paljud kreeka hõimud eesotsas oma juhtidega. Linn oli ligipääsmatu. Ta asus kõrgel künkal ja oli ümbritsetud kivimüüriga. Kreeklased vedasid oma puust laevad kalda- le, ehitasid sinna laagri ja piirasid 10 aastat Troojat. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? _______________________________________ b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________ e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. ________________ _________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid
Tauširo keel Diana Ostrat Piirkond: Peruu Keelkond: isolaatkeel, saparo-yawani (? selle üle vaieldakse endiselt) Etniline rahvaarv: 20 Keele kõnelejaid: 1 Dialektid: pole teada. Võimalik, et Zaparoani. Ruhleni väitel suguluses Candoshi- Shapra'ga. Keelekasutus: Kõnelejad läksid üle hispaania keelele või mõnele versioonile Quechuast. (https://www.ethnologue.com/language/trr 29.10.15) Kaardil: http://www.verbix.com/maps/language/Taushiro.html Tauširo*, tuntud ka kui pintše** või pintši*** keel on üks Peruu põliskeeltest, mida kõneldakse Aucayacu, ühe Ahuaruna jõe harujõe piirkonnas. Tauširo keeles on keele ja rahva nimeks ite'chi (rahvas). Tegu on isolaatkeelega, mis tähendab, et sel puuduvad märkimisväärsed sugulussidemed ühegi teise keelega. Tauširo keele kõnelejad lugesid harilikult arve ainult kümneni, kasutades seejuures sõrmi. Näiteks "üks" ...
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 4 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Pressliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.03.2017 P.Põdra Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu...
vajaduste katteks. Siin-seal Põhja- Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksportitakse. Boksiit Rahvastik Põhiandmed: Pindala: 93 030 km2 Rahvaarv: 10 400 000 inimest Pealinn: Budapest Keel: ungari keel Rahaühik: forint Inimesi km kohta: 109 in. km2 Linnade arv: 169 Külade arv: 2094 Usund: põhiliselt rooma katoliku usk Eluiga: meestel 66 ja naistel 74 Majandusharud Masinate, seadmete ja transpordivahendite tootmine. Keemiatööstus ja sellega seotud tööstusharude toodete valmistamine. Valmistoidukaubad ja joogid (veinitööstus) Metallide ja metalltoodete tootmine. Metalli tootmine Viinamarja kasvatus Vaatamisväärsused
Võrtsjärv Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast
PÄIKE Päikese ehitus Päikesekiirgus Päikese aktiivsus PÄIKE On meie Päikesesüsteemi täht Peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem Koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi) Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel PÄIKE Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 astmes 30 kg (332 950 Maa massi) Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat Pinnatemperatuur on 5800 Kelvinit Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvinit Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi PÄIKE PÄIKESE EHITUS TUUM kujutab endast energeetilist tuumakollet, kus suurel rõhul ja kõrgel temperatuuril toimuvad tuumareaktsioonid KIIRGUSVÖÖND - tuumas vabanenud gammakvantide kuni 1025 kordne neeldumine ja taaskiir...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B TO: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli Keerdpendel lisaraskusega, nihik, määramine kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud keerdvõnkumisest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Traadi läbimõõt ja pikkus L = ...... ± ........ Katse d, mm d -d, mm (d - d)2, mm nr. d = ..... ± ....... r = ..... ± ........ Võnkeperioodide määramine m = ...... ± ....... D1 = ...... ± ........ D2 = ....... ± ........ Põhiketa Põhiketas+lisaketas Katse nr. s n t1, s T1, s ...
transkriptsioone tsellole. Peep Lassmann on väljapaistvamaid pianiste eesti muusikaloos. Lassmann tööle Tallinna konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, 1992. aastast Eesti Muusikaakadeemia rektor. Üle kümne aasta on ta tegutsenud ka RAMi kontsertmeistrina. Kavas oli: Mendelssohn. Kontsertvariatsioonid op. 17 Sonaat tsellole ja klaverile op. 45 Sonaat tsellole ja klaverile op. 58 Sõnadeta laul op. 109 Sama kavaga esineti 2009. aastal Mendelssohni sünniaastapäeva puhul ka Prahas, Varssavis ja USAs.
Elektrodünaamika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas
1546 III 2 1172 + 26 + 26+1 43,011 41,839 1097 + 26 + 27 3 1146 41,866 1071 Vp1 1206 - 109 41,730 IV 3 1215 - 106 - 107+1 43,081 41,866 1301 - 108 - 106 4 1321 41,760 1409 Vp2 1406 - 105 41,761
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) T...
+0:00:01 107:08:13 481,555 -141,893 +460,176 -140,496 +460,206 11 182:20:12 182:20:13 +1,686 +0,037 5590,595 12773,500 11 +0:00:01 109:28:26 580,998 -193,692 +547,761 -192,006 +547,798 12 183:50:41 183:50:42 +1,283 +0,028 5398,589 13321,298 12 +0:00:01 113:19:08 442,141 -175,021 +406,025 -173,738 +406,053
Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evo...
Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1 Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) 1-2 10,7 2675 1070 5350 214 2-3 5,45 1363 545 2725 109 3-1 12,3 3075 1230 6150 246 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:20 000, siis vastab 1 cm kaardil 20-le meetrile looduses. Kui on vaja leida joone pikkust sellisel kaardil, mis looduses vastaks 154,22 m-le tähistan tundmatu joone pikkuse x-a. Seega:
165. vEI = -462x 55x3 3278,33( x 1,5 )3 * H * ( x 1,5 ) + 1666,67( x 2,2 )3 * H * ( x 2,2 ) + 555,42( x 0,375 )4 * H * ( x 0,375 ) 555,42( x 1,125 )4 * H * ( x 1,125 ) 166. Tala vaba otsa läbipaine ja pöördenurk 167. INP180 tala telg-inertsimoment Ix = 1450 cm4 168. Vaba otsa läbipaine: 169. vc = v0 = 0 / EI = 0 mm 170. Vaba otsa pöördenurk: c = 0 = -462 / EI = -462 / ( 210 * 109 * 1450 * 10-8 ) = -0,0001517 rad = -0,0087° 171. Tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht 172. Prognoos: Suurim läbipaine asub lõigul EG, võrrandisse tulevad koormused FA ja p1 173. EGEI = -462 165x2 + 2221,67( x 0,375 )3 174. Hüpotees: Suurim läbipaine asub tugede keskel, kus x = 0,750 12 175. x = 0,750 176. EGEI = -438 177. Võtan x-i väärtuse suurema 178
A 65. I 66. K 67. A 68. Ö 69. F 70. O 71. I 72. E 73. G 74. R 75. A 76. S 77. B 78. O 79. N 80. A 81. P 82. P 83. E 84. T 85. I 86. T 87. S 88. A 89. S 90. L 91. Õ 92. K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27
orienteerumine el.väljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjelt dielektrikus eraldub soojus. Kui el.välja ei ole, siis ei ole ka summaarset momenti. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? Pehmemagnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus, suur magnetiline läbitavus µ ja ümbermagneetimiskaod on väikesed. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 109...1020 cm Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega Dielektrikute elektrijuhtivus on väga väike. Oma iseloomult võib see olla kas elektronjuhtivus või ioonjuhtivus. Dielektrikuis, mis sisaldavad ioonühendeid, põhjustab elektrivoolu positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid. Välise elektripinge olemasolul liiguvad +ioonid katoodile ja ioonid anoodile. Mis on aatomite eletronegatiivsus
Bilanss Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt
Suurimad kehad kosmoses kosmos Kosmos (kreeka keeles ) on kreeka keelest pärinev sõna, mis tähendab maailma, täpsemalt korrastatud maailma. Kosmose kui harmoonilise maailma vastand on kaos, korra puudumine. Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja arengut. taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid...
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest
Teine Maailmasõda Faktid II Maailmasõjas hukkus üle 70 miljoni inimese. Leningradi blokaad kestis 880 päeva (30. august 1941-27. jaanuar 1944) Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Kui saksa väed ei oleks Venemaale kallale tunginud oleksid venelased kahe nädalapärast ise Saksamaad rünnanud(vene väed olid juba mobiliseeritud)
« ». 1. ? , , , , . , : ; ( ). 2. ? , ,,, 3. : ( ) 4. ? , , (. . ). . 5. , ( ) . -- . , ( - ). - , , . 6. ? , , , . , . 7. (, , ), . . , , , .. , , -- , . -- , 8. ? . -- , . . , . , ( ) . 9. . -- . , . , , , , , , , «» .. . . (. 14): ( ), . -- . , . 10. . ( ). , . , « » ( VII-IX . . .). , , , . , . 11. "". , . 12. ? , , , , , , , , 13. ? - , , ...
2003 571 103,3 2003 227 106,7 2003 305 106,7 2003 824 107,1 2003 110 108,7 Kas normaaljaotus N(197,79;72,45) sobib andmete kirjeldamiseks? 2003 731 110,0 2003 761 112,0 Olulisuse nivoo 0,05 2003 562 114,3 Vabadusastmete arv =r* -p-1=8-2-1=5 2003 109 120,0 2003 296 120,0 2003 452 120,0 CHIINV 2003 504 120,0 11,0704976935 hii-ruut-teor 2003 588 120,0 2003 749 120,0 Kuna hii-ruut-emp on väiksem kui hii-ruut-teor (7,97526 < 11,0705) , siis empiir 2003 751 120,0 Seega võime seda empiirilist jaotust kirjeldada teoreetilise jaotusega N(197,79; 2003 795 120,0 2003 511 120,8
Query 1 CCGCGGGTCGGCGGGGAGGTTGGGCCCAGGGATAAAAGAACTGGGGCTGGTgggggggAG 60 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| Sbjct 36420564 CCGCGGGTCGGCGGGGAGGTTGGGCCCAGGGATAAAAGAACTGGGGCTGGTGGGGGGGAG 36420623 Query 61 GGGTTCCCGGCCTAGGGGAAGGGCTATGACAATGGAATGACAACCGCGG 109 ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| Sbjct 36420624 GGGTTCCCGGCCTAGGGGAAGGGCTATGACAATGGAATGACAACCGCGG 36420672 . Tulemus: minu kloneeritud järjestus pärineb PARP16 geenist (kromosoom 15). 17 18
Iirimaa Pealinn Dublin Rahvaarv 4 109 200 Raha Euro(eur) Riigikeel Iiiri ja inglise Ajalugu 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Suure osa sisemaast moodustab põllumajanduskasutuses madalik, kus on mõned madalad
e. valguskvante nim. footoniteks. 9.Kvandi energia ühik eV on samaväärne a) 1,6x J 10. Elektronide väljumistöö.. c) Tsingis tekib.. 11. Milline järgmistest vastab tõele? b) Elektronil on nii osakestele iseloomulikud omaduses kui ka laineomadused. 12. a) tähistab A väljumistöödE valgusosakeste (footoni) energia m mass A väljumistöö (J) v kiirus f sagedus (Hz) h = 6,6x Jxs c = 3x m/s I = valguse intensiivsus (m) = valguse lainepikkus (m) giga G 109 mega M 106 kilo k 103 hekto h 102 deka da 101 detsi d 101 senti c 102 milli m 103 mikro µ 106 nano n 109
Päike Päikesest üldiselt. Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ...
1. Päikese üldandmed: Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi); raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. ...
66 get 67 like 68 then 69 first 70 any 71 work 72 now 73 may 74 such 75 give 76 over 77 think 78 most 79 even 80 find 81 day 82 also 83 after 84 way 85 many 86 must 87 look 88 before 89 great 90 back 91 through 92 long 93 where 94 much 95 should 96 well 97 people 98 down 99 own 100 just 101 because 102 good 103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number 144 part 145 turn 146 real 147 leave
1. Kui palju muutub 300 grammise rauatüki siseenergia kui tema temperatuur väheneb 40°C võrra? Raua erisoojus on 460 J/(kg·°C). m= 300 g= 0,3 kg Q= cm∆t ∆t= -40 °C c= 460 J/(kg*°C) Q= 460 J/(kg*°C)* 0,3 kg*(-40 °C)= -5520 J Q=? Vastus: Rauatüki siseenergia väheneb 5520 J võrra. 2. Mitu kilogrammi jääd (erisoojus 2200 J/(kg·°C)) soojenes -20°C-lt -10°C-ni, kui selle protsessi käigus vabanes 0,6 MJ energiat? t1=-20 °C Q= cm∆t Q t2= -10 °C m= c∆t c= 2200 J/(kg*°C) ∆t= -10 °C – (-20°C)=10 °C Q= 0,6MJ= 600 000 J 600 000 J m= =27 kg m=? ...
KÕIGE SUUREMAD TÄHED 10. klass SIIRIUS • Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas. Eestis on Siirius nähtav madalal talvetaevas. • Tänapäeval on Siiriuse komponentide massid määratud järgmiselt: Siirius A 2,02 Päikese massi ning Siirius B 0,978 Päikese massi. Raadiused vastavalt 1,711 ja 0,0084 Päikese raadiust ning temperatuurid 9940 K ja 25200 K. Kaksiktähe tiirlemisperiood on 50,09 aastat. WOLF 359 • Wolf 359 on punane täht, mis asub tähtkujus Lõvi, lähedal ekliptika. Kaugusel umbes 7,8 valgusaasta kaugusel Maa, see on ilmne suurusjärku 13,5 ja saab näha ainult suur teleskoobiga. • Wolf 359 on kõige lähem täht Päikesesüsteemi. • Mass: 0,09—0,13 M • Temperatuur: 3500 K • Avastaja: Maximilian Franz Josep...
1. SÜSINIKU KEEMIA Orgaaniline keemia - elusorganismidest pärinevate ainete keemia süsinikuühendite keemia. Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. Süsiniku erilisus Süsiniku omadus moodustada püsivaid ühendeid tuleneb tema aatomi ehitusest. Vabas süsiniku aatomis on elektronid paigutunud erinevatele orbitaalidele ning elektronide energiad on erinevad. Süsinikuühendis on aga süsiniku teise kihi elektronide energia võrdsustunud, orbitaalid on täidetud teiste aatomite elektronide osavõtul. Süsiniku aatomil on nüüd väga püsiv kaheksast elektronist koosnev teine ehk viimane elektronkiht. Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet, hapnikul kaks, lämmastikul kolm ja vesinikul üks side. Süsiniku aatomi olekud molekulis: Hapniku aatomi olekud mol...
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste sa...
valmistatakse otra ka õlletööstuses. Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129 kilogrammi. 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492 kilogrammi. 2010: 252 500 tonni, hektarilt keskmiselt 2413 kilogrammi. 2009: 379 900 tonni, hektarilt keskmiselt 2703 kilogrammi. 2008: 349 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3170 kilogramm Odra külvi ehk kasvupind Eestis 2012: 109 200 hektarit 2011: 118 100 hektarit 2010: 122 000 hektarit 2009: ei leia andmeid 2008: ei leia andmeid Kasutatud kirjandus http://www.et.wikipeedia.org http://www.stat.ee http://entsyklopeedia.ee http://goole.com http://hkhk.edu.ee Aitäh kuulamast!
Eriala: Informaatika MINU KULUD KULUTUSE LIIK 06. NOVEMBER 06. PROGNOOS AASTAKS DETSEMBER (SUMMA x12) Majutus - - Transport 52 624 Toit 97 1164 Tervis 14 168 Isiklikud kulud 109 1308 Kindlustus - - Säästmine/kogumine 50 600 Meelelahtus ja vaba aeg 42 504 Muud kulutused - - KOKKU 364 4368 MINU TULUD 06. NOVEMBER 06. PROGNOOS AASTAKS
Valgevene Kernu põhikool 9.Klass Meiry-Heleen Johanson Sissejuhatus Valgevene on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga. Loodus Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab. Valgevene kõrgeim tipp on Valgevene kõrgustikul asuv 345 m kõrgune Dziarzynskaja. Riik President on 1994. aastast alates Alaksandr Lukasenka, peaminister on detsembrist 2010 Michail Mianikovic. Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Survilla. Riigikaitse Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses. ...
deka da 10 detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12 Kirjuta eesliitega: 1) 5 × 106 m= 5 Mm 2) 1,8 × 103 g= 1,8 kg 3) 16,5 × 10-3 m= 16,5 mm 4) 18 × 109 s= 18 Gs 5) 16 Tm= 16 × 1012 m 6) 18 ps= 18 × 10-12 s 7) 0,5 nm= 0,5 × 10-9 m 8) 16,2 ps= 16,2 × 10-12 s
= = 54,5 × 101 Kontrollime mootori valiku tingimuse täitmist : 54,5 > 47,2. Valitud mootori sobivuses veendumiseks teostame ülekoormatavuse kontrolli. Ülekoormatavus on lubatud piirides kui on täidetud tingimus 0,8 × , , kus Tmax,kd maksimaalne koormusmoment koormusdiagrammil ( T1= 65 Nm). Arvutame vääratusmomendi = × , kus v vääratusmomendi kordsus mille saime mootori andmetest. = 2,5 × 54,5 = 136,25 × Seega 0,8 × = 0,8 × 136,25 = 109 × ; 0,8 × , 109 > 65, mis tähendab, et valitud mootor täidab kõik valiku tingimused ja on meile sobilik.
p1 = 4 bar m = 0,95 Lahendus: Ristlõike pindala: F 8 10 3 A= = = 0,0008 m2 p max 100 10 5 Vajalik silindri läbimõõt: 4 A 4 0,0008 D= = = 0,032 m = 32 mm 3,14 R. Soots "Hüdraulika ja hüdroseadmed" tabel 8, lk 96. Võtan silindri läbimõõduks D= 32mm ja =1,25 siis kolvivarre läbimõõt d= 14 mm. Vajalik pumba rõhk: Pp = pmax + p + p1 · = 100 + 4 + 4 ·1,25 = 109 bar = 109 ·105 Pa Maksimaalne tootlikus: v A 0,24 0,0008 q max = max = = 0,000202 m3/s = 12,1 l/min m 0,95 Pumba minimaalne tootlikus: Võtan 10% väiksemaks maksimaalsest tootlikusest. qmin = qmax X = 12,1 1,21 = 10,9 l/min Vastus: pumba minimaalne tootlikus 10,9 l/min KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soots R. 2005. Hüdraulika ja hüdroseadmed. I osa. Tallinn. 2. Soots R. 2007. Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tallinn.
26 91 0,159 27 93 0,358 28 95 0,76 29 97 1,237 30 99 1,2 31 101 0,97 32 103 0,53 33 105 0,21 34 107 0,074 35 109 0,027 36 111 0,015 37 113 0,01 38 115 0 Kogu eluaadi maht: 33+238=109 (ml) Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist väljumisel tõuseb, saavutab haripunkti ja langeb, kuni kogu aine on kolonnist väljunud. Ained jagunesid geelis vastavalt molaarmassile. Dekstraansinine, mille molaarmass oli suurim, väljus kolonnist esimesena
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 ...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika - Elektrostaatika Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus (farad) näitab, kui suure laengu andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra (tema plaatide omavaheline mahtuvus). See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on s...
tervelt tagasi nii laevad kui ka meeskonna. Tema auks on maailmakaardil vähemalt 12 väina, lahte, saart või mäge nimetatud Krusensterni nimega. Ta suri oma mõisas Kiltsis ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Lisaks 3-köitelisele reisikirjale ilmus rikkalikult illustreeritud ja seni suurim vene trükigraafika väljaanne "Krusensterni ümbermaailmareisi atlas": venekeelse tiitellehega 1813, saksakeelsega 1814. Kõik kaardid joonestas Bellingshausen, joonistuste autor oli Tilesius. 109 vaskplaadile graveerimine Peterburi Kunstide Akadeemias kestis seitse aastat ning tööd juhtas professor Ignatius Klauber. Atlase eksemplaril on Krusenstreni pühendus krahv Grigori Orlovile 1819.
· Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 - 42 K 0 41,963 12,36 tundi 43 K 0 43 22,3 tundi Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr
Süüria 66. Andorra 97. Saudi-Araabia 67. Liectenstein 98. Jeemen 68. San Marino 99. Omaan 69. Vatikan 100. Kuveit 70. Bermuda 101. Afganistan 71. Bahama 102. Kasahstan 72. Haiti 103. Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74. Ecuador 105. Kõrgõstan 75. Boliivia 106. Turkmeenia 76. Paraguay 107. Armeenia 77. Uruguay 108. Aserbaidzaan 78. Nicaragua 109. Gruusia 79. Costa Rica 110. Pakistan 80 Tsiili 111. Nepaal 81. Peruu 112. Bangladesh 82. Columbia 113. Tai 83. Sudaan 114. Laos 84. Etioopia 115. Vietnam 85. Kenya 116. Brunei 86. Tansaania 117. Paapua Uus-Guinea 87. Mosambiik 118. Fidzi 88. Namibia 119. Komoorid 89. Angola 120. Seisellid 90. Nigeeria 121. Taiwan 91. Mali 122. Maldiivid 92. Libeeria
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal. Eemaldada kummibaloon ning kasta vedelikul tilkuda alla pandud...
Kordamisküsimused /Amiidid, rasvad, valgud, seep, rasvad, polümeerid 1) Osata kirjutada amiidide ja aminohapete tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada amiide, aminohappeid 3) Amiidide ja aminohapete keemilised omadused 4) Näide: a) etaanamiidi hüdrolüüs happelises keskkonnas b) propaanamiidi hüdrolüüs aluselises keskkonnas c) 3-aminopropaanhape + kaaliumhüdroksiid d) 2- aminoetaanhape + HCl 5) Mis on rasvad? 6) Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 7) Rasvade leidumine. 8) Rasvade füüsikalised omadused 9) Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? 10) Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 11) Mis inimene rasvub? 12) Rasvade kasutamine 13) Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? 14) Mis on seep? 15) Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust, 16) Saabi saamise kak...
Algarvude tabel 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1...
Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa s...
Ka Maa on üks neist. Kõik planeedid kes on päikese perekonnas tiirlevad ümber päikese. Päikese suures perekonnas ehk Päikesesüsteemis käib palju külalisi. Kõige rohkem käib seal komeete ehk teistmoodi nimetades sabatähti. Kui komeet peaks Päikesele liiga lähedale sattuma muutub see auruks, ja aurust oma korda tekib komeedile saba. 1 Päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (mis on sama hea, kui 109 korda Maa läbimõõtu) Millest Päike küll koosneb ? Päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Kuidas Päike võib inimesi kahjustada ? Päike ise otseselt ei saa inimesi, ega Maad kahjustada, kuid kui sa ise vaatad Päikest siis sellest võib pimedaks jääda. Nii juhtus Joshep Plateauga. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates palju suurem kui muidu. Aga haruldane taevanähtus tekitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
