Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 185...
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujä...
17 80 35 32 0,253623 0,2689076 -1,37191 -1,31339 Kondensaatori aperioodiline tühjenemine I01=138 mA I02=119 mA R1=200 R2=233,33 I µ I/I0 ln(I/I0) nr. Aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 1 0 122 105 0,884058 0,8823529 -0,12323 -0,12516 2 5 109 95 0,789855 0,7983193 -0,23591 -0,22525 3 10 99 87 0,717391 0,7310924 -0,33213 -0,31322 4 15 89 80 0,644928 0,6722689 -0,43862 -0,3971 5 20 81 73 0,586957 0,6134454 -0,5328 -0,48866 6 25 74 68 0,536232 0,5714286 -0,62319 -0,55962 7 30 68 63 0,492754 0,5294118 -0,70775 -0,63599
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel a...
KT VI // SÜDAME VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Rainer Kaine AT- 109 Poleerimine Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2010 Poleerimine MIDA KUJUTAB ENDAST TÖÖ NAGU POLEERIMINE, KUIDAS SEE KÄIB? TEHNOLOOGIAST Poleerimine, ehk auto lakipinna 3 etapiline lõikamine, tuhmi ja kriimustatud lakikihi eemaldamine. Kui Teie auto on kriimuline ja tuhm, siis reeglina ei ole kahjustatud mitte autot kattev
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat. 2. Granulatsioon (nn teraline muster) on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pöör...
4 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: 5) Leian isobutanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 o. JÄRELDUSED Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,521-0,473=0,048 nm võrra. Erinevus on tegelikult üsna väike (ühe C-C sideme pikkus on 0,15 nm). Ma usun, et säärane mitteühtivus on tulnud sellest, et eksperimentaalse katse metoodika ei tundu olevat just kõige täpsem. Olen üsna kindel, et vead tulid sisse ka tilkade arvu lugemisel, kuna need lihtsalt tulid liiga kiiresti. Üldiselt arvan, et katse on kordaläinud, sest vastus tuli ju ikkagi samas suurusjärgus
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe....
Ühendkuningriigid, Costa Rica, Ecuador, Nicaragua, Pakistan, Vietnam, Malaysia, Hong Kong ja Macau. Ühtlasi esimene Ameriikast pärit frantsiis, mis avati Iraagis. 3) Maksumus Esiteks on finantstingimused, mis tuleb täita: Ettevõtte puhasmaksumus peab olema vähemalt 700 000 dollarit. Likviidset raha vähemalt 350 000 dollarit. Seejärel tuleb maksumus: Kogu investeeringu väärtus: 297 000 – 2 109 000 dollarit Frantsiisitasu: 25 000 dollarit Pidevalt ära makstav tasu: 6% Frantsiisilepingu pikkus: 20 aastat. 4) Millist tuge frantsiisivõtja saab Pizza Hut reklaamib ennast, kui ühte parima toega frantsiisi. Sealhulgas on näiteks: Restorani opereerimise koolitus; ligipääs erinevatele süsteemidele ja juhenditele, mis suurendavad teadmisi valdkonnas; pakuvad frantsiisiäri koolitajat, kes annab meeskonnaga pidevalt
Kasutatakse termotuumapommides. Radioaktiivse süsiniku meetod Vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 ehk süsinik-14. Tähis Nimetus Ühik lainepikkus m T periood s v kiirus m/s tera T 1012 milli m 10- 3 m mass kg giga G 109 mikro 10- 6 E energia J mega M 106 nano n 10- 9 f sagedus Hz 3 kilo k 10 piko p 10- 12
alguse saavad. Võru raamatukogu koduleheküljelt: Tänu Jaan Vahtra, memuaarilisele loomingule saame justkui ajamasinaga inna sajakonna aasta taguse Võrumaa eri nurkadesse, elada koos toonaste inimestega nende elu tänagi tuttavates paikades. Kasutatud kirjandus: · Kalda, M., Peep, H. (1984) ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" lk 57, 58, 444, 445 · Krusten, R. (1995) ,,Eesti lastekirjandus" Tallinn: Kirjastus ,,Elmatar" lk 76, 109, 129 · Vahtra, J. (1982) ,,Metsajärv" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" · Jaan Vahtra http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/JAANVAHTRA/docDesc_pub 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/jaan-vahtra 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra 12.03.2012
laengud tõukuvad siis osuti kaldub kõrvale http://gyazo.com/f4b5d0f84757eb8e3358b1063a242f02 Coulombi seadus Coulombi seadus määrab ära jõu millega laengud üksteist mõjutavad. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. http://gyazo.com/b76802d761fc9cdc0c9c9fb2edc5a0be Q1, Q2 = laengute suurused r = (m) F=(N) k - elektriline konstant, sõltub ühikute süsteemist k = 9 x 109 ((N x m2)/c2) Kulooni jõu suuna määrab laengute märk. Elektriväli ja välja tugevus Elektrivälja iseloomustatakse välja tugevuse abil. Elektrivälja tugevuseks nim. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. http://gyazo.com/f93b101543acda75e1a3c7a1f0fece3d Elektriväljal on mitmeid omadusi kuid tema põhiomadus on see, et ta mõjub välja asetunud laengule elektrijõuga. http://gyazo.com/ae7c5bf9635334b58168fb34670c897b
Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33....
Kilingi-Nõmme Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub UuluKarksi-NuiaTõrvaValga (ValgaUulu) maantee, samuti läbis linna äärt ka PärnuMõisaküla raudtee, mis 2008. aastal üles võeti. 4,3 ruutkilomeetril paiknevas väikelinnas elab praegu üle 2300 inimese. Kilingi- Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. 1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks. 20. aprillil 1937 hukkus Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tuleõ...
maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min H = 2 Vt = 2 / h Kasum? Tulu? G1 = 2 + 1h * 2 /h = 2+2 = 4 Q1 a = 1000-50*4 = 800 Q 1 b = 200 G2 = 2 + 0.5h * 2 /h = 2+1 = 3 Q2 a = 1000-50*3 = 850 Q 2 b = 400 G = Kt * Vt = 1 / h Q a = 50 Q b = 200 TR a = 800 * 1 + ½ * 50 * 1 = 825 päevas = 825 * 365 = 300 000 / a TR b = 200 * 1 + ½ * 200 * 1 = 300 päevas = 300*365 = 109 500 / a Teenusepakkuja: A kasumi muut reisija kohta 0.50 , kokku 0,50*50 = 25 / päevas = 9125 / a B 0,50*200 = 100 / päev = 36 500 / a A: 9125 20 000 = kahjum, EI B: 36 500 20 000 = kasum, JAH Firma poolt vaadatuna oleks ainult mõistlik investeerida liini B. Süsteemi kui terviku huvides võiks investeerida mõlemasse (tarbijate võit + pakkuja kasumi muutus investeering > 0 nii A kui B puhul), kuid
Home reading Google+ vs Facebook: The Comparison Kevin Curran*, Scott Morrison, Stephen Mc Cauley Faculty of Computing & Engineering, University of Ulster, Derry, Northern Ireland e-mail: [email protected]* 1. search-engine otsingumootor 2. flop läbikukkumine 3. scene stseen 4. consent nõusolek 5. inconvenience ebamugavus 6. stack up kestma 7. perennially aastaringselt 8. concise kokkuvõtlik 9. simultaneously üheaegselt 10. depreciate alahindama 11. restrict piirama 12. interface liides 13. refinement täpsustus 14. overlay ülekate 15. bullying kiusamine 16. nurture hoolitsus 17. novelty uudsus 18. clutter korralagedus 19. monetize raha ringlusse laskma 20. thriving product edukas toode 21. flank tiib 22. slick õlilaik 23. hassle nägelus 24. skew viltune 25. devote pühe...
installides on hea kiire ja hdd kõvaketta peale muud asjad nagu nt mängud. Videokaart - 1060 sellepärast, et rahuldab koik arvutis tegemise vajadused. Ise komplekteeritud arvuti (Tim-Jürgen) Protsessor: INTEL CORE i7-7700k 4.2GHZ 336 Jahutus: NZXT Kraken x62 137 Emaplaat:MSI B250 PC MATE 82,50 RAM: 16GB DDR4 Crucial Ballistix 168,90 Videokaart: ASUS ROG GEFORCE GTX 1080 8GB 642 Toiteplokk: CORSAIR RM750X 109 HD: SATA Seagate 1TB + SSD Kingston 120GB 45,36 /52 Korpus: NZXT H440 106
JÕEFORELL Referaat Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD: Sissejuhatus 1.Bioloogia 1.1.Süstemaatiline kuuluvus 1.2.Välimus 1.3.Levik looduses 1.4.Sigimine 1.5.Toitumine 1.6.Mõõtmed 2.Kasvatus 2.1.Kasvatamise eesmärk 2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 2.5.Kasvatamise tehnoloogia Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist. Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk. Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ...
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus. PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu) $ $67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni. $69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust. $105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega-> rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja. $106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE E...
Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui ...
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ...
16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4,3025m²* 3kg/m²= 12,9kg Vuugisegu kulu: Vuugitäide vetonit 2kg Kulu: 0,4-0,8kg/m² 4,3025m²*0,6kg/m²=2,6kg Niiskustõkke kulu: Niiskustõke stopper (3l anum) Kulu: 3L/m² 4,3025m²*3l/m²= 1,4L Hinnatabel materjal kaal Tüki hind kogus hind Novoker valge - 109 eek/m² 41 178,8 eek matt 20x20 6214 helesinine - 69 eek/m² 28 116,2 eek 20x30 Trawertino - 209 eek/m² 19 348 eek beige 25x35 Plaadisegu 5 kg 48 eek 3 144 eek uninaks naks-1 Vuugisegu 2 kg 39 eek 2 78 eek vetonit Niiskustõke 3l 220 eek 1 220 eek stopper Maksumus 1085 eek kokku
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- star...
vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi jõutud väljakujunenud kapitalismi staadiumisse. Saksamaa ja Itaalia aga olid riigid, mis püüdsid saada juhtivateks impeeriumideks maailmas. Seega oli peaeesmärgiks veelgi suurema majandusliku kasu saamine, mida tehti teiste, ja tavaliselt paraku nõrgemate, arvelt. Asumaades aga püüti saavutada täielikku sõltuvust. Mitmed Balkani riigid, nagu näiteks Albaania ja Makedoonia, suutsid suurriikide mõju alt vabaneda, kuid see tekitas vaid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA HISPAANIA Referaat Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 1...
Prk nr Laius 1 Laius 2 kgf kgf/cm2 N/mm2 Kuiv/Immutatud vees (7p) [mm] [mm] Manom. näit L1 L2 Ps Rs 1 114 114 158 26333 202,62645 19,9 2 110 109 176 29333 244,64832 24,0 3 101 102 141 23500 228,11105 22,4 4 107 106 142 23667 208,66396 20,5 5 80 80 133 22167 346,35417 34,0 6 107 106 148 24667 217,48075 21,3
C C Etanool 46,07 0,806 -117 78,3 Väävelhape 98 1,83 10 337 Kaaliumbromii 119 2,74 734 1435 d Vesinikbromiid 81 0,003645 -86,9 -66,8 2 Bromoetaan 109 1,46 -120 kuni -116 38,0 kuni 38,8 Vesi 18 1,0 0 100 Atsetofenoon 120,15 1,028 19-20 202 Dietüüleeter 74,12 0,7134 -116,3 34,6 Magneesium 1,738 648,8 1107 1.4 Bromoetaani töö käik
11.klass. III Kurssuse järelvastamine. Coulombi seadus.(sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 N⋅m2 F =k k =9⋅109 r2 C2 F – laengutevaheline jõud (N), q1;q2 – laengud c, ε – suhteline dielektriline läbitavus, r – laengute vahekaugus (m) Kirjuta elektrivälja tugevuse definitsioonvalem, tähtede tähendused valemis ja mõõtühik. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja F N laengu suuruse suhet. Valem: E= q Ühik: 1 C Kus tekib elektriväli?Mill...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
II ja ja ei ? III ja ja ei 1020 ·Polümeraas I ja III replikatsioon 5' 3' ·Polümeraas II roll ei ole päris selge ·3' 5' eksonukleaas = võime nukleotiide eemaldada 3' otsast ·Oluline korrektuuri lugemises ( proofreading) ·Ilma selleta vigade määr (mutatsioonid) 1 x 106 ·Koos korrektuuriga 1 x 109 (1000kordne efekt) ·5' 3' eksonukleaasne aktiivsus replikatsiooni repareerimises Replikatsiooni algus (prokarüoodil): Algab kaksikahela denaturatsioonist, nii saab alguse lämmastikalauste ekspositsioon Replikatsioon kahes suunas ~245 bp E. coli Initsiatsioon: Üheahelalisi DNA lõike nimetatakse matriitsideks Güraas on ensüüm (topoisomeraas), mis vabastab superspiralisatsiooni
rohkem, sest töökohti on ka rohkem. Vt. tabel 2 ja 3. Globaliseerimist iseloomustatakse arenguga. Näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni jms. arenguga. Globaliseerumises ühtlustuvad kultuurid, ökosüsteemid väärtused jpm. Globaliseerumise peamiseks kaasaaitajaks on tehnoloogia areng, kõige enam transpordi ja kommunikatsiooni areng. Egiptus asub globaliseerumise indeksi alusel 76. kohal. Eesti on seal juuers 24. Egiptus on majandusliku globaliseerumisega 109. positsioonil, sotsiaalse globaliseerumisega 110. kohal ja poliitilise globaliseerumisega 16. kohal. (4) Võrreldes teiste riikidega on Egiptus üsna keskmine riik. Ta pole kõrgelt arenenud ja samas pole ka väga teistest maha jäänud. Egiptuses on küll palju miinuseid, näiteks madalad palgad ja veidi üle keskmise elatustase (võiks olla rohkem), kuid siiki suudab ta konkureerida teiste maailma riikidega. Egiptus on üsna võrdsel kohal inimarengu indeksiga näiteks Mongoolia,
pindkihis on: , kus NA = 6,02*1023 mol-1. Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saab seosest , kus M on aine molaarmass g/mol. NB! aine tihedus g/m3 (see on mittesüsteemne ühik) ja l0 on adsorptsioonikihi paksus m; 5) Võrdlesin saadud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel. Arvutustes on kõigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks loetud 109. Järeldus Näen, et mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda suurem on pindpinevus. Punktis 5) leitud l0 ja graafikult leitud ning arvutatud l0 punktis 4) erinevad üksteisest, kuid mitte nii palju, et saaks öelda, et katse ei tulnud üldse välja, langevad samasse suurusjärku. Katseviga: . Selline katseviga võis tulla tilkade valest lugemisest, kuid tõenäolisemalt pigem graafikult andmete ebaõigest lugemisest, puutujad võisid olla tõmmatud ebamääraselt.
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 185. · Seadus seadusandliku delegatsiooni poolt 3. sept. 1919 a. vastuvõetud Riigi Majandusnõukogu seaduse muutmise kohta. RT 1921, 72, 108. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 186. · Seadus haridusministeeriumi 1921 a. korralise eelarve peatükk III B. §§ 1 ja 6. peatükk IV C. §§ 3 ja 4, erakorralise eelarve peatükk V B. § 1 muudatuste kohta. RT 1921, 72, 109. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 254, · Määrus Tartu ülikooli õppejõududele korterite muretsemise kohta. RT 1921, 72, 110. Riigikogu poolt kinnitamata jäetud 18. oktoobril 1921. RT 1921, 86, 174. 26. augustil 1921 · Seadus riigimaksu võlgade sissenõudmisel võetava lisaraha kohta. RT 1921, 75, 111. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 197. · Seadus määruse muutmise kohta väljamaa rahade asjus
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, ...
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 4. Seadlused (Põhiseadus §109) Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda kui on edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla. 5. Määrused (Põhiseadus §87) - Põhiseaduse § 87 p 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 5
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
Jrk nr Aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 1 5 200 156 1,0989011 0,85714286 0,0943106795 2 10 174 137 0,95604396 0,75274725 0,0449513879 3 15 150 122 0,82417582 0,67032967 0,193371393 4 20 130 109 0,71428571 0,5989011 0,3364722366 5 25 114 98 0,62637363 0,53846154 0,4678082387 6 30 100 88 0,54945055 0,48351648 0,5988365011 7 35 88 79 0,48351648 0,43406593 0,7266698726 8 40 78 71 0,42857143 0,39010989 0,8472978604
Kitarr keelpill 46. Dekadents allakäik 105. Klisee kulunud väljend, kirjaloo teisend 47. Deklamatsioon ilulugemine 106. Komitee valitav juht või organ 48. Deklaratsioon ametlik teadaanne 107. Kompetentne asjatundlik, pädev kursisolev 49. Delegaat saadik 108. Kompleksne liidetud, seotud 50. Demograafiline rahvastikuline 109. Konkreetne kindel 51. Desarmeerima relvastust vähendama 110. Konkurent vastane 52. Diagnoos haiguse kindlaksmääramine 111. Konstateerima nentima, tõsiasja kinnitama 53. Diagramm skeem, joonis 112. Konsultatisoon järelaitamine, nõustamine 54. Distsipliin kord 113. Kontingent inimeste grupp 55. Dokument ametlik paber 114
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
kiirusega. Tavaliselt on meteoorkehad väga väikesed kivi- või raudterad, mis atmosfääri sattudes kas aurustuvad või ära põlevad.Sellest tulenevad sähvatused meteoorid- on hästi nähtavad pimedatel selgetel öödel. Meteoriidid-suuremad meteoorkehad, mis oletatavasti on pärit väikeplaneetide vööndist, ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ning võivad langeda ka Maa pinnale. 11. Planeetide üldiseloomustus (õpik lk. 109 - 113) Merkuur Päikeesele lähim planeet, atmosfäär peaaegu puudub, raskusjõud ekvaatoril 2,6 korda väiksem kui Maal. Veenus kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, pöörleb aeglaselt tiirlemise vastassuunas, aastaaegu pole Maa- keskmine läbimõõt 12 735 km, keskmine kaugus Päikesest 149,6 mln km, rõhk maapinnal 1 atm. Kuu atmosfäär puudub, tiirleb ümber maa keskmise kiirusega 1,02 km/s, läbimõõt 3476 km.
Füüsika konspekt.Astronoomia töö II lk 76 (1,3-9); lk 94 (1-3,5,16); lk 118 (1,12-13) 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). 2.Miks näib Päikese serv teravana? Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuva...
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level...
fruktoos siirup, pastöriseeritud paksendajad rõõsk koor. Toote kaal 150 g 150 g 150 g Pakendiliik tops tops tops Energiat 109 kcal Energiat 476 kJ/ 100gr toodet sisaldab Valke 5.8 % 113 kcal Energi 544 kJ / 129 Süsivesikuid 15.8 g at kcal Valke 2.8 g Rasvu 2.5 g valke 7.3 g Süsivesikuid 18.2
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
