-euroopa rüütliväed vallutasid Jeruusalemma ning tapsid tuhandeid. Pärast esimest ristisõda rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas egiptuse valitseja Saladin jeruusalemma tagasi ( moslemite jaoks) , hiljem võitlesid ( kolmas ristisõda) moslemite vastu
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
Rapla Kaiu 87 31 159 311 1620 5001 5992 Rapla Kehtna NST 87 26 137 223 1537 4563 8673 Rapla Kodila 87 23 117 219 679 3402 1713 Rapla Kohila 87 23 141 283 1663 4725 4842 Rapla Lenini nim. 87 24 92 268 756 3640 1481 Rapla Lokuta 87 22 110 226 581 3622 1512 Rapla Mahtra 87 27 90 286 942 4146 1763 Rapla Mitsurini 87 26 189 343 1096 4371 1335 Rapla Märjamaa 87 25 98 301 874 4021 2353 Rapla Raikküla 87 29 101 327 589 4220 2723 Rapla Sooniste 87 27 124 254 533 3974 1560 Rapla Tasuja 87 20 98 175 714 4225 1174 Rapla Teenuse 87 20 142 203 721 3599 1715 Rapla Vabadus 87 22 254 974 3401 194 Rapla Valgu 87 18 53 221 896 3894 1117
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
1042 980,6 444,4 143,5 0,53 9,60 7,43 39,28 1053 910,0 408,3 130,6 0,55 9,87 7,65 36,39 1064 849,4 375,5 118,8 0,56 10,15 7,86 33,71 1074 788,2 345,1 108,1 0,58 10,44 8,09 31,23 1085 731,4 317,1 98,4 0,60 10,74 8,31 28,93 1096 678,7 291,4 89,5 0,61 11,04 8,55 26,81 1107 629,7 267,8 81,5 0,63 11,35 8,79 24,84 50158,3 25512,6 9289,7 1971,06 84960,5 45843,6 Õnnetuste kulu (1000 EUR) Vigastatud Varakahju 3737,57 11,49 3461,18 10,64
skraa. Selle dokumendiga määrati ära kõigi liikmete tegevus. Tee õpispoisist meistriks oli pikk ja raske. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpiaeg kestis kümme aastat. Kui õpipoisi aeg otsa sai, võeti ette õppereise. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 17) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed Ristisõda oli lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu. Aastal 1096 läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Sama aasta suvel jõudsid nad Konstantinoopolisse. Seldzukid piirasid retkel olijad ümber ning hävitasid täielikult. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles aastal 1099 vallutati Jeruusalemm. Ainuüksi peamosees tapeti üle 10 000 islamiusulise. Peale Jeruusalemma langemist vallutasid nad suure osa Vahemere rannikust. Kristlaste elu Pühal Maal polnud kuigi ohutu
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
