7.3 Valgusüntees. Uus õpik lk 109 - 113 TRANSKRIPTSIOON JA TRANSLATSIOON Vasta küsimustele lõigu põhjal! a) Milleks vajab inimene valke? Mis juhtub, kui inimene vajab mingit valku? b) Millega algab ja kus toimub valgusüntees? c) Mis viib informatsiooni tsütoplasmasse? Mis ülesanne tal veel on? Iga elusorganism sünteesib vajalikud valgud Valkude süntees algab mRNA sünteesiga vaid 20 aminohappest. Arvatakse, et inimese rakutuumas ehk transkriptsiooniga. Valmis
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55....
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus,merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused kahjustavad korallrahusid. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning kaob lainet...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
docstxt/125482860476476.txt
13 4,54 5,66 5,37 4,0*1013 4,5*1013 Valemid selgitustega: elektroodi pind (m2) paralleelsete elektroodide keskmine pikkus [m] paralleelsete elektronide vaheline kaugus [m] mahueritakistus [*m] pinnaeritakistus [] h katsekeha paksus [m] Arvutused: Plaat nr. 4 Mahueritakistus v = Rv*(S/h) = 6,71*109 ()*(1,8*10-3 (m2)/5,37*10-3 (m2) = 6,71*109 () * 0,335 (m) = = 2,25 * 109 (*m) S = 3,14*(0,0484/2)2 0,018 m2 = 1,8*10-3 m2 Pinnaeritakistus s = Rs*(d/l) = 1,36*1010 *(166*10-3/4,35*10-3) = 1,36*1010 *38,16 = 5,19*1011 () d = *((D1+D2)/2) = *((0,0484+0,0571)/2) 0,166 (m) l = (D2-D1)/2 = (0,0571-0,0484)/2 = 0,00435 (m) = 4,35*10-3 (m) Eelneva arvutuskäigu alusel saadud tulemused tabelina: Plaadi S, m2 d, m l, m v [*m] s [] nr 4 1,84*10-3 0,166 4,35*10-3 2,29*109 5,18*1011
aasta tegevus kulu tulu rahavoog 0 maapinna ettevalmistus 123 -123 0 taimede ost 500 -500 0 istutamine 250 -250 1 hooldus 109 -109 2 hooldus 109 -109 3 hooldus 109 -109 7 noorendiku hooldus 200 -200 15 noorendiku hooldus 200 -200 30 harvendus 649 921 272
abistajarakkude abil, mis produtseerivad B rakkude teovõimet tõstavat faktorit. Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud on suured lümfotsüüdid. Nad suudavad ilma eelneva sensibilisatsioonita lüüsida viirusest nakatanud ja kasvajarakke. Joonis 2. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011) LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Leukotsütoosi üldtunnustatud kriteeriumiks on leukotsüütide arvu suurenemine veres üle 10 x 109 raku/l. Mitmesuguste patoloogiliste seisundite korral täheldatakse mõõdukat leukotsütoosi, väärtusega 15 25 x 109/ l. Harvem kohtab leukotsütoosi suuri (40 ja enam x 109 / l), veelgi vähem ülisuuri väärtusi. Sagedamini täheldatakse neutrofiilset, harvem lümfotsütaarset leukotsütoosi. Leukotsütoosi põhjused: · äge infektsioon, põletik, sidekoehaigus; · verehaigused (leukeemia), muud pahaloomulised kasvajad; · koekahjustus (hüpoksia, põletus, operatsioon jt);
Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile,...
1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2
laenu tagasimakse. Maja ühe kuu rendi summaks on 511. Tegevuskulud on välja toodud tabelis 11. http://www.city24.ee http://www.gatitafinants.ee/et/ Puhkemaja Tabel 11 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Rendikulud 511 Kommunaalkulud 160 Palgakulud 320 Palgamaksed 109 Laen 1.aastaks 1 721 Laen 2.aastaks 886 Laen 3.aastaks 608 Raamatupidamisteenuse kulud 63 Interneti kulud 23 Kokku 4401,98 3.3. Likviidsusprognoos Esimesel tegevusaastal on vähem kliente, kui järgmistel aastatel. Teise aasta tegevuse lõppedes on ettevõte kuu lõppjääk positiivne. Teise aasta lõpuks on pool pangalaenust juba tasutud. Likviidsusprognoos välja toodud tabelis 12.
Baklazaan värske toored, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske 140 22 109 8 100 keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Üldisel kultuurimaastikul võib kirikumuusikat nimetada ka nisikultuuriks, kuna ta teenib ühiskonnas kindlat huvigruppi ning joonistub väga selgelt välja üldkultuurilisel taustal. 1 Kirikum...
6. Võlli väändedeformatsioonid Väändenurga valem 32 = 0 4 T vääne momendil G nihkemoodul E295, 73 GPa L lõigupikkus mille võtsin 0,12m ning asukohad on joonisel märgitud I0 polaarinertsimoment Väändenurgad täisvõlli puhul: 32290,24 = = 0,00119 rad = 0,068 ° (+) 73109 0,034 32 68 0,12 = = 0,00141 rad = 0,081 ° (+) 73 109 0,034 32 40 0,12 = = 0,00083 rad = 0,048 ° (-) 73 109 0,034 32 20 0,24 = = 0,00083 rad = 0,048 ° (-) 73 109 0,034 Väändenurgad toruvõlli puhul: = 0 9 4 4 0,0304 0,0184 0 = - = - = 6,9 10-8
Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
RHväljas = 80 % => Vout = 0,80 x 1,06 = 0,848 g/m3 3. Arvutan välja niiskusreziimi ja leian, kas veeauru sisalduse () võrdub seinas küllastussisaldusega (Vsat). Rasi =5,4 x 10+9 m2sPa/Kg => 0,0054 * 10! , ! / Rase =2,7 x 10+9 m2sPa/Kg => 0,0027 * 10! , ! / 0,25 !! = -12 = 16,70 109 , 2 / 15 10 0,2 !! = = 1,9 10! , ! / 105 10!!" 0,013 !! = = 0,14 10! , ! / 90 10!!" !" = 0,0054 + 16,70 + 1,9 + 0,14 + 0,0027 10! !" = 18,70 10! , ! / 4. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres. + + ...
Keedetud peedilehed 224 20 179 44 100 Basiilik värske 119 16 100 - 100 Baklazaan värske toored, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske 140 22 109 8 100 keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Hernes värske ,keedetud 109 - 109 8 100 konserveeritud 154 35 100 - 100 külmutatud, keedetud 109 - 109 8 100 kuivatatud, keedetud 42 - 42 140 100 Konserveeritud kapparid 200 50 100 0 100 Varane keedetud nõges 244 18 200 50 100 Valge peakapsas
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPIN Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 IMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Teooria. Minu lahus: butanooli vesilahus konsentratsiooniga 0,5 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2 Töövahendid. tensiomeeter, mõõtkolvid mahuga 50 ml, klaaspipetid mahuga 25 ml Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust konsentratsiooniga lahusest, hakkasin ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,DISPERSIOON LAINEJUHIS" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: kr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=* f fkr = C/kr = 3*108/0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga...
Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3
Ilona Juhanson, 123964YASB 1.1 Raamatu otsing e-kataloogist ESTER OTSIVÕIMALU OTSIPROFIIL RAAMATUTE ARV RAAMATUTE ARV S TTÜR TÜR Märksõna Põhjavesi 213 230 Märksõna Kantserogeen 109 40 Raamatuid UDK otsingus märksõnadega põhjavesi ja kantserogeen ei leidunud. UDK: põhjavesi Märksõna: põhjavesi (213 kirjet) Ilona Juhanson, 123964YASB Ja Tartus (230 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB Märksõna: kantserogeen (109 kirjet): Ja Tartus (40 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB UDK: kantserogeen Ilona Juhanson, 123964YASB b) Olulise raamatu bibliokirje: Chemical and isotopic groundwater hydrology (c
Pakutavad lisateenused Autorent, auto koos autojuhiga, limusiini rent, Concierge teenused, Pakikandja, lastehoid, lastehoid, lillede tellimine ja kohaletoimetamine, valuutavahetus, autorent erinevad piletid, linnaeksursioonid Hinnakiri Tuba ühele: alates 115 Tuba ühele: alates 109 Tuba kahele: alates 115 Tuba kahele: alates 109 Sviit: alates 185 Sviit: alates 189 Lisavoodi: alates 30 Lisavoodi: alates 25 Koostööpartnerid - City Spa
Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Va...
=0,2346 0,2346= 0,2346 Summa käibemaksuta 5,1 Käibemaks 20% 1,06 Summa kokku 6,16 Kasutusel kindel pakett. Nädalas kulus 109 kWh energiat Esmaspäevast-pühapäevani päevast energiat tarbiti 74 kWh. Esmaspäevast-pühapäevani öist energiat tarbiti kokku 35 kWh. Päevatariif 0,0509 /kWh*74 kWh=3,7 Öötariif 0,0391 /kWh*35 kWh=1,3 Elektri edastamine: päev 0,0669/kWh, kogus 74 kWh =4,9 Elektri edastamine: öö 0,0388/kWh, kogus 35 kWh =1,3 Taastuvenergia tasu 0,0087 / kWh*109 kWh=0,94 Elektriaktsiis 0,00447 /kWh*109 kWh=0,48 Kokku käibemaksuta: 12,6 ( 3,7+1,3+4,9+1,3+0,94+0,48 = 12,6 )
Kodutöö 22.Kui pikale juhtmele voolutugevusega 1,2 A mõjub magnetväljas, mille induktsioon on 0,05 T, jõud 3,6 mN? Juhe on risti välja jõujoontega. Andmed: Lahendus: I= 1,2 A l=F÷(B×I×sinα) B= 0,05 T l= 3,6 ×10-3 N÷(0,05T×1,2A×90º)= 0,06 m F= 3,6 mN = 3,6× 10-3 N α=90º l= ? Vastus: 0,06 meetri pikkusele juhtmele. 23.Milline jõud mõjub laengule 0,5 nC elektriväljas tugevusega 8 kN/ C? Andmed: Lahendus: q= 0,5 nC = 0,5×10-9C F=q×E E= 8 kN/C = 8000 N/C F= 0,5×10-9 C × 8000 N/C = 4×10-06 N F=? Vastus: Laengule mõjub 4 ×10-6 N suurune jõud. 24.Kui suure jõuga mõjutavad teineteist kaks 32 nC suurust laengut, mille vaheline kaugus on 40 mm? Andmed: Lahendus: q1=...
Kalamees Kaarel 107 46,3 m² 208 kwh 3,2 m³ 2 2,24 kr Lill Malle 108 65,1 m² 224 kwh 4,3 m³ 3 3,01 kr Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr Vaarikas Rulle 109 48,9 m² 217 kwh 2,9 m³ 2 2,03 kr Maasikas Heino 106 100,2 m² 309 kwh 4,9 m³ 5 3,43 kr Kortereid kokku: 10 Keskmine: 247 kwh Hinnad: 1 m3 külma vee hind 1 m2 üür
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr KK1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal terjaliteaduse Instituut kalise keemia õppetool urimine lahuse ja õhu piirpinnal Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada propanooli vesilahus kontse järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Teoreetilised alused Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapi võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille ra Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles tilga kaal: �=�/� ��, ...
Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00...
toores, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, naturaalsed 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske, keedetud 140 22 109 8 100 hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Hernes: värske, keedetud 109 - 109 8 100 konserveeritud 154 35 100 - 100 külmutatud, keedetud 109 - 109 8 100
väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks Keemiliste elementide levik mendelejevi perioodilisuse süsteemis on 109 elementi, kuid looduses on tuntud ainult 89, sest elemendid nr 43, 85, 87 ja 93 kuni 109 on saada kunstlikult keemiliste elementide leviku seaduspära saab seletada, analüüsides maakoore keskmist keemilist koostist, mille tegi eelmise sajandi alguses selgeks ameeriklane Clark Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud
vahel mõjuv jõud on 3·10-4 N. Leida laengute vaheline kaugus. Antud: Q1 = 0,8 0,8·10 10-8 C Q1 Q2 2 [ Q2 = 1,2·10-8 C F= N] 4 a r F = 3·10-4 N =1 a = 0 Leida: 1 F 0 = r 4 9 109 m Coulomb'ii seadus Coulomb Arvutus Q1 Q2 Q1 Q2 F= r= 4 a r 2 4 a F , 10-8 1,, 2 10-8 9 109 0,8 -2 r= -4 = 5 5,36 36 10 = 5,36
ELEKTROTEHNIKA Laeng, Coulomb’i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng • Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron • Laengut tähistatakse tähega Q • Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng • Elektroni laeng on -1,60x10-19 C • 1C = 6,25·1018 elektroni • Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu • Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised laengud tõmbuvad Coulomb’i seadus • Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb’i seadus Q1 Q2 2 F εa - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N ε0 – vaakumi dielektriline läbitavus ε – keskk...
Tabel 1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga A-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine =0.95 n=10 v = n-1 10 1 = 9 n ( d i-d )2 U A ( d´ ) =t v ,0,95 i=1 n ( n-1 ) U A ( d´ ) =2.3 0,00184 109 0,0104 mm B-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine ep U B (d)m =t , 3 0,005 U B (d)m =2.0 0,00333 mm 3 Liitmääratuse leidmine U c ( d )= U 2A ( d ) +U 2B (d) U c ( d )= 0,01042 +0,003332 0,011 mm Plaadi paksus on d = 4,126 ± 0,011 mm usaldatavusega 0.95 Tabel 2 Toru sisediameetri mõõtmine nihikuga A-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine =0
1. Arvutusskeem koos mõõtmete ja koormustega. l=7m ξ = 0.6 𝐸𝑠 = 150 GPa 𝐸𝑣 = 210 GPa 𝐼𝑠 = 2.3 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝐼𝑣 = 2.1 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝑙 ∙ ξ = 7 ∙ 0.6 = 4.2m 𝐸𝑠 ∙ 𝐼𝑠 = 150 ∙ 109 ∙ 2.3 ∙ 10−4 = 345 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 𝐸𝑣 ∙ 𝐼𝑣 = 210 ∙ 109 ∙ 2.1 ∙ 10−4 = 441 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 2. Siirete vektor 𝑤1 = 0 𝜑1 = 0 𝑤2 d= 𝜑2 𝑤3 = 0 { 𝜑3 } 3. Koormusvektor 𝐹1𝑧 𝑀1𝑦 𝐹2𝑧 = 14 F = 𝑀 = −21.5333 2𝑦 𝐹3𝑧 { 𝑀3𝑦 = 6.5333 } 4. Elementide jäikusmaatriksid 𝑤1 𝜑1 𝑤2 𝜑2 55.897 −117.347 −55.879 −117
12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on olemas ka ilma inimeseta c. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 101 detsi b. 106 mega c. 109 giga d. 109 nano e. 106 mikro f. 103 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär uuringute vahendusel saadud faktide ja järelduste ning hüpoteesis esitatud oletuste võrdlemisega võetakse hüpotees vastu v tunnistatakse valeks. Ka negatiivne tulemus on tulemus b. Tõene 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a
k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135 3+00 v 60 82 101 114 121 120 139 150 136 k 58 91 109 111 126 119 137 147 134 p 42 91 110 114 124 117 134 144 132
k 54 83 106 120 127 112 129 149 130 p 68 84 102 112 126 112 128 141 127 2+00 v 69 99 100 118 121 123 129 141 131 k 47 80 109 112 126 129 128 144 134 p 62 95 109 120 124 121 136 149 135 3+00 v 60 82 101 114 121 120 139 150 136 k 58 91 109 111 126 119 137 147 134 p 42 91 110 114 124 117 134 144 132
Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 112 30 3210 Piusa 109 5,8 796 Pirita 105 6 799 Emajõgi 101 70 9740 Navesti 100 26,9 3000 Jägala 97 12,9 1573 Vigala 95 14,1 1580
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m
Leida: E2 Elektrivälja tugevus Lahendus Q E= Q = E 4 r 2 4 a r 2 a 9000 4 0, 05 2 Q = E1 4 a r12 = = 5,5 10 -9 C 4 9 10 9 Q 5,5 10-9 4 9 109 V E2 = = = 2250 4 a r2 2 4 2, 2 0,12 m Vastus: punktlaengust 10cm kaugusel on väljatugevus 2250 V/m Elektrivälja potentsiaal · Elektrivälja potentsiaal mingis punktis iseloomustab tööd, mida on vaja teha, et viia laeng antud punktist mingisse teise punkti punkti. · Mida suurem on laeng seda rohkem on vaja teha tööd
5. Mis on meioosi tähtsus + joonis? o meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega: o tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku o kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks o Joonis lk 108-109 6. Kromosoomide ristsiire + joonis! o Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. o Joonis lk: 109 (üleval) 7. Võrdle spermatogeneesi ja avogeneesi jagunemist! Spermatogenees Ovogenees Sugurakk tekib munandites Sugurakk tekib munajuhas Sugurakkude tekkimine algab murdeeas ja Algab murdeeas ja lõpeb 50 eluaastates toimub kogu elu Seemneraku eellased uuenevad kogu elu Munaraku eellased tekivad ainult looteeas 8. Iseloomusta naise munaraku tekkimist! Naise munarakud valmivad munasarjas
Puistuelementide täiused II rindes Ku II 0,2 0,3 0,2 0,2 0,3 0,3 0,2 0,2 Lv II 0,2 0,0 0,2 0,2 0,0 0,1 0,2 0,1 Summa 0,4 0,3 0,3 0,5 0,3 0,4 0,4 0,4 Puistuelementide mahud hektari kohta I rindes (tm) Ks I 80 80 80 80 107 93 67 84 Hb I 96 123 123 109 136 109 136 119 Mä I 25 13 38 38 38 25 25 29 Ku I 89 74 89 104 74 74 89 85 Summa 290 290 330 331 355 302 318 317 Puistuelementide mahud hektari kohta II rindes (tm) Ku II 56 84 46 65 93 84 56 69 Lv II 61 0 44 61 0 26 52 35
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam la...
. , - . , , . , , , . . , , . , , , . , . 336 , , , , Snezhnaya, , bullhead, . , , , . , , whitewater, . . , , , Sayats , . 51 29'N 55 46'N 103 41'E 109 57'E . 636 80 . Onguryon - , , . 2.100 . 30 , , , 130 2 . , . , , . , 23 . , 23600 3, , , 20 . , , : , , , . . , , , . , . - , . , , . , , - " ", , . , , , , . . , .
Gaussi_tabel z x y x1 x2 -4 -5 -9 -11 0 0 1 1 1 1 1 0 3 5 10 15 1 1 Page 1 Gaussi_tabel x3 0 15 109 Page 2
Jõud Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Jõud võime jaotada kaheks - välisjõud ja sisejõud. Välisjõududeks loetakse vaadeldavast kehade süsteemist väljaspool olevate kehade toimet - aktiivsed jõud ehk koormused ja nendest põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. (Rohusaar, 2005). SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F=m·a Jõud = mass korda kiirendus N = kg · m/s2 Nagu me juba füüsikast teame, siis maapinna lähedal mõjub gravitatsioon ehk raskuskiirendus. Vastavalt ülemaailmsele gravitatsi...
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
12500 ∙ 63 5000 ∙ 64 5000 ∙ (6 − 2)4 12500(6 − 4)3 ν𝐷 𝐸𝐼 = 20833 ∙ 6 − + − + = −91667 6 24 24 6 −91667 ν𝐷 = = −0,010 ∙ 10−3 = −10𝑚𝑚 210 ∙ 109 ∙ 4250 ∙ 10−8 12500 ∙ 62 5000 ∙ 63 5000 ∙ (6 − 2)3 12500(6 − 2)2 𝜑0 𝐸𝐼0 = 20833 − + − + = 22500 2 6 6 2 22500 𝜑𝐷 = = 0,0025 𝑟𝑎𝑑 = 0,14° 210 ∙ 109 ∙ 4250 ∙ 10−8 4
Algandmed, arvutuskeem Sobivaks INP profiiliks osutus INP No200. W y =214 cm3 ≥ [ W ] =188 cm3 Tugevus paindel on tagatud, varuteguriks tuli 4,5 (nõutud oli 4) Tala andmed: Elastsusmoodul: E= 210 GPa Ekvivalentne arvutusskeem Universaalvõrrandite parameetrid: FA (-) aFa= 0 m FB (+) aFb= 2,0 m F (-) aF= 3,1 m p1 (-) ap1= 0,5 m p2 (+) ap2= 1,5 m Universaalvõrrandid Pöördenurga võrrand: x−a F A ¿ ¿ x−a F B ¿ ¿ x−a p 1 ¿ ¿ x−a p 2 ¿ ¿ FA φEI =φo EI − ¿ 2 x−2 ¿ ¿ x−0,5 ¿ ¿ x−1,5 ¿ ¿ F F φEI =φo EI − A x2 + B ¿ 2 2 Läbipainde võrrand: x−a F A ¿ ¿ x−aF B ¿ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
