NH2 CH2 COOH + HCl = [NH3CH2COOH]+Cl- 1) 2CH3NH(CH2)3COOH + Ca(OH)2 = (CH3NH(CH2)3COO)2Ca + 2H2O 2) 3NH2 CH2 COOH + H3PO4 = (NH3 CH2 COOH)3 + PO4 3) 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 = (CH3NH(CH2)3COOH)4 + SiO4 4) 3CH3NH(CH2)3COOH + Al(OH)3 = (CH3NH(CH2)3COO)3Al + H2O 5) CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa + H2O 6) NH2CH2COOH + HCOOH = (NH3CH2COOH)HCOO VALGUD Koosnevad ühest või mitmest seotud polüpeptiidahelast. Valkude molekulmass on 10-4 - 107. Lihtvalgud ehk proteiinid- ainult aminohapetest: albumiin(munavalge), zelatiin Liitvalgud ehk proteiidid- aminoh+rasv/metall/sahhariid: hemoglobiin Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt
saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende edasine suunamine taaskasutamisele või ladestamiseks prügilasse. Aastail 20032006 investeeriti jäätmemajanduse arendamiseks erinevatest allikatest üle 750 miljoni krooni. Välja on arendatud toimiv üleriigiline ohtlike jäätmete kogumissüsteem. Kui 2003. aasta algul oli Eestis 41 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet, siis praegu on neid 107, neist 27 litsentseeritud autolammutustöökoda. 2005. aastat võib lugeda pakendijäätmete kogumise- ja taaskasutamise üleriigilise süsteemi rajamise algusaastaks. Tööd alustas kolm keskkonnaministri poolt akrediteeritud pakendi taaskasutusorganisatsiooni MTÜ-d Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend, kellele pakendiettevõtjad võisid üle anda oma turule lastud kauba pakendite ja
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Kosmos 1. Mida nimetatakse universumiks? Tähendus (ladina keeles). Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustabki maailma ehk universumi. Ladina keelne tähendus- kõiksus. 2. Mida nimetatakse kosmoseks? Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäeva...
Iseloomustavad tunnused: · Väike aju (380-450 cm³) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ja tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3,2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gary poolt. Lucy liik nimetati .... · 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Osav inimene Homo habilis Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi · Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg · Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg Osavat inimest iseloomustab: · Suurem aju 460-800 cm³ · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Püstine inimene Homo erectus Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt
http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, abil. Küsitleti kokku 155 inimest, neist 100 naist ja 55 meest. Küsitluse viisid läbi SA REC Estonia töötajad. Kuna inimeste keskkonnamõju oleneb suuresti nende vanusest, siis valimi koostamisel lähtuti Tallinna elanike vanuselisest struktuurist. On teada, et suurim keskkonnamõju on tööealistel inimestel, kuna lastel ja pensionäridel on see märgatavalt väiksem. Tallinna elanike vanuselise struktuuri alusel kujunes valimi suuruseks 107 inimest. Käesolevas töös oli ökoloogilise jalajälje ühikuks globaalhektarit inimese kohta aastas – gha/in a. Globaalhektari all mõeldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kõigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine. Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli
2) Cvm = 1,55-0,287 = 1,213 2) C'vm = c'pm-R = 1,998 - 0,372 = 1,626 1) k = cpm/cvm = 1,45/1,163 = 1,25 2) k = cpm/cvm = 1,55/1,213 = 1,28 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi C'pm = 1,297 Tabel 1.1 Kats luge PW P1 B P1 t t T2 Gaasiarvesti e m W mmH2 mmH Pa mV C C näit O g 1 5 107 752,5 101382 0,168 4,1 28 Katse algul 2 5 104 752,5 101353 0,171 4,17 28 1 3 5 105 752,5 101363 0,167 4,07 28,2 5,490m3 4 5 104 752,5 101353 0,168 4,1 28,3 Katse lõpul 5 5 103 752,5 101343 0,168 4,1 28,3 6 5 103 752,5 101343 0,165 4,02 28,4 5,916m3 Kesk
Külalistemaja on sobilik koht suveürituste, koolituste, seminaride, konverentside ja pidulike tähtpäevade korraldamiseks. Eisma Külalistemaa on mõnus koht ka lihtsalt koos lastega puhkamiseks. Kämpingmajad sobivad noorte – ja lastelaagrite korraldamiseks. Majuus on alates 25€/in, neljakohaline kämpingmaja. Lammasmäe Puhkekeskus – asub Lääne – Virumaal, kauni Kunda jõe käärus. 4 palkmaja, kokku 16 voodikohta, 11 suvemaja, kokku 107 voodikohta (suvel). Lammasmöe Puhkekeskus sobib suvepäevade, seminaride, pulmapidude ürituste korraldamiseks. Puhkekeskuse süda on raakatusega jahimaja, milles on kamniasaa, saun ja bassein. Majutuseks on 4 nelakohalist küttega täispalkmaja. Lisaks on veel aidamaja – privaatne maja, neile kes soovivad omaette olemist. Lisavõimalusteks on toitlusamine ettetellmiseks. Telkimisvõimalus suurel maa-alal. Korraldatakse kanuumatki Kunda jõel. Pakutakse kirve viskamist, vibu laskmist
Missugune jõud on toimkonna otsustel? Miks just selline? - 1993. aastal. Nende otsus oli vaid soovitus. Nad arvavad, et keelele peab andma hingamisruumi. 33. Kuidas Eesti murdeliselt jaguneb? (2) Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 34. Kuidas jaguneb Lõuna-Eesti murderühm? (3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38. Mille põhjal areneb tänapäeva lõunaeesti kirjakeel? - Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine? - Keelekontaktidest. 41. Mida on eesti keele häälikusüsteem indoeuroopa keelte mõjul omaks võtnud? (2) Foneemi /f/ ja sõnaalgulised kaashäälikuühendid. 42
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
39 1798,172 203,828 0 2000 40 1997,463 84,53749 0 2000 41 1706,745 -24,74537 0 2000 42 2160,437 215,5626 0 2000 43 2046,745 27,25535 0 2000 44 2176,066 -317,0655 0 2000 45 1885,966 -158,9664 0 2000 46 1168,824 -137,8241 0 99 47 787,8663 462,1337 0 99 48 1196,274 -417,2743 0 99 49 1338,151 306,8489 0 99 50 1471,123 107,8772 0 99 51 1122,828 -185,8282 0 99 52 1300,395 -73,39491 0 99 53 1195,768 132,2316 0 99 54 1064,504 -58,50373 0 99 55 1233,006 -83,00644 0 99 56 959,8133 23,18674 0 99 57 1386,29 -13,29002 0 99 58 1199,288 23,71195 0 99 59 1318,584 -23,5841 0 99 60 1089,284 -63,28431 0 99 61 1494,565 53,43473 0 98 62 970,6852 268,3148 0 98 63 1504,482 -233,4816 0 98
VAR# 93: (________) "inst_19>o" GRP# 52: BEG = 103, LEN = 2 ----- 103 0: (____) ( 0 1) V = 41 "inst_19>i_1" 104 1: (____) ( 0 0) V = 5 "i_36" VAR# 94: (________) "inst_20>o" GRP# 53: BEG = 105, LEN = 2 ----- 105 0: (____) ( 0 1) V = 41 "inst_20>i_1" 106 1: (____) ( 0 0) V = 4 "i_37" VAR# 95: (________) "inst_21>o" GRP# 54: BEG = 107, LEN = 2 ----- 107 0: (____) ( 0 1) V = 41 "inst_21>i_1" 108 1: (____) ( 0 0) V = 3 "i_38" VAR# 96: (________) "inst_22>o" GRP# 55: BEG = 109, LEN = 2 ----- 109 0: (____) ( 0 1) V = 41 "inst_22>i_1" 110 1: (____) ( 0 0) V = 2 "i_39" VAR# 97: (________) "inst_23>o" GRP# 56: BEG = 111, LEN = 2 -----
Küsimused: *Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse (aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside...
Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109.Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Plaatina: ... on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
Kõige rohkem on riigis 15-64 aastaseid. 80- 100-aastaste vanurite osatähtsus on siiamaani väike. c) Eluiga pikeneb ja aastaks 2030 on vanurite osatähtsus riigis kasvanud, kuid mitte palju. Suurenenud on ka 15-64 aastaste osatähtsus. d) Austraalia kuulub kaasaaegsesse rahvastikku tüüpi ehk Austraalia on rahvastiku vananemise etapis. 7. Migratsioon Aastal 1990-1995 langes migratsioon umbes 125 000-lt 80 000-le. Kuid aastaks 2000 oli migratsiooni tase tõusnud 107 000-le ja püsib stabiilsena kuni aastani 2025 millal arvatakse et migratsioon langeb 122 000-le. Umbes 92% rahvastikust on Euroopa, 7% Aasia päritolu ning 1% on pärismaalased ja aborigeenid. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1% protsendil elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal. 8. Linnastumine 89% kogu rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad koos rahvaarvuga : Sydney 4,429 miljonit
Tallinna Ühisgümnaasium RELVASTUS KESKAJAL Referaat Koostaja: Gerttu Blank Xb klass Juhendaja: Lilian Niitsoo Tallinn 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................... 2 Natukene keskajast...................................................................................................................................... 3 Relvastus keskajal....................................................................................................................................... 3 Ründerelvad................................................................................................................................................. 3 Lähirelvad..............................................................
Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA Prokarüoodid on organismid, kellel puudub rakutuum, sellepärast nimetatakse neid ka eeltuumseteks. DNA on koondunud ühte raku piirkonda (nim nukleoidiks). Nt bakterid, arhebakterid. Eukarüootsed rakud on üldiselt 10 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Eukarüootsetes rakkudes esinevad organellid. Eukarüoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid: raku elu tugineb keemilistele reaktsioonidele kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsioo...
1. Kuidas valmistatakse immutussiirupit? 1:1 Suhkur ja vesi keema, 100-105°C, 5-10 minutit. Keedetakse kaane all, et vesi ära ei aurustuks. Jahutada 20°Cni. 2. Nimeta järgmiste suhkrusiirupite keemistemperatuur ja milline on suhkrusisalduse tunnus proov. · immutussiirup 101,8 °C, suhkrusisaldus 50% · piimasiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69%, veniv, paksem siirup. · sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit · trühvlipuru siirup - 117°C, 86-88%, nõrk kuul · munavalgekreemisiirup 118-120°C, 88-89% · sefiir - 120°C, 88-89% · suflee - 120°C, 88-89% · karamell 153-165°C, 96-98% 3. Kuidas valmistatakse toorpumatit ja mis temperatuurini soojendatakse? Puudersuhkrust ja veest. Segatakse kokku tuhksuhkur ja vesi. Soojendatakse 45-50°C. 4. Kuidas valmistatakse glasuursiirupit?
San Miguel ja Santa Ana. Kohv, suhkur, krevetid, tekstiil ja kemikaalid on El SalvadorI peamisi eksport tooteid. Juhtivateks importkaupadeks on tarbe- ja kapitalikaupad, küte, toit, nafta ja elekter. Ameerika Ühendriigid on ülekaalukalt suurim kaubanduspartner. 4 Majanduse arengu näitajad. Tööstustoodangu kasvu määr: 2,1% (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 123. kohal Tööjõud: 2738000 (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 107. koht Tööjõud majandussektorites: Põllumajandus: 21% Hankiv majandus: 20% Teenindav majandus: 58% (2011) Töötuse määr: 6,3% (2013) 6,1% (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 64. koht Rahvastik allpool vaesuspiiri: 36,5% (2010) Leibkonna sissetuleku või tarbimise protsentuaalne osa: madalaim 10% : 1% kõrgeim 10% : 37% (2009) Eelarve: tulud: $ 4683000000 kulutused: 5666000000 $ (2013) Eelarve ülejääk (+) või puudujääk (-): -4% SKPst (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 147
3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110; 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92; 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
Võrdluskriteerium Apple iPhone 5 32GB Samsung Galaxy LG Optimus L3 II S4 Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid Ekraan 4" (10.1 cm) 5" 3,2" IPS Mõõtmed 123,8 x 58,6 x 7,6 mm 136,6 x 69,8 x 7,9 102,6 x 61,1 x 11,9 mm mm Kaal 112 g 130 g 107 g Kõneaeg 8 tundi Kuni 17 h (2G) Kuni 11 h 30 min (2G) / kuni 10 h (3G) Ooteaeg 225 tundi Kuni 350 h (2G) Kuni 608 h (2G) / kuni 700 h (3G) Operatiivmälu 1GB 2 GB 512 MB Sisemälu 32 GB 16 GB 4 GB
tööturuteenuste- ja toetuste seaduses ettenähtud korras ja 2) kellel on kindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellega lõpetati töötamine või teenistus viimases töökohas: 1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel v.a TLS § 37 lg 1, 91 lg 2 ja § 107 lg 2 nimetatud alustel ( s. o töötasu ühepoolne vähendamine tööandja algatusel, töötaja vääritu kohtlemine, tööandja taotlusel töölepingu lõpetamine töövaidlusorganis) 2) poolte kokkuleppel või 3) töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu teo tõttu, töölepingu seaduse §-s 88 lg 1 pdes 3-8 nimetatud põhjustel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega.
Ammoniaak NH3 lubatud piirkontsentratsioon: 0,02 mg/l (tööruumis) inimese tajumislävi on 0,037 mg/l; atmosfääris on lubatud 0,007 mg/l. Surmav (100%) on 7 mg/l. 16 põhipunkti, mida peab täitma, et Eesti haldusterritooriumil kemikaali käidelda 100.kes oled, mida tootma hakkad 101.koostis ja teave omaduste kohta 102.ohtlikkus 103.esmaabi andmise viisid 104.tegutsemine tulekahjude korral 105.õnnetuse vältimine 106.käitlemine ja hoiustamine 107.mõju inimesele/isikukaitsevahenditele 108.füüsikalised ja keemilised omadused 109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas
Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee liikumise kiirus sõltub maa sees vee kihti langusest ja kivimite veejuhitavusest. Valem : i=(h1 - h2)/d. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga , kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed, mille tagajerjel tekivad kuumaveeallikad või keisrid. Põhja vesi jaguneb :Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) liustikud: 2.97% (4.34 107 km3) põhjavesi: 1.05% (1.54 107 km3) jõed ja järved: 0.009% (1.27 105 km3) atmosfäär:0.001% (1.5 104 km3) biosfäär: 10-4% (2103 km3). 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele Me kõik teame vee keemilist sisaldust : H2O , aga milliseid keemilisi ühendeid põhjavesi veel võib sisaldada seda paljud ei tea. Esiteks vesi sisaldab fluori, mis on hea meie hammastele aga nagu kõige muuga liiga palju on halb.Veel sisaldab põhjavesi Ca, Mg, Na, K, HCO, SO4, Cl,
5 17.5 18 19.5 21 23 25 27 30 31 33 36 4 23 24 26 28 31 34 36 40 42 45 49 6 29 31 34 36 40 43 46 51 54 58 63 10 39 42 46 50 54 60 63 70 75 30 36 18 52 56 61 63 73 80 85 94 100 107 115 25 68 73 80 89 95 101 1 10 119 127 135 149 161 35 110 117 126 137 147 153 169 135 200 50 134 141 153 167 179 192 107 '225 242 70 171 179 106 213 229 246 268 289 310
ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest (kontsentratsioon näitab kui palju ainet ehk selle aine osakesi on meil hetkel lahuses ehk teises aines, mis on keskkonnaks, mäletatavasti on moole avogaadro arvuga sidudes väga lihtne lahti teha osakeste a...
1. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult osaliselt elektri...
Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Maa - Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Tiirlemine - Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Pöörlemine - Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks
muutu. Liikumine Päikesesüsteemi liikumine Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika liikumine Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s. Tiirlemine Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Elu Maal Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See
Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat Naiste keskmine eluiga: 82 aastat Tööpuudus: 7,9% (september 2009) Töötuid: 564 000 (oktoober 2009) Tööealine rahvastik: 15 64 eluaastat, 62,4% Rahvaarvu tõus: 1950 aastast 2007 aastani Suuremad linnad koos rahvaarvuga: Brüssel 1 048 491 in, Antwerpen 472 071 in, Gent 237 259 in, Charleroi 201 593 in, Liege 190 102 in, Namur 107 939 in RAHVASTIKU MUUTUMINE Click to edit Master text styles 12 Second level Third level Fourth level 10 Fifth level 1950 8 1960
SCOTLAND Capital: Edinburgh Flag: Area: 30414 sq mi (78772 km2) Location: Symbols: Tartan Thistles Interesting plase: Edinburgh's Royal Mile Edinburgh's Royal Mile (it is actually one mile and 107 yards from entrance to Edinburgh Castle to the gates of the Palace of Holyrood House) is not only a popular tourist attraction but also provides a fascinating insight into the history of the City and of Scotland itself. It was described by Daniel Defoe as the "Largest,
Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6° C. Liikumine... Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber.
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Eraisikutele 6 899,5 9 237,3 12 997,9 19 238,8 29 301,5 49 810,9 81 266,9 108 865,9 120 677,8 117 258,1 Lühiajalised 131,2 159,4 213,8 244,9 617,0 888,1 1 474,8 1 352,4 1 776,0 1 949,6 Pikaajalised 6 768,1 9 077,6 12 997,9 18 993,9 28 684,6 48 922,5 79 786,7 107 504,3 118 802,7 115 263,1 Tarbimislaenud 456,0 845,9 1 173,8 1 484,0 2 685,0 4 412,7 8 350,0 12 501,5 13 392,8 11 966,1 Eluasemelaenu d 4 478,9 6 061,8 9 282,1 14 924,6 23 472,7 40 964,4 66 933,6 88 024,8 97 156,0 95 617,1 Antud tabel ja joonis kirjeldavad eraiskutele antud laenud jääki aastatel 2000-2009. Aastal 2000 oli eraiskutele antud laenude jääk kokku 6 899,5 miljonit krooni ning pikaajaliste
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Referaat TARNIJA JUHITUD LAOVARUD Kristina Kusmirtsuk Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. VMI mõiste......................................................................................................................... 5 2. VMI protsess....................................................................................................................... 6 3. VMI konkurentseelis...........................................................................................................8 Ko...
35.millises vahemikus on tähtede massid, absoluutsed heledused Enamuse tähtede massid on vahemikus 0,1 50 Päikese massi Tähtede absoluutsed heledused on vahemikus 0,000013< L < 500000 36.kuidas toimub päikesesuuruste tähtede areng A)Tähed tekivad kokkutõmbuvatest gaasipilvedest B)Täht ilmub nähtavale siis, kui temperatuur pilve keskmes on piisavalt kõrge (umbes 3000 K) C)Täht jätkab kokkutõmbumist ja kui temp. tähe keskmes on tõusnud 107 kraadini, siis algab termotuumareaktsioon D)Kui suurem osa vesinikust on muutunud heeliumiks, siis hakkab täht paisuma ja muutub punaseks hiidtäheks E)Tähe heeliumist koosnevas tuumas algavad tuuma-reaktsioonid, mille käigus tekivad raskemad elemendid F)Nende käigus eraldub energiat palju vähem ja punane hiidtäht tõmbub kokku väikeseks valgeks kääbustäheks G)Selliselt toimub umbes Päikesesuuruste tähtede areng 37.mis on supernoova
29 75,604 113,406 151,208 30 80,555 120,832 161,109 31 85,629 128,443 171,258 32 90,823 136,235 181,647 33 96,134 144,202 192,269 34 101,558 152,338 203,117 35 107,092 160,638 214,184 36 112,731 169,096 225,462 37 118,472 177,709 236,945 38 124,313 186,469 248,625 39 130,248 195,372 260,496 40 136,275 204,413 272,550 41 142,391 213,586 284,782
Arad inimesed ei julge suuri tegusid teha, kuna kardavad, et nad ei saa nendega hakkama või neile osututatakse seetõttu liiga suurt tähelepanu. Holdeni arvates oli ka tema ise üsna arg inimene. - "Neetud raha. Alati peab põrguline su tuju ära rikkuma." lk. 101 Holden käitus rahaga tegelikult hooletult. Mulle tundub, et ta ikkagi ei saanud täpselt aru, kust raha tuleb ja et seda pole ilmatult palju ning ei saa kunagi otsa. - "Kui miski oli muutunud olid see sina ise." lk. 107 Holden rääkis oma lapsepõlvest ja sellest, et ta käis peaaegu iga laupäev oma vana klassiga muuseumis ja iga kord oli miski justkui teisiti, ometi polnud muuseum ju ise muutunud. - "Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Ma tean, et see on võimatu, aga kahju siiski." lk. 108 Mulle tundus, et Holden kardab muutusi. Ta oli enne öelnud, et ta ei saa enamasti arugi, et ta oleks lahkunud koolist
101. Ühisesse monofüleetilisee klaadi kuuluvad rohevetikad ja eugleniidid 102. Eugleniidide vibur peenikeste karvakestega 103. Eugleniidne liikumine eugleniidile omane persitaltiline raku kuju muutumine 104. Haptofüüdid on rakuehituslikult hulkraksed ja koloonialised 105. Haptoneema on haprofüüdidele iseloomulik organell 106. Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 107. Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 108. Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega 109. Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 110. Kinetoplastiidsed on 111. Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad lehetäid pidurdada taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema.
Arad inimesed ei julge suuri tegusid teha, kuna kardavad, et nad ei saa nendega hakkama või neile osututatakse seetõttu liiga suurt tähelepanu. Holdeni arvates oli ka tema ise üsna arg inimene. - "Neetud raha. Alati peab põrguline su tuju ära rikkuma." lk. 101 Holden käitus rahaga tegelikult hooletult. Mulle tundub, et ta ikkagi ei saanud täpselt aru, kust raha tuleb ja et seda pole ilmatult palju ning ei saa kunagi otsa. - "Kui miski oli muutunud olid see sina ise." lk. 107 Holden rääkis oma lapsepõlvest ja sellest, et ta käis peaaegu iga laupäev oma vana klassiga muuseumis ja iga kord oli miski justkui teisiti, ometi polnud muuseum ju ise muutunud. - "Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Ma tean, et see on võimatu, aga kahju siiski." lk. 108 Mulle tundus, et Holden kardab muutusi. Ta oli enne öelnud, et ta ei saa enamasti arugi, et ta oleks lahkunud koolist
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, ...
(MKS § 106 lg 9) 51. Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada? Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada MKS §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud 19 käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. (MKS § 107 lg 1) Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. (MKS § 107 lg 2) Kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja
auto kuulsus. 1. Bayerische Motoren Werke Nimi: Bayerische Motoren Werke AG Liik: Aktsiaselts Asutatud: 1913 Peakorter: München, Saksamaa Juhid: Norbert Reithofer (CEO ja Juhatuse esimees), Joachim Milberg (Nõukogu esimees) Tööstusharu: Autotööstus Tooted: Autod, mootorrattad, jalgrattad Käive: 56.02 billion (2007) Kasum: ~3 134 miljard (2007) Töötajaid: 107 500 (2007) Tütarettevõte: Mini, Rolls-Royce Kodulehekülg: www.bmw.com 2. Ajalugu BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. aastal lennukimootorite tootjana Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto, Saksamaa lennukitootja lähedal. Pärast Esimest maailmaõda muutus lennukimootorite müümine
63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? Dünaamiline rõhk tekib vee liikumise ehk kineetilise energia tõttu, hüdrostaatiline voolava aine nurga all olemise ehk selle potentsiaalse energia tõttu ja staatiline on väline rõhk. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. k m F a l x 0 x Perioodi arvutamise valem: 2 T = 0 66. Kasutades alljärgnevat j...
Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Vilja...
Ordoviitsium 508 69 Kambrium 543 35 Arenevad loomade 500 põhilised ehitustüübid Aguaegkond e Vend 650 107 Eükariootide proterosoikum ilmumine 2500 1960 Levib vaba hapnik 2500 2500 Ürgaegkond e 4000 1500 Elu ilmumine arhaikum Esiaegkond e 4600 600 Maa sünd
The Constitution of Liberty F.A. Hayek Friedrich Hayek oli kahtlemata möödunud sajandi üks mõjukaimatest liberaalsetest mõtlejatest. 20. sajandi keskpaiku kirjutatud teoses The Constitution of Liberty püüab Hayek taasesitada liberalismi algupärast ja tõelist olemust, mis eeldab riigi sekkumise ja võimupiiride minimaalseks taandamist, et tagada nõnda kõige olulisem poliitiline eesmärk: individuaalne vabadus. Negatiivses võtmes avatavat individuaalset vabadust määratleb Hayek seejuures nimetatud teose avalausetes kui "inimeste säärast olukorda, kus ühtede sunnivõim teiste üle on kärbitud niivõrd, kui see inimühiskonnas üldse võimalik on" (Hayek 2007: 104). Taoline vabadus, mida Hayek oluliseks peab, viitab niisiis üksnes ja ainult indiviidide vahelistele suhetele, ning selle rikkumine seisneb teise isiku vaba tahte teostamise tõkestamises sunniv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
